Tormivee majandamine Växjös - Linnaeuse kanal ja Växjö järve laguunid, Rootsi

Varem toimusid iga-aastased üleujutused, mis mõjutasid tugevalt Linnégatani lähedal asuvat kohalikku taristut. Tänavad olid mitu päeva üleujutatud ja lähedalasuvate hoonete keldrid olid veega täidetud, mis põhjustas suuri puhastus- ja rekonstrueerimiskulusid. 2000. aastate alguses arutati vähe kohalikke kliimamuutusi ja nende mõju; suunise eesmärk oli töötada välja tõhusad meetmed kümneaastasteks sademeteks valmistumiseks – mitte kliimamuutuste kontekstis, vaid väga korduvate tugevate sademete korral. Kümneaastasteks sademeteks valmistumine tähendab, et selle asemel, et oodata üleujutusi pärast iga tugevat vihmasadu, on üleujutusi oodata ainult üks kord kümne aasta jooksul (mis vastab iga-aastasele 10%-lisele üleujutuse tõenäosusele). Linnaeuse kanali taastamise tulemusena on Växjö linn vältinud paljusid üleujutusi ja eeldatavasti väldib ka tulevasi üleujutuskahjusid.

Kuid pärast kanali ehitamist on kliimamuutuste prognoosid muutunud ning osutavad nüüd sagedasematele ja ligikaudu 10 % intensiivsematele äärmuslikele sademetele tulevikus (SMHI).

Olemasolev tehiskeskkond piirab sageli linna uute sademevee käitlemise rajatiste ulatust. Växjös võetakse kliimamuutuste mõju arvesse juba varakult, kui tegemist on äsja arenenud piirkondadega. Kuid praeguses linnas tuleb vastupidavust tugevatele vihmasadudele arendada killustatumalt, kuna ruumi, eelarve ja aja tõttu on palju piiranguid. Linnaeuse kanali ehitamine on üks näide meetmetest, mis üheskoos aitavad Växjöl kohaneda muutuva kliima mõjuga.

Linnaeuse kanali ehitamise peamine eesmärk oli vältida praegu kanaliga paralleelselt kulgeva Linnegatani tänava sagedasi üleujutusi. Saadud teadmisi saab tulevikus kasutada sademevee majandamiseks ja üleujutuste ohu vähendamiseks ning selle osalise lahenduse rakendamine annab aega uute sekkumiste kavandamiseks ja rakendamiseks. Växjö kliimamuutustega kohanemise strateegias (2013) on tunnistatud sademevee juhtimissüsteemi haavatavust ning välja on töötatud võimalikud lahendused, näiteks investeerimiskava väljatöötamine.

Minevikus oli väike maapealne oja kohas, kus täna Linnégatani tänav jookseb. Jõgi oli kuivendus ja viis sademevee Växjö järve. Jõgi ehitati ümber ja suleti järgnevate aastate tänavaehituse tulemusena. Uuel maa-alusel kanalil ei olnud pärast tugevaid vihmasadusid piisavat äravooluvõimsust ja see põhjustas üleujutusi naaberaladel. Veelgi enam, Växjö järve juhitud vesi viis järve jääke, mineraalõli ja muid jäätmeid. 1990. aastate lõpuks alustas Växjö linn Linnégatani kanali ehk Linnaeuse kanali taasavamist, et vältida tänavate ja neid ümbritsevate alade üleujutamist ning reguleerida sademevee voolamist järve. Linnaeuse kanal toimib 220 m pikkuse sademeveehoidlana, kus sademevesi säilitatakse ja juhitakse aeglaselt Växjö järve maa-aluse torujuhtme ja settebasseinide kaudu.

Peaaegu kogu Växjö keskosa sademevesi jõuab lõpuks järve, mis võib suurendada toitainete, osakeste ja raskmetallide taset. Selle vältimiseks juhitakse Linnaeuse kanali vesi järve lähedal asuvatesse settelaguunidesse. Pärast laguunide läbimist lastakse vesi järve. Kuigi Växjös on rajatud Linnaeuse kanal ja muud tüüpi süsteemid sademevee hoidmiseks, edasilükkamiseks ja kuivendamiseks, on Växjö jaoks olnud oluline vähendada ka keskkonnamõju Växjö järve keskosale. Kanal on kasulik nii keskkonna- kui ka veemajanduse eesmärkide seisukohast.

Sidusrühmade kaasamisel oli oluline roll konfliktide lahendamisel kanali ehitamise kavandamisetapis. Esialgu kavandati laguunide asemel tammid Växjö järve kõrval asuvasse linnaparki. Pärast kavade avaldamist ja kõigile huvitatud isikutele kättesaadavaks tegemist protesteerisid kodanikud ja valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid kavade vastu. Pärast nende sidusrühmade ja omavalitsusega peetud ümarlauaarutelusid leiti laguunide ehitamiseks vastuvõetavam lahendus, mis jättis linnapargi puutumata.

Projekt oli edukas tänu eri funktsioonide (tormveemajandus ning saasteainete ladustamine ja kontroll) koostoimele ning muule kaudsele kasule (mis on seotud liiklusohutusega – projekt vähendab liiklusradade arvu – ja linnamaastikuga). Projekt on näidanud, et on võimalik rakendada kliimamuutustega kohanemise meetmeid, mis sulanduvad hästi linnamaastikku.

Olemasoleva tehiskeskkonna ruumiliste piirangute tõttu ei olnud kanali mõõtmetega võimalik täielikult reageerida tulevastele kliimatingimustele. Kanal on siiski toiminud osalise lahendusena praegusele ja lühiajalisele kliima muutlikkusele, suurendades sademevee juhtimissüsteemi võimsust. Uutes arenduspiirkondades kavandatakse sademevee käitlemise rajatisi nii, et need vastaksid nii praegustele kui ka tulevastele muutunud kliimatingimustele. Samuti on kaardil juba kindlaks tehtud uute sademevee käitlemise rajatiste võimalikud asukohad ja neid saab tulevikus ehitada, kui neid saab kohandada linna eelarvega. Växjö linna teistes piirkondades on juba rakendatud mõningaid lahendusi sademevee majandamiseks olemasolevas linnastruktuuris, et veelgi parandada äravoolusüsteemide läbilaskevõimet. Näiteks aitavad sademeveehoidlad jalgpalliväljaku all ja parkimiskoht kaasa pinnavee äravoolu haldamisele linnas (SMHI).

Kogu investeering läks maksma ligi 2 000 000 eurot, millest umbes 15% rahastas Rootsi valitsus Rootsi kohaliku säästva arengu investeerimisprogrammi kaudu. Ülejäänud osa rahastas Växjö linna tehnikaosakond. Tänu investeeringule on see osa linnast nüüd peamiselt kaitstud üleujutuste eest pärast tugevaid vihmasadusid. Kanal on dimensioonitud, et tulla toime kõige rängemate sademetega, mis praegu hinnanguliselt esinevad vaid kord kümne aasta jooksul.

Alates kanali ehitamisest on olnud mõned üleujutused, kuid vähem tõsised ja mitte nii sageli kui varem. Nii et selline sademevee kogumise ja viivituse süsteem on osutunud tõhusaks. Prognoositud sademete hulga tõttu tulevikus on vaja veelgi parandada meetmeid Växjö üleujutuste vältimiseks. Projekti käigus saadud kogemused aitavad välja töötada paremaid lahendusi ja on väärtuslikuks eeskujuks teistele omavalitsustele kogu Euroopas.

Kanali üks otsene lisakasu on olnud see, et see on aidanud suurendada liiklusohutust tänaval. Linnaeuse kanal asub keset tänavat, väljaspool keskkooli. Varem oli suurem oht õnnetusteks autode ja neljarealist tänavat ületavate inimeste vahel. Nüüd on ainult kaks sõidurada ja inimestel on võimalus oodata sildadel üle kanali, enne kui liikuda teise liiklusraja ületamiseks. Lisaks aitavad kanal ja sellega seotud settimislaguunid vähendada sademevee voolu järve ning avaldavad positiivset mõju vee kvaliteedile, vähendades järve sattuvate saasteainete kogust. Kanal ei ole mitte ainult Växjö sademevee majandamise oluline osa. Avatud veekogu on ilus element linna sees ja viitab ka ajaloolisele Växjöle, kus oja algselt asus selles piirkonnas.

Rootsi keskkonnaseadustiku kohaselt loetakse kavandatavate alade sademevesi reoveeks. Seetõttu käsitleb sademevett keskkonnaseadustik, milles deklareeritakse, millised saasteainete kogused on vastuvõetavad või mitte. Organisatsioon Swedish Water (Svenskt Vatten) on andnud soovitusi sademevee kõrvaldamise mõõtmete kohta. Need suunised on alates 2015.–2016. aastast ambitsioonikamaks muutunud ja viitavad selgelt „tormiveesüsteemidele“, mitte ainult sademevee torujuhtmete mõõtmetele. Seetõttu toetavad suunised integreeritud lähenemisviisi vastuvõtmist, mis on pigem puhtalt insenertehniline ja ühtne lahendus, nagu see on Växjö kogemuse puhul.

Växjö vallal on vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveepoliitika (V-A poliitika, 2014), mille kohaselt tuleb rajatiste planeerimisel, dimensioneerimisel, ehitamisel ja hooldamisel arvesse võtta pikaajalist perspektiivi ja muutuvaid tulevikutingimusi. Samuti on omavalitsusel sademevee käitlemise käsiraamat (Dagvatteni käsiraamat, 2018), mille eesmärk on tagada Växjö sademevee säästev käitlemine.

Projekt algas 1998. aastal ja lõppes 2001. aastal, kui valmis Linnaeuse kanal ja settimislaguunid.

Kanali eluiga on tõenäoliselt umbes 100 aastat. Korralikuks toimimiseks on vaja setteid regulaarselt süvendada. Kanali praegune veemahutavus toimib praegustes sademete tingimustes hästi, kuid seda tuleb parandada või täiendada muude kohanemismeetmetega, et tulla toime kliimamuutuste prognoositava mõjuga. Kuna kanali võimsus on tulevaste kliimatingimuste tõttu piiratud, võib olla vaja seda tulevikus täiendada muude piirkonna sademevee majandamise meetmetega, et säilitada algselt kavandatud kasu.

Malin Engström
Technical department, Municipality of Växjö
E-mail: malin.engstrom@vaxjo.se

Växjö vald, strateegilise planeerimise osakond