European Union flag
Euroopa fondid üleujutuste vastu kindlustamise meetmeteks Smolyanis (Bulgaaria)

© Municipality of Smolyan

Smolyani omavalitsus tugevdab jõgede üleujutuste vastaseid kaitsemeetmeid, tugevdades kaitsemüüre, säilitades jõekaldadja jõesängid. Euroopa fondid on olnud kõigi nende sekkumiste puhul selgeks soodustavaks teguriks.

Smolyani piirkond on üleujutuste tõttu mitu korda kuulutanud välja erakorralise seisukorra. Vastuseks 2005. aastal Smolyani Ustovo naabruskonnas kahju tekitanud üleujutustele rakendas linn 2007.–2013. aastal mitmeid üleujutuste vastaseid kaitsemeetmeid, mis on end ära tasunud. Laiendati jõekaldaid, tugevdati olemasolevaid kaitsemüüre ja ehitati uusi müüre. Vahendid saadi peamiselt Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) kahe peamise projekti kaudu. Järk-järgult rakendatavad sekkumised aitavad rakendada Smolyani linna arengukava, mis sisaldab mitmeid üleujutuste vastaseid kaitsemeetmeid linna eri linnaosade jaoks. Lisaks aitavad sekkumised saavutada Musta mere valgalapiirkonna üleujutusriski maandamise kava eesmärke.  Sekkumiste eesmärk oli minimeerida tulevaste üleujutuste ohtu ning säilitada inimeste elu ja tervis.  Ehitustööde võimaldamisel oli oluline tegur ELi poolne rahastamine.

Juhtumiuuringu kirjeldus

Väljakutsed

Bulgaaria asub piirkonnas, mis on eriti haavatav kliimamuutuste suhtes (peamiselt temperatuuri tõusu ja äärmuslike sademete tõttu) ning kliimamuutustega seotud äärmuslike sündmuste, näiteks põudade ja üleujutuste sagenemise suhtes. Bulgaaria olemasolevate kliimamuutuste stsenaariumide (riiklikkliimamuutustega kohanemise strateegia)kohaselt prognoositakse äärmuslike ilmastikunähtuste ja katastroofide sagenemise suundumust. Seda on juba kogenud sagedased tugevad vihmasajud, kuuma- ja külmalained, üleujutused ja põuad, orkaanituuled, metsatulekahjud ja maalihked.

Enne sekkumisi mõjutasid mitut Smolyani linnaosa tugevalt äärmuslikud ilmastikunähtused ja korduvad üleujutused.

2005. aastal tekkisid Smolyani linna Ustovo naabruskonnas tõsised probleemid Cherna jõe üleujutuste tõttu pärast äärmuslikke vihmasadusid. 2005. aasta augusti alguses tekkis Vahemere lääneosa kohal Ihtimani tsüklon, mis liikus 4. augustil itta Bulgaariast läände. Ööl vastu 6. augustit on Rhodopesi mägedes, Smolyani lähedal, raske ilm. Smolyani piirkond oli üks neist, kes teatas suurimast 24-tunnisest sademete kumulatiivsest kogusest (156 mm, 218 liitrit ruutmeetri kohta) kohaliku aja järgi 6. augustil kell 7.30.

Piirkonna taristut ei ehitatud nii suure sademete hulgaga toimetulekuks (teadaolevalt toimub see kord 1000 aasta jooksul). Linna läbiv Cherna jõgi purustas selle kaldad ning põhjustas inimeste kodude üleujutamist ja kahjustamist.

Neid ruume arvesse võttes otsustas Smolyani omavalitsus tegutseda ennetavalt ja võttis meetmeid piirkonna taristu kohandamiseks tulevaste üleujutustega.  Kohanemismeetmete rakendamiseks prioriteetsete valdkondade valimisel keskendus piirkondlik haldusüksus Smolyan eelkõige järgmistele peamistele väljakutsetele:

  • inimeste elu ja tervise säilitamine,
  • infrastruktuuri (põhilised maanteeteed) ja äritegevuse parema kaitse tagamine;
  • jõesängides vaba veekoguse tagamine, et tagada kõrglaine läbimine.
Kohanemismeetme poliitiline kontekst

Case mainly developed and implemented because of other policy objectives, but with significant consideration of climate change adaptation aspects.

Kohanemismeetme eesmärgid

Üleujutusvastaseid kaitsemeetmeid on rakendatud selleks, et vähendada üleujutuste ohtu Smolyani linna Ustovo rajoonis (eelkõige elamurajoonides „Progresi” 1, 2 ja 3) eesmärgiga kaitsta elanikkonda ja vältida üleujutuskahjusid.Sekkumisi rakendati kahe erineva ELi rahastatud projekti raames, millel olid järgmised üldeesmärgid:

  • parandada/toetada/säilitada olemasolevat alalist üleujutuste eest kaitsvat infrastruktuuri, et kas suurendada selle võimet piirata üleujutusvett või hõlbustada paremat veevoolu ja seega vähendada üleujutusohtu; 
  • varustada seadmeid, mis on vajalikud kiireks reageerimiseks ähvardavatele üleujutustele ja vee negatiivsete mõjude piiramiseks üleujutuspiirkondades;
  • vähendada sotsiaal-majanduslikke erinevusi Bulgaaria ja teiste ELi liikmesriikide vahel; 
  • muuta elu- ja töötingimused Bulgaarias atraktiivsemaks; 
  • turismipotentsiaali arendamine;  
  • stimuleerida investeeringuid väiksematesse omavalitsustesse. 

Meetmeid rakendati ka piiriülese koostöö vajaduse rahuldamiseks (Kreeka-Bulgaaria), et ennetada ja ohjata üleujutusi kahte rahvusvahelist jõge (Strymonas ja Evros) ümbritsevatel aladel, kus on viimastel aastatel esinenud tõsiseid üleujutusi.

Smolyani piirkonna valitsuse rakendatavad peamised tegevused aitavad kaasa ka Musta mere vesikonna majandamispiirkonna üleujutusriski maandamise kava eesmärkide saavutamisele (üleujutusriskimaandamise kava, 2021. aasta esialgne versioon). Üleujutusriski maandamise kava eesmärk on anda ülevaade üleujutusohust ja -riskist kogu riigis, määrates kindlaks piirkonnad, kus ohu- ja riskitase on kõrgem (piirkonnad, kus võib esineda märkimisväärne üleujutusrisk). See kava kujutab endast ELi direktiivi 2007/60/EÜ (Euroopa üleujutuste direktiiv) rakendamise protsessi. Täiendavad meetmed Cherna jõe üleujutusriski ennetamiseks võivad tuleneda ka Egeuse mere idaosa vesikonna üleujutusriski maandamise kavast aastateks 2022–2027, mis võeti vastu 2023. aasta detsembris (ministrite nõukogu otsus nr 937/2023). 

 

Lahendused

Üleujutuste ohu vähendamiseks rakendatud meetmeid rahastati peamiselt ERFist rakenduskava „Regionaalareng 2007–2013“ (lepingnr BG161PO001/1.4-06/2010/011 „Väikesemahuliste meetmete toetamine üleujutuste ennetamiseks linnapiirkondades“) ja koostööprogrammi Interreg V A Kreeka-Bulgaaria 2014–2020 (üleujutusteeest kaitsmise projekt) kaudu.

Esimene projekt koosnes kahest peamisest ehitustööst: 1) Cherna jõesängi laiendamine ja puhastamine, et suuta paremini toime tulla suurte veekogustega, ning 2) olemasolevate tugimüüride rekonstrueerimine ja uuendamine ning uute seinte ehitamine raudbetoonpiirete ja parapetitega jõe vasakul ja paremal kaldal. Need tööd viidi läbi mitme allprojekti kaudu. Kokku ehitati 240 meetrit uusi tulvamüüre ja tugevdati üle 430 meetri olemasolevaid müüre.

Teostatud sekkumised osutusid tõhusaks üleujutuste ennetamisel Smolyani Ustovo piirkonnas, eriti 2014. aastal, mis on äärmiselt märg aasta. Nagu on märgitud Musta mere vesikonna majandamispiirkonna üleujutusriski esialgse hinnangu projektis (2021), oli üleujutusjuhtumite jaotumine aastate kaupa vaadeldaval perioodil (2011–2019) 2014. aastal selgelt haripunktis, millele järgnes aastate vaheldumine suurema ja väiksema üleujutuste arvuga. Ligikaudu 38 % kõigist vaatlusalusel perioodil (2011–2019) registreeritud üleujutustest toimusid 2014. aastal.

Alates 2015. aastast ja teise projekti (Interreg Kreeka-Bulgaaria)raames on linnas rakendatud mitut muud sekkumist, et tagada Smolyani linnastunud osas tugiseina tugevdamine, hüdrojuhtivus ja jõesängi (Cherna ja Byala jõgi) puhastamine. Kõik need sekkumised keskendusid taas üleujutusohu vähendamisele ning inimestele ja taristule tekitatava kahju ennetamisele. Nende meetmete jaoks võeti jõesängide kriitilistelt aladelt märkimisväärses koguses materjali. Langenud puud ja ülekasvanud taimestik eemaldati, samal ajal kui tehti ehitustöid sildade ja olemasolevate kivimüüride tugevdamiseks, mis on nende kohal asuva peamise ümbersõidutee turvalisuse seisukohast eriti olulised.

Smoylani linna arengukavas on ette nähtud täiendavate rajatiste ehitamine üleujutuste vältimiseks, sealhulgas: jõesängide puhastamine taimestikust ja setetest, kahe munitsipaaltammi (Kiranov dol ja Laga) rekonstrueerimine ning külgneva maa metsastamine. Selleks et omavalitsust õigeaegselt teavitada ja hoiatada, saab ta keskkonna- ja veeministeeriumilt korrapäraselt teavet sademete kohta. Spetsiaalne teenistus annab iga tunni (isegi minuti) kohta teavet eeldatavate sademete ja jõevee tasemete kohta. Munitsipaaleksperdid töötlevad seda teavet ja avaldavad selle munitsipaalveebisaidil.

Täiendavad üksikasjad

Sidusrühmade osalemine

Linnapea ja munitsipaaleksperdid korraldasid projekti ajal palju kohtumisi, kus nad selgitasid elanikele põhjalikult vajadust üleujutuste vastu kindlustamise meetmete järele ja nende positiivset mõju. Ehitustööd mõjutasid otseselt väheseid inimesi. Elanikega oli mõningaid probleeme, näiteks ebaseaduslike hoonete olemasolu ehitusplatsil, näiteks laudad ja aiad, mis tuli enne tööde alustamist lammutada.  Neid oli aga võimalik lahendada õigusraamistikus ning need ei toonud kaasa proteste ega suuri negatiivseid reaktsioone.

Edu ja piiravad tegurid

Ehitustööde võimaldamisel oli oluline tegur ELi poolne rahastamine. Omavalitsus taotles rahastamist rakenduskavast „Regionaalareng“ (vt ka kulude ja tulude jagu) ja Interregi koostööprogrammist.  Taotlusvormi eest hoolitsesid munitsipaaleksperdid, kellel oli juurdepääs kogu projekti jaoks vajalikule teabele, sealhulgas eeluuringutele ja tehnilistele projektidele, samuti selgelt määratletud eesmärgile. See aitas neil oluliselt kaasa ELi rahaliste vahendite taotlemisele. Projektiettepanek esitati regionaalarengu ministeeriumile 2012. aastal. Ministeerium tegutses sel ajal selle programmi korraldusasutusena. Projekti heakskiitmise ajal koostati ministeeriumi ja Smolyani omavalitsuse vahel leping. Järgmises etapis alustati ehitustööde avatud hankemenetlust. Ehitusettevõte vastas otse kohalikule omavalitsusele, kes omakorda andis aru ministeeriumile.
Muud tegurid, mis aitasid kaasa projekti sujuvale rakendamisele, olid see, et maa, mille suhtes meetmeid rakendati, kuulus peamiselt omavalitsusele ja ehituslube oli lihtne saada.

Kulud ja tulud

Esimese ELi projekti raames kaetud üleujutuste vastu kindlustamise meetmete kulud olid kokku 933,438 Bulgaaria leevi ehk 477 259 eurot. Väike osa, 5% kogusummast (46 959 Lev ehk 24 010 eurot), andis Smolyan. Suurem osa rahastamisest (886 478 leevi (453 249 eurot)) pärines ELilt rakenduskava „Regionaalareng 2007–2013“ (lepingnr BG161PO001/1.4-06/2010/011)„Toetus väikesemahulistele meetmetele üleujutuste vältimiseks linnapiirkondades“ kaudu.

Teise projekti (Interreg V-A Kreeka-Bulgaaria – üleujutuskaitse projekt) raames tehtud ehitustööde maksumus oli 2 145 943 511 Bulgaaria leevi (ligikaudu 109 miljonit eurot, Interregi veebileht). Projekti kaasrahastas Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu ning Bulgaaria ja Kreeka riiklik panus.

Meetmetest saadavat kasu (üleujutustest tingitud kahju vähenemine) ei ole hinnatud ega kvantifitseeritud. Siiski on tõenäoline, et 2005. aasta üleujutuse kahjusid välditakse tulevikus tugevate sademete korral. Tegelikult oli 2014. aasta väga märg aasta ja teised Smolyani linnaosad on kogenud üleujutusi, kuid Ustovo piirkonda see ei mõjutanud. Muid kaasnevaid hüvesid ei ole arvesse võetud.

Praeguse munitsipaalarengukava uusi meetmeid rahastati eri allikatest, näiteks munitsipaaleelarvest, rakenduskavast „Keskkond“ (2014–2020), piiriülese koostöö programmidest ja ministeeriumidevahelisest katastroofikomisjonist.

Rakendamise aeg

Sekkumisi rakendati ajavahemikus 2011. aasta juunist kuni 2013. aasta juunini esimese projekti raames, mida rahastati regionaalarengu programmist (2007–2013). Ajavahemikul 2017–2022 viidi koostööprogrammi Interreg VA „Kreeka–Bulgaaria“ raames lõpule täiendavad sekkumised.

Eluaeg

Sekkumised on kavandatud kestma vähemalt 100 aastat.

Viiteteave

Võtke ühendust

Maria Bogotlieva
Smolyan Municipality
4700 Smolyan, 12 Bulgaria blvd.

email: m.bogotlieva@smolyan.bg

 

Avaldatud ajakirjas Climate-ADAPT: Jun 17, 2024

Please contact us for any other enquiry on this Case Study or to share a new Case Study (email climate.adapt@eea.europa.eu)

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.