Jõgede ja lammide taastamine ja taastamine

Jõgede ja lammide taastamine ja taastamine hõlmab väga erinevaid meetmeid, mille ühine rõhuasetus on jõgede looduslikel funktsioonidel, mis võivad inimtegevuse tõttu kaduda või halveneda (nt paisutamine, tammide ja tammide ehitamine, setete süvendamine, jõgede looduslike vormide muutmine, lammile taristu rajamine jne). Viimastel aastakümnetel on paljusid Euroopa jõgesid märkimisväärselt muudetud, et täita ainult üht või veel mõnda domineerivat funktsiooni (nt navigatsioon). Siiski ei ole ühepoolne kasutamine, mille puhul ei võeta arvesse erinevaid funktsioone, enam optimaalne ja see asendatakse integreeritud lähenemisviisiga. Jõgede ja lammide taastamine toimub selleks, et leevendada inimtegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid, mis ei too kasu mitte ainult jõe ökoloogilisele toimimisele, vaid ka inimühiskonnale, näiteks üleujutusohu vähendamise, vee kvaliteedi parandamise ja põhjavee taastumise korral. Lammid on looduslik süsteem nende säilitamiseks ja taastamiseks. Jõgede ja lammide taastamine ja taastamine nõuab keerukaid ja pikki sekkumisi; toetuse ja üldsuse teadlikkuse suurendamine on tehniliste ja ökoloogiliste komponentidena väga oluline.

Lammide ja jõgede märgalade taastamine ja taastamine pakub hooajalisi vee-elupaiku, loob looduslike kaldametsade koridore ning loob varjulisi jõe- ja maismaaelupaiku. Lisaks aitab see säilitada ja aeglaselt vabastada vett veekogudest, samuti hõlbustab see põhjavee taastumist ja parandab vee kvaliteeti. Paljude Euroopa muldade infiltratsioonivõime muutus maakasutuse olulise muutmise tõttu; seetõttu on sademete imbumise ja põhjaveekogumite toitmise määr paljudes piirkondades piiratud. Kliimamuutustega seotud sademete muutlikkus ja äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine võivad põhjustada pikemaid põuaperioode ja üleujutusi, mis halvendavad olukorda veelgi. Jõgede ja lammide taastamine võib aidata parandada hüdroloogilist režiimi ja tulla toime kliimamuutuste mõjuga. Lisaks võivad jõgede märgalad aidata säilitada suudmealade ja delta ökosüsteemide toimimist ning luua looduslikke maa-alasid, mis toimivad tormipuhvritena, kaitstes seeläbi inimesi ja vara üleujutuste eest, mis on seotud ka merepinna tõusu ja tormipuhangutega.

Lammi veemahutavuse parandamine looduslike veesidumismeetmete abil on osa jõgede taastamisest ja taastamisest ning võib olla üsna kasulik üleujutusohu vähendamiseks. Looduslike veevarude majandamist võib rakendada ka põllumajandusmaal; üldiselt jääb maa põllumajandustootjate omandisse ja seda kasutatakse ajutiseks veehoidlaks. Kinnipidamisalad on mõeldud jõgede tippheitmete vastuvõtmiseks ja seega üleujutuste vältimiseks mujal. Hädaolukorras säilitamise alad võivad asuda suurte jõgede ääres, et saada äärmuslikes tingimustes suurtes kogustes vett, et vältida eluohtlikke olukordi ja suuri kahjustusi mujal, näiteks linna- või põllumajanduspiirkondades.

Veel üks võimalus on veetundlike maakasutusviiside ja -tegevuste ümberpaigutamine väiksema üleujutusriskiga piirkondadesse, mis võib hõlbustada looduslikumate hüdroloogiliste režiimide taastamist(vt kohanemisvõimalus „Taganemine suure riskiga piirkondadest“). Nende meetmete kulud võivad olla suured, kui on vaja taristut ja majandustegevust sundvõõrandada, lammutada ja mujal uuesti üles ehitada. Ümberpaigutatud aladel asuvatel jõgedel ja lammidel on suur taastamispotentsiaal, mis ei paku mitte ainult paremaid elupaiku, vaid aitab kaasa ka üleujutuste eest kaitsmisele, luues uusi säilitusalasid.

Mõnel konkreetsel juhul võivad meetmed hõlmata ka süvendustööde kohandamist jõgede veesügavuse, laevatatavuse, erosiooni ja mudaga. Kui otsust süvendada laevaliikluse navigeerimiskanaleid peetakse vältimatuks, tuleks süvendustöid rakendada nii, et mõju oleks minimaalne ja/või et naaberaladel säiliksid piisavad ökoloogilised tingimused, näiteks puhverribade loomise kaudu. Jõe ja selle lammide taastamine (ja rahastamine), samuti navigatsioonikanali süvendamise kompenseeriv lähenemisviis, võib tagada elupaikade ja nende teenuste (nt üleujutuskaitse) säilimise.

Euroopas on suurenenud huvi jõgede ja lammide taastamise vastu, nagu Madalmaade ruumilise planeerimise programmi „Ruumjõele“puhul. See programm hõlmas mitmeid meetmeid jõesängide ja lammide taastamiseks ja taastamiseks, et luua jõgedele rohkem ruumi ja vähendada veetaset, näiteks: lammide langetamine, tammide ümberpaigutamine sisemaale, tammide langetamine piki jõgesid ja suviste sängide süvendamine. Muud näited on Ühendkuningriigi Anglia veemajanduskava, mis hõlmab mitmesuguseid jõgede taastamise projekte, mille eesmärk on leevendada hüdromorfoloogiliste muutuste mõju. Muud lammide taastamise meetmed on ajendatud veepoliitika raamdirektiivist, nt meetmed, mida rakendatakse Rheinvorland-Südis Ülem-Reini ääres, Bourret’s Garonne’il ja Long Eau jõel Inglismaal. Paljusid jõgede taastamise projekte kaasrahastatakse ELi programmist LIFE. Neid projekte käivitatakse ja rakendatakse sageli veetehnika, üleujutuste eest kaitsmise, maa majandamise ja looduskaitse vahelise koostöö soodustamise kaudu.