Suutlikkuse suurendamine kliimamuutustega kohanemise valdkonnas

See, mil määral kliimamuutused meie ühiskonda mõjutavad, sõltub kokkupuutest, haavatavusest (mis on seotud sotsiaal-majandusliku arenguga) ja ohtude liigist. Igal juhul on kliimamuutustega kohanemine vajalik kõigil tasanditel: kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, riikidevahelisel, ELi ja ka rahvusvahelisel tasandil. Kuna kliimamõju raskusaste ja laad on Euroopa eri piirkondades erinev, tehakse enamik kohanemisalgatusi piirkondlikul või kohalikul tasandil. Suutlikkuse suurendamine on sageli, kui mitte alati, kliimamuutustega kohanemise algatuste oluline osa.

Suutlikkuse suurendamine tähendab protsessi, mille käigus üksikisikud või organisatsioonid omandavad, parandavad või säilitavad oskusi, teadmisi, töövahendeid, seadmeid või muid ressursse, et teha oma tööd pädevalt. See viitab ka tulemuslikkuse edasisele arendamisele ja seega suuremale suutlikkusele. Suutlikkuse suurendamist ja suutlikkuse arendamist kasutatakse sageli vaheldumisi. Seega on suutlikkuse suurendamine investeering ühiskonna tõhususse ja tulevasse jätkusuutlikkusse.

Suutlikkuse suurendamise jõupingutuste lähtepunktiks on tavaliselt teadlikkuse suurendamine ja teadmiste kogumine muutuva kliima eeldatava mõju ja kohanemisvajaduse kohta. Kliimamuutustega kohanemise suutlikkuse suurendamise aluseks on vaatlused, prognoosid ja prognoosid olemasolevate ja eeldatavate ilmastiku või kliimaga seotud (äärmuslike) sündmuste või aeglaselt ilmnevate sündmuste kohta (nt temperatuuri tõus, kõrbestumine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, maa ja metsade seisundi halvenemine, liustiku taandumine, ookeanide hapestumine, merevee taseme tõus, sooldumine jne), kahjustatistika ja teave võimalike kohanemismeetmete kohta. Suutlikkuse suurendamine ulatub aga teadlikkuse suurendamisest ja teadmiste loomisest kaugemale ning selle eesmärk on suurendada inimeste mõjuvõimu, arendades uusi pädevusi ja oskusi.

Suutlikkuse suurendamine on suunatud konkreetsetele sihtrühmadele, kes on seotud kliimamuutustega kohanemisega, tegutsedes konkreetses piirkonnas töötavate praktikutena, keskendudes konkreetsele kliimaohule ja/või sektorile või tegeledes mitut sektorit ja mitut ohtu hõlmava vastuvõtlikkusega. Suutlikkuse suurendamine ei ole oluline mitte ainult ühel ajahetkel, vaid on aja jooksul lahutamatu osa kogu kohanemistsüklist. Suutlikkuse suurendamist võivad toetada eri liiki tegevused, nagu sihtüritused, arutelud, teabe jagamine veebiplatvormide ja -portaalide kaudu (nt Climate-ADAPT, weADAPT, OPPLA, riiklikud kohanemisportaalid, riikidevahelised kohanemisportaalid jne), uudiskirjad, aruanded, poliitikaülevaated, videod, brošüürid, projektid jne. Suutlikkuse suurendamise viisid on erinevad ja neid saab liigitada järgmiselt:

• haridus (nt koolide, ülikoolide, muude haridusteenuste osutajate kaudu);
• koolitus (nt kursused, seminarid, veebiseminarid, e-õpe);
• võrgustike loomine (nt konverentsid, õpikojad, jagamisplatvormid, praktikakogukonnad, pädevusvõrgustikud);
• spetsiifiline juhendamine;
• tehniline abi (nt ekspertide missioonid, mestimine);
• Riskirühmade tähelepanu.

Partnerlused ning kogemuste ja teadmiste jagamine aitavad oluliselt kaasa suutlikkuse suurendamisele ja õppimisele aja jooksul.

Haridus ja koolitus on peamised suutlikkuse suurendamise jõupingutused, et suurendada kliimamuutustega kohanemist käsitleva teabe ja teadmiste kestlikkust ja institutsionaliseerimist. Neid kutsealase suutlikkuse suurendamise jõupingutusi on võimalik saavutada kontekstipõhise või kohandatud hariduse ja koolituse kaudu. Kohanemisega seotud sisu võetakse rohkem arvesse olemasolevates või uutes haridus- ja koolitusalgatustes, mis keskenduvad eri rühmadele ning on kättesaadavad eri sektorites ja valdkondades. Näitena võib tuua haridusalased jõupingutused koolides ja ülikoolides ning eriprogrammid, -kursused ja -üritused. ELi tasandil on üks selles valdkonnas käimasolevatest algatustest Climate-KIC Education, mis pakub haridust ja muid suutlikkuse suurendamise algatusi kraadiõppe, erialase hariduse või veebikursuste kaudu. Kutsetöötajate koolitamine kliimamuutustega kohanemise valdkonnas toetab paremat töötegemist ning seega suuremat kohanemisvõimet ja vastupanuvõimet kliimamuutustele, kuid seda võib pidada ka novaatorite ja ettevõtjate võimaluseks leida lahendusi kliimamuutustega seotud probleemidele. Climate-ADAPT pakub juurdepääsu mitmesugustele suutlikkuse koolitusmaterjalidele (projektid, käsiraamatud, käsiraamatud, koolituskomplektid jne), sealhulgas näiteks:

• projekt „Kliimamuutustega kohanemine koolituse, hindamise ja valmisoleku kaudu“ (kliimalõks)
• projekt „Kliimamuutused: väljakutse rakenduslike taimeteadlaste koolitamiseks“ (AGRISAFE)
• projekti RAMSES raames välja töötatud ülemineku käsiraamat ja koolituspakett
• Punase risti ja punase poolkuu kliima koolituskomplekt
• Lääne-Norra Teadusinstituudi (WRNI) kohanemiskoolituse veebiressursid
• projekti SWITCH raames välja töötatud koolituste osakond, mis haldab tulevikulinna veemajandust.

Koolitus võib olla suunatud ka konkreetsele sektorile, näiteks Saksamaa algatuse „Kuumusehaldus ambulatoorses ravis – tervishoiutöötajate ja õdede haridus“ puhul. Ühest küljest selgitati väljatöötatud koolitusmaterjalis kuumusest tingitud terviseprobleemide olulisust õendustöötajate ja meditsiinitöötajate jaoks ning teisest küljest koolitati ja kvalifitseeriti kuumalainete ajal piisavate tervishoiumeetmete võtmiseks. Õppematerjal on kujundatud ümberpööratud klassiruumi meetodil ja vastab seega kaasaegsele õppijakesksele õpetamisstruktuurile. Lisaks teadmiste edasiandmisele on selles koolitusmaterjalis oluline roll teadmiste rakendamisel. Materjal on avalikult kättesaadav ning seda saavad kasutada erinevad avaliku ja erasektori koolitus- ja haridusasutused.

Väga oluline on kaasata suutlikkuse suurendamisest kasu saavad osalejad/sihtrühmad konkreetsete suutlikkuse suurendamise viiside väljatöötamisse ja kavandamisse. See tagab, et ettevalmistatud sisu ja sõnumid on suunatud kasutajate vajadustele ja tõlgitakse sihtrühma konkreetsetesse kontekstidesse. Sageli on suutlikkuse suurendamine sidusrühmade laiema kaasamise protsessi lahutamatu osa.

Kuna eri sihtrühmad on huvitatud eri liiki teadmistest, tuleb materjali, isegi kui see on kättesaadav, kohandada ja muuta see sihtrühma jaoks asjakohaseks. Vajadused on väga erinevad, varieerudes väga üldistest teadmistest (nt koolilaste puhul) väga spetsiifilise ja põhjaliku teabeni (nt spetsialistide, näiteks arstide ja tervishoiutöötajate puhul).

Kulud ja vajalikud jõupingutused sõltuvad suutlikkuse suurendamiseks, hariduseks ja koolituseks juba kättesaadavatest materjalidest ja oskustest. Mida paremini on materjal suunatud kasutaja vajadustele, seda väiksemad on kulud.

Kasu võib olla väga suur tänu isiklikule identifitseerimisele kohanemisvajadusega ning uute teadmiste rakendamisele era- ja tööelus. Ka suutlikkuse suurendamine, haridus ja koolitus võimendavad teadmisi ja nende rakendamist praktikas.

Tervikliku suutlikkuse suurendamise algatuse rakendamise tavapärane aeg on üks kuni kolm aastat.

Suutlikkuse suurendamist saavad iseseisvalt teostada haridusasutused/teenuseosutajad ja paljud teised. Ajapiirangut ei ole. Suutlikkuse suurendamise materjale tuleb aga korrapäraselt ajakohastada.