Üleujutustele reageerimiseks loodud kogukondadevaheline psühhosotsiaalse abi traumakeskus Saksamaal Schleidenis

Kliimamuutused põhjustavad kogu Euroopas üha intensiivsemaid vihmaperioode. Äärmuslikud vihmasajud põhjustavad sageli üleujutusi, eriti kui neile eelnevad põuaperioodid, mis vähendavad mulla infiltratsioonivõimet. 2021. aasta juulis põhjustasid intensiivsed vihmasajud Saksamaa Nordrhein-Westfaleni ja Rheinland-Pfalzi liidumaades laastavaid üleujutusi, põhjustades 184 surmajuhtumit. Kliimamuutused suurendasid oluliselt tõenäosust, et Lääne-Euroopas sajab rekordiliselt palju sademeid, mis põhjustasid üleujutused (Tradowsky et al., 2023).

Lisaks füüsilistele vigastustele, taristukahjustustele ja majanduslikule kahjule võivad üleujutused põhjustada psühhosotsiaalseid probleeme nii vahetult pärast sündmust kui ka pikas perspektiivis, nagu vaimne stress, trauma, ärevus, unetus, depressioon ja sotsiaalne düsfunktsioon (Foudi et al., 2017). Vaimsete probleemide raskusaste on proportsionaalne üleujutuse ulatuse ja kiirusega ning seda mõjutavad ka sellised tegurid nagu kahjude ja kahjustuste tase ja lähedus, igapäevase rutiini häirimise ulatus, samuti saadud sotsiaalse toetuse ohvrite tase ja nende sotsiaal-majanduslik staatus (Fernandez et al., 2015).

Aastatel 1998–2017 mõjutasid üleujutused Euroopas hinnanguliselt 20 miljonit inimest. 9–53 % mõjutatud inimestest teatas, et neil on püsivad vaimse tervise probleemid. Aastatel 1998–2017 Euroopas toimunud üleujutustest põhjustatud vaimse tervise probleemide maksumus oli hinnanguliselt 0,2–1,23 miljardit eurot (Jackson ja Devadason, 2019). Prognoositakse, et 2100. aastaks, kui merevee tase tõuseb kõrgele ja kohanemismeetmeid ei võeta, tekib ainuüksi rannikualade üleujutuste tõttu veel 5 miljonit kerge depressiooni juhtumit ( Bosello et al., 2012).

Kogukondadevahelise psühhosotsiaalse abi traumakeskuse eesmärk on vähendada üleujutuste psühhosotsiaalset mõju Nordrhein-Westfaleni ja muude piirkondade kogukondades.

Vahetult pärast 2021. aasta juuli üleujutusi asutasid Schleideni linnavalitsused koos mitme partneriga (st Euskircheni piirkond ning mitmesugused heategevus- ja abiorganisatsioonid) psühhosotsiaalsete kriiside ohjamise keskuse. Mõne päeva jooksul rakendati mitmeid meetmeid, et toetada mõjutatud kodanikke ja hädaabiteenuste osutajaid Schleideni piirkonna Kalli, Hellenthali ja Schleideni kogukondades. Need meetmed hõlmasid järgmist:

• lühiajalise, keskmise pikkusega ja pikaajalise psühhosotsiaalse hoolduse koordineerimiskeskus, mis abistab ja toetab mõjutatud kodanikke ja hädaabiteenuste osutajaid katastroofidega toimetulekul;
• Ulatuslik teabekampaania kättesaadava psühhosotsiaalse abi kohta (ajakirjandusartiklid, teabeõhtud, suusõnaline teave jne). Tehti teavitustööd, et teha kindlaks toetust vajavad isikud ja ühendada nad asjaomaste teenustega;
• mitmesugused nõustamis- ja teraapiateenused (nt leina- ja kaotusnõustamine, üldine psühholoogiline nõustamine, traumaravi, pikaajaline psühhoteraapia), sealhulgas eritoetus konkreetsetele demograafilistele rühmadele (nt lapsed ja noorukid);
• Loengute seeria asjakohastel teemadel, nagu traumade juhtimine, stressijuhtimine ja vastupanuvõime, leina ja kahjudega toimetuleku strateegiad.

Konkreetselt pakuti lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis järgmist toetust:

Lühiajaline toetus

Kohe pärast üleujutusi pakuti psühhosotsiaalset erakorralist abi. Üleujutustest mõjutatud kodanikel, sealhulgas neil, kes kogesid või nägid pealt (peaaegu) surmajuhtumeid, kannatasid ellujäänute süü, ärevuse ja depressiooni või kaotuse all, oli õigus saada psühhosotsiaalset toetust. Selleks et mõista vajadust toetuse järele ja parandada strateegilist planeerimist, viidi läbi esialgne hindamine selle kohta, kuidas üleujutus mõjutab kogukonda.

Lisaks pakuti üleujutustele reageerimises osalevatele hädaabitöötajatele psühholoogilist tuge. Tehti jõupingutusi, et teha kindlaks hädaabitöötajad, kes olid kõige suuremas ohus, ja hinnata nende vajadust keskmise suurusega psühholoogilise toe järele.

Üleujutustele järgnenud 14 päeva jooksul toimus ligikaudu 1500 vestlust ja võeti järgmised meetmed:

• vihjeliin abivajajatele, kes ei soovinud või ei saanud füüsiliselt osaleda;
• Hooldustöötajate kohalolek toidujaotuspunktides ja sotsiaalteenuseid vajavate inimeste aktiivne tuvastamine (nn madal lävi, teavitustegevuse sotsiaaltöö);
• konsultatsioonid turvalises kohas kodanikele ja hädaabitöötajatele;
• Psühhosotsiaalse olukorra pidev ümberhindamine (intervjuude kaudu) ja toetuse kohandamine.

Keskmise tähtajaga toetus

Kaks nädalat pärast üleujutust asutas Schleideni linnavolikogu nõustamis- ja koordineerimiskeskuse, et jätkata püsiva vaimse tervise mõjuga inimeste toetamist. Esialgu oli keskuse tegevus kavandatud kaheks kuuks, kuid vajaduse korral pikendati seda kuue kuu võrra. Keskuse eesmärk oli jätkata ägedat psühhosotsiaalset erakorralist abi, võttes samal ajal kasutusele ka madala läve psühholoogilise nõustamise teenuse piirkonna inimestele, keda stressirohke üleujutus ikka veel mõjutas.

Pikaajaline toetus

Pärast keskpika perioodi psühhosotsiaalsete tugiteenuste edu jätkab Schleideni oru abikeskus pikaajalise toetuse andmist kuni 2024. aasta lõpuni. Mitmed interdistsiplinaarsed spetsialistid pakuvad mitmesuguseid nõustamisteenuseid üleujutustest mõjutatud kodanikele ja päästetöötajatele. 

Schleideni linn töötas tugiraamistiku välja ja rakendas seda koos mitme heategevusorganisatsiooniga, kes osalesid psühholoogilise tugiteenuse igas etapis. Organisatsioonidel on kogemusi kohaliku elanikkonna toetamisel pärast traumaatilisi sündmusi. Nende hulka kuuluvad:

• Maltar, katoliiklik abiorganisatsioon, mis tegutseb hädaolukordades kogu maailmas;
• Caritas, katoliiklik abi-, arengu- ja sotsiaalteenuste organisatsioon;
• Diakonie, protestantlik sotsiaalhoolekandeorganisatsioon;
• Arbeiterwohlfahrt, hoolekandeühing.

Pärast hanke võitmist 2021. aasta detsembris jätkab Maltar Schleideni oru abikeskuses (HIZ) institutsioonilise psühhosotsiaalse toe pakkumist.

Spetsialiseerunud töötajad on sekkumise üks olulisemaid elemente. Töötajate hulka kuuluvad kaasatud partnerorganisatsioonide ja ekspertide, sealhulgas arstide, psühholoogide, sotsioloogide, terapeutide, psühholoogiliste psühhoterapeutide, katastroofide ohjamise ja riskijuhtimise ekspertide, parameedikute, hädaabinõustajate ja sotsiaalteadlaste esindajad. Need spetsialistid suhtlesid omavahel ulatuslikult, et töötada välja terviklik toetusviis.

Järgmised tegurid võimaldasid edukalt arendada kogukondadevahelist traumakeskust ja pakkuda vaimse tervise tuge:

• toetav poliitiline juhtimine, mis võimaldas kohest sekkumist kiire juurdepääsu kaudu rahastamisele;
• varajane konsulteerimine ja koostöö partnerorganisatsioonidega (kahe päeva jooksul pärast katastroofi);
• multidistsiplinaarse meeskonna kogenud spetsialistid, sealhulgas kriisiolukordades kogenud spetsialistid;
• sagedased võrgustikud ja koostöö spetsialistide ja tugitöötajate vahel;
• Hea toetus vabatahtlikelt, kes määrasid kindlaks kogukonna vajadused kohapealsete külastuste kaudu.

Sekkumise pideva hindamise eesmärk on teha kindlaks kõik soodustavad ja takistavad tegurid.

Sekkumise peamine rahastamisallikas on Saksamaa abikoalitsioon Aktion Deutschland Hilft, mis rahastab valitsusväliseid organisatsioone kriisi leevendamiseks. Sellest fondist eraldati 920 000 eurot kogukondadevahelisele traumakeskusele psühhosotsiaalse toe pakkumiseks. Eelarvest rahastati peamiselt personalikulusid ja mitmeid suuri üritusi, näiteks perepäevi, mis olid suunatud lastele ja peredele, et pakkuda mõjutatud lastele ja nende peredele tasuta meelelahutust ja tuge.

See sekkumine suurendas üksikisikute ja kogukonna vastupanuvõimet äärmuslikest sündmustest, näiteks üleujutustest tingitud stressiga toimetulekuks, vähendades seega vaimse tervise probleemide ja nendega seotud ühiskondlike kulude esinemise tõenäosust.

Hamburgi meditsiinikompetentsikeskuse käimasoleva hindamise eesmärk on hinnata sekkumise tõhusust ja teha järeldusi tulevaste kontseptsioonide kohta samas või muudes piirkondades.

Traumakeskus on intermunicipal projekt, mis põhineb Schleideni, Kalli ja Hellenthali omavalitsuste vahelisel intermunicipal lepingul. Otsustamaks, milline abiorganisatsioon jätkab institutsioonilise psühhosotsiaalse toe pakkumist pikas perspektiivis, kasutati pakkumismenetlust.

Toetust hakati andma kaks päeva pärast 2021. aasta juulis toimunud kahepäevast üleujutust. Pikaajaline psühhosotsiaalne tugi jätkub tänaseni kogukondadevahelise traumakeskuse kaudu, mis on volitatud jääma avatuks 2024. aasta detsembrini.

Juuli 2021 kuni detsember 2024, mida on võimalik Schleidenis pikendada, kui rahalised vahendid on kättesaadavad

Väljatöötatud säästvat mudelit ja raamistikku saab äärmuslike üleujutuste korral igal ajal tulevikus mujal korrata.  

Frank C. Waldschmidt

Malteser Hilfsdienst e.V.

Specialist advisor for psychosocial support for Flood Aid NRW

frank.waldschmidt@malteser.org