European Union flag

Kirjeldus

Kaldaäärsed puhverribad on püsiva loodusliku või poolloodusliku taimestiku lineaarsed ribad, mis külgnevad ojade ja jõgedega. Üldine, mitmeotstarbeline kaldaäärsete puhvrite disain koosneb rohu, põõsaste ja puude ribast tavalise kalda täisvee taseme ja intensiivsemalt kasutatava maa vahel, nagu põllumaa, teed, hoonestatud alad. Kaldaäärsed puhverribad on kohanemisvõimalus, mis suudab: 

  • üleujutusteärahoidmine: kaldaäärsed puhvrid jätavad ruumi jõe looduslikule dünaamikale, näiteks veetaseme tõusule ja langusele, ning võimaldavad voolu aeglustamist ja keskmiste vooluteede loomist. See vähendab jõgede kanalite erosioonipotentsiaali ja seega allavoolu toimuvate üleujutuste potentsiaali. 
  • leevendada põuda: põhjavee taastumise parandamise kaudu, suurendades mulla läbilaskvust ja vee kokkupuuteaega mullaga, või puude ja põõsaste tekitatud varjutuse kaudu, mis parandab mikroklimaatilisi tingimusi. 
  • jahutuse tagamine: kaldapuhvrite varjutav mõju aitab luua mikrokliimat, mis aitab jahutada varjutatud veekogusid, suurendades õhuniiskust ja stabiliseerides temperatuure. 

Lisaks kohanemisele on kaldaäärsetest puhverribadest oodata palju kasu, kuna need toimivad: 

  • Saasteainete ja eutrofeerumist ennetavate ainete looduslik filter: need toimivad kaitsekilbina maismaavoolu vastu põllumajanduslikelt põldudelt, vähendades setete ja saasteainete vooluveekogudesse sattumist. Puhvertsoonid vähendavad NO3–Nsisaldust pinnavees keskmiselt 33 % ja põhjavees 70 % (Valkama jt, 2019). 
  • Looduslik koridor, mis ühendab elupaiku ja liike ning hõlbustab looduslike liikide levikut. Need võimaldavad ühenduvust nii piki- (ülesvoolu-allavoolu) kui ka külgkallete (oja ja maa vahel) ulatuses. Pikisuunaline ühendatus on eriti oluline liikide hajutamiseks temperatuurigradientide vahel, samas kui külgsuunaline ühendatus võimaldab heterogeenseid mikrokliimaid, mis aitavad liikidel muutuvate ilmastikutingimustega toime tulla. 

Arvestades erinevaid eeliseid, on kaldaäärsed puhvrid olulised maastiku säilitamiseks ja taastamiseks. Puhverribasid toetatakse seega laialdaselt põllumajanduse keskkonnameetmetena Euroopa maaelu arengu programmides. Funktsionaalse puhverriba laius sõltub maastiku kontekstist, oja laiusest ja oja dünaamikast. Intensiivse põllumajandusega tasandikel on eriti olulised laiad 10–100 m laiused puhverribad. Kaldaäärse puhvri laius ja selle loodusliku või poolloodusliku taimestiku majandamine peaks olema kontekstipõhine ning võtma eriti arvesse jõe ja kogu valgala hüdraulikasüsteemi. Seetõttu on vaja eri valitsemistasandite vahelist koordineerimist ning piirkondlikesse ja vesikondade kavadesse integreerimist. 

Täiendavad üksikasjad

IPCC kategooriad
Sidusrühmade osalemine
Edu ja piiravad tegurid
Kulud ja tulud
Õiguslikud aspektid
Rakendamise aeg
Eluaeg

Viiteteave

Veebisaidid
Allikas

Kohanemise üksikasjad

IPCC kategooriad
Struktuurne ja füüsiline: ökosüsteemipõhised kohanemisvõimalused
Sidusrühmade osalemine

Kaldaäärsete puhverribaderakendamine nõuab eri osalejate (jõeülemad, põllumajandustootjad jne)kaasamist,et muuta kohanemisvõimalusevastuvõtmine teostatavaks. Üldsus kiidab selle võimaluse tavaliselt heaks, kuna sellelonmaastikule positiivne mõju ja sellega kaasneb palju kaasnevaidhüvesid. Kohalikud omavalitsused, kes on kaasatud keskkonnakavadesseja kõrge loodusliku väärtusega põllumajandusmaasse, võivadkohapealsel rakendamisel abiksolla.  

Edu ja piiravad tegurid

Taimkattega puhverribadeedu sõltub suurel määral sellistest omadustest nagu puhvervööndi laius, külgnevate põldude kalle, mullatüüp ja -sort ning taimestiku tihedus. Väiksemad ajutised negatiivsed kõrvalmõjud taimestiku istutamise ja sellega seotud tööde ajal piki veekogu on kõrgelt kompenseeritud, kuid keskpikas ja pikas perspektiivis positiivne mõju, kui valik on hoolikalt kavandatud ja kavandatud. 

Üleujutuste ja põua leevendamise mõju võib olla erinev, sõltudes kohalikest tingimustest ning kavandamise ja rakendamise kvaliteedist. Metsaga kaetud puhvrid tekitavad puitunud prahti, mis mõjutab kõige enam oja morfoloogiat. Puude ja põõsaste suurus, vanus ja tihedus on tegurid, mida tuleb üleujutuste ohjamise, veesäilitusvõime ja filtreerimisvõime hindamisel arvesse võtta. Pikaajalises perspektiivis võivad kohalikku elurikkust suurendada ka taimeribad, kuhu on istutatud pärismaiseid liike. Kui istutatakse võõrliike, võib neil olla negatiivne mõju puhvrite pikaajalisele jätkusuutlikkusele või need võivad kahjustada piirkonnas pärismaiseid ökosüsteeme.  Sobiva taimestiku valikut tuleb hoolikalt hinnata, et tagada mulla ja vee säilitamise suur suutlikkus ning aidata kaasa kohalikule bioloogilisele mitmekesisusele. Samuti tuleks kaaluda taimestiku korrapärase hooldamise vajadust, et minimeerida selle pikaajaliseks säilitamiseks vajalikke jõupingutusi. 

Kaldaäärsete puhvrite kasutuselevõttu võivad takistada ka mitmesugused sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid, sealhulgas: stimuleerimisprogrammide puudumine, halvasti määratletud eesmärgid, hoolduse puudumine ja maaomanike vastuseis. 

Kulud ja tulud

Kaldaäärsete puhverribadekogukulud hõlmavad planeerimiskulusid, istutamiskulusid (puud, põõsad, kohalik taimestik), maakulusid ja/või põllumajandus-/karjamaa asendamisest saamata jäänud tulu ning hooldustööde kulusid. Need kulud sõltuvad suuresti puhverriba asukohast ja suurusest, kuid on näidatud, et need on suuresti tasakaalustatud pikaajalise kasuga. 

Kaldaäärsed puhvrid pakuvad kliimamuutustega kohanemiseks mitmesuguseid eeliseid, nagu mikrokliima loomine, üleujutuste ja põua leevendamine. Lisaks on kaldaäärsed puhvrid olulised maastiku säilitamiseks ja taastamiseks, kuna need toimivad elurikkuse koridorina ja parandavad kohalikku veekvaliteeti toitainete ja saasteainete filtreerimisvõime kaudu. Puhverribad võivad vähendada ka väetamiskulusid toitainete äravoolu vähenemise tõttu ning vähendada jõekalda taastamise sagedust üleujutuste ja erosiooni vähenemise tõttu. 

Lisaks on mitmeaastased taimed, nagu puud, eriti kasulikud CO2 pikaajaliseks sidumiseks atmosfääris, muutes ka kaldaäärsed puhvrid võimalikuks vahendiks kliimamuutuste leevendamisel edasiste edusammude tegemisel. 

Rakendamise aeg

10–15 aastat võib olla vajalik, et töötada välja täielikult küps kaldapuhver, mis hõlmab puid ja varjutamise eeliseid, ning luua elurikkuse koridor. Kuid ühe aasta jooksul võiks istutada põõsad ja kohaliku taimestiku, mis juba hakkavad näitama oma esimesi positiivseid mõjusid erosiooni vähenemise ja saasteainete filtreerimise osas. Piirkonna seiret ja hooldamist tuleks hoolikalt hallata, eriti esimese viie aasta jooksul, vähendades majandamisalaseid jõupingutusi 5–10 aasta jooksul pärast puhvertsooni loomist, kui see muutub küpsemaks ja kohaliku keskkonnasurve suhtes vähem haavatavaks. 

Eluaeg

Eeldatav eluiga on üle 25 aasta, kui meetmed on esimestel rakendusaastatel hästi välja kujunenud, kusjuures enamik hooldustöid tehakse esimese 5–10 aasta jooksul. 

Viiteteave

Veebisaidid:
http://nwrm.eu/measure/buffer-strips-and-hedges
Viited:

Stutter, M., Kronvang, B., Ó hUallacháin, D. ja Rozemeijer, J. (2019), Current Insights into the Effectiveness of Riparian Management, Attainment of Multiple Benefits, and Potential Technical Enhancements. J. Environ või Kvalifikatsioon, 48: 236–247. https://doi.org/10.2134/jeq2019.01.0020. 

 Haddaway, N.R., Brown, C., Eales, J. jt. Taimkattega ribade multifunktsionaalsed rollid põllumajanduslike põldude ümber ja sees. Environ Evid 7, 14 (2018), https://doi.org/10.1186/s13750-018-0126-2. 

 Lorna J. Cole, Jenni Stockan, Rachel Helliwell. Ranniku puhverribade haldamine ökosüsteemi teenuste optimeerimiseks: A review, Agriculture, Ecosystems & Environment, 296. köide, 2020, 106891, ISSN 0167-8809, https://doi.org/10.1016/j.agee.2020.106891 

 Valkama, E., Usva, K., Saarinen, M. ja Uusi-Kämppä, J. (2019), „A Meta-Analysis on Nitrogen Retention by Buffer Zones“ (Metaanalüüs lämmastiku säilitamise kohta puhvertsoonides). J. Environ või Kvalifikatsioon, 48: 270–279. https://doi.org/10.2134/jeq2018.03.0120.  

 Englund, O., Börjesson, P., Mola-Yudego, B. et al. Kaldaäärsete puhvrite ja tuuletõkete strateegiline kasutuselevõtt Euroopas võib anda biomassi ja keskkonnakasu. Commun Earth Environ 2, 176 (2021), https://doi.org/10.1038/s43247-021-00247-y.  

Avaldatud ajakirjas Climate-ADAPT: Apr 17, 2025

Loomise kuupäev:

2023

Selle valikuga seotud juhtumiuuringud:
Märksõnad:
Agro-environmental measures, connectivity, ecological corridor, erosion control, eutrophication, green infrastructure, habitat creation, riparian buffer, river runoff, water course, wetland
Võtmetüübi meetmed:

D1: Looduspõhised lahendused ja ökosüsteemipõhised lähenemisviisid: rohelised valikud, D2: Looduspõhised lahendused ja ökosüsteemipõhised lähenemisviisid: sinised valikud

IPCC kohanemisvalikute kategooriad:

Struktuurne ja füüsiline: ökosüsteemipõhised kohanemisvõimalused

Kliimamõjud:

Põuad, Üleujutus

Kohanemisviisid:

Kohanemismeetmed ja meetmed, Looduspõhised lahendused

Sektorid:

Põllumajandus, Bioloogilise mitmekesisuse kaitse, Metsandus, Veemajandus

Juhtimistase:
Kohalik (nt linna või omavalitsuse tasand)
Subriiklikud piirkonnad
Geograafiline iseloomustus:

Globaalne

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.