Doonau alamjooksu roheline koridor: lammide taastamine kaitseks üleujutuste eest

Põllumajandus, metsandus ja transport on kahjustanud Doonau alamjooksu looduslikkust. 20.^sajandi teisel poolel lõigati peajõest tammidega ära ligi kolm neljandikku Doonau alamjooksu lammidest ja muudeti põllumajanduspiirkondadeks, mis omakorda mõjutas üleujutusrežiime. Lisaks koges suur osa Doonaust jõepõhja erosiooni kruusa kaevandamise, süvendustööde ja tammide ehitamise tõttu, mis aitas kaasa veekogude vähenemisele külgnevatel põllumajandusmaadel. Inimtekkelisest reostusest tulenev eutrofeerumine on tõsiselt mõjutanud Doonaud ja eelkõige jõe alumisi alasid. Lammimetsade muutmine põllumajanduseks ja monokultuurilisteks paplihübriidistandusteks on toonud kaasa äärmuslikumad üleujutused. Viimase aja suured üleujutused Doonau vesikonnas toimusid 2002., 2005., 2006., 2009., 2010., 2013. ja 2014. aastal.

Kliimamuutused suurendavad eeldatavasti veelgi üleujutusriski kogu Doonau vesikonnas nii intensiivsuse, kestuse kui ka sündmuste sageduse osas. Samuti on suurem võimalus äkktulvade tekkeks kuivadel perioodidel. Tulevaste üleujutuste kvantifitseerimisel valitseb siiski märkimisväärne ebakindlus, mis tuleneb puudustest tulevaste sademete hindamisel.

Alam-Doonau rohelise koridori kokkuleppe eesmärk on:

• säilitada kokku 935 000 hektarit, sealhulgas olemasolevate kaitsealade tõhusam kaitse 775 000 hektaril ja uus kaitse veel 160 000 hektaril;
• taastada 224 000 hektarit looduslikku lammi;
• edendada säästvat kasutamist ja arengut Doonaust 1000 km allavoolu, sealhulgas Doonau deltas.

Lammide taastamise eesmärk on anda ruumi üleujutusvee hoidmiseks ja ohutuks vabastamiseks.

Alam-Doonau rohelise koridori lepingus leppisid Bulgaaria, Rumeenia, Moldova ja Ukraina valitsused kokku 224 000 hektari lammi taastamises osana laiemast 935 000 hektari suurusest konserveeritud alast, mis moodustab Alam-Doonau rohelise koridori. Neid ambitsioonikaid eesmärke loodetakse saavutada pikas perspektiivis.

2020. aastaks oli Doonau alamjooksul käimas umbes 60 000 hektari lammide taastamine. Tammid on eemaldatud, võimaldades jõel taastuda oma loomulikul teel. Invasiivsed taimeliigid on hävitatud. Kümneid tuhandeid kohalikke puid on istutatud kümnetesse väikestesse kohtadesse. See aitab metsadel palju suuremal alal looduslikult taastuda. Rumeenias on Babina ja Cernovca, Mahmudia, Balta Geraiului, Gârla Mare - Vrata saartel 6000 hektarit lammid jõega taas ühendatud või ühendatakse, luues elupaikade mosaiigi. Kuna looduslikud protsessid on taastatud, on paljud linnuliigid tagasi tulnud ja kalapopulatsioonid on suurenenud. Ukrainas Tataru saarel toodi invasiivsete liikide tõrjeks traditsioonilisi veisetõuge. Tammid eemaldati, et 750 hektarit maad saaks looduslikult üle ujutada, pakkudes elusloodusele rikkalikke söötmis-, aretus- ja kudemisalasid. Tänase seisuga on mõned taastamisprojektid veel pooleli, näiteks Gârla Mare ja Vrata projektid, mis mõjutavad 2000 ha suurust ala.

Ebatõhusate üleujutuste eest kaitsvate tammide kasutuselt kõrvaldamine ja lammide taastamine aitab kaasa üleujutusvee ohutumale ja tõhusamale säilitamisele, tugevamatele ja töökindlamatele magevee ökosüsteemi teenustele, väiksematele taristu hoolduskuludele ja tugevamale kohalikule majandusele loodusvaradel põhinevate elatusvahendite mitmekesistamise kaudu. 2013. aasta Doonau üleujutuse ajal Doonau alamjooksul üleujutusi ei olnud, kuigi vesi oli keskmisest tasemest kõrgem.

WWF on võtnud vastutuse Alam-Doonau rohelise koridori algatuse eest osana WWF Living Planeti programmist, mille eesmärk on tagada oluliste bioloogiliste ressursside ja ökosüsteemide kaitse järgmisel aastatuhandel. Alam-Doonau rohelise koridori projekti raames teeb WWF tihedat koostööd lepingu allkirjastanud riikide – Bulgaaria, Rumeenia, Moldova ja Ukraina – valitsustega ning kohalike sidusrühmadega. Eesmärkide saavutamiseks koostas iga riik tegevuskava, milles määrati kaitseks ja taastamiseks täiendavad lammialad. Nendes tegevuskavades kirjeldati iga kindlaksmääratud piirkonna puhul, milliseid konkreetseid meetmeid on vaja võtta ja milliseid samme tuleb nende meetmete rakendamiseks astuda.

Kaasatud sidusrühmad toetasid korrapärast teabevahetust kohtumiste ja kontaktpunktide loomise kaudu nelja osaleva riigi keskkonnaministeeriumides, et saavutada Doonau jõe alamjooksu rohelise koridori tõhus kaitse. WWFil oli hõlbustav roll teabevahetuse ja koostöö suurendamisel Alam-Doonau rohelise koridori riikide vahel. Samuti toetati konkreetsete taastamisprojektide rakendamist, näiteks mudelite laiendamist.

Nii kodanikele kui ka valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele pakuti võimalust osaleda aktiivselt otsustusprotsessides. WWF on korraldanud teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ning kaasanud üldsust ja valitsusväliseid organisatsioone otseselt projektivaldkonna otsustusprotsessi. Riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil on tehtud aktiivset lobitööd, et hoogustada Alam-Doonau rohelise koridori rakendamist.

Lisaks otsiti partnereid nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, st GEF, UNDP, UNEP, Maailmapank, EL, WWF, IUCN, Ramsari konventsioon ja teised valitsused (st Austria, Saksamaa, Taani, Madalmaad), et paluda neilt koostööd ja abi Doonau jõe alamjooksu rohelise koridori loomisel ja hooldamisel. Peamine rahastus tuli Maailma Looduse Fondilt, riikide valitsustelt, ELilt ja ettevõtlussektorilt.

Praegu on Maailma Looduse Fondi tegevuse peamine väljakutse poliitiliste muutuste tõttu veenda ametiasutusi ka looduspõhiste lahenduste, näiteks lammide ja märgalade taastamise mitmekasulikus mõjus, et suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Rahvusvahelised kokkulepped vee ja jõgede paremaks majandamiseks on olnud võimas vahend muutuste tegemiseks Doonau vesikonnas. Keskkonna loodusliku vastupanuvõime taastamine kliimasündmustele (antud juhul ulatuslik kohanemine), kõrvaldades kasutusest ebatõhusa veetaristu ja parandades seeläbi looduslikku suutlikkust hoida alal ja vabastada üleujutuste tippu, toob täiendavat kasu nii loodusele kui ka inimestele. Uued võimalused ökoturismiks, kalapüügiks, karjatamiseks ja kiudude tootmiseks tugevdavad kohalikku majandust. Sellest tulenev elupaikade parem kvaliteet meelitab ligi rohkem liike, sealhulgas ohustatud liike.

Alam-Doonau rohelise koridori kokkulepe oli suurepärane alus valitsuse otsuste elluviimiseks. Sellistes riikides nagu Rumeenia ja Bulgaaria aitas Natura 2000 võrgustiku rakendamine oluliselt kaasa kaitsealuse ala suurendamisele. Ka keskkonnaalaste õigusaktide ühtlustamine ELi nõuetega, eelkõige veepoliitika raamdirektiivi rakendamine, avas uusi võimalusi külgsuunalise ühendatuse taastamiseks. Muudel juhtudel oli peamine liikumapanev jõud kohalike kogukondade vajadus paremate loodusvarade järele.

Nõuetekohane tähelepanu maaomandi küsimusele oli projekti edu võti. Igas restaureerimisprojektis tuli paar kuni tosinat maaomanikku - sõltuvalt restaureerimisala suurusest - veenduda, et maakasutuse muutmine oleks neile kasulik. Eramaaomanike puhul oli oluline tagada, et nad ei kaotaks omandiõigusi. WWF algatas Rumeenias kaks katseprojekti, kus kohalikud kogukonnad ja üksikisikud andsid oma maa üleujutamiseks. Sellise range maakasutuse muutusega nõustumise ajendiks oli arusaam kasust, mis tuleneb mittetootliku põllumaa muutmisest märgaladeks. Restaureerimisprojektide rakendamist kiirendaks tõenäoliselt see, kui maaomanike jaoks oleksid olemas finantsmehhanismid (nt lammide taastamise ELi-poolne rahastamine); kuid mitte üheski osalevas riigis see nii ei ole.

Teine edutegur oli see, et juhtrolli võttis sõltumatu oskusteabega organisatsioon - antud juhul WWF. Ta jätkas jõupingutusi riikide kokkuviimiseks, pakkudes tehnilist ja rahalist toetust kohtumistele ja taustdokumentidele, julgustades valitsusi jääma pühendunuks jne. Kõige veenvam argument lepingu allkirjastamiseks oli vajadus tervikliku lähenemisviisi järele Doonau alamjooksu looduskaitses ja keskkonnakaitses. Kindlasti on rahaliste vahendite kättesaadavus olnud oluline, kuid lõpuks arvatakse, et iga riigi poliitiline tahe on otsustav tegur, et minna tegelikult üle ulatuslikumale rakendamisele.

Doonau jõe alamjooksu rohelise koridori lammide taastamine läheb hinnanguliselt maksma 183 miljonit eurot.

Märgalade taastamine ei ole oluline mitte ainult looduse, vaid ka inimeste jaoks ökosüsteemi teenuste seisukohast. Taastamisega kaasnevad mitmesugused hüved hõlmavad üleujutuste ja põua ohjamist vee hoidmise ja aeglase vabastamise kaudu, vee puhastamist filtreerimise teel, loodusvarade (nt kala ja pilliroo) tootmist, harrastustegevuse toetamist ja palju muud. Ökosüsteemist saadav kasu toob ka majanduslikku kasu, näiteks üleujutuskahjude vältimine.

Taastatud lammidest saadav eeldatav aastane tulu ökosüsteemi teenuste kaudu (üleujutuste tõrje, vee puhastamine, põhjavee täiendamine, setete ja toitainete säilitamine, bioloogilise mitmekesisuse reservuaarid, vaba aja veetmine, turism jne) oli hinnanguliselt 111,8 miljonit eurot aastas. Iga taastatud lammi hektar annab ökosüsteemi teenustele hinnanguliselt 500 eurot aastas, aidates mitmekesistada kohalike inimeste elatusvahendeid (Mansourian et al., 2019).

Alam-Doonau rohelise koridori õiguslik alus on:

• Doonau vesikonna kaitse ja taastamise strateegiline tegevuskava;
• Doonau vesikonna kliimamuutustega kohanemise strateegia;
• Ülemaailmse Keskkonnafondi Doonau jõe saaste vähendamise programmi piiriülene analüüs;
• mitu märgaladega seotud tegevust Doonau vesikonnas, mida rahastatakse ELi Phare mitme abisaajaga keskkonnaprogrammist ja milles rõhutati vajadust võtta meetmeid märgalade ja lammielupaikade kaitsmiseks ja taastamiseks kogu Doonau vesikonnas;
• rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon (Ramsar, 1971);
• Euroopa looduslike liikide ja looduslike elupaikade kaitse konventsioon (Bern, 1979);
• üleeuroopaline maastiku ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia;
• riiklikud strateegiad ja kohustused bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks;
• Doonau jõe kaitse ja säästva kasutamise koostöö konventsioon (Sofia, 1994);
• Doonau piirkonna riikide ühismeetmete põhimõtte tugevdamine, et kaitsta ja taastada Doonau jõe ökosüsteemi vee kvaliteeti ja keskkonnatingimusi;
• Doonau vesikonna majandamiskava.

Alam-Doonau rohelise koridori programm algas 2000. aastal ja kestab sellest ajast saadik ilma ettenähtud lõpuajata.

Meetmed, mille eesmärk on luua Doonau jõe alamjooksul roheline koridor, peaksid olema alalised, kui neid nõuetekohaselt hooldatakse.

Orieta Hulea
Conservation Director WWF International
Danube-Carpathian Programme
E-mail: ohulea@wwfdcp.ro 

Camelia Ionescu
Freshwater Project Manager
WWF Romania
E-mail: cionescu@wwf.ro 

Iulia Puiu
Project Manager for Wetland Restoration Projects
WWF Romania
E-mail: ipuiu@wwf.ro 

WWFi Doonau-Karpaatia rahvusvaheline programm