Üleujutustele reageerimiseks mõeldud kogukondadevaheline psühhosotsiaalse abi traumakeskus Saksamaal Schleidenis

Kliimamuutused põhjustavad kogu Euroopas üha intensiivsemaid sademeid. Äärmuslikud vihmasajud põhjustavad sageli üleujutusi, eriti kui neile eelnevad põuaperioodid, mis vähendavad mulla infiltratsioonivõimet. 2021. aasta juulis põhjustasid intensiivsed vihmasajud Saksamaa Nordrhein-Westfaleni ja Rheinland-Pfalzi liidumaadel laastavaid üleujutusi, milles hukkus 184 inimest. Kliimamuutused suurendasid oluliselt Lääne-Euroopa rekordilise sademete hulga tõenäosust, mis tõi kaasa üleujutused (Tradowsky et al., 2023).

Lisaks füüsilistele vigastustele, taristukahjustustele ja majanduslikule kahjule võivad üleujutused põhjustada psühhosotsiaalseid probleeme nii vahetult pärast sündmuse toimumist kui ka pikas perspektiivis, nagu vaimne stress, trauma, ärevus, unetus, depressioon ja sotsiaalne düsfunktsioon (Foudi et al., 2017). Vaimsete probleemide tõsidus on proportsionaalne üleujutuse ulatuse ja kiirusega ning seda mõjutavad ka sellised tegurid nagu kaotuste ja kahjustuste tase ja lähedus, igapäevase rutiini katkemise ulatus, samuti saadud sotsiaalse toe tase ja nende sotsiaal-majanduslik staatus (Fernandez et al., 2015).

Aastatel 1998–2017 mõjutasid üleujutused Euroopas hinnanguliselt 20 miljonit inimest. 9–53 % mõjutatud inimestest teatas, et neil on püsivad vaimse tervise probleemid. Aastatel 1998–2017 Euroopas toimunud üleujutuste põhjustatud vaimse tervise probleemide maksumus oli hinnanguliselt 0,2–1,23miljardit eurot ( Jackson ja Devadason, 2019). Eeldatakse, et 2100.aastaks, kui merevee tase tõuseb kõrgele ja kohanemismeetmeid ei võeta, esineb ainuüksi rannikualade üleujutuste tõttu veel 5 miljonit kerge depressiooni juhtumit ( Bosello jt, 2012).

Psühhosotsiaalse abi kogukondadevahelise traumakeskuse eesmärk on vähendada üleujutuste psühhosotsiaalset mõju Nordrhein-Westfaleni ja muude piirkondade kogukondades.

Vahetult pärast 2021. aasta juulis toimunud üleujutusi asutasid Schleideni linnavõimud koos mitme partneriga (st Euskircheni piirkond ning mitmesugused heategevus- ja abiorganisatsioonid) psühhosotsiaalse kriisiohjekeskuse. Mõne päeva jooksul rakendati mitmeid meetmeid, et toetada mõjutatud kodanikke ja hädaabiteenuste osutajaid Kalli, Hellenthali ja Schleideni kogukondades Schleideni piirkonnas. Need meetmed hõlmasid järgmist:

• lühiajalise, keskpika ja pikaajalise psühhosotsiaalse hoolduse koordineerimiskeskus, et abistada ja toetada mõjutatud kodanikke ja hädaabiteenuste osutajaid katastroofidega tegelemisel;
• Ulatuslik teabekampaania kättesaadava psühhosotsiaalse abi kohta (ajakirjandusartiklite, teabeõhtute, suusõnalise teabe jms kaudu). Teavitustööd sotsiaalvaldkonnas tehti selleks, et teha kindlaks abivajajad ja viia nad kokku asjaomaste teenistustega;
• mitmesugused nõustamis- ja teraapiateenused (nt leina- ja kaotusnõustamine, üldine psühholoogiline nõustamine, traumateraapia, pikaajaline psühhoteraapia), sealhulgas eritugi konkreetsetele demograafilistele rühmadele (nt lapsed ja noorukid);
• Mitmed loengud asjakohastel teemadel, nagu traumade juhtimine, stressi juhtimine ja vastupidavus, leina ja kaotusega toimetuleku strateegiad.

Konkreetselt pakuti lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis järgmist toetust:

Lühiajaline toetus

Psühhosotsiaalset hädaabi pakuti kohe pärast üleujutusi. Psühhosotsiaalset tuge võisid saada üleujutusest mõjutatud kodanikud, sealhulgas need, kes kogesid või nägid (peaaegu) surmajuhtumeid, kannatasid ellujäänute süü, ärevuse ja depressiooni või kaotuse all. Et mõista vajadust toetuse järele ja parandada strateegilist planeerimist, viidi läbi esialgne hindamine selle kohta, kuidas üleujutus kogukonda mõjutas.

Lisaks pakuti psühholoogilist tuge üleujutustele reageerimisega seotud päästetöötajatele. Tehti jõupingutusi, et teha kindlaks kõige suuremas ohus olevad hädaabitöötajad ja hinnata nende vajadust katastroofijärgse psühholoogilise toe järele.

14 päeva jooksul pärast üleujutusi toimus ligikaudu 1500 vestlust ja rakendati järgmisi meetmeid:

• abitelefon toetust vajavatele inimestele, kes ei soovinud või ei saanud füüsiliselt osaleda;
• Hooldustöötajate kohalolek toidujaotuspunktides ja sotsiaalteenuseid vajavate inimeste aktiivne tuvastamine (niinimetatud madal lävend, sotsiaaltöö sihtrühmadeni jõudmine);
• konsultatsioonid kodanikele ja päästetöötajatele turvalises kohas;
• Psühhosotsiaalse olukorra pidev ümberhindamine (teavitusvestluste kaudu) ja toetuse kohandamine.

Keskmise tähtajaga toetus

Selleks et jätkuvalt toetada inimesi, kellel on püsiv mõju vaimsele tervisele, asutas Schleideni linnavolikogu kaks nädalat pärast üleujutust nõustamis- ja koordineerimiskeskuse. Keskus pidi algselt töötama kaks kuud, kuid seda kavatseti vajaduse korral pikendada kuue kuu võrra. Keskuse eesmärk oli jätkata akuutset psühhosotsiaalset hädaabi, võttes samal ajal kasutusele ka madala läve psühholoogilise nõustamise teenuse piirkonna inimestele, keda stressirohke üleujutus ikka veel mõjutas.

Pikaajaline toetus

Pärast keskpika perioodi psühhosotsiaalsete tugiteenuste edu jätkab Schleideni oru abikeskus pikaajalise toetuse andmist kuni 2024. aasta lõpuni. Mitu valdkonnaülest spetsialisti pakuvad üleujutustest mõjutatud kodanikele ja päästetöötajatele laias valikus nõustamisteenuseid. 

Schleideni linn töötas toetusraamistiku välja ja rakendas seda koos mitme heategevusorganisatsiooniga, kes osalesid psühholoogilise tugiteenuse iga etapi väljatöötamises. Organisatsioonidel on kogemusi kohalike elanike toetamisel pärast traumeerivaid sündmusi. Need hõlmavad järgmist:

• Maltar, katoliiklik abiorganisatsioon, mis tegutseb hädaolukordades kogu maailmas;
• Caritas, katoliiklik abi-, arendus- ja sotsiaalteenuste organisatsioon;
• Diakonie, protestantlik sotsiaalhoolekandeorganisatsioon;
• Arbeiterwohlfahrt, hoolekandeühing.

Pärast hankemenetluse võitmist 2021. aasta detsembris jätkab Malteser institutsioonilise psühhosotsiaalse toe pakkumist Schleideni oru abikeskuses (HIZ).

Spetsialiseerunud töötajad on sekkumise üks olulisemaid elemente. Töötajate hulka kuuluvad kaasatud partnerorganisatsioonide isikud ja eksperdid, sealhulgas arstid, psühholoogid, sotsioloogid, terapeudid, psühholoogilised psühhoterapeudid, katastroofide ohjamise ja riskijuhtimise eksperdid, parameedikud, hädaabinõustajad ja sotsiaalteadlased. Need spetsialistid ühendasid omavahel ulatusliku võrgustiku, et töötada välja terviklik tugimeetod.

Järgmised tegurid võimaldasid edukalt arendada kogukondadevahelist traumakeskust ja pakkuda vaimse tervise alast tuge:

• toetav poliitiline juhtimine, mis võimaldas viivitamatut sekkumist kiire juurdepääsu kaudu rahastamisele;
• varajane konsulteerimine ja koostöö partnerorganisatsioonidega (kahe päeva jooksul pärast katastroofi);
• kogenud spetsialistid multidistsiplinaarses meeskonnas, sealhulgas kriisiolukordades kogenud spetsialistid;
• sagedane võrgustike loomine ja koostöö spetsialistide ja tugitöötajate vahel;
• Hea toetus vabatahtlikelt, kes tegid kindlaks kogukonna vajadused kohapealsete külastuste kaudu.

Sekkumise pideva hindamise eesmärk on teha kindlaks kõik soodustavad ja takistavad tegurid.

Sekkumise peamine rahastamisallikas on Saksamaa abikoalitsioon Aktion Deutschland Hilft, mis rahastab valitsusväliseid organisatsioone kriisi leevendamiseks. Sellest fondist eraldati 920 000 eurot kogukondadevahelisele traumakeskusele psühhosotsiaalse toe pakkumiseks. Eelarvest rahastati peamiselt personalikulusid ja mitmeid suuri üritusi, nagu lastele ja peredele suunatud perepäevad, et pakkuda mõjutatud lastele ja nende peredele tasuta meelelahutust ja tuge.

Selline sekkumine suurendas üksikisikute ja kogukondade vastupanuvõimet, et tulla toime äärmuslikest sündmustest, näiteks üleujutustest põhjustatud stressiga, vähendades seega vaimse tervise halvenemise tõenäosust ja sellega seotud ühiskondlikke kulusid.

Hamburgi meditsiinipädevuse keskuse käimasoleva hindamise eesmärk on hinnata sekkumise tõhusust ja teha järeldusi tulevaste kontseptsioonide kohta samas või muus piirkonnas.

Traumakeskus on linnasisene projekt, mis põhineb Schleideni, Kalli ja Hellenthali omavalitsuste vahelisel linnasisesel kokkuleppel. Selleks et otsustada, milline abiorganisatsioon jätkab pikas perspektiivis institutsioonilise psühhosotsiaalse toe pakkumist, kasutati hankemenetlust.

Toetust hakati andma kaks päeva pärast 2021. aasta juulis toimunud kahepäevast üleujutust. Pikaajaline psühhosotsiaalne tugi jätkub tänaseni kogukondadevahelise traumakeskuse kaudu, mis on volitatud jääma avatuks kuni 2024. aasta detsembrini.

2021. aasta juulist kuni 2024. aasta detsembrini, võimalusega seda Schleidenis pikendada, kui rahalised vahendid on kättesaadavad

Välja töötatud säästvat mudelit ja raamistikku saab äärmuslike üleujutuste korral tulevikus igal ajal mujal korrata.  

Frank C. Waldschmidt

Malteser Hilfsdienst e.V.

Specialist advisor for psychosocial support for Flood Aid NRW

frank.waldschmidt@malteser.org