Ciguatera mürgistuse kontroll Kanaari saartel, Hispaanias

Kanaari saarte valitsuse loodudjärelevalvesüsteemi eesmärk on kõrvaldada turult teatavad ciguatoksiine sisaldavad kalad ja parandada ciguatera avastamist inimestel. Juhtumiuuring näitab kasu väikesemahulisele kalapüügile ja rahvatervisele.

Ciguatera mürgistus (CP) tekib siis, kui inimesed tarbivad kala, mis sisaldab kõrge toksilisuse tasemega ciguatoksiine (CTX). CTXid on mereliste biotoksiinide liik, mida toodavad teatavad mere toiduahelas akumuleerunud mikrovetikad (Gambierdiscusspp. jaFukuyoa spp.). Euroopaspiirdub kohapeal püütud kalast pärinev CP suures osas Makaroneesiaga, kuid mürgiseid mikrovetikaid leidub ka Vahemeres, kus muutuva kliima ja soojeneva meretemperatuuri tõttu võivad need suurendada CP ohtu. Kanaari saartel teatati aastatel 2008–2023 22 CP puhangust, mis mõjutasid 129 inimest. Riski tunnistamiseks on kasutusele võetud mitu kontrollimeetodit. Esiteks kontrollib Kanaari saarte kalanduse peadirektoraat (DG Fisheries) teatavaid püütud kalaliike enne inimtoiduks heakskiitmist. Teiseks hõlmab Kanaari saarte rahvatervise teenistus CP-d teatamiskohustusliku haigusena, mis tähendab, et diagnoositud juhtumid registreeritakse ja mürgistust saab jälgida. Kolmandaks on kavas suurendada tervishoiutöötajate ja üldsuse teadlikkust. Kanaari saarte valitsus osaleb projektis Eurocigua 2, mida kaasrahastavad Euroopa Toiduohutusamet ja Hispaania toiduohutusamet ning mille eesmärk on parandada CP riskide mõistmist, võttes arvesse ka muutuvat kliimat. CTX-kalaprotokolliga seotud Kanaari saarte valitsuse tegevust rahastatakse ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF 2014–2020).

Juhtumiuuringu kirjeldus

Väljakutsed

Ciguatera mürgistus (CP) on põhjustatud teatud toksiliste mikrovetikate (Gambierdiscus spp. ja Fukuyoa spp.) esinemise tõttu toiduahelas tsiguatoksiinide akumuleerunud kalade söömisest. Traditsioonilised endeemilised piirkonnad tsiguatoksiliste kalade jaoks hõlmavad Kariibi mere ning Vaikse ja India ookeani piirkondi. Ciguatera juhtumitega kõige sagedamini seotud kalaliigid on barracuda, grouper, amberjack, punane riffahven, moray angerjas, hogfish, makrell, kirurgiline kala ja papagoi.

Vastavalt Eurocigua projektile (2016–2021), mida kaasrahastasid Euroopa Toiduohutusamet ja Hispaania toiduohutusamet (AESAN), leidub Gambierdiscus ja Fukuyoa spp. Euroopas Hispaania ja Portugali Atlandi ookeani saartel ning mitmel Vahemere saarel, sealhulgas Kreetal, Küprosel ja Baleaaridel. Kanaari saarte kalanduse peadirektoraadi poolt välja töötatud CTX-protokolli raames andis 13 % Kanaari saartel kutselise kalandussektori poolt püütud 8 828 kalast CTX-testi positiivse tulemuse ja volitatud töötlejad (kalanduse peadirektoraat, avaldamata andmed) kõrvaldasid need.

Ciguatoksiinid ei hävi kala keetmisel ega külmutamisel. Lisaks on toksiinid värvitud, lõhnatud ja maitsetud, mistõttu neid ei ole võimalik söömise ajal avastada. KP sümptomiteks võivad olla iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukrambid, huulte, keele ja jäsemete põletustunne (samuti vastusena külmale stiimulile), metallimaitse suus, liigese- ja lihasvalu, naha sügelus, lihasnõrkus, nägemise hägustumine, valulik vahekord, madal vererõhk ja aeglane südame löögisagedus. Neuroloogilised sümptomid taanduvad tavaliselt nädalate jooksul, kuigi mõned sümptomid võivad kesta mitu kuud. Kuigi CP on harva surmav, võivad rasked juhtumid lõppeda surmaga (ECDC, 2021).

Kuigi ciguatera mürgistuse puhanguid Mandri-Euroopa riikides on seostatud imporditud kala tarbimisega, on autohtoonsetest puhangutest teatatud Kanaari saartel ja Madeiral. Kanaari saartel esines aastatel 2008–2023 22 autohtoonset puhangut, mis mõjutasid 129 inimest.

Muutuva kliima tingimustes peaks merepinna temperatuur tõusma 21. sajandi keskpaigaks 0,4–1,4 °C võrra. See suurendab tõenäoliselt toksiliste mikrovetikate kasvukiirust, mille tulemuseks on suurem asustustihedus. Eeldatakse ka mitme laiuskraadi laiendamist, kui on täidetud liigispetsiifilised elupaiganõuded (nt temperatuur, sobiv substraat, madal turbulents, valgus, soolsus, pH) (Tester et al., 2020). 2017. aastal tehti Baleaari saartel esimest korda kindlaks Gambierdiscus, mis kinnitas selle toksilise mikrovetika esinemist Vahemere lääneosas (Diogène et al., 2021). Mürgiste mikrovetikate suurenev tihedus ja levik võib tähendada, et mürgine mikrovetikas on tulevikus Euroopas laiemalt levinud.

Kohanemismeetme poliitiline kontekst

Case mainly developed and implemented because of other policy objectives, but with significant consideration of climate change adaptation aspects.

Kohanemismeetme eesmärgid

Kanaari saartel rakendatud algatuste eesmärk on vähendada ciguatera mürgistusjuhtumite arvu ja haiguspuhangute ohtu.

Sel juhul rakendatud kohanemisvalikud

Varajase hoiatamise süsteemide loomine

Suutlikkuse suurendamine kliimamuutustega kohanemisel

Lahendused

Ciguatera mürgistuse ohu vähendamiseks Kanaari saartel rakendati kahte peamist meedet: ciguatoksiinide esinemise seire teatavates kalades, sealhulgas ciguatera mürgistus kui teatamiskohustuslik haigus.

1) Kalasaagi kontroll ciguatoksiinide suhtes kalanduses

Alates 2009. aasta juunist on Kanaari saarte valitsuse kalanduse peadirektoraat kohaldanud protokolli, et teha enne müüki kindlaks, kas teatavates liikides esineb teatavat kaalu ületavat ciguatoksiini või mitte. Lisatud protokoll on kohustuslik Kanaari saarte väikesemahulise (värske kala) kutselise kalapüügi sektoris. Harrastuskalastajaid teavitatakse CPst ja selle protokolli olemasolust (liigid ja kaal). Neid julgustatakse, kuid nad ei ole kohustatud kohaldama protokolli püütavate liikide suhtes enne nende tarbimist (vt lisatud brošüür).

Sihtliigid ja lävikaalud on valinud ekspertide rühm (veterinaararstid, toksikoloogid, merebioloogid, kalanduse ja rahvatervise spetsialistid). Praegu jälgitakse järgmisi liike (ja nende kaalu): merevaikjakid (Seriola spp.) – 12 kg; triikimislaud (Epinephelusmarginatus)– 12 kg; sinikala (Pomatomus saltatrix)– 9 kg; saarte rühmitaja (Mycteroperca fusca)– 7 kg; ja wahoo (Acanthocybium solandri) - 35 kg.

2022. aastal kehtestati kriteeriumid jälgitavate liikide ja kaalu muutmiseks. Uue liigi võib loetellu kanda üksnes juhul, kui see oli kinnitatud autohtoonse CP juhtumi allikas ja kala oli püütud Kanaari saarte vetes. Lisaks võib praegu hõlmatud liikide kaalupiirangut alandada ühel neist kahest olukorrast: i) kui ciguatoksiini avastamise testi tulemus on positiivne, ületab see kaalupiirangut kuni 500 grammi võrra ja on väga mürgine, või ii) kui Kanaari vetes püütud kala, mis kaalus alla kaalupiirangu, oli kinnitatud autohtoonse ciguatera juhtumi allikas, millisel juhul kehtestatakse uueks kaalupiiranguks selle konkreetse kala kaal.

2) Sealhulgas ciguatera mürgistus kui teatamiskohustuslik haigus.

Alates 2015. aastast on ciguatera mürgistus Kanaari saartel kohustuslik teatamiskohustuslik haigus. See on ainus koht ELis ja üks vähestest kogu maailmas (sealhulgas Florida, Hawaii ja Hongkong), kus mürgistust diagnoosivad arstid peavad haigusest teatama. Arstid, kes sisestavad mürgistuse põhjusena ciguatera patsiendi kliinilisse registrisse riiklikus tervishoiusüsteemis, saavad automaatselt teatise vormi täitmiseks. Seetõttu võivad rahvaterviseasutused juhtumit täiendavalt uurida ja kinnitada. Eraarstid saavad sama vormi alla laadida ja saata selle tervishoiuasutustele e-posti teel.

Viimastel aastatel on Ciguatera mürgistusjuhtumite arv Kanaari saartel vähenenud. Kuigi see võib olla tingitud rakendatud tõrjemeetmetest, võib see vähenemine olla seotud ka COVID-19 pandeemiaga või sellest haigusest mitteteatavate tervishoiutöötajate vähese teadlikkusega.

Täiendavad üksikasjad

Sidusrühmade osalemine

Kalade kontrolliprogrammi on kaasatud järgmised sidusrühmad:

Kalanduse peadirektoraat, Kanaari saarte valitsus: avalik haldus, kellel on pädevus kalandusküsimustes.
Gestión del Medio Rural de Canarias (Kanaari saarte maakeskkonna haldus) GMR Canarias, S.A.U.: GDFi kuuluv avalik-õiguslik üksus, mis toetab protokolli haldamist.
Rahvatervise peadirektoraat, Kanaari saarte valitsus: avaliku halduse asutused, kellel on pädevus rahvatervise valdkonnas (eelkõige toiduohutuse ja epidemioloogia osakonnad).
Ülikooli loomatervise ja toiduohutuse instituut (IUSA-ULPGC): kalade analüüsimise eest vastutav labor CP ametliku seire raames.
Väikesemahuline (värske kala) kutseline kalandussektor: 30 ühendust, kes osalesid proovide võtmisel kaheksal saarel.

Kalanduse peadirektoraat ja GMR, IUSA-ULPGC labor ja kutseline kalandussektor on kaasatud kalaproovide ettevalmistamisse ja haldamisse ning on igapäevases tihedas kontaktis jälgitavuse veebivahendi süsteemi kaudu.

Kalanduse peadirektoraat ja rahvatervise peadirektoraat suhtlevad korrapäraselt, ajakohastades kogu teavet, mis on vajalik mõlema protokolli (kalapüük ja tervishoid) parimaks kohaldamiseks. Lähitulevikus luuakse alaline eksperdikomisjon, kes aitab kaasa kalandusprotokolliga seotud otsuste tegemisele.

Edu ja piiravad tegurid

Selleks et paremini mõista CP riske Euroopas, rahastasid Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja Hispaania toiduohutusamet (AESAN) ühiselt EuroCigua projekti 2016. aasta juunist 2021. aasta jaanuarini. Projekti eesmärk oli määrata kindlaks ciguatera levik ja põhiomadused Euroopas; mõõta biotoksiinide taset mikrovetikates ja kalades; ning töötada välja analüüsimeetodid nende toksiinide iseloomustamiseks (EFSA).

Vaatamata üha suuremale hulgale teaduslikele tõenditele ja meedia huvile on üldsuse teadlikkus probleemist endiselt madal. 2018. aasta uuringu kohaselt oli veidi üle 10% Kanaari saarte elanikkonnast teadlik ciguaterast ja vähem kui 4% teadis mürgistusjuhtumitest Kanaari saartel. 82% vastanutest soovis saada rohkem teavet ciguatera kohta, peamiselt televisiooni ja sotsiaalvõrgustike kaudu. Üldsuse teavitamise ja seire kavad on olulised, et parandada toiduga kindlustatuse haavatavuse hindamise tava ja vähendada CP ohtu. Seepärast on vaja riskiteavituse raames kavandada programm, et teada saada, kas publik võtab vastu, mõistab ja reageerib asjakohaselt (Bilbao-Sieyro et al., 2019).

Kulud ja tulud

EuroCigua projekti (2016–2021) käigus sai IUSA- ULPGC labor analüüside tegemiseks teaduslikku ja tehnilist tuge mereliste toksiinide Euroopa referentlaborilt (Vigo) ning põllumajandusliku toidutööstuse teadusuuringute ja tehnoloogia instituudilt (IRTA). See viis erinevate protokollide ühtlustamiseni. Seetõttu oli uurimisprojektis osalemisel otsene mõju ametliku kontrolliprogrammi igapäevase tegevuse parandamisele. Projekt võimaldas ka otsest ja kaudset kontakti troofilise võrguga, analüüsides erinevate kalaliikide olukorda seoses nende panusega ciguatoksiinide säilitamisse merekeskkonnas.

Lisaks oli tänu EuroCigua projektile ja koostööle Kanaari valitsuse kalanduse peadirektoraadiga laboritööks kättesaadav 46 CP ametliku kontrolli käigus saadud ciguatoksilist kala. Kalad lahati IUSA rajatistes ning Vigo ülikooli toimetati 660 kg lihaseid ja maksa, et valmistada ette Ciguatoxini etalonained (Castroet al., 2022), mille tulevane kättesaadavus on kasulik kogu maailma laboritele,kes tegelevad tsiguatoksiinide avastamisega.

EuroCigua projekti tulemusena loodi erinevate prestiižsete rahvusvaheliste institutsioonide koostöövõrgustik, mis tegeleb ciguatera toksiinide keskkonnatingimuste alaste teadmiste arendamisega.

DGP-GMRi tegevust rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF 2014–2020) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF 2021–2027). Samuti viiakse praegu läbi kalandussektorile avalduva majandusliku mõju uuringut (mida rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond (EDRF) ja INTERREG V-A Hispaania-Portugali MAC 2014–2020). Rahvatervise peadirektoraadi võetud meetmete kulud on lisatud 2023. aasta üldeelarvesse.

Kontrollimeetmete peamine eelis on suurem toiduohutus. Kasu kohalikule kalandusele on see, et ciguatera toksiinide testimise protokolli 7 717 (87%) alusel jõudsid suured kalad kaubandusahelasse kinnitatud toiduga kindlustatusega. Kehtivad ciguatera kontrollimeetmed võimaldasid vältida püügikeelde.

Õiguslikud aspektid

Ciguatera mürgistus muutus Kanaari saartel kohustuslikuks teatamiskohustuslikuks haiguseks, kui 2015. aastal jõustus kehtivate riiklike õigusaktide muudatus (3992 17. augusti 2015. aasta ORDEN Kanaari saarte epidemioloogilise seire võrgustiku loomise kohta). Nendes õigusaktides on sätestatud, et igast CP juhtumist, mille arst diagnoosib, tuleb teatada rahvatervise asutusele 24 tunni jooksul alates diagnoosimisest, sealhulgas patsiendi ja teavitava arsti identifitseerimisandmed ning mürgistuse kliiniline kirjeldus.

CTX avastamise protokolli on rakendatud alates 2009. aastast resolutsiooniga. See protokoll on kohustuslik kõigile väikesemahulise kutselise kalapüügiga tegelevatele üksustele. Kalanduse peadirektoraadi 2022. aasta augusti resolutsioon on praegu jõus.

Rakendamise aeg

Seireprogramm ciguatoksiini olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks kalades toimib alates 2009. aastast, kuid 2011. aastal muutus CTX tuvastamise metoodika. Kohustus teavitada CP-d rahvaterviseametist kehtib alates 2015. aastast. Teadlikkuse suurendamine on pidev protsess, mille tegevused keskenduvad inimeste ja tervishoiutöötajate teavitamisele, mis on kavandatud 2023. ja 2024. aastaks.

Eurocigua projekt kestis aastatel 2016–2020. Eurocigua II projekt algas 2022. aastal ja jätkub 2025. aastani.

Eluaeg

Seiresüsteemil ei ole eelnevalt kindlaks määratud kasutusiga. Kanaari saarte valitsus kavatseb seda pidevalt rakendada ja see on pikas perspektiivis tõhus.