Varajase hoiatamise süsteemide loomine

Varajase hoiatamise süsteemid on kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise põhielemendid ning nende eesmärk on vältida või vähendada ohtudest põhjustatud kahju. Tõhususe tagamiseks peavad varajase hoiatamise süsteemid aktiivselt kaasama inimesi ja kogukondi, keda ohustavad mitmesugused ohud, hõlbustama üldsuse harimist ja teadlikkust riskidest, levitama tõhusalt sõnumeid ja hoiatusi ning tagama pideva valmisoleku ja varajase tegutsemise võimaldamise. Tõhusa varajase hoiatamise süsteemi olulisus seisneb selles, et kohalikud elanikud tunnistavad selle eeliseid.

Kliimaga seotud riskide eest varajase hoiatamise süsteemid peavad tuginema usaldusväärsele teaduslikule ja tehnilisele alusele ning keskenduma inimestele või sektoritele, keda risk kõige rohkem ohustab. See tähendab süsteemse lähenemisviisi vastuvõtmist, mis hõlmab kõiki asjakohaseid riskitegureid, mis tulenevad nii kliimaohtudest või sotsiaalsest haavatavusest kui ka lühiajalistest või pikaajalistest protsessidest. Varajase hoiatamise süsteemid hõlmavad avastamist, analüüsi, prognoosimist ja seejärel hoiatuste levitamist, millele järgneb reageerimisega seotud otsuste tegemine ja rakendamine. Sellised süsteemid on paljudes maailma osades olemas, et jälgida, prognoosida ja hoiatada inimesi näiteks troopiliste tsüklonite, üleujutuste, tormide, tsunami, laviinide, tornaadode, tugevate äikesetormide, vulkaanipurskete, äärmusliku kuumuse ja külma, metsatulekahjude, põua jms eest. Selleks et varajase hoiatamise süsteem oleks tõhus ja täielik, peab see koosnema neljast omavahel seotud elemendist: i) riskiteadmised, ii) järelevalve- ja hoiatusteenused, iii) levitamine ja teabevahetus ning iv) reageerimissuutlikkus.

Euroopas on märkimisväärseid kogemusi varajase hoiatamise süsteemidega, eelkõige seoses üleujutuste ja äkktulvade ohu, tormide, metsatulekahjude, kuumalainete ja põudadega. Varajase hoiatamise süsteemid on otseselt seotud mitmesuguste sektoritega, mida kliimaga seotud riskid kõige rohkem mõjutavad, nagu tervis, katastroofiohu vähendamine, põllumajandus, metsandus, hooned ning ranniku- ja linnapiirkonnad. Teised võivad kaudselt kasu saada varajase hoiatamise süsteemidest, näiteks transpordisektorist, kui teed või raudteed suletakse enne, kui inimestele avaldub negatiivne mõju, või turismist, kui tagatakse, et turismirühmi hoiatatakse, et nad pääseksid teatavasse piirkonda või väldiksid äärmuslike ilmastikuolude ajal tegevust vabas õhus.

Mõned varajase hoiatamise süsteemid pakuvad teenuseid ja tooteid enamaks kui konkreetseks kliimaga seotud riskiks. Meteoalarm on EUMETNETi (Euroopa meteoroloogiateenistuste võrgustik) ühine ettevõtmine, mis annab Euroopas hoiatusi äärmuslike ilmastikunähtuste, sealhulgas üleujutusohuga tugevate vihmasadude, tugevate äikesetormide, leektuulte, kuumalainete, metsatulekahjude, udu, lume või äärmusliku külma, lumetormide, laviinide või raskete ranniku loodete eest. Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S) pakub usaldusväärseid kvaliteetseid kliimaandmeid ja kohandatud teavet Euroopa tasandi sotsiaal-majanduslikele sektoritele, mis on kindlasti olulised kliimamuutustega kohanemiseks. Samuti pakub Teadusuuringute Ühiskeskuse hallatava katastroofiohu juhtimise teadmuskeskuse (DRMKC) riskiandmekeskus kogu ELi hõlmavaid kureeritud riskiandmeid andmestike majutamise ja riiklike platvormidega sidumise kaudu.

Teistes varajase hoiatamise süsteemides keskendutakse konkreetsetele kliimaga seotud riskidele ja/või sektoritele, sealhulgas järgmises tekstis nimetatud üleeuroopalistele näidetele. Lisaks nendele ulatuslikele algatustele on varajase hoiatamise süsteem kavandatud ja rakendatud ka madalamatel tasanditel (riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil), näiteks: i) Austria, kus on välja töötatud raudteetranspordi varajase hoiatamise süsteem; ii) Põhja-Makedoonia keskendub kuumalainetele ja on osa meetmetest, millega rakendatakse riiklikku kuumaravi tegevuskava; iii) Tatabanya (Ungari), et hoiatada linna kuumalainete ja metsatulekahjude eest; iv) Emilia Romagna piirkond (Itaalia), kus paralleelselt hüdrometeoroloogilise seire reaalajas tehnoloogiate arendamise ja täiustamisega on välja töötatud piirkondlik ilmahoiatuste veebiportaal ning ulatuslik riskiteavitusprogramm, ning v) Sogn og Fjordane (Norra), mis tegeleb mitme ohuga (avalanšid, maalihked, tormipuhangud ja üleujutused).

Kuumalained ja äärmuslik kuumus

Euroopas on alates 2000. aastast olnud mitu äärmuslikku suvist kuumalainet (vt Euroopa Keskkonnaameti näitaja „Globaalneja Euroopa temperatuur“),mis on toonud kaasa suure suremuse ja sotsiaal-majandusliku mõju. Prognooside kohaselt muutuvad kuumalained sel sajandil kogu Euroopas sagedamaks ja kestavad kauem. Suure heite stsenaariumi (RCP8.5) kohaselt tekivad 21.^sajandi teisel poolel väga äärmuslikud kuumalained (mis on palju tugevamad kui 2003. või 2010. aasta kuumalained) nii sageli kui iga kahe aasta tagant. Mõju on eriti tugev Lõuna-Euroopas. Vastuseks sellisele ohule inimeste tervisele ja erinevatele majanduse seisukohast olulistele sektoritele on paljud riigid võtnud kohanemisvõimalusena kasutusele soojusega seotud varajase hoiatamise süsteemid. Euroopa tasandil toimib EuroHEAT kliimateabe otsuste tegemise abivahendina soojuse valdkonnas ja sellele on lisatud juhenddokument.

Põud

Põudade tõsidus ja sagedus on mõnes Euroopa osas suurenenud (vt EEA näitaja „Meteoroloogilisedja hüdroloogilised põuad”),eelkõige lõuna- ja kagupiirkondades. Prognoositakse, et põudade sagedus, kestus ja raskusaste suurenevad enamikul mandril. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viienda hindamisaruande kohaselt prognoositakse kõige suuremat kasvu Lõuna-Euroopas, kus tõenäoliselt suureneb konkurents erinevate veekasutajate vahel, nagu põllumajandus, tööstus, turism ja kodumajapidamised. Euroopa põuavaatlussüsteem (EDO) sisaldab põuaga seotud teavet erinevatest andmeallikatest. Erinevad vahendid võimaldavad kuvada ja analüüsida põuaga seotud teavet, samas kui teenus "Drought News" annab ülevaate olukorrast eelseisvate põudade korral.

Üleujutus

Väga tõsiste üleujutuste arv Euroopas suurenes aastatel 1980–2010, kuid aastate lõikes esines suuri kõikumisi, mis olid tingitud erinevatest põhjustest: parem aruandlus, maakasutuse muutused ja sademete hulga suurenemine mõnes Euroopa osas. Prognooside kohaselt intensiivistab kliimamuutus hüdroloogilist tsüklit ning suurendab üleujutuste esinemist ja sagedust suurel osal Euroopast. Pluviaalsed üleujutused ja äkktulvad, mis on tingitud tugevatest kohalikest sademetest, sagenevad tõenäoliselt kogu Euroopas (vt Euroopa Keskkonnaameti näitaja „Jõgedeüleujutused“). Rannikuäärsed tormid ja üleujutused on kõige sagedasemad ja kulukamad äärmuslikud ilmastikunähtused Euroopas, moodustades 69 % kogu looduskatastroofi kahjudest. Näiteks 2010. aastal tabas Prantsusmaad vaevalt talvine torm Xynthia, milles hukkus 51 inimest ja mille tekitatud kahju ulatus üle 1,5 miljardi euro (EEA, 2013). Suurem suutlikkus prognoosida merreheitmise tippkoormust on üleujutuste eest kaitsmisel endiselt kõige asjakohasem mittestruktuurne meede. Üleujutuste eest hoiatamine 3–10 päeva jooksul annab võimaluse võtta vajalikke kodanikukaitse- ja erakorralisi meetmeid, minimeerides mõju inimeludele ja majanduslikule kahjule. Euroopa üleujutuste häiresüsteem (EFAS) toetab ettevalmistavaid meetmeid enne suuri üleujutusi, eelkõige suurtes riikidevahelistes vesikondades ja kogu Euroopas üldiselt. EFAS on välja töötatud ja seda on katsetatud Teadusuuringute Ühiskeskuses tihedas koostöös riiklike hüdroloogia- ja meteoroloogiateenistuste, Euroopa elanikkonnakaitse ja muude uurimisinstituutidega.

Tulekahju

Tulekahju oht sõltub paljudest teguritest: kliimamuutused, taimestik, metsamajandamistavad ja muud sotsiaal-majanduslikud tegurid. Soojemas kliimas prognoositakse kogu Euroopas raskemaid tulekahjusid ning sellest tulenevalt tuleohtliku piirkonna laienemist ja pikemaid tulekahjuhooaegu. Tulekahjude mõju on eriti tugev Lõuna-Euroopas (vt EEA näitaja „Metsatulekahjud“). Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem (EFFIS) toetab ELi riikides metsade tulekahjude eest kaitsmise eest vastutavaid teenistusi ning annab Euroopa Komisjoni talitustele ja Euroopa Parlamendile ajakohastatud ja usaldusväärset teavet metsatulekahjude kohta. EFFIS kasutab moodulit, mis genereerib iga päev kaarte 1–9 päeva prognoositud tuleohu taseme kohta, kasutades numbrilisi ilmaprognoose. Moodul on aktiivne aastaringselt, kuigi metsa- ja maastikupõlengute hooaja tuum on enamikus riikides 1. märtsist^kuni 31. oktoobrini.

Tervisega seotud riskid: vektorlevivad haigused ja aeroallergeen

Üleilmastumine ja keskkonnamuutused, sotsiaalsed ja demograafilised tegurid ning tervishoiusüsteemi suutlikkus on olulised nakkushaiguste põhjustajad, mis võivad toimida ka epideemiate lähteainetena. Seega võib nende tegurite muutuste jälgimine aidata ennetada või isegi prognoosida nakkushaiguste ägenemist. Kliimamuutused võivad muuta vektoritega levivate haiguste geograafilist ulatust Euroopas, mistõttu varajane hoiatamine muutub veelgi olulisemaks (vt Euroopa Keskkonnaameti näitaja vektoritegalevivate haigustekohta). Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele (ECDC) tehakse ettepanek luua Euroopa vektor-bornihaiguste varajase hoiatamise süsteemide prototüüp: haiguste eelneva etapi keskkonna-/klimaatilised ja sotsiaal-majanduslikud tegurid võivad anda aega kiireks rahvatervisealaseks reageerimiseks, et piirata inimeste ja rahalisi kulusid, mis on seotud siirutajate kaudu levivate haiguste esilekerkimise ja levikuga ELis.

Kliimamuutustest tingitud temperatuuri tõus tähendab, et taimed ja puud õitsevad varem ja kauem, pikendades paljude õietolmuallergiaga inimeste kannatusi. Euroopa aeroallergeenide võrgustik (European Aeroallergen Network, EAN) koondab õietolmu ja seente eoseid käsitlevaid andmeid Euroopa õietolmuteabeteenistustelt, üksikutelt mõõtmiskohtadelt ja andmete tarnijatelt väljaspool Euroopat. Võrgustik hõlmab 38 riiki ja rohkem kui 600 mõõtmiskohta. EAN-andmebaas on õietolmuprognooside põhivahend ja seega hädavajalik õietolmualase teabeteenuse jaoks kogu Euroopas. Teenindustegevuse arendamine viimastel aastatel (sealhulgas Euroopa koormuskaardid, õietolmupäevik õietolmuallergia all kannatajatele ja isikustatud teave õietolmu kohta) ei oleks olnud võimalik ilma Euroopa õietolmu andmebaasita. Copernicuse atmosfääriseire teenus (CAMS) lõi partnerluse Euroopa aeroallergeenide võrgustikuga (EAN) ja uurib tehnoloogiaid, mis võimaldavad teha õietolmu automaatseid vaatlusi peaaegu reaalajas kogu Euroopas.