Kliimamuutustega seotud kannatuste toetamine Soomes – „Ökoärevuse mõte“

Kliimamuutused ei mõjuta mitte ainult füüsilist tervist, vaid mõjutavad ka vaimset tervist ja heaolu (Lawrance et al., 2021). Uuringud selle psühholoogilise mõju kohta on aga üldiselt olnud piiratud ja keskendusid käsitlemise korral pigem äärmuslike sündmuste mõjule kui pikaajalisemale ja järkjärgulisemale mõjule vaimsele tervisele (Burenby et al., 2021). Siiski on olemas mitmeid esilekerkivaid kontseptsioone, mis tunnistavad mõningaid kaudseid vaimse tervise mõjusid, sealhulgas ökoärevus ja kliimaärevus (Wu et al. 2020). Nagu need ühiskonnas üha enam avalduvad, eriti noorte seas (nt Wu et al., 2020; Hickman jt, 2021), käsitletakse neid laialdaselt meedias ja üha rohkemates teadusuuringutes (Pihkala, 2020a, 2020b). Ökoärevus on ökoloogilise kriisiga seotud ärevus ja stress (Pihkala, 2020b), samas kui kliimaärevus tunnistab konkreetselt kliimamuutuste selliseid tagajärgi (Clayton, 2020). Need võivad avalduda erinevates ja keerulistes vormides; on leitud, et mõned sümptomid hõlmavad üldist hirmu ja muret, leina, süüd, lootusetust, obsessiivset mõtlemist, paanikahooge, unetust ja teisi (vt nt Pihkala, 2020a, 2020b; Wu jt, 2020).

Teadlased on kutsunud üles võtma meetmeid kliimaärevuse tunnistamiseks ja sellega tegelemiseks praktikas, eelkõige noorte puhul (Wu et al., 2020; Hickman jt, 2021). Euroopa Keskkonnaameti hiljutises analüüsis leiti siiski, et vaid vähesed Euroopa Keskkonnaameti liikmed ja koostööd tegevad riigid on oma riiklikus kohanemis- ja rahvatervisepoliitikas võtnud arvesse kliimamuutuste võimalikku mõju vaimsele tervisele. Soome on üks vähestest riikidest, kes tegeles teataval määral kliimaärevuse probleemiga, kuid sotsiaalküsimustes ja tervishoiuteenustes tuleb rakendada ennetusmeetmeid ja erimeetmeid, et tegeleda kliimamuutuste mõjuga vaimsele tervisele ( Burenby et al., 2021).

Projekti „Ökoärevuse mõtlemine“ asutajad märkisid, et kliimamuutustega seotud vaimse tervise probleemid Soomes suurenevad, ning püüdsid neid lahendada, kasutades oma eksperditeadmisi vaimse tervise alase toe pakkumisel. Seetõttu on projekti eesmärk:

• Anda igas vanuses inimestele vahendid öko- või kliimaärevuse vormis kogetud emotsioonidega toimetulekuks ja nende reguleerimiseks, suurendades seeläbi osalejate vastupanuvõimet. Kuigi projekt on avatud laiemale publikule, on see suunatud peamiselt inimestele, kes on haavatavad tekkiva ökoärevuse suhtes, sealhulgas neile, kes töötavad keskkonnateadustega või õpivad neid; tugeva keskkonnaidentiteediga inimesed; noored; ja teiste koormavate elukogemustega inimesed.
• Teadlikkuse tõstmine, et algatada avalikke vestlusi, muu hulgas selleks, et edendada nende inimeste äratundmist, kellel tekivad sümptomid, kuid kes ei pruugi olla teadlikud nende põhjustest või nendega tegelemise viisidest.
• Toetada ökoärevuse ja ökoemotsioonide (keskkonnaga seotud emotsioonide) tunnustamist suurema ühiskondliku nähtusena psühhiaatrilise diagnoosi või individuaalse probleemi asemel.
• meetmete algatamine eri organisatsioonide ja muude ühiskondlike osalejate vahel, et kaasata teadmised ökoemotsioonidest oma töösse erinevate inimrühmadega kogu ühiskonnas;

 Lisaks püütakse projektiga edendada üldise vaimse heaolu tähtsust.

Oma eesmärkide saavutamiseks kasutab projekt sotsiaal- ja vaimse tervise töötajate olemasolevaid oskusi ja teadmisi muude vaimse tervise probleemidega tegelemisel. Nende oskusteave sotsiaal- ja vaimse tervise valdkonnas juba laialdaselt kasutatavatest lahendustest viiakse üle uude töövaldkonda, st tegeletakse keskkonnaemotsioonidega, peamiselt kliimamuutustega. Projekti tegevused hõlmavad kolme sammast (kõik osalejatele tasuta):

• Teadlikkus: kampaaniad teadlikkuse tõstmiseks ökoärevusest.
• Toetus: suunata vaimse tervise alane toetus laiale publikule.
• Haridus: spetsialistidele, kes töötavad koos nendega, kes juba kogevad või tõenäoliselt kogevad keskkonnamuutustega seotud keerulisi emotsioone.

Teadlikkus: 2021. aasta märtsis käivitati kampaania „Räägime ökoemotsioonidest“, sealhulgas kuulutati välja keskkonnaalane hädaolukord, mille kiitsid heaks kõik vaimse tervisega tegelevad riiklikud organisatsioonid. Lisaks korraldas ökoärevuse mõttekoda 2021. aastal sel teemal mitu veebiseminari, mis olid suunatud sotsiaal- ja tervishoiusektorile, valitsusvälistele organisatsioonidele ning avaliku ja erasektori osalejatele. Veebisait Ympäristöahdistus.fi avati 2021. aasta veebruaris, et koguda ja pakkuda selle teema kohta ajakohast teavet ja ressursse ning pakkuda uusi materjale ja teabepakette. Need hõlmasid viiteid teadusartiklitele; ülevaade erinevatest psühhoteraapia lähenemisviisidest probleemiga tegelemisel; ning lühikesed informatiivsed artiklid, mis on avaldatud koostöös ekspertidega. Lisaks viidi läbi mitu üldsuse kaasamise tegevust, sealhulgas:

• Mitme podcasti episoodi tootmine, millest üks on suunatud noortele, kes kahtlevad ülemaailmsete keskkonnamuutuste tõttu laste saamises.
• Rühmavestluste korraldamine, et jõuda konkreetselt põllumajandustootjate ja maaelanikkonnani. Kliimamuutused mõjutavad otseselt nende kogukondade elatusvahendeid, kuid nende häält ei võeta avalikes aruteludes kuulda.

Teadlikkuse suurendamise kampaaniad jõudsid eri kanalite kaudu ligikaudu 3 570 000 vaatamiseni. 2022. aastal on kavas keskenduda rohkem noorteorganisatsioonidele ja haridussektorile.

Toetus: Ökoärevusest mõjutatud inimeste otseseks vaimse tervise toetamiseks on projekti raames välja töötatud rühmapõhine keskkonnatundega tegelemise mudel, mis keskendub järgmisele:

• Öko-emotsioonide äratundmine ja nendega tegelemine.
• Õppida toimetulekuoskusi.
• Toetava kogukonna loomine.
• Tulevikuperspektiivide tugevdamine.

Kavandati toetusrühmi, mis olid peamiselt suunatud noortele, kuigi osaleda saavad igas vanuses inimesed. Kontseptsioon nägi ette 3-5 tugiseanssi, mis ideaalis hõlmasid 10-15 osalejat ja ühte projektimeeskonna juhendajat, kellel oli tavaliselt sotsiaaltöö ja / või vaimse tervishoiu taust. Kuigi istungid hõlmasid algselt üldist teavet kliimaärevuse kohta, keskenduti hiljem vahenditele ja oskustele, mis on kättesaadavad keskkonnaemotsioonidega tegelemiseks, et anda osalejate endi kogemustele ja arusaamadele rohkem ruumi. Keskenduti rühma moodustamisele ja rühma dünaamikale, et hõlbustada tunnete jagamist ja vastastikust toetust. Projekti raames koolitati 2021. aasta sügisel mitmeid vabatahtlikke, kes saavad hiljem ise rühmatunde juhtida ja seeläbi tegevust kogu riigis laiendada. Veel üks koolitus on kavas 2022. aasta aprillis. Vabatahtlike juhitavaid rühmi ei ole aga veel praktikas rakendatud.

Projekti raames pakuti ka seminare selle kohta, kuidas tegeleda öko-/kliimaärevusega, edastades vahendeid ja tegevusi, mis võivad suurendada vaimset heaolu ja aidata väljendada kogetud emotsioone.

Integreeriti ka empaatiaharjutused ning rõhutati empaatia tähtsust nii teiste kui ka enda suhtes. Osalejaid toetati, et aidata leida ja jälgida tähendust ja nende kõige olulisemaid väärtusi ning seda, kuidas see võib edendada vaimset heaolu ja võimet asjakohasel viisil aktiivselt tegutseda.

2022. aasta alguseks oli ligikaudu 360 osalejat (peamiselt 20–30-aastaste vanuserühmas) osalenud 30 ökoemotsioonide seminaril ja toetusrühmas.

Haridus: Ökoärevuse mõtteviisi raames korraldati tegevusi, mis olid suunatud haridus-, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele, et koolitada neid, kuidas tulla toime keskkonnamuutustega seotud ärevuse all kannatavate inimestega. Kolmetunnised koolitused andsid edasi vahendeid, et hõlbustada arutelusid ja avastada olemasolevaid emotsionaalseid ja psühhosotsiaalseid oskusi ning tunnustada ja töödelda ökoemotsioone ja ökoärevust konkreetsemalt oma sihtrühmades (ja iseendas). Korraldati veel mõned sarnase sisu ja külalisesinejatega kahetunnised veebiseminarid, et pöörduda ka laiema publiku poole. Tegevuse toetamiseks valmis „Keskkonnaärevuse väike juhend – õpetajatele ja haridustöötajatele mõeldud teabepakett“. Materjal on tõlgitud ka rootsi keelde, et laiendada selle ulatust.

Osalejate ligimeelitamiseks jõudis algatus looduskaitseorganisatsioonide, aktivistide rühmade ja ülikoolideni. Kuna viimane tutvustas konkreetset sihtrühma, korraldati projekti raames Helsingi ülikooli töötajatele osalusloenguid ja tudengitele seminare, et arutada, millist vaimse tervise toetamise mudelit nad sooviksid kasutada ja milline emotsionaalne tugi oleks kasulik.

Umbes 1160 spetsialisti (peamiselt naised) osales umbes 30 koolitusel ja muul teabeüritusel.

Projekti idee algatas 2018. aastal spetsiaalselt kliimamuutuste ja keskkonnamuutustega seotud vaimse tervise küsimustega tegelemiseks asutatud valitsusväline organisatsioon Tunne ry koos rahvusvaheliselt tunnustatud ökoloogiliste emotsioonide uurija, Helsingi Ülikooli dotsent Panu Pihkalaga. Seejärel töötati see välja ja rakendati koos kahe teise Soome organisatsiooniga: Nyyti ry, organisatsioon, mis edendab konkreetselt õpilaste vaimset tervist, ja MIELI Mental Health Finland, mille eesmärk on pakkuda kriisitoetust ja ennetada vaimse tervise probleeme Soome ühiskonnas ning mis on maailma vanim vaimse tervisega tegelev vabaühendus. Projekti rahastab Soome sotsiaalhoolekande ja tervishoiuorganisatsioonide rahastamiskeskus STEA.

Täiendavat koostööd tehakse järgmiste organisatsioonidega:

• Helsingi Ülikooli bioloogia- ja keskkonnateaduskond
• Maaseudun tukihenkilöverkko, maapiirkondade elanike ja põllumajandustootjate toetav võrgustik
• Soome keskkonnahariduse sihtasutus FEE
• Väestöliitto, vabaühendus, mis parandab inimeste heaolu ja inimestevahelisi sidemeid

Projekti kavandamise käigus viidi läbi vajaduste hindamine küsitluse kaudu, milles osales ligikaudu 500 inimest üldsuse hulgast. Projekti lähenemisviisi katsetamiseks loodi ka katserühmad ja seminarid. Nähti ette füüsilise kohalviibimisega koosolekud, kuid COVID-19 pandeemia tõttu viidi tegevused üle veebi.

Kolmeks aastaks kättesaadavad rahalised vahendid aitasid kaasa projekti edukale rakendamisele, kuna see võimaldas osalejatele tasuta juurdepääsu. Projekt sai osalejatelt positiivset tagasisidet (suur huvi saada teadmisi ökoärevusest ja öko-emotsioonidest, paranenud heaolust ja ühise mõistmise tundest), julgustades projekti jätkama. Suur meediahuvi tõi kaasa mitmeid kutseid erinevatele üritustele. Algatuse edule aitas kaasa avalik-õiguslike isikute (nn Shouting Man) kaasamine, laiendades selle haaret.

Üks peamisi probleeme, millega projekt silmitsi seisis, tulenes asjaolust, et COVID-19 pandeemia tõttu tuli kõik tegevused veebis üle kanda. See mõjutas projekti võimet jõuda inimesteni ja nendega sisukamalt suhelda. Lühemad ja vähem põhjalikud veebiseminaride formaadid valmistati ette selleks, et toetada osalejate huvi ja julgustada neid aktiivselt osalema.

Teine probleem oli piiratud osalemine spetsiaalselt maakogukondadele ja põllumajandustootjatele korraldatud vestlustes ning juba tugeva keskkonnaidentiteediga inimeste (nt aktivistide rühmad) piiratud osalemine projekti tegevustes. Seepärast tuleks väliste vaimse tervise organisatsioonide kaasamise asemel julgustada emotsionaalse toe paremat integreerimist kliimaga seotud tegevuste kogukondadesse.

Soome sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuorganisatsioonide rahastamiskeskus STEA eraldas projektile kolmeks aastaks (2020–2022) 640 000 eurot.

See võimaldas neljal töötajal (kaks täistööajaga ja kaks osalise tööajaga töötajat) pühendada kogu oma tähelepanu projektile ja pakkuda osalejatele tasuta vaimse tervise tuge. See omakorda on toonud kasu paljudele osalejatele ja toob tõenäoliselt kaudset kasu palju rohkem tänu spetsialistide koolitamisele, ressursside pakkumisele projekti veebisaidil, hiljuti välja töötatud praktilistele kontseptsioonidele ja teadlikkuse suurendamisele selle teema kohta. Lisaks võib vaimse tervise edendamine kliimamuutuste kontekstis olla oluline liikumapanev jõud tõhusate kliimameetmete edendamisel.

Projekt oli alt üles suunatud algatus, mis ei vastanud ühelegi konkreetsele õigusaktile. Soome on aga tunnistanud oma sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi 2021. aasta kliimamuutustega kohanemise kavas kliimamuutuste võimalikku mõju vaimsele tervisele, sealhulgas keskkonna- või kliimaärevust.

Idee tegeleda keskkonna ja kliimamuutustega seotud vaimse tervise probleemidega realiseerus Tunne ry sihtasutuses 2018. aastal ning kõik asjaomased osalejad esitasid projektiettepaneku 2019. aasta keskel. Projekti rakendamine algas 2020. aasta alguses ja jätkub praeguse rahastamisperioodi jooksul kuni 2022. aasta lõpuni. Kavas on jätkata tegevust ka pärast seda, kui lisavahendid muutuvad kättesaadavaks, kohandades võimaluse korral praegusest projektist saadud kogemuste põhjal selle ulatust ja vormi ning kaasates võimaluse korral uusi partnereid.

Projekti omaduste tõttu vastab ökoärevuse mõtteviisi eluiga selle rakendamise ajale (3 aastat). Teadmiste, teadlikkuse ja toimetulekuoskuste parandamise positiivne mõju peaks siiski kestma kauem kui projekti kestus ise, luues tingimused tegelikeks kliimameetmeteks.

Hanna Rintala,

specialist in environmental emotions and support,  Nyyti ry

hanna.rintala@nyyti.fi

Burenby, L., Partonen, T., Carter, T. R., Ruuhela, R., Halonen, J. (2021). Kliimamuutused ja vaimne tervis. Aruteludokument 32/2021. Soome Tervise ja Heaolu Instituut. 

Clayton, S. (2020), Kliimaärevus: Psühholoogilised vastused kliimamuutustele. Journal of Anxiety Disorders, 74, 102263. https://doi.org/10.1016/j.janxdis.2020.102263

Hickman, C., Marks, E., Pihkala, P., Clayton, S., Lewandowski, E., Mayall, E., Wray, B., Mellor, C., van Susteren, L. (2021). Laste ja noorte kliimaärevus ning nende veendumused valitsuse reageerimisest kliimamuutustele: Ülemaailmne uuring. The Lancet Planetary Health, 5(12), E863-E873. https://doi.org/10.1016/S2542-5196(21)00278-3

Lawrance, E., Thompson, R., Fontana, G., Jennings, N. (2021). Kliimamuutuste mõju vaimsele tervisele ja emotsionaalsele heaolule: praegused tõendid ja mõju poliitikale ja tavadele. Granthami Instituut, Briefing Paper No 36, Imperial College London.  https://doi.org/10.25561/88568 

Pihkala, P. (2020a). Ärevus ja ökoloogiline kriis: Ökoärevuse ja kliimaärevuse analüüs. Jätkusuutlikkus, 12(19), 7836. https://doi.org/10.3390/su12197836

Pihkala, P. (2020b). Ökoärevus ja keskkonnaharidus. Jätkusuutlikkus, 12(23), 10149. https://doi.org/10.3390/su122310149

Wu, J., Snell, G., Samji, H. (2020). Kliimaärevus noortel: Üleskutse tegutsemiseks. The Lancet, 4(10), lk E435-E436. https://doi.org/10.1016/S2542-5196(20)30223-0