Veetundlik linna- ja hoonekujundus

Kohalik kontekst ja see, millist WSUD-i on kavandatud või rakendatud, määrab, kes on peamised sidusrühmad, keda kaasata. Kui projekteerimiselkeskendutakse rohkem ploki või hoone tasandile, on peamised sidusrühmad kinnisvaraomanikud, investorid ja kinnisvarahaldurid. Kui põhiküsimus on sademevee käitlemise lahendused linnaplaneerimise osana, on vaja koostööd eri sektorite (maakasutus, keskkondja transport),ekspertide (ntteadlased) ja maaomanikevahel. Olenevalt juhtumist ja süsteemi ruumilisest skaleeritavusest (nt biofilter tänava tasandil vs. suur sademeveetiik) võib olla ka teisi sidusrühmi, kes on huvitatud kava rakendamisest või võivad seda mõjutada. Üleujutusriskimaandamine maanteedel nõuab pikaajalist koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel ning nende sidusrühmadega, kellel on vastutus kava rakendamise eest, nagu maa- või kinnisvaraomanikud. Selleks et suurendada üldsuse heakskiitu erinevatele WSUD-lahendustele, on vaja,et üldsus, kodanikud ja kohalikud elanikud oleksid kaasatud kavaning kavandamise varases etapis. Uudsed rahastamismudelid, nagu avaliku ja erasektori partnerlus,nõuavad tihedat koostööderasektoriga, eriti kui need on rakendusprotsessi osa. 

Keskseks peetakse institutsiooniliste raamistike (juhtimine ja juhtimine) tähtsust nende meetmete edukaks ja laiaulatuslikuks rakendamiseks. Planeerimisprotsessid nõuavad varasemat ja intensiivsemat konsulteerimist erinevate planeerimisasutustega. 

Oluline edutegur jäätmete säästva kasutamise direktiivi rakendamisel kodumajapidamiste poolt on rahastamiskava. Valitsused võivad toetada ka investeeringuid, et parandada veemajandust ja -kasutust linnades. Näiteks soodustati Saksamaa Liitvabariigi antud investeerimistoetusega sademevee omamaist kasutamist joogikõlbmatuks otstarbeks Bremenis(Saksamaa). 

Peamised võimaldajad on sidusrühmade partnerlus, tõhusad järelevalve- ja hindamissüsteemid rakendamisprotsessi ja kasu jaoks, teadmiste jagamise mehhanismid ja tehnoloogiad, majandushoovad, kavad, õigusaktid ja õigusaktid, haridus ja koolitus, avatud innovatsioon ja katsetamine ning kestlike lahenduste asjakohane kavandamine ja kavandamine. 

Seevastu jäätmete säästva kasutamise direktiivi rakendamisega on seotud palju ebakindlust, mis võib selle rakendamist piirata. Need on peamiselt seotud ebapiisavate rahaliste vahendite, piiratud ruumi ja aja kättesaadavuse, institutsioonilise killustatuse, teadmiste puudumise ja ebapiisava reguleerimisega. 

Investeeringud vee säästva kasutamise direktiivi võivad suurendada ehitus-, planeerimis- ja juhtimistööde kogukulusid, kuid teisest küljest võivad need vähendada negatiivset mõju kodanikele, hoonetele ja kogu linnale ning vähendada ootamatuid kulusid sellistest äärmuslikest ilmastikutingimustest nagu üleujutused või sademevee äravool põhjustatud kahjude kõrvaldamiseks. Vee säästva kasutamise direktiivi rakendamine sademevee majandamiseks traditsiooniliste kanalisatsioonisüsteemide asemel võib vähendada sademevee tasusid (mis põhinevad üldiselt veekindla kinnisvarapinna laiendamisel, mis suunab sademevee avalikku kanalisatsioonisüsteemi)eramajapidamistevõi majade plokkide puhul (vihmaveesäästmine ja kasutamine kodumajapidamistes, Bremen). 

Vihmaveehoidlad hoone tasandil võivad maksta vähemalt 6000 eurot (vihmaveesäästmine ja kasutamine kodumajapidamistes, Bremen), kuid võivad olla suuremad suuremate sekkumiste puhul (17 500 eurot kliimakindla ehitusploki vihmaveehoidla puhul, Amsterdam). 

Investeeringute kulutõhusust tuleks hinnata kohalikus kontekstis, kuna need sõltuvad kohalikest kliima-ja keskkonnatingimustest (nt sademed, sillutatud pinnase osakaal, tehiskeskkonna tihedus) ja majanduslikest teguritest (nt vee hind). Kogukulud sõltuvad ka suurusest, tehnilisest keerukusest ja hoolduse nõutavast intensiivsusest. Hiljutised uuringud erinevate looduspõhiste lahenduste (nt haljaskatused, biofiltrid, vihmaaedade söövitus) kulude kohta on andnud mõningast teavet jäätmete säästva kasutamise direktiivi võimalike kulude kohta. Näiteks Soomesjäid sademeveetiigi (suurus 10 000 m2)rakenduskulud vahemikku 240 000–600 000 eurot (projektCITYWATER). Roheliste katuste ehituskulud võivadriigiti märkimisväärselt erineda (60–500 eurot/m2, Nurmi et al., 2013), sõltudes katuse tüübist, istutatud taimestikust, tehnilistest nõuetest jne.  

WSUD vähendab sademevee üleujutuste ohtu (üleujutatud ala ja inimesed) linnapiirkondades. Muud eelised hõlmavad veevarudele avalduva surve vähendamist, vähendades vee ülekasutamise tõenäosust ja parandades vee kättesaadavust. Looduspõhised lahendused WSUD-is pakuvad tavaliselt mitmeid eeliseid, suurendades puhkevõimalusi, heaolu, esteetilisi väärtusi ja elurikkust. 

.

Selle lähenemisviisi võib lisadaELi üleujutuste direktiiviga nõutavatesse üleujutusriski maandamise kavadesse. Veevarude säästva kasutamise direktiiv võib aidata kaasa ka ELi veepoliitika raamdirektiivi kohastes veemajanduskavades sätestatud meetmete edukale rakendamisele, soodustades mageveevarude säästvat majandamist ja kaitset. 

Sademevee majandamise võib lisada ka siseriiklikesse õigusaktidesse maakasutuse ja hoonete koodeksitega seotud konkreetsetesse õigusaktidesse. Näiteks on sademevee käitlemise nõuded sätestatud Soome maakasutus- ja ehitusseaduses. 

Lisaks on kohalikul tasandil kehtestatud veemajandusstrateegiad põhielemendid, mis võivad pakkuda strateegilist konteksti veevarude säästva kasutamise direktiivi rakendamiseks. 

WSUD on lai tegevusvaldkond, mis hõlmabväga heterogeenseid kohanemismeetmeid ja mitmesuguseid tehnilisi lahendusi. Seegaonrakendamisaeg vägaerinev, sõltudespeamiseltalgatuse ulatusest ja mahust. Väga väikesemahulisi WSUD tavasidühe hoone tasandil saab rakendada mõne kuu jooksul,samas kui suuremahuline rakendamine, mis hõlmabnaabruskonda või isegi tervet linna, võib kesta mitu aastat. 

Ruumilisest skaalast olenemata rakendatavad tavad (tehniline lahendus ühes hoones või suured integreeritud lahendused naabruskonna tasandil) onüldiselt pikaajalised (> 10–30 aastat), kuid tavaliseltvajavadneed korrapärast hooldust, vastasel juhul võib nende võimsusmärkimisväärseltväheneda või süsteemi toimimine ebaõnnestuda.