Kliimamuutustega kohanemise süvalaiendamine veemajanduses, et kaitsta Isola Vicentinat üleujutuste eest

Isola Vicentinat ohustavad üleujutused, mis tulenevad nii peamistest jõgedest (st Orolo ja Timonchio) kui ka väiksemast kohalikust kuivendusvõrgust (nt maaparanduskanalid, maa- ja teeäärsed kraavid, linnakuivendused). Viimane suurem jõgede üleujutus toimus 2010. aastal: õnneks mõjutas see munitsipaalpiirkonda vaid osaliselt (tootis vähe kahju), samas kui sündmus oli palju kahjulikum allavoolu asuvates omavalitsustes (nt Caldogno, Vicenza). Vastupidi, pluviaalne üleujutus on sagedane sündmus: peaaegu igal aastal ujutatakse väikesed ja ebaühtlased – nii linna- kui ka maapiirkonnad – vihma tõttu üle, põhjustades asjakohast kumulatiivset kahju.

Lähitulevikus peaks globaalne soojenemine muutma sademete hulka ja mustreid ning suurendama äärmuslike sademete ulatust ja sagedust. Veneto maakonnas on viimaste uuringute kohaselt piirkondlike mudelite väljunditel üldine tendents harvemate ja intensiivsemate sademete tekkeks (isegi kui eeldatavad muutused on nõrgad ja nende kvantitatiivsed prognoosid ebakindlad), põhjustades seega üleujutuste esinemise tõenäolist suurenemist. Arvestades, et sellisel kohalikul tasandil ei ole tulevaste sündmuste kvantitatiivsed prognoosid või stsenaariumid kättesaadavad, võttis MWMP üleujutuste sageduse hindamisel arvesse kliimamuutuste mõju, võttes arvesse ka äärmuslikumaid sündmusi: hinnati 100- ja 300-aastast tagastusperioodi ning üleujutusriski vähendamise meetmete kavandamisel võeti arvesse ettevaatuspõhimõtet, ületades seega oluliselt kehtivaid projekteerimisstandardeid.

Veemajanduskavad on kohalikud kavad (praegu kehtivad need ainult Veneto maakonnas), mis on loodud omavalitsuste ja maaparandusasutuste vahelise koordineerimise vahenditena. Nende eesmärk on võimaldada kohaliku kuivendussüsteemi ühist analüüsi, saada täpne ülevaade haldus- ja hoolduskohustustest, teha kindlaks halva kuivenduse kõige pakilisemad (ja kohalikul tasandil olulised) probleemid ja nendega seotud üleujutuste vastu võitlemise meetmed.

Isola Vicentina puhul on MWMP loodud ambitsioonikama lähenemisviisiga kohanemisele: Eesmärk on muuta MWMP kohalikuks üleujutustega kohanemise kavaks, milles on ühendatud ennetus-, kaitse- ja valmisolekustrateegiad. Soovitades, kuidas muuta hoonestatud alade füüsilist struktuuri, samuti kodanike käitumist ja sotsiaalset korraldust, püütakse kavaga vähendada kliimamuutustest tulenevat pikaajalist võimalikku kahju (kuni üleujutuseni, mille taastumisperiood on 1/300 aastat). Teisisõnu on MWMP eesmärk lahendada praegused ja tulevased kohalikud hüdraulilised probleemid, mis mõjutavad ka hoonete, taristu ja inimeste haavatavust, edendades säästvaid maakasutustavasid ja ühendades need uued kliimaga kohandatud teadmised muude valdkondlike ruumilise planeerimise vahenditega.

MWMP raames tehtud analüüsid koondasid erinevaid üleujutusohu andmeid:

• Jõgede põhivõrgustikust tulenev oht võeti ametlikelt kaartidelt ja plaanidelt: hüdrogeoloogiline kava (itaalia keelesPiano di Assetto Idrogeologico); uus Ida-Alpide üleujutusriski maandamise kava jne;
• Kohalikud omavalitsused (nt Alto Vicentino maaparandusamet, kodanikukaitseorganisatsioonid, munitsipaalasutus jne) on kaasatud teabe kogumisse kohaliku kuivendussüsteemi tekitatud ajalooliste sündmuste kohta;
• Lisaks uuriti kodanike kohalikke teadmisi ja otseseid kogemusi otse avalikel konsultatiivsetel kohtumistel.

Seejärel võrreldi tulemusi ja integreeriti need MWMP üleujutussageduse hindamise ja kohaliku transpordivõimsuse analüüsi tulemustega. Selle protsessi tulemusena tehti kindlaks rohkem kui 20 piirkonda, kus on halb kuivendus või üleujutused. Iga kriitilise valdkonna jaoks määrati kindlaks mitu meedet. Vastavalt üleujutuste direktiivis (2007/60/EÜ) soovitatule jagati kavandatud meetmed kolme põhiliiki:

• ennetusmeetmed, mille eesmärk on vältida kahju tekkimist, vältides uusi arenguid üleujutusohtlikes piirkondades, kohandades struktuuriliselt linnakangaid ning vähendades pinnase katmist ja pindmise äravoolu teket säästvate linna äravoolusüsteemide (SUDS) kaudu. Puhtalt teoreetiline stsenaarium, mis koostati MWMP väljatöötamise käigus, näitas üleujutuste ulatuse võimalikku vähenemist umbes 40 % võrra (võrreldes praeguse maakasutusega), kui kogu ehitamata ala taasmetsastatakse. Tänu sellele teabele sai omavalitsus paremini aru metsamaade säilitamise vajadusest ning kavatseb nüüd muuta mõned rohumaad ja harimata põllud metsaaladeks. Lisaks määrati kindlaks kümne hektari suurune katseala, et simuleerida tegelikkuses seda, kuidas metsaalade säilitamine võib parandada omavalitsusüksuse territooriumi vastupanuvõimet üleujutustele ja maalihetele.
• Kaitsemeetmed, mille eesmärk on vähendada üleujutuste tõenäosust ja/või üleujutuste mõju konkreetses kohas, näiteks lammide ja märgalade taastamine, üleujutuskaitse ehitamine või kuivendusvõrgu ülekandevõimsuse suurendamine. MWMP raames määrati kindlaks ja kavandati ligikaudu 50 kaitsemeedet, sealhulgas: jõgede ja ojade puhastamine, olemasolevate kraavide laiendamine, uute teeäärsete kraavide avamine, uute säilitusalade loomine, olemasoleva linnakuivendusvõrgu laiendamine jne. Eelkõige on tänu piirkondlikule rahastamisele juba käimas veesidumisala kavandamis- ja rakendamisetapid. Kinnihoidmismeede (veemahutavusega umbes 1 miljon kuupmeetrit) asub Isola Vicentina omavalitsuse lõunaosas Orolo jõe ääres. Selle peamine eesmärk on kaitsta allavoolu asuvaid omavalitsusi (eelkõige Vicenzat) peamiste jõgede üleujutuste eest, vähendades ja ajutiselt ladustades osa üleujutuslainest.
• Valmisolekumeetmed, mille eesmärk on anda kodanikele juhiseid selle kohta, kuidas üleujutuste korral reageerida. Alates olemasolevatest dokumentidest ja suunistest, mille on koostanud Itaalia kodanikukaitseamet, on Isola Vicentina kodanikele antud brošüür selle kohta, mida teha enne üleujutust, üleujutuse ajal ja pärast üleujutust nende territooriumil. Lisaks koolitati kodanikke neljast avalikust seminarist koosneva tsükli käigus.

Üleujutusriski maandamise kava väljatöötamise käigus konsulteeriti nelja avaliku seminari kaudu kodanike ja kohalike sidusrühmadega ning kaasati nad, et kavandada kohalikul tasandil sobivaid üleujutusriski vähendamise meetmeid ja koguda tagasisidet kavandatud meetmete kohta. Valiti lõplikud MWMP meetmed, milles võrreldi hüdroloogilise/hüdraulilise analüüsi tulemusi inimeste prioriteetide ja tagasisidega. Lisaks üldsusele kutsuti selgesõnaliselt osalema ka peamisi sidusrühmi (nt põllumajandustootjad, ettevõtjad ja üleujutusohtlike piirkondade maaomanikud). Nendel kohtumistel osales umbes 200 inimest. Üldiselt olid kõik osalejad väga motiveeritud, kuna 2010. aasta üleujutus mõjutas külgnevaid omavalitsusi, tekitades hirmu ja suurendades küsimuse olulisust avalikus arvamuses. Sellest tulenevalt kasutati neid seminare ka selleks, et levitada teadlikkust üleujutusriskist ja koolitada inimesi äärmuslike ilmastikutingimustega toimetulekuks. Arvestades, et on olemas mittestruktuurilised meetmed, mis kaasavad otseselt kõiki elanikke kohalikku veemajandusse, oli üldsuse osalemise ja konsulteerimise protsessi eesmärk levitada ka häid tavasid ja igapäevaseid käitumissuuniseid (nt väikeste vooluveekogude majandamise ja hooldamise kohta).

MWMP väljatöötamine vastavalt adaptiivsele lähenemisviisile on olnud võimalik tänu Isola Vicentina kohaliku omavalitsuse otsusele, IUAV ülikooli teaduslikule toetusele ning munitsipaal- ja tehniliste konsultantide tehtud välitöödele. Olulist rolli mängis ka kogu kodanikkond, kes oli otseselt kaasatud kohapealsetesse uuringutesse ja kõige kriitilisemate piirkondade kindlakstegemisse (tänu nende varasematele üleujutuste kogemustele).

Kava väljatöötamist on takistanud kaks peamist tegurit:

• Veemajanduskava eest vastutas üksainus omavalitsus, ilma et seda oleks ametlikult kooskõlastatud ümbritsevate omavalitsustega: selle tulemusena saavad tootmisahela järgmise etapi omavalitsused kasu teatavate riskivähendamismeetmete rakendamisest, samas kui mõningaid väljaspool Isola Vicentinat (tootmisetapis) tekkinud kriitilisi probleeme ei olnud võimalik kavaga lahendada.
• iga sidusrühma (sealhulgas põllumajandustootjad põllumajandustavade ja maakuivenduse eest) täpsete kohustuste kindlaksmääramine; majaomanikud eraomanduses olevate linnakraavide puhastamiseks ja pinnase katmise vähendamiseks; vee-ettevõtjad sademevee käitlemiseks linnades) ei olnud drenaažisüsteemi eri komponentide osas lihtne kokku leppida.

MWMP väljatöötamise maksumus oli 25 000 eurot. Kava kohaselt ulatuvad struktuursete kaitsemeetmete kulud ligikaudu 2 miljonist eurost (kuni üleujutuseni, mille tagasitulekuperiood on 1/50 aastat) kuni ligikaudu 4 miljoni euroni (kuni üleujutuseni, mille tagasitulekuperiood on 1/100 aastat). Väiksemaid sekkumisi maksavad (või viivad otse ellu) kohalik omavalitsus ja eraisik. Suuremad tööd, mis hõlmavad laiemaid alasid ja valgalasid, mis ületavad omavalitsuse piiri, nõuavadAlta Pianura Veneta maaparandusameti (avaliku ja erasektori konsortsium, mis koosneb kõigist pädevusalasse kuuluvatest maaomanikest) ja Veneto piirkonna valitsuse majanduslikku panust, mille kättesaadavus sõltub järgmiste aastate poliitilistest valikutest. Arvestades, et 2010. aasta üleujutuse kogukahju ületas 400 miljonit eurot ja et 80 miljoni euro suurune kahju mõjutas ainult Caldogno omavalitsust, mis asub Isola Vicentinast vahetult allavoolu, ilmneb selgelt, et kavandatud riskivähendusmeetmed on mugavad.

Kogu MWMP väljatöötamine oli inspireeritud üleujutuste direktiivis (2007/60/EÜ) soovitatud üleujutusriski maandamise lähenemisviisist, mis keskendus ennetus-, kaitse- ja valmisolekustrateegiatele. MWMP eripeatükis on sõnaselgelt loetletud kõik kavaga seotud piirkondlikud ja riiklikud õigusaktid, millest peamised on järgmised:

• Lgs 152/2006 (Itaalia keskkonnaseadus);
• Lgs 49/2010 (Itaalia üleujutuste direktiivi rakendusakt);
• G.R. 3637/2002 – D.G.R. 1322/2006 – D.G.R. 1841/2007 – D.G.R. 2948/2009 (Veneto maakond: sademevee ja üleujutuste ohjamise standardid linnapiirkondades);
• Määrus (EÜ) nr 11/2004 (Veneto maakond: ruumilise planeerimise seadus);
• R. 12/2009 (Veneto maakond: maaparandusseadus);
• D.G.R. 427/2013 (Veneto piirkonna ruumiline kava, mis sisaldab MWMP direktiivi.

MWMP väljatöötamise protsess algas 2015. aasta oktoobris ja lõppes 2016. aasta juunis. Kavandatud meetmeid rakendatakse aastatel 2017–2022, võttes arvesse kahte kolmeaastast etappi. Esimeste meetmete rakendamine algas juba järgmiste meetmetega: i) erakraavide haldus- ja hoolduseeskirjade raamistiku vastuvõtmine, ii) omavalitsusüksuse kaguosas asuva veesäilitusala projekteerimine ja ehitamine, iii) kümne hektari suuruse katseala määramine, et simuleerida, kuidas metsaalade säilitamine võib parandada kogu omavalitsusüksuse vastupanuvõimet üleujutustele ja maalihetele.

Veemajanduskava kestus on kuus aastat (kooskõlas üleujutuste direktiiviga), mis vastab selle rakendamise ajakavale.

Municipality of Isola Vicentina
Technical office:
E-mail: tecnico@comune.isola-vicentina.vi.it

Francesco Musco
IUAV University of Venice
Department of Design and Planning in Complex Environments
Planning Climate Change research group
E-mail: francesco.musco@iuav.it; climatechange@iuav.it

Emiliano Vettore and Diego Pellizzaro
Green-Dev studio
E-mail: info@green-dev.eu