Keskkonnasõbralik linnatänavakujundus detsentraliseeritud ökoloogiliseks vihmavee majandamiseks Alam-Austrias Ober-Grafendorfis

Austria Alpide omavalitsusi mõjutavad üha enam kliimamuutuste mõjud, nagu kohalikud äärmuslikud ilmastikunähtused (rasked sademed, rahetormid), kuumalained, põuad, vähenev lumekate, üleujutused ja gravitatsioonilised looduslikud ohud (prahivood, maalihked, paduvihmad, kivimid). Mitmesugune kahjulik mõju kõigi sektorite (nt taristu, veevarustus, energiavarustus, metsandus, turism) keskkonnasüsteemidele, füüsilistele struktuuridele, inimeste tervisele ja sotsiaal-majanduslikule tegevusele põhjustab omavalitsustes juba praegu sagedast kahju, tekitades sellest tulenevaid kulusid munitsipaalmajapidamistele ja ohustades sageli omavalitsuste arengupotentsiaali pikas perspektiivis.

Nagu teisedki Alam-Austria provintsi kohalikud kogukonnad, on ka Ober-Grafendorfi omavalitsust Mostvierteli piirkonnas viimastel aastatel üha enam mõjutanud ühelt poolt tugevad sademed ning teiselt poolt sagedasemad ja tugevamad põuaperioodid. Tänu tugevatele sademetele ja pinnase järkjärgulisele katmisele seoses asulate pideva kasvuga on pinnavee liigne äravool suletud aladelt põhjustanud üha sagedamini reoveesüsteemide ülekoormust ja elamupiirkondade väikesemahulisi üleujutusi. Selle tagajärjeks on kinnisvara ja ehitatud keskkonna kulukas kahjustamine ning kasvavad kulud kanalisatsiooni väljapumpamiseks ja olmereoveepuhasti käitamiseks. Sellest tulenevad hooldus- ja remondikulud avaldavad märkimisväärset lisasurvet omavalitsuse eelarvele, mida – nagu enamikus teistes omavalitsustes – koormavad niikuinii suured investeerimis- ja tegevuskulud linna reovee- ja veepuhastustaristule ning üleujutuste tõkestamise struktuuridele.

Lisaks on pikaajaliste põudade ajal linna rohealadel taimestiku niisutamise ja säilitamise kulud ja jõupingutused pidevalt suurenenud ning intensiivsemate kuumalainete mõju inimeste tervisele ja heaolule on juba tunda isegi suhteliselt väikestes valdades.

Aasta keskmine temperatuur on Austrias võrreldes industriaalühiskonna eelse ajaga juba tõusnud +2 °C võrra. Vastavalt Alam-Austria provintsi kõige uuematele piirkondlikele kliimamuutuste stsenaariumidele (Chimani et al. 2016a), mis põhinevad Austria uutel kliimastsenaariumidel (Chimani et al. 2016b) prognoositakse, et aasta keskmine temperatuur tõuseb ajavahemikul 2021–2050 veelgi +1,3 °C kuni 1,4 °C (võrreldes ajavahemikuga 1971–2000) ja võib ajavahemikul 2071–2100 tõusta kuni +3,9 °C tavapärase representatiivse kontsentratsioonikõvera alusel (RCP8.5), kusjuures kõige suurem hooajaline tõus toimub talvel (+4,4 °C). Keskmine kuumade päevade arv aastas (määratletud kui päevad, mille maksimaalne päevane temperatuur ületab 30 °C) Alam-Austrias võib suureneda kuuelt kuumalt päevalt aastas praeguselt 29 kuumale päevale aastas kuni sajandi lõpuni. Kuigi kliimamudelid on ebakindlamad, prognoositakse neis ka aasta keskmise sademete hulga suurenemist kuni +11 % sajandi lõpuni praeguste suundumuste jätkumise korral ning hooajaliste sademete hulga märkimisväärset muutumist kogu provintsis, kusjuures talvel on võimalik sademete hulk suurendada +25,6 %. Maksimaalseid päevaseid sademete koguseid simuleeritakse nii, et need suureneksid pikema aja jooksul märkimisväärselt ja järk-järgult suuremates Austria osades (RCP4.5: 16,2 %; RCP8.5: 23,5 %; nii ajavahemikul 2071–2100), kusjuures kõige suuremad muutused on +20 % kuni +40 % talvel Austria põhja- ja idaosas.

Olles juba aastaid tegutsenud kohaliku energiatõhususe, kliimamuutuste leevendamise ja keskkonnakaitse valdkonnas, tunnistas Ober-Grafendorfi omavalitsus kliimamuutustest tingitud kasvavaid väljakutseid linnaarengule ning otsustas katsetada ja rakendada uuenduslikku kohalikku kohanemismeedet uues omavalitsuse arengupiirkonnas.

Ober-Grafendorfi omavalitsuses elluviidav projekt „eco-street“ („Ökostraße“) kujutab endast arukat, detsentraliseeritud ja ökoloogilist vihmavee haldamise süsteemi, mis põhineb keskkonnasõbralikul linnatänavakujundusel (DrainGarden®). Peamine eesmärk oli vältida hoonestatud alade üleujutamist, juhtides liigse pinnavee suletud tänavapinnalt suletud teeäärsetesse aladesse, kuhu on istutatud haljasalad, mille konkreetne konstruktsioon võimaldab vihmavett kinni hoida, säilitada ja filtreerida. Sama olulised eesmärgid olid vältida avaliku sektori kulusid täiendavate kanalisatsioonitorustike ehitamisel ja hooldamisel ning vähendada pumbajaamade ja reoveepuhastite käitamise kulusid ja energiasisendit. Samal ajal on kohanemismeetme eesmärk luua kaasnevaid hüvesid, nagu linna mikrokliima parandamine taimede transpiratsiooni kaudu, jahutusefekt suviste kuumalainete ajal, linnaruumi visuaalne uuendamine ning linna haljastuse niisutamiseks ja säilitamiseks tehtavate kulude ja jõupingutuste vähendamine. Meede on kavandatud uuendusliku katse- ja näidistegevusena, mis on eeskujuks ka teistele linnadele ja omavalitsustele. Alaline teaduslik seire toetab kohandatud rakendusi muudes kontekstides ja kohtades.

Kohalik kohanemismeede Ober-Grafendorfis töötati välja ja seda rakendati piirkondliku katselise kohanemisprotsessi raames riikidevahelise ELi projekti C3-Alps – „Kliimamuutustega seotud teadmiste suurendamine kohanemiseks Alpide piirkonnas” (Interreg Alpide kosmoseprogramm 2007–2013) raames. Projekti raames läbi viidud katseprojektide üldine eesmärk Alpide piirkonnas oli lisada kliimamuutustega kohanemine kohalikesse ja piirkondlikesse tegevuskavadesse ning sillutada teed konkreetsete kohanemistegevuste ja -meetmete rakendamisele. Mostvierteli piirkonnas osales protsessis seitse katseomavalitsust, sealhulgas Ober-Grafendorf.

Ober-Grafendorfi valla ökotänav (Ökostraße) on keskkonnasõbralik linnatänav, mille eesmärk on detsentraliseeritud ökoloogiline vihmavee majandamine. Seoses korduvate suurte sademetega, mis põhjustasid väikesemahulisi üleujutusi, kanalisatsioonisüsteemi ülekoormust ja hooldustööde kasvavaid kulusid, viidi meede 2015. aastal ellu uues linnaarenduspiirkonnas 100 meetri pikkusel ja 11 meetri laiusel tänavalõigul.

Mõiste „ökotänav“, mida on kaitstud nimetusega DrainGarden®, on süsteem, mis koosneb taimsetest, esteetiliselt atraktiivsetest teeäärsetest ribadest, mis on kaetud eriliste loodusliku päritoluga substraatidega ja istutatud rohelusse, mis suudavad lühikese aja jooksul absorbeerida, säilitada, säilitada ja filtreerida suuri koguseid vett. Spetsiaalselt välja töötatud mullasubstraadid on kihilised nii, et vee suur läbilaskvus on kombineeritud suure ladustamismahuga. Tugeva vihmasaju korral ei voola vesi tänavatelt ja muudelt sillutatud pindadelt kanalisatsiooni, vaid rohealadele. Üks kuupmeeter substraati mahutab kuni 500 liitrit vett. Nagu on nõutud tavapäraste veesäilitusstruktuuride kohta kehtivates eeskirjades, on süsteem kavandatud nii, et see tagab kaitse üleujutuste eest kuni raskete sademete korral 100-aastase tagasivooluintervalliga. Vesi jääb taimedele kättesaadavaks, filtreeritakse substraadiga ja lastakse aeglaselt põhjavette imbuda. Taimede poolt transpiratsiooniks kasutatava vee mikroklimaatiline mõju võrdub 100-aastase pöögi jahutamisvõimsusega kuumal suvepäeval ja võib vähendada kohalikku temperatuuri kuumadel perioodidel kuni 5 °C võrra. Täiendavad keskkonnaalased hüved hõlmavad CO2 säilitamist taimedes ja substraadis, suletud pinnase kasvu piiramist, linna rohealade suurendamist ja linnaruumi visuaalset parandamist.

Süsteem võimaldab omavalitsusel vältida täiendavate kanalisatsioonitorustike ehitamisega seotud investeerimiskulusid ning kanalisatsiooni hooldamise ja pumpamisrajatiste käitamisega seotud korrapäraseid tegevuskulusid. Lisaks makstakse välja olemasolev asulareovee äravoolusüsteem ning vähendatakse olmereoveepuhasti käitamise ning asula haljastuse niisutamise ja hooldamise kulusid.

Meetme edukuse seisukohast on otsustava tähtsusega õigete taimeliikide valik. Lisaks liiklusohutusstandardite järgimisele peaks haljastus olema kavandatud nii, et juhid ja kõndijad ei kahjustaks süsteemi, mida on võimalik saavutada põõsaste, õitsevate ja mulda katvate liikide kasutamisega. Teisest küljest tuleb sobivaid taimeliike kohandada kohaliku kliimaga ning need peaksid olema mitmeaastased, kergesti hooldatavad ja vastupidavad, sealhulgas vastupidavus jäätõrjesoolale talvel.

Projekt on kavandatud teadusliku eksperimendina, mille tulemuslikkuse parameetreid jälgitakse praegu pidevalt, et õppida tulevaste rakenduste jaoks. Kohandamismeede sobib eriti hästi asulate kõrvaltänavasüsteemi ja uute asulate jaoks. Vajalike muudatustega saab vihmavee juhtimissüsteemi kohandada muudele olukordadele, nagu haljaskatused, parklad ja eramud.

Ökotänava kontseptsioon on pälvinud nii üldsuse kui ka ekspertide suurt tähelepanu ning seda peetakse oluliseks uuenduseks kohalike teede säästval ehitamisel. Ober-Grafendorfi kommuun kavatseb seda mõistet oma territooriumil laialdaselt kohaldada, vähendades seeläbi suletud pinna osakaalu.

Projekti algatas Ober-Grafendorfi linnapea, kes on pikka aega olnud jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike lahenduste tugev pooldaja munitsipaalarengus. Kohanemismeetme rahastamise ja rakendamise otsuse on teinud linnavolikogu. Kuna meede tuli ellu viia uues linnapiirkonnas, mis oli veel välja arendamata, puudus eriline vajadus kaasata otsuse tegemisse elanikke. Kuna Austria ruumilise planeerimise seadused seda nõuavad, on eelnevas kohalikus ruumilises arengukavas ja konkreetses detailplaneeringus osalenud sidusrühmad ja konsulteeritud üldsusega. Olulisi kontakte välisekspertidega vahendas omavalitsuse pikaajaline aiandusteenuse osutaja. Omavalitsuse nimel viidi projekt ellu koostöös Viini loodusvarade ja bioteaduste ülikooliga ning konsultatsioonifirmaga Zenebio GmbH, kes oli juba investeerinud mitu aastat uurimistööd arukate vihmaveekäitlussüsteemide väljatöötamisse.

Meetme ettevalmistamine oli osa piirkondlikust kohanemisprotsessist, mis toimus Alam-Austrias Mostvierteli piirkonnas aastatel 2011–2014. Töötab pealkirja all „Changeable Mostviertel. Fit into climate future“ oli protsess üks katseprojektidest Alpide kosmoseprojekti C3-Alps raames ning selle eesmärk oli toetada ja rakendada kohanemist kohalikul tasandil. Tuginedes kohandatud piirkondlikule kommunikatsioonistrateegiale ja protsessi hoolikale kavandamisele, rakendati sidusrühmade protsessis struktureeritud osalusvorme ja rühmasuhtluse vorme, mida toetasid mitteametlikumad ad hoc-suhtlused sidusrühmadega. Erilist tähelepanu pöörati sidusrühmade varajasele osalemisele, protsessi järjepidevusele ja läbipaistvusele ning sidusrühmade korrapärasele suhtlusele. Alam-Austria liidumaa kliimaliidu tuumikrühm, mida poliitiliselt toetasid Alam-Austria liidumaa valitsuse esindajad, vastutas protsessi kavandamise, korraldamise ja juhtimise eest piirkondlikul tasandil. Kolme aasta jooksul (2012–2014) osales seitse omavalitsust, sealhulgas Ober-Grafendorf, neljas kohalikus seminaris omavalitsuse kohta, kokku 28 kohaliku omavalitsuse seminari, lisaks neli ühist omavalitsustevahelist seminari ja avaliku sektori sidusrühmade üritust. Protsessijuhtimisrühma peamised ülesanded olid motiveerida sidusrühmi osalema, algatada ja hõlbustada kohalikke kohanemisprotsesse, pakkuda ja vahendada teaduslikke teadmisi kasutatavates vormides, integreerida kohalikke teadmisi ning pakkuda omavalitsuse sidusrühmadele toetavat ja võimestavat raamistikku.

Peamised sidusrühmad olid kõigi seitsme katseomavalitsuse linnapead ning kohalike töörühmade juhid ja liikmed. Igas omavalitsuses loodud töörühmad koosnesid eri vanuses, eri soost, eri haridus- ja kutsealade esindajatest. Osalejad hindasid kõrgelt omavalitsustevahelisi õpikodasid ja avalikke üritusi, et hõlbustada kogemuste vahetamist ja sotsiaalset õppimist kõigi omavalitsuste töörühmades. Kohanemisalaste teadmiste ettevalmistamist ja teabe edastamist toetasid kliimamuutuste väliseksperdid, kes pidasid seminaridel ekspertide loenguid iga omavalitsuse valitud konkreetsetel teemadel. Piirkondlik kohanemisprotsess oli osa laiemast võrgustikutegevusest mitmekordistava rolliga partnerorganisatsioonide ja institutsioonidega, sealhulgas regionaalarengu agentuuridega, LEADERi piirkondade juhtidega, Alam-Austria külade ja linnade uuendamise agentuuriga, Alam-Austria piirkondliku energia- ja keskkonnaagentuuriga ning kliima- ja energiamudeli piirkondade juhtidega.

Kinnitades projekti innovatsioonipotentsiaali, võitis meede 2016. aastal Austria Energy Globe’i auhinna kategoorias „vesi“ ja Climate Stari auhinna. Kohanemislahendust on sellest ajast alates kohandatud erinevatele kontekstiolukordadele ning seda on kohaldatud ka teistes omavalitsustes ja suurlinnades, sealhulgas Viinis. Meetme rakendamist hõlbustanud edutegurid on järgmised:

• Ober-Grafendorfi omavalitsusel on pikaajalised kogemused kliimamuutuste leevendamise, energiatõhususe ja säästva arengu meetmete alal. Ta on aastaid olnud aktiivne liige vastavates võrgustikes ja programmides, nagu Climate Alliance, programm e5, kliima- ja energiamudeli piirkond „Mostviertel Mitte“, õiglase kaubanduse omavalitsused ja viimati linnapeade pakt. Varasemad kogemused keskkonnapoliitika teemade kohaliku integreerimisega ja aktiivne osalemine omavalitsuste võrgustikes on aidanud sillutada teed kliimamuutustega kohanemise lisamiseks omavalitsuste tegevuskavasse.
• Ökosüsteemipõhise kohanemismeetmena, mis reageerib samaaegselt mitmele kliimamuutuste mõjule ja toob mitmesugust keskkonnakasu, võib meedet pidada kestliku kohanemise hea tava näiteks.
• Meede on kulutõhususe seisukohast väga tulemuslik ja sellel on võrreldes tavapäraste lahendustega võrreldavad kulueelised. Seega säästab see avaliku sektori raha ja koormab munitsipaalmajapidamist.

Lisaks osutus projekti C3-Alps raames läbi viidud piirkondlik kohanemisprotsess edukaks teadlikkuse suurendamisel kliimamuutustest ja kohanemisvajadustest, kliimamuutustega kohanemisest teavitamisel ning kohanemisalaste teadmiste edasiandmisel ja kohanemissuutlikkuse suurendamisel. Seega oli see otsustav ajend kliimamuutustega kohanemise lisamiseks osalevate omavalitsuste tegevuskavadesse. C3-Alpide protsessist saadud kogemuste hindamise põhjal on kindlaks tehtud järgmised edu ja hõlbustavad tegurid:

• toetus kõrgematelt haldustasanditelt ja esindajate isiklik osalemine sidusrühmade kohtumistel näitas poliitilist pühendumust ja motiveeris omavalitsusi osalema;
• alt üles suunatud probleemide sõnastamine ja huvipakkuvate teemade valik omavalitsuste endi poolt oli väljatöötatud kohanemismeetmetele pühendumise, nende heakskiitmise ja asjakohasuse seisukohast otsustava tähtsusega;
• kliimamuutustega kohanemise kujundamine positiivses mõttes, rõhutades selliseid võimalusi ja kontseptsioone nagu vastupanuvõime, kestlikkus ja tulevane arengupotentsiaal, mitte riski, kahju või kaotuse mõttes, aitas kohanemisest teavitada;
• kohalike kohanemisprotsesside toetamine peab vastama iga omavalitsuse eripärale ja võtma arvesse üksikute sidusrühmade eelistusi; puudub kõigile sobiv ühtne lähenemisviis, mis toimiks igas omavalitsuses võrdselt hästi;
• selleks et osalusprotsess oleks hästi toimiv, oli vaja intensiivset ettevalmistust, hoolikat planeerimist, professionaalset protsessijuhtimist ja piisavaid ressursse (rahastamine, aeg), jättes samal ajal piisavalt ruumi paindlikkuseks;
• teadmiste ettevalmistamine ja edastamine peab olema suunatud sihtrühmadele; asutusesisesed kommunikatsioonikoolitused didaktikaeksperdiga aitasid muuta kommunikatsioonialased lähenemisviisid professionaalsemaks;
• õige tasakaalu leidmine sidusrühmade osalemise motiveerimise ning sidusrühmade ressursside ja suutlikkuse ülekoormamise vältimise vahel oli keeruline, kuid väga oluline;
• kohanemisprotsessi jätkusuutlikkuse seisukohast oli äärmiselt oluline teha koostööd ja luua võrgustikke teiste piirkonnas tegutsevate organisatsioonidega;
• osalemine katsepiirkonnana ELi projektis ja „eesliinipiirkonnaks olemine“ riikidevahelisel tasandil olid omavalitsuste jaoks tugevad motiveerivad argumendid.

Kogu piirkondliku kohanemisprotsessi kui sellise puhul osutus kõige piiravamaks teguriks kliimamuutustega kohanemise kui kohaliku poliitikavaldkonna uudsus koos kliimamuutuste leevendamise ja taastuvenergia küsimuste domineerimise ja varem saavutatud süvaintegratsiooniga kohalikul tasandil. Seega oli kliimamuutuste leevendamisest tulenev kliimamuutustega kohanemise diskrimineerimine paljude munitsipaaltasandi sidusrühmade jaoks keeruline. Selle tulemusena oli osa väljatöötatud kohanemismeetmetest tugevalt suunatud kliimamuutuste leevendamisele ja neil puudus selge kohanemise olulisus. Teine probleem oli see, et protsessi rakendamise ajal puudus endiselt piirkondlik kohanemisstrateegia provintsi tasandil. Riiklikus kliimamuutustega kohanemise tegevuskavas esitatud kohanemisvõimalused osutusid kohaliku tasandi jaoks sobimatuks, st neid peeti liiga abstraktseks, strateegiliseks ja kaugeks. Seega tuli teha märkimisväärseid jõupingutusi kohanemisvõimaluste tõlkimiseks ja vähendamiseks riiklikult tasandilt kohalikule tasandile.

Võrreldes tavapäraste struktuursete lahendustega on Ober-Grafendorfis rakendatud arukal ja ökoloogilisel linna sademevee juhtimissüsteemil märkimisväärsed kulueelised nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis ning see toob keskkonnale mitmesugust kasu. Meetme keskkonnatoimet jälgitakse praegu. Kogutakse kvantitatiivseid andmeid, mis käsitlevad näiteks süsteemi veebilanssi, substraatide ja taimede mikroklimaatilist mõju, nende võimet saasteaineid välja filtreerida ning kohaliku süsteemi panust vihmavee majandamisse piirkondlikul tasandil.

Sõltuvalt saidi mõõtmest ja juurdepääsetavusest võivad ökotänava / DrainGarden® kontseptsiooni rakendamise absoluutsed investeerimiskulud juhtumiti erineda. Substraadi maksumus ühe kuupmeetri kohta on umbes 100 eurot. Sõltuvalt taimede valikust ulatuvad viljeluskulud kahest eurost / m ² külvamiseks kuni mitme tuhande euroni / m ² suurte puitunud mitmeaastaste taimede istutamiseks.

Meetmega välditakse märkimisväärseid investeerimiskulusid, mis oleksid muidu vajalikud teeäärsete kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja puhta vee äravoolu rajamiseks, ning vähendatakse pikaajalisi tegevuskulusid kanalisatsiooni hooldamiseks, kanalisatsiooni väljapumpamiseks üleujutuse korral, reovee puhastamiseks ning linna haljastuse niisutamiseks ja hooldamiseks. Kuna linna reovee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamise ja hooldamise kulud moodustavad suure osa kohalike omavalitsuste eelarvest, leevendab see märkimisväärselt linnamajapidamiste koormust. Teeäärsete ehitustööde ja tänavate projekteerimise kohesed kulud erinevad vaid vähesel määral standardlahendustest, sest süsteemi rakendatakse aladel, mida oleks niikuinii kasutatud tavapäraseks teeäärseks haljastuseks.

Lisaks kohalike üleujutuste ohu ennetamisele pakub vee äravoolu- ja vihmavee juhtimissüsteem mitmeid eeliseid. See säilitab vihmavett, teeb selle taimedele kättesaadavaks, filtreerib saasteaineid ja eraldab jääkvett põhjavette. Substraatides säilitatava vee aurustumine ja taimede transpiratsioon tekitab jahutava mõju, parandades seeläbi linna mikrokliimat ja aidates leevendada kuumastressi suvistel kuumaperioodidel ilma lisakuludeta.

Meetme elluviimist on rahastatud kohaliku omavalitsuse tavaeelarvest. Omavalitsus ei saanud mingit konkreetset riiklikku toetust.

Sama kehtib meetmete kohta, mida on rakendatud teistes piirkondlikus kohanemisprotsessis osalenud omavalitsustes. Kuigi ELi kaasrahastatud C3-Alpide projekti protsessijuhtimis- ja tugiteenuste eelarve oli 65 000 eurot, ei saanud omavalitsused ja muud sidusrühmad piirkondlikus katseprotsessis osalemise ja konkreetsete meetmete rakendamise eest rahalisi vahendeid ega tasu. Protsessijuhid pakkusid siiski nõustamist ja nõu olemasolevate rahaliste stiimulite ja rahastamisvõimaluste kohta provintsi ja föderaalvalitsuse olemasolevate rahastamisprogrammide raames. Üldiselt olid omavalitsuste määratletud ja rakendatud kohanemismeetmed sageli pehmed ja odavad meetmed, mitte märkimisväärseid investeeringuid nõudvad tehnoloogilised lahendused.

Teisese teedevõrgu ehitamine ja hooldamine Austria kohalikes omavalitsustes kuulub munitsipaalpädevusse ja kujutab endast seega kohalike omavalitsuste seadusjärgset vastutust. Linnade vihmavee ökoloogiline juhtimissüsteem peab vastama samadele eeskirjadele ja standarditele kui mis tahes muu tavapärane lahendus, nt liiklusohutusega seotud eeskirjadele või veeinfiltratsiooni rajatiste riiklikele normidele. Käesoleva juhtumiuuringu konkreetne eesmärk oli järgida Austria Vee- ja Jäätmekäitluse Liidu (ÖWAV) eeskirju, mis käsitlevad 100-aastaste tugevate vihmasadude ladustamist.

Käesolevas asjas rakendatud erisüsteem DrainGarden® on registreeritud kaubamärk ja seega kohaldatakse sellele vastavaid kohaldatavaid kaitseõigusi. Süsteemi turustab Austria aiandus- ja maastikuplaneerimisettevõte Zenebio GmbH.

Keskkonnasõbralik linnatänavate kujundus Ober-Grafendorfi detsentraliseeritud ökoloogiliseks vihmavee majandamiseks võeti kasutusele mitme kuu jooksul 2015. aasta suvel. Sellega kaasneb mitmeks aastaks kavandatud teadusliku seire etapp.

Seoses kogu piirkondliku kohanemisprotsessiga C3-Alpide projekti raames alustati ettevalmistavat tegevust 2011. aasta alguses. Alates esimesest sidusrühmade seminarist 2011. aasta sügisel kestis protsessi tegevusetapp 2014. aasta lõpuni. Meetmete rakendamine omavalitsuste poolt ja omavalitsustevaheline vahetus jätkub ka pärast C3-Alpide projekti lõppu.

Ober-Grafendorfis rakendatud meetme eluiga on hinnanguliselt ligikaudu 50 aastat, tingimusel et kavandamine, rakendamine ja hooldamine toimub nõutava oskusteabega.

Gemeindeentwicklung und Raumplanung
DI Sonja Kadanka
Marktgemeinde Ober-Grafendorf
Hauptplatz 2
3200 Ober-Grafendorf
Tel: +43 (0) 2747/2313-204
Email: sonja.kadanka@ober-grafendorf.at

Gemeinde Ober-Grafendorf
Gemeindeamt
DDI Gerhard Gruber
Hauptplatz 2
3200 Ober-Grafendorf
T: +43 (0)2747 2313-0; +43 (0)2747 2313-202
Email: gerhard.gruber@ober-grafendorf.at; gemeindeamt@ober-grafendorf.at

Amt der Niederösterreichischen Landesregierung (Provincial Government of Lower Austria), Abteilung RU3
Mag. Karina Zimmermann
Landhausplatz 1, Haus 16
3109 St. Pölten
Tel.: +43 (0)2742 9005 15188
E-mail: post.ru3@noel.gv.at

Klimabündnis Niederösterreich (Climate Alliance Lower Austria)
DI Petra Schön
Wiener Straße 35
3100 St. Pölten
Tel.: +43 (0)2742 26967
E-mail: niederoesterreich@klimabuendnis.at

Zenebio GmbH
Preysinggasse 19
1150 Wien
Tel.: +43 (0)1 9828305
E-mail: office@zenebio.at

Ober-Grafendorfi omavalitsus, Alam-Austria liidumaa valitsus, projekt C3 Alpid ja Alam-Austria kliimaliit