Climate-Proofing Social Housing Landscapes – Groundwork London ja Hammersmith & Fulhami nõukogu

Kliimateadlased ennustavad, et kliimamuutused toovad tõenäoliselt kaasa rohkem äärmuslikke ilmastikunähtusi kogu Euroopas, sealhulgas talvised üleujutused ja suvised kuumalained. Kliimamuutused suurendavad märkimisväärselt pinnavee üleujutuste ohtu linnapiirkondades, kus pinnase katmine on suur, kuivendussüsteemid juba toimivad või peaaegu toimivad, ning üha rohkem intensiivseid sademeid. Euroopa Keskkonnaameti sõnul on see tõenäoliselt eriti suur probleem Loode- ja Põhja-Euroopa linnade jaoks.

Sotsiaaleluruumide elanikud on tavaliselt kliimamuutuste mõjude suhtes haavatavamad, elades sageli linnakeskkonnas, kus on suurem pinnavee üleujutuste oht ja linna soojussaare efekt. Seda seetõttu, et kui maad arendatakse, vähendab mulla katmine loodusliku kuivendamise kaudu maasse imenduva vee kogust. Pinnavee üleujutused võivad põhjustada nendele kogukondadele olulist kahju, häireid ja kulusid. Näiteks Ühendkuningriigis maksab üleujutuste tekitatud kahju hinnanguliselt 1,1 miljardit naela aastas ja Inglismaal on üle 5,2 miljoni (iga kuues) kinnistu jõgede, mere või pinnavee üleujutuste oht. Lisaks suurendab linnapiirkondades soojuse salvestamise suutlikkust ehitusmaterjali mass ning taimkattega pindade vähenemine võrreldes maapiirkondadega vähendab kütuseaurude jahutamise potentsiaali.

Samal ajal on kõige vähem tõenäoline, et haavatavad kogukonnad saavad endale lubada meetmeid, mis aitaksid neil selle ohuga toime tulla. Kuigi enamik uusi arendusi on nüüd kavandatud paindlikult, et kohaneda tulevaste kliimatingimustega, kusjuures ELi linnakeskkonna uuendamise määr on alla 1 % aastas, on suur lõhe olemasolevate eluasemete osas, mis ei olnud kavandatud selliste muutustega toimetulekuks. Seetõttu peavad Euroopa riigid ja linnad, kus elab palju nende kodanikke, valmistuma ja kohanema olemasolevate hoonete ja taristu tulevikukindlusega, minimeerides äärmuslike ilmastikunähtuste mõju nii keskkonnale kui ka inimeste elule.

Hoolimata märkimisväärsetest erinevustest elanikkonna, maksu- ja poliitilise keskkonna ning sotsiaaleluruumide pakkumise meetodite vahel, on sotsiaaleluruumidega seotud mitmeid probleeme, mis on kogu Euroopas ühised, sealhulgas vajadus säilitada ja parandada hoonefondi ja seda ümbritseva keskkonna kvaliteeti.

Kogu Euroopas teevad sotsiaaleluasemete üürileandjad märkimisväärseid investeeringuid eluasemete remonti ja hooldusse; eluruumide moderniseerimisest on saanud osa üürileandjate vastutusest parandada oma üürnike elukvaliteeti ja nende eluruumide energiatõhusust. Housing Europe’i (endine CECODHAS) 2011. aasta uuringus leiti siiski, et ainult 10 % sotsiaaleluruumide üürileandjatest rakendas aktiivselt kohanemismeetmeid oma vabaõhuruumides. Arvestades nii hoonefondi enda kui ka ümbritseva avatud ruumi tähtsust selle tagamisel, et sotsiaaleluruumid suudaksid muutuva kliima mõjudele vastu pidada, näitab see selgelt käestlastud võimalust.

Projekti peamised eesmärgid olid järgmised:

1. Töötada välja ülekantav metoodika taskukohaste ja kergete kliimamuutustega kohanemise meetmete kavandamiseks sotsiaalelamumaastike jaoks, kasutades rohelist ja sinist taristut.
2. Kavandada ja rakendada põhjalikke moderniseerimismeetmete pakette kolmel eri liiki sotsiaalelamumaastikul.
3. Rakendada peamisi meetmeid tööhõiveprogrammide kaudu pikaajalistele töötutele, kes loovad kohalikke töökohti.
4. Töötada välja koolitusmoodulid elamute ja maahoolduse spetsialistidele kogu kohanemis- ja rohelise taristuga seotud hankesüsteemide tsükli, projekteerimise, moderniseerimise ja hoolduse kohta.
5. Töötada välja ülekantav metoodika kohalike sidusrühmade kaasamiseks, mille tulemuseks on kohaspetsiifilised kogukonna kohanemiskavad ning praktiline kaasamine moderniseerimis- ja hooldustegevusse.
6. Töötada välja hindamismetoodika, mis hõlmab tehnilist tulemuslikkust ja investeeringute sotsiaalset tasuvust.
7. Töötada välja interaktiivsed e-õppe materjalid, sealhulgas film, et anda teavet kohaliku, riikliku ja ELi poliitika, strateegia ja parimate tavade kohta.

Projekti „Climate-Proofing Social Housing Landscapes“ eesmärk oli pakkuda terviklikku kliimamuutustega kohanemise lahenduste paketti kolmes sotsiaalelamurajoonis Hammersmithi ja Fulhami linnaosas Londonis. Projekti kaudu on kõigis kolmes kinnistus rakendatud mitmesuguseid väga tõhusaid, taskukohaseid ja sotsiaalselt vastuvõetavaid rohelise ja sinise taristu sekkumisi. Eesmärk oli parandada nende linnakeskkondade üldist kvaliteeti, tegeledes kliimaohtudega, nagu üleujutusrisk, veepuudus ja ülekuumenemine, ning kohaliku keskkonnakvaliteedi, näiteks elurikkuse, õhukvaliteedi ja vee kvaliteedi laiemate teguritega. Rakendatud meetmed on kergetehnika lahendused, sealhulgas väikesed basseinid, vihmaaiad ja haljaskatused. Maastikukujunduse pehmeid elemente on rakendatud akrediteeritud õpipoisiõppe- ja tööhõiveprogrammide kaudu kohalikele inimestele osana Groundwork Londoni rohelistest meeskondadest, kellest paljud on olnud pikka aega tööta, luues seega kohalikke töökohti. Välistöövõtjad on tarninud raskeid maastikukujunduselemente. Sel viisil on näidatud, et kohanemismeetmete rakendamiseks on olemas erinevad rahastamismehhanismid. Konkreetsed sekkumised igas tegevuskohas on järgmised:

Kuninganna Caroline'i kinnisvara:

• Madalatasemelised haljaskatused
• Vihmaaiad
• Swales ja basseinid
• Schotterasen (Austria kruusakarjäär)
• Toidu kasvatamise voodid
• Puude ja põõsaste istutamine

Cyril Thatcher, Eric MacDonald ja Richard Knight Houses:

• Elamute ja madala kõrgusega haljaskatused
• Vihmaaed koos puukaevuga
• Swale
• Toidu kasvatamise voodid
• Puude ja põõsaste istutamine

Juustukoja terrass:

• Madalatasemeline haljaskatus
• Vihmaaiad
• Rohused vesikonnad
• Läbilaskev sillutis
• Põõsaste istutamine
• Elamute istutus-/aiandusalad

Selleks et suurendada teadlikkust, edendada sellistest meetmetest saadavat kasu ja tagada nende nõuetekohane haldamine, on välja töötatud ja välja töötatud rida koolitusmooduleid elamumajanduse spetsialistidele ja maaparanduse töövõtjatele, toetades neid kogu protsessi vältel alates kavandamisest kuni hangete, rakendamise ja hoolduseni.

Kolme mõisa elanikud on samuti kogu projekti vältel aktiivselt osalenud, suurendades nende teadlikkust rakendatavatest meetmetest ja toetades neid. Lisaks sellele, et neid teavitatakse projekti edenemisest korrapäraste teatiste ja ürituste kaudu, on nad aktiivselt osalenud ka kavandamisprotsessis ja osalevad jätkuvalt paigaldatud meetmete pikaajalises hoolduses. Kõigi kolme mõisa elanikele on antud võimalus saada jätkusuutlikkuse meistriks, pakkudes tasuta koolitust, et anda neile oskused ja arusaamine oma rohealade varade tõhusaks haldamiseks. Selleks et toetada elanike jätkuvat osalemist algatuses, on neile pakutud ka koolitust teatavate meetmete, näiteks toidupeenarde säilitamise kohta. Mõned elanikud on osalenud ka hooldustööde üleandmise istungitel töövõtjatega, et neid teavitataks hooldustöödest, mille eest töövõtjad vastutavad.

Projektiga püüti luua tõendusbaas, mis põhjendaks valdkonnaüleseid investeeringuid sotsiaalelamute rohelisse ja sinisesse taristusse, näidates selle kulutõhusust ja kulutõhusust keskkonna-, sotsiaalse ja majandusliku kasu kaudu, mida see pakub. Seda eesmärki silmas pidades kehtestati hindamismetoodika, et jälgida nii meetmete tehnilist tulemuslikkust kui ka nende sotsiaalset ja keskkonnaalast väärtust, kusjuures tehnilise järelevalve elementide jaoks määrati Ida-Londoni Ülikool.

Kõike eespool öeldut arvesse võttes oli projekti eesmärk töötada välja metoodika, mis oleks kohaldatav ja ülekantav muudele elamurajoonidele mitte ainult Ühendkuningriigis, vaid ka kogu Euroopas. Projektist saadud kogemuste jagamiseks on välja töötatud mitmesuguseid vahendeid, sealhulgas rakendusjuhend, koolitusmaterjalid, „Layman’s Guide“, projektifilm ja 360^o virtuaaltuur. Need on kättesaadavad projektile pühendatud veebisaidil.

Projekti on juhtinud keskkonna taastamise heategevusorganisatsioon Groundwork London, kes teeb tihedat koostööd Hammersmith & Fulhami nõukoguga, mis on kohalik omavalitsus ja sotsiaalelamute omanik. Projekt näitas terviklikku lähenemisviisi, mille eduka elluviimise tagamiseks tegid mitu meeskonda koostööd.

Groundwork London viis programmi ellu multidistsiplinaarse meeskonna kaudu, kellel oli kogemusi mitmesuguste tegevuste ühendamisel alates kogukonna kaasamisest kuni digiturunduseni ja maastiku kujundamisest kuni töönõustamise ja inimeste oskuste parandamiseni. Organisatsioonis töötavad ametlikult kvalifitseeritud kogukonna arendusametnikud, maastikuarhitektid, tööhõive- & koolitusspetsialistid ja kommunikatsiooni-, lepinguhalduse- ja finantstöötajad, kes osalesid nii projekti juhtimises kui ka edukas elluviimises.

Londoni Hammersmithi ja Fulhami linnaosa on üks 32-st Londoni linnaosast ja seal elab umbes 182 500 inimest. Hammersmith & Fulhami nõukogu vastutab teenuste osutamise eest, sealhulgas haridus, sotsiaalteenused, planeerimine, jäätmete kõrvaldamine, ringlussevõtt ja kogumine, kaubandusstandardid, hädaolukorra planeerimine, teed, maanteed ja transport, eluase, keskkonnatervis ja pargid ning avatud ruumid. Selles projektis tegutses eluasemeosakonna kinnisvarateenuste üksus nõukogu projektijuhina ja aitas kaasa ka kõigi teiste asjaomaste osakondade, sealhulgas keskkonna- ja finantsmeeskondade panusele.

Elanikud olid projekti peamised välised sidusrühmad, kes olid kogu projekti vältel tihedalt kaasatud, et tagada nende toetus sekkumistele ja anda neile võimalus kujundada oma kinnisvara avatud ruumi täiustusi. Seda tehti kohtumistel üürnike ja elanike ühendustega ning laiema elanikkonna kaasamisel ürituste, uksele koputamise ja selliste tegevuste kaudu nagu aiandusrühmad. See tegevus aitas suurendada teadlikkust kliimamuutuste mõjust Londonile ning meetmetest, mida elanikud saavad ise võtta, et aidata kaasa kohanemisele ja vastupanuvõimele.

Muud välised sidusrühmad osalesid nii projekti elluviimises kui ka ekspertnõustajatena. Nende hulka kuulusid rohelise taristu spetsialistid, seire- ja hindamiseksperdid (Ida-Londoni ülikooli jätkusuutlikkuse uurimisinstituut), maastikuinstituut, riiklik elamumajanduse föderatsioon, linna- ja maaplaneerimise assotsiatsioon (TCPA), Londoni kliimamuutuste partnerlus, Natural England, keskkonnaamet, Thames Water, Greater London Authority ja CIRIA.

Projekt on aidanud näidata, et:

• Avatud ruumide moderniseerimine sotsiaaleluruumides on nii vajalik kui ka kulutõhus: projekti kaudu rakendatavad taskukohased ja sotsiaalselt vastuvõetavad kliimamuutustega kohanemise kergetehnika meetmed aitavad näidata rolli, mida need ruumid võivad täita linnade kliimamuutustele vastupanu võime suurendamisel.
• Sellised projektid toimivad paremini, kui neid ei viida ellu isolatsioonis: kliimamuutustega kohanemine on mitmetahuline ja nõuab valdkondadevahelist tööd – alates konsulteerimisest kuni ühise kavandamiseni, kogukonna kaasamisest kuni koolitus- ja töövõimalusteni.
• Kogukonnad, eelkõige elanikud, on ruumide asjatundlikud kasutajad ja neil on väärtuslikud teadmised oma kohalikust keskkonnast: nende kaasamine projekti algusest peale on olnud väga oluline, et tagada nende panus ja toetus.
• Terviklik lähenemisviis järelevalvele ja hindamisele võib aidata muuta sellised kavad majanduslikult tasuvaks: nagu see projekt näitab, ei peaks see hõlmama mitte ainult keskkonnakasu tehnilist seiret, vaid ka täiendavat hindamist, et võtta arvesse projekti laiemat sotsiaalset ja majanduslikku kasu.

Projektil ei olnud olulisi piiravaid tegureid. Tekkinud väikeste probleemidega tegeleti, sealhulgas:

• Esialgu oli raske kaasata mõnda kinnisvaraelanikku kliimamuutuste tegevuskavasse, kuna seda ei peetud kinnisvara jaoks vahetuks probleemiks. Projekt ületas selle, sidudes laiemad ohud kohalike küsimustega, nagu vee ühiskasutus ja ülekuumenemine.
• Mitmed mõisate avatud ruumid olid tarastatud ja neid kasutati harva enne tööde algust. Mõned elanikud olid mures, et ruumide avamine võib soodustada antisotsiaalset käitumist. Tegelikkuses on juhtunud vastupidine, kuna ruume kasutatakse ja väärtustatakse nüüd laialdasemalt.
• Isegi kommunaalettevõtete jooniste ja maa-aluste teenuste radariuuringute puhul ei tuvastatud kõiki teenuseid. See tähendas, et ehituse käigus oli vaja teha mõningaid muudatusi.
• Elanike kodude lähedal tehtavad ehitustööd ja juurdepääsuteede muutmine valmistasid mõnele elanikule muret. Seda eeldati ja hallati Groundwork Londoni kogukonnaprojektide ametniku ja asjaomaste nõukogu meeskondade kaudu.
• Tööde kavandamine lõplikus kinnistus vähendas järelevalveks ette nähtud aega. Selle lahendamiseks kasutati tormi simulatsioonikatseid, mis võimaldavad sekkumiste tulemuslikkust kohapeal testida. Eesmärk on pikendada seireperioodi kuni ühe aasta võrra (rahastamise korral), et paremini mõista säästvate drenaažisüsteemide meetmete pikemaajalist tulemuslikkust.

Projekti kogueelarve oli 1,6 miljonit eurot, mida kaasrahastati LIFE+ programmist (50%) koos samaväärse rahastamisega muudest allikatest, sealhulgas Hammersmith & Fulham Council ja Greater London Authority. Kohanemismeetmete kulud olid 526 000 eurot, mis koosnes järgmisest:

• Kuninganna Caroline'i kinnisvara: 297 000 eurot;
• Cyril Thatcher, Richard Knight ja Eric MacDonald Houses: 137 000 eurot;
• Juustukoja terrass: 92 000 eurot.

Projekti eelised on järgmised:

• Näidata, et linnade elamurajoonidel võib olla oluline roll linnade kohandamisel, et tulla paremini toime kliimamuutustega, keskendudes puudustkannatavatele ja haavatavatele kogukondadele.
• Parem kohalik vastupanuvõime äärmuslike ilmastikunähtuste mõjule ja muudele muutuva kliima mõjudele, sealhulgas üleujutusriskile ja linna soojussaare mõjule.
• Rohelise taristu laiemate eesmärkide saavutamine, sealhulgas elurikkus, kohalik õhukvaliteet ja mänguteenuste osutamine.
• Elanike suurem teadlikkus kliimamuutuste mõjust Londonile ning meetmed, mida elanikud saavad ise võtta, et aidata kaasa kohanemisele ja vastupanuvõimele.
• Paremad oskused ja tööalane konkurentsivõime neile, kes osalevad programmis rohelise meeskonna praktikantidena, ning paremad oskused ja teadlikkus eluaseme- ja maahooldusspetsialistide seas.
• seire- ja hindamistulemused, mis täiendavad olemasolevat tõendusbaasi, et toetada sarnaste kavade rakendamist kogu Euroopas.

Projekti peamised tulemused ja edulood olid järgmised:

Saavutused:

• 4537 m2 maad on parendatud;
• 3 158 m² läbilaskmatut pinda, mis suunatakse äravoolust otse kanalisatsiooni;
• 325 istutatud puud ja põõsad;
• 432m² haljaskatust paigaldatud;
• 113m³ võimsus SuDS funktsioone;
• 472 hõivatud elanikku;
• 22 kaasatud rohelise meeskonna praktikanti (koolitus- ja tööhõiveprogramm neile, kes on noored, töötud ning kellel puuduvad kogemused ja kvalifikatsioon)
• 46 Hammersmithi ja Fulham Councili hooldustöövõtjad ja tippjuhid, kes osalevad koolitusprogrammis.

Tulemused:

• 100 % sademetest suunati sademevee äravoolusüsteemist ära maapinnal asuva SuDSi abil;
• keskmiselt 89 % haljaskatustele maandunud sademetest on ära kasutatud;
• 1 286 815 liitrit sademete säilitamist ja sademete äravoolusüsteemist kõrvalesuunamist sekkumiste abil;
• 81 % elanikest nõustub või nõustub täielikult, et haljasalade kvaliteet on märkimisväärselt paranenud;
• Sotsiaalse investeeringutasuvuse hindamise käigus tehti kindlaks, et iga investeeritud 1 naelsterlingi kohta tõi programm 4,39 naelsterlingit kasu.

Täpsem teave tehniliste tulemuste ja sotsiaalse investeeringutasuvuse tulemuste kohta on kättesaadav projekti veebisaidil.

Sellised kohanemismeetmed on teataval määral hõlmatud veepoliitika raamdirektiivi ja ELi üleujutuste direktiivi kohase Euroopa poliitikaga. Need meetmed näitavad ka praktilisi lahendusi kooskõlas ELi kliimamuutustega kohanemise strateegiaga, milles julgustatakse kõiki liikmesriike võtma vastu terviklikke kohanemisstrateegiaid ja tunnistatakse, et on mõistlik alustada meetmetest, mis on odavad, paindlikud ning kasulikud nii majandusele kui ka kliimale.

Oluline asjakohane poliitikadokument on Euroopa Komisjoni rohelise taristu strateegia, milles tunnistatakse nende meetmete olulist rolli mitmes valdkonnas, sealhulgas ökosüsteemi teenuste osutamisel, looduskapitali kaitsmisel ja suurendamisel, kliimamuutustega kohanemisel ja katastroofiohu juhtimisel ning samuti tervise- ja sotsiaalhüvede pakkumisel.

Riiklikul tasandil on projekt aidanud välja töötada Ühendkuningriigi lähenemisviisi kestlikele drenaažisüsteemidele, andes panuse 2014. aastal toimunud Defra/CLG konsultatsiooni. Piirkondlikul tasandil on projekt väga oluline Londoni säästva drenaaži tegevuskava jaoks, mille eesmärk on tagada, et London suudab oma vihmavett jätkusuutlikult majandada, et vähendada üleujutusriski ja parandada veega kindlustatust, ning millele on kavas osutatud. Projekt on aidanud tugevdada ka kohalikku planeerimispoliitikat, mis on seotud SuDSiga ja tulevaste arengute kliimamuutustega arvestamisega Hammersmith &ampis; Fulhami volikogu uues kohalikus kavas, ning annab panuse ka uude ökoloogia-/bioloogilise mitmekesisuse poliitikasse, mille kohalik omavalitsus välja pakub.

2013–2016 (projekti ajakava).

SuDS-sekkumiste eluiga varieerub, kuid disaini eluiga võib olla piiramatu, sõltuvalt sekkumisest on komponentide eluiga 20+ aastat.

Hannah Baker
Programme Manager at Groundwork London
18-21 Morley Street, London, SE1 7QZ
Tel.: +44 (0)20 7922 1230
E-mail: Hannah.baker@groundwork.org.uk

LIFE+ projekt „Kliimamuutuste vastu võitlemine – sotsiaalsed elamumaastikud“