Suutlikkuse suurendamine kliimamuutustega kohanemisel

See, mil määral kliimamuutused meie ühiskonda mõjutavad, sõltub kokkupuutest, haavatavusest (mis on seotud sotsiaal-majandusliku arenguga) ja ohtude liigist. Igal juhul on kliimamuutustega kohanemine vajalik kõigil tasanditel: kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, riikidevahelisel, ELi ja ka rahvusvahelisel tasandil. Kliimamõjude erineva tõsiduse ja olemuse tõttu Euroopa eri piirkondades tehakse enamik kohanemisalgatusi piirkondlikul või kohalikul tasandil. Suutlikkuse suurendamine on sageli, kui mitte alati, kliimamuutustega kohanemise algatuste oluline osa.

Suutlikkuse suurendamine on protsess, mille käigus üksikisikud või organisatsioonid omandavad, parandavad või säilitavad oskusi, teadmisi, tööriistu, seadmeid või muid ressursse, et teha oma tööd asjatundlikult. See viitab ka tulemuslikkuse edasisele arendamisele ja seega suuremale suutlikkusele. Suutlikkuse suurendamist ja suutlikkuse suurendamist kasutatakse sageli vaheldumisi. Seega on suutlikkuse suurendamine investeering ühiskonna tõhususse ja tulevasse jätkusuutlikkusse.

Suutlikkuse suurendamise jõupingutuste lähtepunktiks on tavaliselt teadlikkuse ja teadmiste suurendamine muutuva kliima eeldatava mõju ja kohanemisvajaduse kohta. Kliimamuutustega kohanemise suutlikkuse suurendamise aluseks on vaatlused, prognoosid ja prognoosid olemasolevate ja eeldatavate ilmastiku- või kliimaga seotud (äärmuslike) sündmuste või aeglaselt kujunevate sündmuste kohta (nt temperatuuri tõus, kõrbestumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, maa ja metsade seisundi halvenemine, liustike taandumine, ookeanide hapestumine, meretaseme tõus, sooldumine jne), kahjustatistika ja teave võimalike kohanemismeetmete kohta. Suutlikkuse suurendamine ulatub aga teadlikkuse suurendamisest ja teadmiste kogumisest kaugemale ning selle eesmärk on võimestada inimesi, arendades uusi pädevusi ja oskusi.

Suutlikkuse suurendamine on suunatud konkreetsetele kliimamuutustega kohanemisega seotud sihtrühmadele, kes töötavad konkreetses piirkonnas, keskenduvad konkreetsele kliimaohule ja/või sektorile või tegelevad mitut sektorit ja mitut ohtu tajuva valdkonnaga. Suutlikkuse suurendamine ei ole oluline mitte ainult ühel ajahetkel, vaid see on ajas lahutamatu kogu kohanemistsükli jooksul. Suutlikkuse suurendamist saab toetada eri liiki meetmetega, nagu sihipärased üritused, arutelud, teabe jagamine veebiplatvormide ja portaalide kaudu (nt Climate-ADAPT, weADAPT, OPPLA, riiklikud kohanemisportaalid, riikidevahelised kohanemisportaalid jne), uudiskirjad, aruanded, poliitikaülevaated, videod, brošüürid, projektid jne. Suutlikkuse suurendamise viise võib liigitada järgmiselt:

• haridus (nt koolide, ülikoolide, muude haridusteenuste osutajate kaudu);
• koolitus (nt kursused, seminarid, veebiseminarid, e-õpe);
• võrgustike loomine (nt konverentsid, seminarid, jagamisplatvormid, praktikakogukonnad, pädevusvõrgustikud);
• spetsiifiline juhendamine;
• tehniline abi (nt ekspertide missioonid, mestimine);
• Riskirühmade tähelepanu.

Partnerlused ning kogemuste ja teadmiste jagamine aitavad oluliselt kaasa suutlikkuse suurendamisele ja õppimisele aja jooksul.

Haridus ja koolitus on peamised jõupingutused suutlikkuse suurendamiseks, et suurendada kliimamuutustega kohanemist käsitleva teabe ja teadmiste jätkusuutlikkust ja institutsionaliseerimist. Neid kutsealase suutlikkuse suurendamise jõupingutusi on võimalik saavutada kontekstipõhise või kohandatud hariduse ja koolituse kaudu. Eri rühmadele keskenduvates ning eri sektorites ja valdkondades kättesaadavates olemasolevates või uutes haridus- ja koolitusalgatustes pööratakse suuremat tähelepanu kohanemisega seotud sisule. Näitena võib tuua koolides ja ülikoolides tehtavad haridusalased jõupingutused ning konkreetsed programmid, kursused ja üritused. ELi tasandil on üks selles valdkonnas käimas olevatest algatustest Climate-KIC Education, mis pakub haridust ja muid suutlikkuse suurendamise algatusi kraadiõppe, kutsehariduse või veebikursuste kaudu. Spetsialistide koolitamine kliimamuutustega kohanemise valdkonnas toetab töö paremat tegemist ning seega suuremat kohanemisvõimet ja vastupanuvõimet kliimamuutustele, kuid seda võib pidada ka novaatorite ja ettevõtjate võimaluseks leida lahendusi kliimamuutustega seotud probleemidele. Climate-ADAPT pakub juurdepääsu mitmesugustele suutlikkuse koolitusmaterjalidele (projektid, käsiraamatud, käsiraamatud, koolituskomplektid jne), sealhulgas näiteks:

• projekt „Kliimamuutustega kohanemine koolituse, hindamise ja valmisoleku kaudu“ (kliimalõks)
• projekt „Kliimamuutused: väljakutse rakenduslike taimeteadlaste koolitamiseks (AGRISAFE)
• projekti RAMSES raames välja töötatud ülemineku käsiraamat ja koolituspakett;
• Punase Risti ja Punase Poolkuu kliima treeningkomplekt
• Lääne-Norra Uurimisinstituudi (WRNI) pakutavad kohanemiskoolituse veebiressursid
• projekti SWITCH raames välja töötatud koolitusosakond, mis haldab tulevikulinna veemajandust.

Koolitus võib olla suunatud ka konkreetsele sektorile, nagu Saksamaa algatuse „Kuumaraviambulatoorses ravis – tervishoiutöötajate ja õdede haridus“ puhul. Ühest küljest teadvustati välja töötatud koolitusmaterjalis kuumaga seotud terviseprobleemide asjakohasust õendustöötajate ja meditsiinitöötajate jaoks ning teisest küljest koolitati ja kvalifitseeriti asjakohaste tervishoiumeetmete võtmiseks kuumalainete ajal. Õppematerjal on kujundatud ümberpööratud klassiruumi meetodil ja vastab seega kaasaegsele, õppijakesksele õpetamisstruktuurile. Lisaks teadmiste edasiandmisele on selles koolitusmaterjalis oluline roll ka teadmiste rakendamisel. Materjal on avalikult kättesaadav ning seda saavad kasutada erinevad avaliku ja erasektori koolitus- ja haridusteenuse osutajad.