Kohanemise süvalaiendamine veemajanduses, et kaitsta end üleujutuste eest Isola Vicentinas

Isola Vicentinat ohustavad üleujutused, mis tulenevad nii peamistest jõgedest (st Orolo ja Timonchio) kui ka väiksemast kohalikust kuivendusvõrgust (nt maaparanduskanalid, maa- ja teeäärsed kraavid, linna kuivendus). Viimane peamine jõgede üleujutus toimus 2010. aastal: õnneks mõjutas see munitsipaalpiirkonda vaid osaliselt (kahju oli väike), samas kui sündmus oli palju kahjulikum allavoolu asuvates omavalitsusüksustes (nt Caldogno, Vicenza). Vastupidi, pluviaalsed üleujutused on sagedased: peaaegu igal aastal ujutatakse vihma tõttu üle väikesed ja ebaühtlased – nii linna- kui ka maapiirkonnad –, mis põhjustab asjakohast kumulatiivset kahju.

Lähitulevikus peaks globaalne soojenemine muutma sademete hulka ja mustreid ning suurendama äärmuslike sademete ulatust ja sagedust. Veneto maakonnas ilmneb viimaste uuringute kohaselt piirkondlike mudelite väljunditest üldine kalduvus harvematele ja intensiivsematele sademetele (isegi kui eeldatavad muutused on nõrgad ja nende kvantitatiivsed prognoosid ebakindlad), mis toob kaasa üleujutuste esinemise tõenäolise suurenemise. Arvestades, et sellises kohalikus mastaabis ei ole tulevaste sündmuste kvantitatiivsed prognoosid või stsenaariumid kättesaadavad, võeti MWMPs üleujutuste sageduse hindamisel arvesse kliimamuutuste mõju, võttes arvesse ka äärmuslikumaid sündmusi: üleujutusriski vähendamise meetmete kavandamisel hinnati 100- ja 300-aastaseid naasmisperioode ning kaaluti ettevaatuspõhimõtet, ületades seega oluliselt kehtivaid projekteerimisstandardeid.

Metoodikakavad on kohalikud kavad (mis seni kehtisid ainult Veneto maakonnas), mis on sündinud kohalike omavalitsuste ja maaparandusametite vahelise koordineerimise vahendina. Nende eesmärk on võimaldada kohaliku kuivendussüsteemi ühist analüüsi, et saada täpne ülevaade haldus- ja hoolduskohustustest ning teha kindlaks kõige pakilisemad (ja kohalikul tasandil olulised) probleemid, mis on seotud halva kuivendussüsteemiga ja sellega seotud üleujutuste eest kaitsmise meetmetega.

Isola Vicentina puhul on MWMP koostamisel kasutatud ambitsioonikamat kohanemismeetodit: eesmärk on muuta MWMP kohalikuks üleujutustega kohanemise kavaks, milles on ühendatud ennetus-, kaitse- ja valmisolekustrateegiad. Tehes ettepanekuid selle kohta, kuidas muuta hoonestatud alade füüsilist struktuuri ning kodanike käitumist ja sotsiaalset korraldust, püütakse kavaga vähendada kliimamuutustest tulenevat pikaajalist võimalikku kahju (kuni üleujutuseni, mille taastumisperiood on 1/300 aastat). Teisisõnu on MWMP eesmärk lahendada praegused ja tulevased kohalikud hüdraulilised probleemid, mis mõjutavad ka hoonete, taristu ja inimeste haavatavust, edendades säästvaid maakasutustavasid ja ühendades need uued kliimaga kohandatud teadmised muude valdkondlike ruumilise planeerimise vahenditega.

MWMP raames tehtud analüüsides koguti erinevaid andmeid üleujutusohu kohta:

• Peamisest jõevõrgustikust tulenev oht on võetud ametlikest kaartidest ja kavadest: hüdrogeoloogiline kava (Piano di Assetto Idrogeologico itaalia keeles); uus Ida-Alpide üleujutusriski maandamise kava jne;
• Kohalikud omavalitsused (nt Alto Vicentino maaparandusamet, kodanikukaitseorganisatsioonid, kohalik omavalitsus jne) on olnud kaasatud, et koguda teavet kohaliku kuivendussüsteemi tekitatud ajalooliste sündmuste kohta;
• Kodanike kohalikke teadmisi ja vahetuid kogemusi uuriti avalikel konsultatiivkohtumistel.

Seejärel võrreldi ja integreeriti tulemusi MWMP üleujutussageduse hindamise ja kohaliku transpordivõimsuse analüüsi tulemustega. Selle protsessi tulemusel tehti kindlaks rohkem kui 20 piirkonda, kus esineb halba kuivendus- või üleujutusohtu. Iga kriitilise valdkonna jaoks määrati kindlaks mitu meedet. Nagu üleujutuste direktiivis (2007/60/EÜ) soovitatud, jagati kavandatud meetmed kolme põhiliiki:

• Ennetusmeetmed, mille eesmärk on vältida kahju tekkimist, vältides uusi arenguid üleujutusohtlikes piirkondades, kohandades struktuurselt linnapiirkondade kangast ning vähendades mulla tihendamist ja pindmise äravoolu teket säästvate linna äravoolusüsteemide kaudu. MWMP väljatöötamise käigus koostatud puhtalt teoreetiline stsenaarium näitas üleujutuste ulatuse võimalikku vähenemist ligikaudu 40 % (võrreldes praeguse maakasutusega), kui kogu ehitamata ala taasmetsastataks. Tänu sellele teabele sai omavalitsus paremini aru vajadusest säilitada metsamaad ning kavatseb nüüd muuta mõned rohumaad ja harimata põllud metsamaaks. Lisaks määrati kindlaks kümne hektari suurune katseala, et simuleerida tegelikkuses seda, kuidas metsaalade säilitamine võib parandada munitsipaalterritooriumi vastupanuvõimet üleujutustele ja maalihetele.
• Kaitsemeetmed, mille eesmärk on vähendada üleujutuste tõenäosust ja/või üleujutuste mõju konkreetses kohas, näiteks lammide ja märgalade taastamine, üleujutuskaitse ehitamine või kuivendusvõrgu ülekandevõime suurendamine. MWMP raames määrati kindlaks ja kavandati ligikaudu 50 kaitsemeedet, sealhulgas jõgede ja ojade puhastamine, olemasolevate kraavide laiendamine, uute teeäärsete kraavide avamine, uute veekogumisalade loomine, olemasoleva linna äravooluvõrgu laiendamine jne. Eelkõige on tänu piirkondlikule rahastamisele veekogumisala juba läbimas kavandamis- ja rakendamisetappe. Säilitusmeede (veemahuga umbes 1 miljon kuupmeetrit) asub Isola Vicentina omavalitsuse lõunaosas Orolo jõe ääres. Selle peamine eesmärk on kaitsta allavoolu asuvaid omavalitsusüksusi (eelkõige Vicenzat) peamiste jõgede üleujutuste eest, vähendades ja ajutiselt ladustades osa üleujutuslainest.
• Valmisolekumeetmed, mille eesmärk on anda kodanikele juhiseid selle kohta, kuidas üleujutuste korral reageerida. Alates Itaalia kodanikukaitseteenistuse koostatud olemasolevatest dokumentidest ja suunistest on Isola Vicentina kodanikele antud brošüür selle kohta, mida teha enne/ajal/pärast üleujutust nende territooriumil. Lisaks koolitati kodanikke neljast avalikust seminarist koosneva tsükli kaudu.

MWMP väljatöötamise käigus konsulteeriti nelja avaliku seminari kaudu kodanike ja kohalike sidusrühmadega ning kaasati nad, et kavandada kohalikul tasandil sobivaid üleujutusriski vähendamise meetmeid ja koguda tagasisidet kavandatud meetmete kohta. Valiti välja lõplikud MWMP-meetmed, milles võrreldi hüdroloogilise/hüdraulilise analüüsi tulemusi inimeste prioriteetide ja tagasisidega. Lisaks üldsusele kutsuti selgesõnaliselt osalema peamisi sihtrühmi (nt põllumajandustootjad, ettevõtjad ja üleujutusohtlike piirkondade maaomanikud). Nendel kohtumistel osales ligikaudu 200 inimest. Üldiselt olid kõik osalejad väga motiveeritud alates 2010. aasta üleujutusest, mis mõjutas naaberomavalitsusi, tekitades hirmu ja suurendades teema asjakohasust avalikus arvamuses. Sellest tulenevalt kasutati neid seminare ka selleks, et suurendada teadlikkust üleujutusriskist ja koolitada inimesi, kuidas tulla toime äärmuslike ilmastikutingimustega. Võttes arvesse mittestruktuuriliste meetmete olemasolu, mis kaasavad otseselt kõiki elanikke kohalikku veemajandusse, oli üldsuse osalemise ja konsulteerimise eesmärk levitada ka häid tavasid ja igapäevaseid käitumissuuniseid (nt väikeste vooluveekogude majandamise ja hooldamise kohta).

MWMP väljatöötamine vastavalt adaptiivsele lähenemisviisile on olnud võimalik tänu Isola Vicentina omavalitsuse otsusele, IUAV ülikooli teaduslikule toele ning munitsipaal- ja tehniliste konsultantide kohapealsele tööle. Olulist rolli etendas ka kogu kodanikkond, kes oli otseselt kaasatud kohapealsetesse uuringutesse ja kõige kriitilisemate alade kindlakstegemisse (tänu nende varasematele üleujutuste kogemustele).

Kava väljatöötamist on takistanud kaks põhielementi:

• MWMP eest vastutas üks omavalitsus ilma ametliku kooskõlastamiseta ümbritsevate omavalitsustega: selle tulemusena saavad allavoolu asuvad omavalitsused kasu teatavate riskivähendusmeetmete rakendamisest, samas kui mõningaid väljaspool Isola Vicentinat (eelnevalt) tekkinud kriitilisi probleeme ei olnud võimalik kavaga lahendada.
• iga sidusrühma (sealhulgas põllumajandustootjad põllumajandustavade ja maapiirkondade kuivendamise eest; koduomanikud eravalduses olevate linnakraavide puhastamiseks ja pinnase katmise vähendamiseks; vee-ettevõtjad, kes tegelevad linna sademevee haldamisega) ei olnud eri äravoolusüsteemide komponentide puhul lihtne kokku leppida.

MWMP väljatöötamise maksumus oli 25 000 eurot. Kava kohaselt ulatuvad struktuuriliste kaitsemeetmete kulud ligikaudu 2 miljonist eurost (kuni üleujutuseni 1/50 aastase taastumisperioodiga) kuni ligikaudu 4 miljoni euroni (kuni üleujutuseni 1/100 aastase taastumisperioodiga). Väiksemaid sekkumisi tasuvad (või viivad otse ellu) munitsipaalasutus ja eraisik. Suuremad tööd, mis hõlmavad laiemaid alasid ja valgalasid väljaspool omavalitsuse piire, nõuavad Alta Pianura Veneta maaparandusameti (avaliku ja erasektori konsortsium, mis koosneb kõigist pädevusalasse kuuluvatest maaomanikest) ja Veneto maakonna valitsuse majanduslikku panust, mille kättesaadavus sõltub järgmiste aastate poliitilistest valikutest. Arvestades, et 2010. aasta üleujutuse kogukahju ületas 400 miljonit eurot ja et 80 miljoni euro suurune kahju mõjutas ainult Caldogno omavalitsust, mis asub Isola Vicentina lähistel, ilmneb selgelt kavandatud riskivähendusmeetmete mugavus.

Kogu MWMP väljatöötamine oli inspireeritud üleujutusriski maandamise lähenemisviisist, mida soovitati üleujutuste direktiivis (2007/60/EÜ), milles keskenduti ennetus-, kaitse- ja valmisolekustrateegiatele. Metoodikakava eraldi peatükis on sõnaselgelt loetletud kõik kavaga seotud piirkondlikud ja riiklikud õigusaktid, millest peamised on järgmised:

• Lgs. 152/2006 (Itaalia keskkonnaseadus);
• Lgs. 49/2010 (Itaalia üleujutuste direktiivi rakendusakt);
• G.R. 3637/2002 – D.G.R. 1322/2006 – D.G.R. 1841/2007 – D.G.R. 2948/2009 (Veneto piirkond: sademevee ja üleujutuste ohjamise standardid linnapiirkondades);
• R. 11/2004 (Veneto piirkond: ruumilise planeerimise seadus);
• R. 12/2009 (Veneto maakond: maaparandusseadus);
• D.G.R. 427/2013 (Veneto piirkonna ruumiline kava, mis hõlmab MWMP direktiivi).

MWMP väljatöötamise protsess algas 2015. aasta oktoobris ja lõppes 2016. aasta juunis. Kavandatud meetmeid rakendatakse aastatel 2017–2022, võttes arvesse kahte kolmeaastast etappi. Esimeste meetmete rakendamine algas juba järgmiste tegevustega: i) erakraavide majandamise ja hooldamise reguleerimise raamistiku vastuvõtmine, ii) veehoiuala projekteerimine ja ehitamine omavalitsuse kaguosas, iii) kümne hektari suuruse katseala määramine, kus simuleerida, kuidas metsaalade säilitamine võib parandada kogu omavalitsuse vastupanuvõimet üleujutustele ja maalihetele.

MWMP eluiga on kuus aastat (kooskõlas üleujutuste direktiiviga), mis vastab selle rakendamise ajakavale.

Municipality of Isola Vicentina
Technical office:
E-mail: tecnico@comune.isola-vicentina.vi.it

Francesco Musco
IUAV University of Venice
Department of Design and Planning in Complex Environments
Planning Climate Change research group
E-mail: francesco.musco@iuav.it; climatechange@iuav.it

Emiliano Vettore and Diego Pellizzaro
Green-Dev studio
E-mail: info@green-dev.eu