Veetundlik linna- ja ehitusprojekt

Vesi linnades on üha enam väärtuslik ressurss. Ligikaudu 30 % Euroopa elanikkonnast kannatab veestressi all keskmiselt aasta jooksul (EEA, 2021). Olukord peaks halvenema, kuna kliimamuutused suurendavad äärmuslike sündmuste, sealhulgas põudade sagedust, ulatust ja mõju. Reovee, üleujutuste, vihmavee ja äravoolava pinnavee käitlemine peaks seetõttu põhinema integreeritud lahendustel, milles võetakse arvesse vee eri kasutusviise ja väärtust. Water Sensitive Urban Design (WSUD) integreerib veetsükli juhtimise rohelise ja tehiskeskkonnaga planeerimise ja linnaplaneerimise kaudu. WSUD eesmärk on hallata linnavett kui väärtuslikku ressurssi, kaitsta vee kvaliteeti ja vastuvõtvate veeteede ja veekogude ökosüsteeme ning hallata sademevee ja üleujutuste ohtu. WSUDi saab rakendada mitmel tasandil, alates ühest hoonest kuni naabruskonna ja kogu linna tasandini. WSUD rakendamisel on olulised kaks peamist põhimõtet: (1) Kõiki veeringluse elemente ja nende omavahelisi ühendusi käsitatakse samaaegselt sellise tulemuse saavutamisena, mis säilitab terve looduskeskkonna, rahuldades samal ajal inimeste vajadusi; (2) Veeringlust arvestatakse algusest peale ning kogu projekteerimis- ja planeerimisprotsessi vältel.  

WSUDi terviklikus strateegias tuleks arvesse võtta järgmisi tehnilisi aspekte: i) veekaitse kavandamine (optimeerida veejaotust eri kasutusviiside vahel, uurida joogivee kaitset, reovee taaskasutamist ja sademevee kogumise võimalusi, vt ka seonduvaid vee taaskasutuse ning veepiirangute ja -määratluse kohandamisvõimalusi); ii) sademevee kvaliteedi parandamine (sealhulgas sademevee puhastamise meetmed saasteainete vähendamiseks); ning iii) linnaplaneerimise elementide integreerimine. Institutsioonilised aspektid, nagu koostöö valgalaasutustega, alternatiivsed lähenemisviisid kogukonna kaasamisele ja innovatsiooni edendamise viisid, on võrdselt olulised ja peaksid kujundama kogu WSUDi rakendamise protsessi. 

Säästvad linna äravoolusüsteemid (SUDS) on osa WSUDist ja viitavad struktuuridele, mis on ehitatud pinnavee äravoolu haldamiseks viisil, mis jäljendab looduslikku äravoolu. SUDS sisaldab sageli pinnast ja taimestikku struktuurides, mis on muidu läbilaskmatud (nt rohelised katused); omastamine ning mulla ja taimestiku läbimine vähendab äravoolu kiirust ja parandab vee kvaliteeti. Pinna läbilaskvust linnapiirkondades saab suurendada, kasutades vajaduse korral läbilaskvat sillutist (nt jalgteed, parklad, juurdepääsuteed). Infiltratsiooniseadmed, nagu nn soakawayd, võimaldavad vett otse maapinnale juhtida, samas kui basseinid, tiigid ja isegi linna avalikud ruumid, nagu laste mänguväljakud, võivad olla projekteeritud nii, et need hoiavad vihma ajal (liigset) vett. Kõik need lahendused suudavad vähendada pinnavee äravoolu, leevendada üleujutuste mõju ja suurendada põhjavee taastumist. Lisaks, kui neid lahendusi täiendatakse vihmavee kogumise ja kasutamisega joogiveeks mittekasutatavatel eesmärkidel, saab vähendada survet joogiveevarudele, täites veetõhususe eesmärgid. WSDU paradigmal ja säästva linnaarengu strateegial on selged seosed looduspõhiste lahenduste kontseptsiooni ja linna rohelise taristuga, mida on hiljuti rõhutatud oluliste kohanemismeetmetena paljudes ELi poliitikavaldkondades ja strateegiates ning põhjalikult uuritud ELi rahastatud projektides.

Kohalik kontekst ja milline WSUD on kavandatud või rakendatud, määrab, kes on peamised sidusrühmad, keda kaasata. Kui projekteerimisel keskendutakse rohkem ehitusplokile või hoone tasandile, on peamised sidusrühmad, kes osalevad, kinnisvaraomanikud, investorid ja kinnisvarahaldurid. Kui peamine küsimus on sademevee majandamise lahendused linnaplaneerimise osana, on vaja koostööd eri sektorite (maakasutus, keskkond ja transport), ekspertide (nt teadlased) ja maaomanike vahel. Sõltuvalt süsteemi juhtumist ja ruumilisest skaleeritavusest (nt biofilter tänava tasandil vs. suuremahuline sademeveetiik) võib olla ka muid sidusrühmi, kes on kava rakendamisest huvitatud või võivad seda mõjutada. B-tee üleujutusriski ohjamine nõuab pikaajalist koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ning nende sidusrühmadega, kes vastutavad kava rakendamise eest, nagu maa- või kinnisvaraomanikud. Selleks et suurendada üldsuse heakskiitu erinevatele WSUD-lahendustele, on vaja, et üldsus, kodanikud ja kohalikud elanikud oleksid kaasatud kava ja projekti varases etapis. Uued rahastamismudelid, nagu avaliku ja erasektori partnerlus, nõuavad tihedat koostööd erasektoriga, eriti kui need on osa rakendamisprotsessist. 

Keskseks peetakse institutsiooniliste raamistike (juhtimine ja juhtimine) tähtsust nende meetmete edukaks ja laiaulatuslikuks rakendamiseks. Planeerimisprotsessid nõuavad varasemat ja intensiivsemat konsulteerimist erinevate planeerimisasutustega. 

Oluline edutegur WSUD rakendamisel kodumajapidamiste poolt on rahastamiskava. Valitsused võivad toetada ka investeeringuid veemajanduse ja -kasutuse parandamiseks linnades. Näiteks soodustas Bremenis (Saksamaa) vihmavee olmekasutust joogikõlbmatuks otstarbeks liidumaa antud investeerimistoetus. 

Peamised soodustavad tegurid on sidusrühmade partnerlus, tõhusad järelevalve- ja hindamissüsteemid rakendamisprotsessi ja kasu jaoks, teadmiste jagamise mehhanismid ja tehnoloogiad, majandushoovad, kavad, õigusaktid ja õigusaktid, haridus ja koolitus, avatud innovatsioon ja eksperimenteerimine ning kestlike lahenduste asjakohane kavandamine ja kavandamine. 

Seevastu on WSUD rakendamisega seotud palju ebakindlust, mis võib selle rakendamist piirata. Peamiselt on need seotud ebapiisavate rahaliste vahenditega, piiratud ruumi ja ajaga, institutsioonilise killustatusega, teadmiste puudumisega ja ebapiisavate eeskirjadega. 

Investeeringud WSUDsse võivad suurendada ehitus-, planeerimis- ja juhtimistööde kogukulusid, kuid teisest küljest võivad need vähendada negatiivset mõju kodanikele, hoonetele ja kogu linnale ning vähendada ootamatuid kulusid selliste äärmuslike ilmastikutingimuste põhjustatud kahjude korvamiseks nagu üleujutused või sademevee äravool. WSUDi rakendamine sademevee majandamiseks traditsiooniliste kanalisatsioonisüsteemide asemel võib vähendada eramajapidamiste või majade plokkide (vihmavee säästmine ja kasutamine kodumajapidamistes, Bremen ) vihmaveetasusid (mis üldiselt põhinevad veekindla kinnisvarapinna laiendamisel, mis suunab vihmavee ühiskanalisatsiooni). 

Vihmaveehoidlad hoone tasandil võivad maksta vähemalt 6000 eurot (vihmavee säästmine ja kasutamine kodumajapidamistes, Bremen), kuid võivad olla suuremad suuremate sekkumiste puhul (17 500 eurot kliimakindla ehitusploki vihmaveehoidla puhul, Amsterdam). 

Investeeringute kulutõhusust tuleks hinnata kohalikus kontekstis, kuna need sõltuvad kohalikest kliima- ja keskkonnatingimustest (nt sademed, kattega pinnase osakaal, tehiskeskkonna tihedus) ja majanduslikest teguritest (nt veehinnad). Kogukulud sõltuvad ka hoolduse suurusest, tehnilisest keerukusest ja nõutavast intensiivsusest. Hiljutised uuringud erinevate looduspõhiste lahenduste (nt haljaskatused, biofiltrid, vihmaaedade söövitus) kulude kohta on andnud mõningast teavet WSUDi võimalike kulude kohta. Näiteks Soomes jäid sademeveetiigi (10 000 m2) rakenduskulud vahemikku 240 000–600 000 eurot (projekt CITYWATER). Rohekatuste ehituskulud võivad riigiti märkimisväärselt erineda (60–500 eurot/m 2, Nurmi et al., 2013) sõltuvalt katuse tüübist, istutatud taimestikust, tehnilistest nõuetest jne.  

WSUD vähendab sademevee üleujutusriski (üleujutatud ala ja inimesed) linnapiirkondades. Muud eelised hõlmavad väiksemat survet veevarudele, vähendades vee ülekasutamise tõenäosust ja suurendades vee kättesaadavust. Looduspõhised lahendused WSUD-is pakuvad tavaliselt mitmeid eeliseid, suurendades vaba aja veetmise võimalusi, heaolu, esteetilisi väärtusi ja bioloogilist mitmekesisust. 

.

Selle lähenemisviisi võib lisada üleujutusriski maandamise kavadesse, mida nõutakse ELi üleujutuste direktiivis. WSUD võib aidata kaasa ka veemajanduskavades sätestatud meetmete edukale rakendamisele vastavalt ELi veepoliitika raamdirektiivile, soodustades mageveevarude säästvat majandamist ja kaitset. 

Siseriiklikesse õigusaktidesse võib lisada ka sademevee majandamise maakasutuse ja ehitusseadustikega seotud konkreetsete õigusaktide raames. Näiteks Soomes on sademevee majandamise nõuded sätestatud maakasutus- ja ehitusseaduses. 

Lisaks on kohalikul tasandil kehtestatud veemajandusstrateegiad põhielemendid, mis võivad anda vee säästva kasutamise direktiivi rakendamisele strateegilise konteksti. 

WSUD on lai praktikavaldkond, mis hõlmab väga heterogeenseid kohanemismeetmeid ja mitmesuguseid tehnilisi lahendusi. Seega on rakendamise aeg väga erinev, sõltudes peamiselt algatuse ulatusest ja mahust. Väga väikesemahulisi WSUD-praktikaid ühe hoone tasandil saab rakendada mõne kuu jooksul, samas kui ulatuslik rakendamine, mis hõlmab naabruskonda või isegi kogu linna, võib kesta mitu aastat. 

Ruumilisest skaalast olenemata rakendatavad tavad (tehniline lahendus ühes hoones või suured integreeritud lahendused naabruskonna tasandil) on üldiselt pikaajalised (> 10–30 aastat), kuid nõuavad tavaliselt korrapärast hooldust, vastasel juhul võib nende suutlikkus märkimisväärselt väheneda või süsteemi funktsioon ebaõnnestuda.