Ciguatera mürgistuse kontroll Kanaari saartel, Hispaanias

Tsiguatera mürgistuse põhjuseks on teatavate toksiliste mikrovetikate (Gambierdiscus spp. ja Fukuyoa spp.) esinemise tõttu toiduahelas tsiguatoksiine kogunud kalade söömine. Traditsioonilised endeemilised piirkonnad siguatoksiliste kalade puhul hõlmavad Kariibi mere ning Vaikse ja India ookeani piirkondi. Ciguatera juhtumitega kõige sagedamini seotud kalaliigid on barracuda, grouper, amberjack, punane riffahven, moray angerjas, meriahven, makrell, kirurgkala ja papagoi.

Euroopas leidub Gambierdiscus ja Fukuyoa spp. Hispaania ja Portugali Atlandi ookeani saartel ning mitmel Vahemere saarel, sealhulgas Kreetal, Küprosel ja Baleaaridel, vastavalt Eurocigua projektile (2016–2021), mida kaasrahastavad Euroopa Toiduohutusamet ja Hispaania toiduohutusamet (AESAN). Kanaari saarte kalanduse peadirektoraadi välja töötatud CTX-protokolli raames andis 13 % kutselise kalandussektori poolt Kanaari saartel püütud 8 828 kalast CTX-testi positiivse tulemuse ja volitatud töötlejad kõrvaldasid need (kalanduse peadirektoraat, avaldamata andmed).

Tsiguatoksiine ei hävitata kala keetmisel ega külmutamisel. Lisaks on toksiinid värvitud, lõhnatud ja maitsetud, mis muudab nende avastamise söömise ajal võimatuks. CP sümptomiteks võivad olla iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukrambid, huulte, keele ja jäsemete põletustunne (ka vastusena külmale stiimulile), metalli maitse suus, liigese- ja lihasvalu, nahasügelus, lihasnõrkus, ähmane nägemine, valulik vahekord, madal vererõhk ja aeglane südame löögisagedus. Neuroloogilised sümptomid taanduvad tavaliselt nädalate jooksul, kuigi mõned sümptomid võivad kesta kuid. Kuigi CP on harva surmaga lõppev, võivad rasked juhtumid põhjustada surma (ECDC, 2021).

Kuigi Ciguatera mürgistuse puhanguid Mandri-Euroopa riikides on seostatud imporditud kala tarbimisega, on teatatud autohtoonsetest puhangutest Kanaari saartel ja Madeiral. Kanaari saartel esines aastatel 2008–2023 22 autohtoonset puhangut, mis mõjutasid 129 inimest.

Muutuva kliima tingimustes tõuseb merepinna temperatuur prognooside kohaselt 21. sajandi keskpaigaks 0,4–1,4 °C võrra. See suurendab tõenäoliselt mürgiste mikrovetikate kasvukiirust, mille tulemuseks on suurem rahvastikutihedus. Kui liigispetsiifilised elupaiganõuded on täidetud (nt temperatuur, sobiv substraat, väike turbulentsus, valgus, soolsus, pH), eeldatakse ka mitme laiuskraadi laiuskraadi pikendamist (Tester et al., 2020). 2017. aastal tuvastati Gambierdiscus esimest korda Baleaari saartel, kinnitades selle mürgise mikrovetika esinemist Vahemere lääneosas (Diogène et al., 2021). Mürgiste mikrovetikate suurenev tihedus ja levik võib tähendada, et CP on tulevikus Euroopas laialdasemalt levinud.

Kanaari saartel rakendatavate algatuste eesmärk on vähendada ciguatera mürgistusjuhtumite arvu ja haiguspuhangute ohtu.

Ciguatera mürgistuse ohu vähendamiseks Kanaari saartel rakendati kahte peamist meedet: jälgida tsiguatoksiinide esinemist teatavates kalades ja lisada ciguatera mürgistus teatamiskohustusliku haiguse hulka.

1) Kalapüügi kontrollimine kalastamisel tsiguatoksiinide suhtes

Kanaari saarte valitsuse kalanduse peadirektoraat on alates 2009. aasta juunist kohaldanud protokolli, et määrata kindlaks tsiguatoksiini esinemine või puudumine teatavates liikides, mis ületavad enne müüki teatavat kaalu. Lisatud protokoll on kohustuslik Kanaari saarte väikesemahulise (värske kala) kutselise kalapüügi sektoris. Harrastuskalureid teavitatakse CPst ja selle protokolli olemasolust (liik ja kaal). Neid julgustatakse, kuid ei kohustata kohaldama protokolli püütavate liikide suhtes enne nende tarbimist (vt lisatud brošüür).

Sihtliigid ja lävikaalud on valinud ekspertide rühm (veterinaararstid, toksikoloogid, merebioloogid, kalanduse ja rahvatervise spetsialistid). Praegu jälgitakse järgmisi liike (ja kaalusid): merevaigukollased (Seriola spp.) – 12 kg; dusky grouper (Epinephelus marginatus)– 12 kg; sinihai (Pomatomus saltatrix)– 9 kg; saarerühm (Mycteroperca fusca)– 7 kg; ja wahoo (Acanthocybium solandri)– 35 kg.

2022. aastal kehtestati kriteeriumid liikide ja jälgitava kaalu muutmiseks. Uue liigi võib loetellu lisada üksnes juhul, kui see oli kinnitatud autohtoonse CP juhtumi allikas ja kala oli püütud Kanaari vetes. Lisaks võib praegu hõlmatud liikide kaalupiirangut vähendada ühel neist kahest olukorrast: i) kui kala, kelle puhul on tsiguatoksiini määramine andnud positiivse tulemuse, ületab kaalupiirangut kuni 500 grammi võrra ja on väga mürgine, või ii) kui Kanaari vetes püütud kala, mis kaalus alla kaalupiirangu, oli kinnitatud autohtoonse ciguatera allikaks, millisel juhul kehtestatakse uus kaalupiirang vastavalt konkreetse kala kaalule. 

2) Sealhulgas ciguatera mürgistus kui teatamiskohustuslik haigus.

Alates 2015. aastast on ciguatera mürgistus Kanaari saartel kohustuslik teatamiskohustuslik haigus. See on ainus koht ELis ja üks vähestest kogu maailmas (sealhulgas Florida, Hawaii ja Hongkong), kus mürgistust diagnoosivad arstid peavad haigusest teatama. Arstid, kes sisestavad mürgistuse põhjusena ciguatera patsiendi kliinilisse registrisse riiklikus tervishoiusüsteemis, saavad teatise vormi täitmiseks automaatselt teatise. Seepärast saavad rahvaterviseasutused juhtumit täiendavalt uurida ja kinnitada. Eraarstid saavad sama vormi alla laadida ja saata selle e-posti teel riiklikele tervishoiuasutustele.

Viimastel aastatel on Ciguatera mürgistusjuhtumite arv Kanaari saartel vähenenud. Kuigi see võib olla tingitud rakendatud tõrjemeetmetest, võib see vähenemine olla seotud ka COVID-19 pandeemiaga või nende tervishoiutöötajate vähese teadlikkusega, kes haigusest ei teata.

Kalade kontrolliprogrammi on kaasatud järgmised sidusrühmad:

• Kalanduse peadirektoraat, Kanaari saarte valitsus: avaliku halduse asutused, kellel on pädevus kalandusküsimustes.
• Gestión del Medio Rural de Canarias (Kanaari saarte maakeskkonna majandamine) GMR Canarias, S.A.U.: GDFi kuuluv avalik-õiguslik üksus, kes toetab protokolli haldamist.
• Rahvatervise peadirektoraat, Kanaari saarte valitsus: avalik haldus, millel on pädevus rahvatervise valdkonnas (eelkõige toiduohutuse ja epidemioloogia osakonnad).
• Ülikooli loomatervise ja toiduohutuse instituut (IUSA-ULPGC): kalaanalüüside eest vastutav labor CP ametliku järelevalve raames.
• Väikesemahuline (värske kala) professionaalne kalandussektor: 30 ühendust, kes osalevad proovide võtmises kaheksal saarel.

Kalanduse peadirektoraat ja GMR, IUSA-ULPGC labor ja kutseline kalandussektor osalevad kalaproovide ettevalmistamises ja haldamises ning on igapäevases tihedas kontaktis jälgitavuse veebivahendi süsteemi kaudu.

Kalanduse peadirektoraat ja rahvatervise peadirektoraat suhtlevad korrapäraselt, ajakohastades kogu teavet, mis on vajalik mõlema protokolli (kalapüük ja tervishoid) parimaks kohaldamiseks. Lähitulevikus moodustatakse alaline eksperdikomisjon, et aidata kaasa kalapüügiprotokolliga seotud otsustusprotsessile.

CP riskide paremaks mõistmiseks Euroopas rahastasid Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja Hispaania toiduohutusamet (AESAN) 2016. aasta juunist kuni 2021. aasta jaanuarini ühiselt EuroCigua projekti. Projekti eesmärk oli määrata kindlaks ciguatera levik ja peamised omadused Euroopas; mõõta biotoksiinide sisaldust mikrovetikates ja kalades; ning töötada välja analüüsimeetodid nende toksiinide iseloomustamiseks (EFSA).

Vaatamata üha suurenevale hulgale teaduslikele tõenditele ja meedia huvile on üldsuse teadlikkus probleemist endiselt madal. 2018. aasta uuringu kohaselt oli veidi üle 10% Kanaari saarte elanikkonnast teadlik ciguaterast ja vähem kui 4% teadis mürgistusjuhtumitest Kanaari saartel. 82% vastanutest soovis saada rohkem teavet ciguatera kohta, peamiselt televisiooni ja sotsiaalvõrgustike kaudu. Avalik teave ja seirekavad on hädavajalikud, et parandada haavatavuse hindamist toiduga kindlustatuse tagamiseks ja vähendada CP riski. Seetõttu on vaja riskiteavituse raames kavandada programm, et teada saada, kas publik saab, mõistab ja reageerib asjakohaselt (Bilbao-Sieyro et al., 2019).

EuroCigua projekti (2016–2021) raames sai IUSA-ULPGC labor analüüside tegemiseks teaduslikku ja tehnilist tuge Euroopa meretoksiinide referentlaborilt (Vigo) ning põllumajandusliku toidutööstuse teadusuuringute ja tehnoloogia instituudilt (IRTA). See tõi kaasa erinevate protokollide ühtlustamise. Seetõttu oli uurimisprojektis osalemisel otsene mõju ametliku kontrolliprogrammi igapäevase tegevuse parandamisele. Projekt võimaldas ka otsest ja kaudset kontakti troofilise võrguga, analüüsides erinevate kalaliikide olukorda seoses nende panusega tsiguatoksiinide säilimisse merekeskkonnas.

Lisaks olid tänu EuroCigua projektile ja koostööle Kanaari saarte valitsuse kalanduse peadirektoraadiga laboritöödeks kättesaadavad 46 kala, kes olid saanud CP ametliku kontrolli käigus siguotoksilisi kalu. Kalad lahati IUSA rajatistes ning 660 kg lihaseid ja maksa toimetati Vigo ülikooli, et valmistada ette tsiguatoksiinide etalonained (Castro et al., 2022), mille tulevane kättesaadavus on kasulik kogu maailmas tsiguatoksiinide tuvastamisega tegelevatele laboritele.

EuroCigua projekti tulemusena loodi erinevate mainekate rahvusvaheliste institutsioonide koostöövõrgustik, mis on seotud teadmiste arendamisega ciguatera toksiinide keskkonnatingimuste kohta.

DGP-GMRi tegevust rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF 2014–2020) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF 2021–2027). Samuti viiakse praegu läbi uuringut kalandussektorile avalduva majandusliku mõju kohta (mida rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond (EDRF) ja INTERREG V-A Hispaania-Portugal MAC 2014–2020). Rahvatervise peadirektoraadi võetud meetmete kulud on esitatud 2023. aasta üldeelarves.

Kontrollimeetmete peamine eelis on suurem toiduohutus. Kasu kohalikule kalandusele on see, et ciguatera toksiini katseprotokolli kohaselt jõudis kaubandusahelasse 7717 (87 %) suurt kala, kelle toiduga kindlustatus on kinnitust leidnud. Kehtivad ciguatera kontrollimeetmed võimaldasid vältida kalade püüdmise keeldu.

Kehtiva siseriikliku õiguse muudatuse jõustumisega 2015. aastal muutus Ciguatera mürgistus Kanaari saartel kohustuslikuks teatamiskohustuslikuks haiguseks (17. augusti 2015. aasta otsus nr 3992 Kanaari saarte epidemioloogilise seire võrgustiku loomise kohta). Selles õigusaktis on sätestatud, et igast arsti diagnoositud kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse juhtumist, sealhulgas patsiendi ja teavitava arsti identifitseerimisandmetest ning mürgistuse kliinilisest esitusest, tuleb teatada rahvatervise asutusele 24 tunni jooksul pärast diagnoosimist.

CTX-tuvastusprotokolli on rakendatud alates 2009. aastast resolutsiooniga. See protokoll on kohustuslik kõigile väikesemahulise kutselise kalapüügiga tegelevatele üksustele. Kalanduse peadirektoraadi 2022. aasta augusti resolutsioon on praegu jõus. 

Kalades tsiguatoksiini esinemise või puudumise kindlakstegemise seireprogramm toimib alates 2009. aastast, kuid 2011. aastal muudeti CTX tuvastamise metoodikat. Kohustus teavitada CPd rahvatervise ametist kehtib alates 2015. aastast.  Teadlikkuse suurendamine on pidev protsess ning 2023. ja 2024. aastaks on kavandatud tegevused, mis keskenduvad inimeste ja tervishoiutöötajate teavitamisele.

Eurocigua projekt kestis aastatel 2016–2020. Eurocigua II projekt algas 2022. aastal ja kestab 2025. aastani.

Seiresüsteemil ei ole eelnevalt kindlaks määratud tööiga. Kanaari saarte valitsus kavatseb seda pidevalt rakendada ja see on pikas perspektiivis tõhus.

Isabel Falcón Garcia,

Preventive Medicine and Public Health Specialist, Epidemiology and Prevention Service, Canary Islands General-Directorate of Public Health

ifalgar@gobiernodecanarias.org

María Teresa Mendoza Jiménez

Veterinary, Directorate-General for Fisheries

mmenjime@gobiernodecanarias.org

Diogene et al., 2021. Euroopa mereandides ja keskkonnas leiduvate tsiguatoksiinide hindamine.

Canals et al., 2021. Ciguatera mürgistuse riski iseloomustus Euroopas

Castro jt, 2022. Kanaari saartelt (Hispaania) ja Madeira saarestikust (Portugal) pärit kala tsiguatoksiinide etalonainete ettevalmistamine

Bilbao-Sieyro jt, 2019. Omandatud teadmised Ciguatera kalade mürgistuse kohta Kanaari saarte populatsioonis.