Toetus kliimamuutustega seotud kannatustele Soomes – „Ökoärevuse meel“

Kliimamuutused ei mõjuta mitte ainult füüsilist tervist, vaid mõjutavad ka vaimset tervist ja heaolu (Lawrance jt, 2021). Kuid selle psühholoogilise mõju uuringud on üldiselt olnud piiratud ja kui nendega tegeletakse, keskendutakse pigem äärmuslike sündmuste mõjule kui pikaajalisemale ja järkjärgulisemale mõjule vaimsele tervisele (Burenby jt, 2021). Siiski on olemas mitmeid esilekerkivaid kontseptsioone, mis tunnistavad mõningaid kaudseid mõjusid vaimsele tervisele, sealhulgas ökoärevuse ja kliimaärevuse mõjusid (Wuet al. 2020). Kuna need ilmnevad ühiskonnas üha enam, eriti noorte seas (nt Wu et al., 2020; Hickman jt, 2021), käsitletakse neid laialdaselt meedias ja üha rohkemates teadusuuringutes (Pihkala, 2020a, 2020b). Ökoärevus on ärevus ja mure ökoloogilise kriisi pärast (Pihkala, 2020b), samas kui kliimaärevus tunnistab konkreetselt selliseid kliimamuutuste tagajärgi (Clayton, 2020). Need võivad ilmneda erinevates ja keerulistes vormides; on leitud, et mõned sümptomid on üldine hirm ja mure, lein, süütunne, lootusetus, obsessiivne mõtlemine, paanikahood, unetus ja teised (vt nt Pihkala, 2020a, 2020b; Wu et al., 2020).

Teadlased on kutsunud üles võtma meetmeid, et tunnistada kliimaärevust ja sellega praktikas tegeleda, eelkõige noorte puhul (Wuet al., 2020; Hickman jt, 2021). EEA hiljutises analüüsis leiti siiski, et vaid vähesed EEA liikmed ja koostööd tegevad riigid on oma riiklikus kohanemis- ja rahvatervisepoliitikas kaalunud kliimamuutuste võimalikku mõju vaimsele tervisele. Soome on üks vähestest riikidest, kes tegeles teataval määral kliimaärevuse probleemiga, kuid sotsiaal- ja tervishoiuteenuste valdkonnas tuleb rakendada ennetusmeetmeid ja erimeetmeid,et tegeleda kliimamuutuste mõjuga vaimsele tervisele ( Burenby jt, 2021).

Projekti „Eco-anxiety“ asutajad märkisid, et Soomes esineb üha rohkem kliimamuutustega seotud vaimse tervise probleeme, ning asusid neid lahendama, kasutades ära oma eksperditeadmisi vaimse tervise toetamisel. Seetõttu on projekti eesmärk:

• Pakkuda igas vanuses inimestele vahendeid öko- või kliimaärevusena kogetud emotsioonidega toimetulekuks ja nende reguleerimiseks, suurendades seeläbi osalejate vastupanuvõimet. Kuigi projekt on avatud laiemale publikule, on see peamiselt suunatud inimestele, kes on vastuvõtlikud tekkivale ökoärevusele, sealhulgas neile, kes töötavad või õpivad keskkonnateaduste alal; tugeva keskkonnaidentiteediga inimesed; noored; ja inimesed, kellel on muid koormavaid elukogemusi.
• Teadlikkuse suurendamine, et algatada avalikke vestlusi, muu hulgas selleks, et soodustada nende inimeste äratundmist, kellel on sümptomid, kuid kes ei pruugi olla teadlikud nende põhjusest või nendega tegelemise viisidest.
• Ökoärevuse ja ökoemotsioonide (keskkonnaga seotud emotsioonide) kui suurema ühiskondliku nähtuse tunnustamine psühhiaatrilise diagnoosi või individuaalse probleemi asemel.
• Meetmete algatamine eri organisatsioonide ja muude ühiskondlike osalejate vahel, et kaasata ökoemotsioone käsitlevad teadmised oma töösse eri inimrühmadega kogu ühiskonnas.

 Lisaks püütakse projektiga edendada üldise vaimse heaolu tähtsust.

Oma eesmärkide saavutamiseks kasutab projekt sotsiaal- ja vaimse tervise töötajate olemasolevaid oskusi ja teadmisi muude vaimse tervise probleemidega tegelemisel. Nende oskusteave sotsiaal- ja vaimses tervishoius juba laialdaselt kasutatavate lahenduste kohta viiakse üle uude töövaldkonda, st tegeletakse keskkonnaemotsioonidega, peamiselt kliimamuutustega. Projekti tegevused hõlmavad kolme sammast (kõik osalejatele tasuta):

• Teadlikkus: kampaaniad teadlikkuse suurendamiseks ökoärevusest.
• Toetus: suunata vaimse tervise alane toetus laiale publikule.
• Haridus: spetsialistid, kes töötavad nendega, kes juba kogevad või tõenäoliselt kogevad keerulisi emotsioone seoses keskkonnamuutustega.

Teadlikkus: 2021. aasta märtsis käivitati kampaania „Räägime ökoemotsioonidest“, mis hõlmas keskkonnahädaolukorra väljakuulutamist, mille kiitsid heaks kõik vaimse tervisega tegelevad riiklikud organisatsioonid. Lisaks korraldas ökoärevuse vaim 2021. aastal sel teemal mitu veebiseminari, mis olid suunatud sotsiaal- ja tervishoiusektorile, valitsusvälistele organisatsioonidele ning avaliku ja erasektori osalejatele. Veebisait Ympäristöahdistus.fi käivitati 2021. aasta veebruaris, et koguda ja pakkuda teema kohta ajakohast teavet ja ressursse ning pakkuda uusi materjale ja teabepakette. Need sisaldasid viiteid teadusartiklitele; ülevaade erinevatest psühhoteraapia lähenemisviisidest probleemiga tegelemisel; ning koostöös ekspertidega avaldatud lühikesed teabeartiklid. Lisaks viidi läbi mitu üldsuse kaasamise tegevust, sealhulgas:

• Mitme taskuhäälingusaate tootmine,millest üks on suunatud noortele, kes ülemaailmsete keskkonnamuutuste tõttu kahtlevad laste saamises.
• Rühmavestluste korraldamine, et jõuda konkreetselt põllumajandustootjate ja maaelanikkonnani. Kliimamuutused mõjutavad otseselt nende kogukondade elatusvahendeid, kuid nende häält ei võeta avalikes aruteludes kuulda.

Teadlikkuse suurendamise kampaaniaid vaadati eri kanalite kaudu ligikaudu 3 570 000 korda. 2022. aastal on projektis kavas keskenduda rohkem noorteorganisatsioonidele ja haridussektorile.

Toetus: Ökoärevuse all kannatavate inimeste vaimse tervise otseseks toetamiseks on projekti raames välja töötatud rühmapõhine mudel keskkonnatunnetega tegelemiseks, mis keskendub järgmisele:

• Ökoloogiliste emotsioonide äratundmine ja nendega tegelemine.
• Õppida toimetulekuoskusi.
• Toetava kogukonna loomine.
• Tulevikuväljavaadete tugevdamine.

Kavandati tugirühmad, mis olid peamiselt suunatud noortele, kuigi osaleda saavad igas vanuses inimesed. Kontseptsioonis nähti ette 3–5 tugisessiooni, kus ideaalis osales 10–15 osalejat ja üks projektimeeskonna juhendaja, tavaliselt sotsiaaltöö ja/või vaimse tervise valdkonna taustaga. Kui algselt sisaldasid istungid üldist teavet kliimaärevuse kohta, siis hiljem keskenduti vahenditele ja oskustele, mis on kättesaadavad keskkonnaemotsioonidega toimetulekuks, et anda rohkem ruumi osalejate endi kogemustele ja arusaamadele. Keskenduti rühma moodustamisele ja rühmadünaamikale, et hõlbustada tunnete jagamist ja vastastikust toetust. Projekti raames koolitati 2021. aasta sügisel mitmeid vabatahtlikke, kes saavad hiljem ise rühmasessioone juhtida ja seeläbi tegevust kogu riigis laiendada. Veel üks koolitus on kavandatud 2022. aasta aprilliks. Vabatahtlike juhitavaid rühmi ei ole siiski veel praktikas rakendatud.

Projekti raames pakuti ka seminare selle kohta, kuidas tegeleda öko-/kliimaärevusega, edastades vahendeid ja tegevusi, mis võivad suurendada vaimset heaolu ja aidata väljendada kogetud emotsioone.

Integreeriti ka tähelepanelikkuse harjutused ning rõhutati empaatia tähtsust nii teiste kui ka iseenda suhtes. Osalejaid toetati mõttekuse ja nende kõige olulisemate väärtuste leidmisel ja järgimisel ning kuidas see võib edendada vaimset heaolu ja võimet olla asjakohasel viisil aktiivne.

2022. aasta alguseks osales ligikaudu 360 osalejat (peamiselt 20–30-aastaste vanuserühmas) 30 ökoemotsiooni seminaril ja tugirühmas.

Haridus: Lisaks korraldas „ökoärevuse meel“ tegevusi, mis olid suunatud haridus-, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele, et õpetada neid tegelema inimestega, kes kannatavad keskkonnamuutustega seotud ärevuse all. Kolmetunnised koolitused andsid vahendeid arutelude hõlbustamiseks ja olemasolevate emotsionaalsete ja psühhosotsiaalsete oskuste avastamiseks ning konkreetsemalt ökoemotsioonide ja ökoärevuse äratundmiseks ja töötlemiseks sihtrühmades (ja iseendas). Korraldati veel mõned sarnase sisu ja külalisesinejatega kahetunnised veebiseminarid, et pöörduda ka üldisema publiku poole. Tegevuse toetamiseks valmis „Keskkonnaärevuse väike juhend – teabepakett õpetajatele ja haridustöötajatele“. Materjal on tõlgitud ka rootsi keelde, et laiendada selle ulatust.

Osalejate ligimeelitamiseks pöörduti algatuse raames looduskaitseorganisatsioonide, aktivistide rühmade ja ülikoolide poole. Kuna viimane tutvustas konkreetset sihtrühma, korraldati projekti raames Helsingi ülikooli töötajatele osalusloenguid ja tudengitele õpikodasid, et arutada, millist vaimse tervise toetuse mudelit nad sooviksid kasutusele võtta ja millist emotsionaalset tuge oleks vaja.

Ligikaudu 1160 spetsialisti (peamiselt naised) osales ligikaudu 30 koolitusel ja muul teabeüritusel.

Projekti idee algatas 2018. aastal loodud kliima- ja keskkonnamuutustega seotud vaimse tervise küsimustega tegelev MTÜ Tunne ry koos rahvusvaheliselt tunnustatud ökoloogiliste emotsioonide uurija, Helsingi Ülikooli dotsent Panu Pihkalaga. Seejärel töötati see välja ja rakendati koos kahe teise Soome organisatsiooniga: Nyyti ry, organisatsioon, mis edendab õpilaste vaimset tervist, ja MIELI Mental Health Finland, mille eesmärk on pakkuda kriisiabi ja ennetada vaimse tervise probleeme Soome ühiskonnas ning mis on maailma vanim vaimsele tervisele pühendunud valitsusväline organisatsioon. Projekti rahastab Soome sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuorganisatsioonide rahastamiskeskus STEA.

Täiendavat koostööd tehakse järgmiste asutustega:

• Helsingi Ülikooli bioloogia- ja keskkonnateaduskond
• Maaseudun tukihenkilöverkko, maaelanike ja põllumajandustootjate toetav võrgustik
• FEE, Soome keskkonnahariduse sihtasutus
• Väestöliitto – valitsusväline organisatsioon, mis parandab inimeste heaolu ja inimestevahelisi sidemeid

Projekti kavandamise käigus viidi läbi vajaduste hindamine küsitluse kaudu, milles osales ligikaudu 500 inimest üldsusest. Projekti lähenemisviisi katsetamiseks loodi ka katserühmad ja seminarid. Ette oli nähtud füüsilise kohalviibimisega kohtumised, kuid COVID-19 pandeemia tõttu viidi tegevus üle veebi.

Kolmeks aastaks eraldatud rahalised vahendid aitasid kaasa projekti edukale rakendamisele, kuna võimaldasid osalejatele tasuta juurdepääsu. Projekt sai osalejatelt positiivset tagasisidet (suur huvi saada teadmisi ökoärevusest ja ökoemotsioonidest, paranenud heaolust ja ühisest arusaamast), julgustades projekti jätkama. Suur meediahuvi tõi kaasa mitmeid kutseid erinevatele üritustele. Avalik-õiguslike isikute (hüüdja) kaasamine aitas kaasa algatuse edule, laiendades selle ulatust.

Üks peamisi probleeme, millega projekt silmitsi seisis, tulenes asjaolust, et COVID-19 pandeemia tõttu tuli kõik tegevused veebis üle kanda. See mõjutas projekti võimet jõuda inimesteni ja nendega sisukamalt suhelda. Osalejate huvide toetamiseks ja nende aktiivse osalemise julgustamiseks valmistati ette lühemad ja vähem põhjalikud veebiseminaride vormid.

Teine probleem oli piiratud osalemine spetsiaalselt maakogukondadele ja põllumajandustootjatele korraldatud vestlustes ning juba tugeva keskkonnaidentiteediga inimeste (nt aktivistide rühmade) piiratud osalemine projekti tegevustes. Seetõttu tuleks julgustada emotsionaalse toe paremat integreerimist kliimategevuse kogukondadesse, selle asemel et kaasata väliseid vaimse tervise organisatsioone.

Soome sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuorganisatsioonide rahastamiskeskusSTEA eraldas projektile kolmeks aastaks (2020–2022) 640 000 eurot.

See võimaldas neljal töötajal (kaks täistööajaga, kaks osalise tööajaga) pühendada kogu oma tähelepanu projektile ja pakkuda osalejatele tasuta vaimse tervise tuge. See on omakorda toonud kasu arvukatele osalejatele ja toob tõenäoliselt kaudsel viisil palju rohkem kasu tänu spetsialistide koolitamisele, ressursside pakkumisele projekti veebisaidil, hiljuti välja töötatud praktilistele kontseptsioonidele ja teadlikkuse suurendamisele selle teema kohta. Lisaks võib vaimse tervise edendamine kliimamuutuste kontekstis olla oluline liikumapanev jõud tõhusate kliimameetmete edendamisel.

Projekt oli alt üles suunatud algatus, mis ei vastanud ühelegi konkreetsele õigusaktile. Soome on aga oma sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi kliimamuutustega kohanemise kavas (2021) tunnistanud kliimamuutuste võimalikku mõju vaimsele tervisele, sealhulgas keskkonna- või kliimaärevust.

Tunne ry sihtasutusel tekkis 2018. aastal idee tegeleda keskkonna ja kliimamuutustega seotud vaimse tervise probleemidega ning kõik asjaosalised esitasid 2019. aasta keskel projektiettepaneku. Projektide rakendamine algas 2020. aasta alguses ja jätkub praeguse rahastamisperioodi jooksul kuni 2022. aasta lõpuni. On olemas kavad tegevuste jätkamiseks pärast seda ajavahemikku, kui lisavahendid muutuvad kättesaadavaks, kohandades võimaluse korral kohaldamisala ja vormi praegusest projektist saadud õppetundide põhjal ning kaasates võimaluse korral uusi partnereid.

Projekti omaduste tõttu vastab „ökoärevuse mõtteviisi“ eluiga selle rakendusajale (3 aastat). Teadmiste, teadlikkuse ja toimetulekuoskuste parandamise positiivne mõju peaks siiski kestma kauem kui projekti kestus, luues tingimused tegelike kliimameetmete jaoks.

Hanna Rintala,

specialist in environmental emotions and support,  Nyyti ry

hanna.rintala@nyyti.fi

Burenby, L., Partonen, T., Carter, T. R., Ruuhela, R., Halonen, J. (2021). Kliimamuutused ja vaimne tervis. Aruteludokument 32/2021. Soome Tervise ja Heaolu Instituut. 

Clayton, S. (2020), Kliimaärevus: Psühholoogilised vastused kliimamuutustele. Ärevushäirete ajakiri, 74, 102263. https://doi.org/10.1016/j.janxdis.2020.102263

Hickman, C., Marks, E., Pihkala, P., Clayton, S., Lewandowski, E., Mayall, E., Wray, B., Mellor, C., van Susteren, L. (2021). Kliimaärevus lastes ja noortes ning nende veendumused valitsuse reageerimisest kliimamuutustele: ülemaailmne uuring. The Lancet Planetary Health, 5(12), E863-E873. https://doi.org/10.1016/S2542-5196(21)00278-3.

Lawrance, E., Thompson, R., Fontana, G., Jennings, N. (2021), Kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele ja emotsionaalsele heaolule: praegused tõendid ja mõju poliitikale ja tavadele. Granthami Instituut, infodokument nr 36, Imperial College London.  https://doi.org/10.25561/88568 

Pihkala, P. (2020a). Ärevus ja ökoloogiline kriis: An Analysis of Eco-Anxiety and Climate Anxiety (Öko- ja kliimaärevuse analüüs). Jätkusuutlikkus, 12(19), 7836. https://doi.org/10.3390/su12197836.

Pihkala, P. (2020b). Öko-ärevus ja keskkonnaharidus. Jätkusuutlikkus, 12(23), 10149. https://doi.org/10.3390/su122310149

Wu, J., Snell, G., Samji, H. (2020). Kliimaärevus noorte seas: üleskutse tegutsemisele. The Lancet, 4(10), lk E435-E436. https://doi.org/10.1016/S2542-5196(20)30223-0.