Ruum Regge jõele, Holland - jõe dünaamika taastamine

Kuni 1848. aastani oli Regge jõgi jõgi jõgi. Alates 19.^sajandist lõigati esimesed kurvid ja aastate jooksul muudeti Regge suures osas kanaliks. Üleujutuste tingimustes olid suured alad Regge jõe orus üle ujutatud ja mõnes kohas olid üleujutused miili laiad. Rasketes põuaolukordades oli jõgi siiski vaid ühtne statsionaarsete keeriste kogum. Enne loodusliku seisundi taastamist lõigati põhijõel regulaarselt ära mõhnastikud, mis olid maastikul endiselt äratuntavad. Jõgi moodustas maastiku, mis ei andnud piisavalt alust maalilisele ja ökoloogiliselt hästi toimivale Regge vesikonnale.

Water Board Regge ja Dinkel (mis ühendati järk-järgult Water Board Vechtstromeniga) kohustusid koos Overijsseli provintsi, asjaomaste omavalitsuste, maaomanike ja erinevate huvirühmadega seda olukorda järk-järgult muutma ja muutma umbes 50 km tehisveeteest looduslikuks jõeks. „Kliimapuhver“ Regge kavandati selleks, et anda rohkem ruumi vee hoidmiseks uuesti läbisõidetud üleujutuste ajal. Lisaks oli selle ümberkujundamise eesmärk suurendada mulla käsnaefekti, säilitades rohkem vett kuivadel perioodidel. Mitut projekti hõlmava ümberkujundamisprogrammi ülesanne oli muuta valgala taimede ja loomade elupaikade võrgustikuks ning turistide ja puhkajate jaoks ilusaks taustaks, mida ületada jalgratta, paadi või jalgsi ja kus veeta paar päeva. Selle programmiga oli seotud ka põllumajandustootjate soov laiendada oma ettevõtteid.

Jõe loodusliku seisundi taastamine omandab kliimamuutuste valguses erilise tähtsuse. Madalmaades prognoositakse sademete hulga muutumist: aasta keskmine sademete hulk suureneb eeldatavasti kuni 5 % ja äärmuslikud ilmastikunähtused (kümme päeva ületatakse üks kord kümne aasta jooksul) suurenevad 2050. aastaks talvel kuni 17 % ja suvel kuni 22 % (KNMI, 2015). Talvise sademete hulga suurenemine suurendab tõenäoliselt merreheitmise tippkoormust ja üleujutusohtu. Eeldatakse, et kuumad suvepäevad, mille maksimaalne temperatuur on üle 25 °C, suurenevad 2050. aastaks kuni 70 % ja sellest tulenevalt ka põuad (nt suurim sademete puudujääk ületab üks kord kümne aasta jooksul 2050. aastaks kuni 25 %). See toob kaasa kasvava vajaduse vee säilitamise järele looduses ja põllumajanduses. Vana muudetud jõestruktuuriga oleksid sellised sademete mustrid põhjustanud tõsiseid probleeme ja veepeetus oleks olnud väga piiratud.

Üldine eesmärk oli muuta määrus kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks. See tähendas tegeliku kliima muutlikkuse mõju arvessevõtmist, võttes samal ajal arvesse ka prognoositavat tulevast olukorda. Reggevisie programmi raames taastati kanalistunud jõgi erinevates kohtades dünaamiliseks ja vastupidavaks, looklevaks jõeks, võttes arvesse elanike kaitset üleujutuste eest. Üldiselt on Regge taastamisel järgmised eesmärgid:

• vooluhulga piikide vähendamine, et vältida üleujutusi allavoolu;
• Looduslike ojaprotsesside ja oja iseloomu taastamine: i) üleujutused, ii) looduslik drenaažirada, iii) väiksemad profiilid (suvebassein), iv) suuremad vooluhulgad;
• Põuavastane võitlus: i) väiksemate allavoolu asuvate lõikudega, nii et kuivendusalust saab paigutada kõrgemale ja põhjavee voogu pinnavette saab vähendada; ii) ühendades vanad ojad uuesti Regge jõega, et pakkuda põllumajandustootjatele rohkem niisutusvett ja joogivett joogiveetööstusele ning tagada ülevoolupaisudes piisavalt vett kalatreppide toimimiseks.
• Vee kvaliteedi parandamine järgmiste meetmete abil: i) settimine ja puhastamine kohapeal (roheline puhastamine), ii) teatava voolukiiruse saavutamine (nii kaua kui võimalik) allavoolu, iii) (märgade) loodus- ja maastikuväärtuste arendamine, näiteks astmelauana ökoloogilises struktuuris.

Kliimamuutuste prognoose võeti arvesse Reggevisie programmi projektide osas, tagamaks, et eespool nimetatud aspektid jäävad kehtima ka prognoositavates muutuvates tingimustes.

Reggevisie programmi raames on parandatud Regge jõe dünaamikat ning loodud rohkem ruumi tippheitmete puhverdamiseks ja veesäilivuse parandamiseks kuivadel perioodidel. Kliimamuutuste valguses omandavad need protsessid erilise tähtsuse, kuna üleujutuste ja põudade arv eeldatavasti suureneb.

Üleujutusvee käitlemise lisasuutlikkuse loomiseks on säilitatud osa kanaliseeritud jõe voolusängist ning loodud piki alumist ja keskmist Regge jõge lookleva jõega paralleelne üleujutuste kanal. Tõkked vahetult lammitasandist allpool eraldavad kanalit looklevast jõest. Keskmise vooluhulga tingimustes suunatakse vool ainult läbi jõesängide. Üleujutusperioodidel suunatakse vool üle tõkete ja ka läbi üleujutuskanali. See disain vähendab ja aeglustab maksimaalset tühjenemist. Maksimaalset vooluhulka vähendatakse, sest üleujutamise ala on võrdlusolukorraga võrreldes märkimisväärselt suurenenud. Üldiselt on viivitus tingitud Regge jõesüsteemi pikemast pikkusest ja suuremast üleujutamisalast. Pärast üleujutuste kanali ehitamist ei ole veetaseme tõus Regge'is siiani üleujutusi põhjustanud.

Regge madalikule on rajatud lai lamm, ühendades taas vanad vaheseinad, mis on sageli uute vaheseinte tekkimise lähtepunktiks. Regge profiili on kohandatud, et tagada suvel soovitud vool ning morfoloogia, erosiooni ja settimisprotsesside piisav varieeruvus. Veelgi enam, põhjavee taseme tõstmiseks kuivadel perioodidel tõsteti pinnavee taset. Projekti kohandati, suurendades voolu laiust 20 %, mille tulemuseks oli Regge kõrgem alumine tase, mis vähendab põhjaveest jõkke voolamise mõju.

Veeamet Vechtstromen jätkab Reggevisie programmi, mis peaks valmima 2025. aastaks. Eelkõige on mõned keskmises ja madalamas Regge piirkonnas elluviidavad projektid veel pooleli.

Vechtstromeni veeamet teeb Reggevisie programmi raames koostööd paljude sidusrühmadega, kellega konsulteeritakse kogu jõelõigu ulatuses. Eelkõige viiakse Reggevisie programm ellu koostöös:

• eramaaomanikud ja -kasutajad;
• Ommeni, Twenterandi, Hellendoorni, Wierdeni ja Rijssen-Holteni omavalitsusüksused ning Twente hoov;
• Overijsseli provints;
• riiklike ehitustööde osakond;
• Twente piirkond;
• Kaitseorganisatsioonid, näiteks: Landscape Overijssel, Natuurmonumenten, metsanduskomisjon.

Kõigi programmi kuuluvate projektide puhul on konsulteerimine viinud kohaliku toetuseni. Veeamet teeb kogu rakendusetapi vältel tööd selle nimel, et üldsust aktiivselt kaasata, pakkudes teavet ja kasutades ümberehitusprojektide integreeritud kavandamisprotsesse. Konsulteerimine sidusrühmadega jätkub osana käimasolevast tööst programmi lõpuleviimiseks, mis peaks lõppema 2025. aastaks.

Edutegurid hõlmavad järgmisi punkte:

• Water Board Regge ja Dinkel ning äsja moodustatud Water Board Vechtstromen olid ja on tugevalt suunatud integreeritud veemajandusele;
• Veeamet võttis Regge visiooni ametlikult vastu;
• Reggevisie programmi väljatöötamisele ja rakendamisele aitasid kaasa riiklikud ja Euroopa õigusaktid ja poliitika (eelkõige veepoliitika raamdirektiiv ja Natura 2000);
• Ümberkujundamise projektid on kõik integreeritud projektid, millel on mitu eesmärki;
• Rakendatud meetmed põhinevad teadusuuringutel ja teaduspõhistel tõenditel;
• ELi veepoliitika raamdirektiivi eesmärgid ei ole ainsad projektide puhul, mille eesmärk on ka jõeelupaikade taastamine;
• Vastuvõetud integreeritud lähenemisviis ja eesmärkide ühendamine on toonud kaasa kulutõhususe;
• Kõikidel projektidel on piisav toetus kohalikelt kogukondadelt;
• Veeametil oli esialgu vaid piiratud ülevaade ümberkorraldusmeetmete tõhususest ökoloogiliste eesmärkide saavutamisel, kuid viimaste aastate tulemused näitavad väga head ökoloogilist arengut, nt makrofauna puhul.

Mõnes kohas takistas eramaaomand taastamisprojektide elluviimist ja mõnel juhul oli vajalik sundvõõrandamine.

Erinevate projektide kogumaksumus on hinnanguliselt umbes 25 miljonit eurot.

Märkimisväärne kasu on seotud parema kaitsega üleujutuste eest ja paremate tingimustega põua ajal. Regge loodusliku kujunduse ja tingimuste parandamine oli ja on paljude Reggevisie programmi projektide lahutamatu osa. Jõeäärse ökoloogilise koridori loomise eesmärk oli suurendada looduslike alade ühendatust ning võimaldada taimedel ja loomadel looduslikult levida. Lisaks luuakse Regge oru ümbruses ruumi elujõuliseks ja kasumlikuks põllumajanduseks. Regge täiustatud looduslik disain on hoogustanud ja hoogustanud puhketegevust ja turismi omavalitsustes, mille kaudu Regge voolab.

Reggevisie programmi projektid põhinesid neljandal veemajandust käsitleval riiklikul poliitikadokumendil (1998), Euroopa veepoliitika raamdirektiivil (2000), 21.^sajandi riiklikul veepoliitikal (2000), riiklikul veekaval (2009) ja Natura 2000 direktiividel.

Reggevisie rakendamine algas 2010. aastal ja jätkub 2025. aastani.

Reggevisie programm hõlmab pikaajalisi looduskeskkonna taastamise projekte, mille eeldatav eluiga on vähemalt 100 aastat.

Piet van Erp
Water Board Vechtstromen (previous "Water Board Regge en Dinkel")
P.O. Box 5006, 7600 GA Almelo, The Netherlands.
E-mail: p.van.erp@vechtstromen.nl 

Veeamet Vechtstromen