All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodiesKirjeldus
Varajase hoiatamise süsteemid on kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise põhielemendid ning nende eesmärk on vältida või vähendada ohtudest põhjustatud kahju. Tõhususe tagamiseks peavad varajase hoiatamise süsteemid aktiivselt kaasama inimesi ja kogukondi, keda ohustavad mitmesugused ohud, hõlbustama üldsuse harimist ja teadlikkust riskidest, levitama tõhusalt sõnumeid ja hoiatusi ning tagama pideva valmisoleku ja varajase tegutsemise võimaldamise. Tõhusa varajase hoiatamise süsteemi olulisus seisneb selles, et kohalikud elanikud tunnistavad selle eeliseid.
Kliimaga seotud riskide eest varajase hoiatamise süsteemid peavad tuginema usaldusväärsele teaduslikule ja tehnilisele alusele ning keskenduma inimestele või sektoritele, keda risk kõige rohkem ohustab. See tähendab süsteemse lähenemisviisi vastuvõtmist, mis hõlmab kõiki asjakohaseid riskitegureid, mis tulenevad nii kliimaohtudest või sotsiaalsest haavatavusest kui ka lühiajalistest või pikaajalistest protsessidest. Varajase hoiatamise süsteemid hõlmavad avastamist, analüüsi, prognoosimist ja seejärel hoiatuste levitamist, millele järgneb reageerimisega seotud otsuste tegemine ja rakendamine. Sellised süsteemid on paljudes maailma osades olemas, et jälgida, prognoosida ja hoiatada inimesi näiteks troopiliste tsüklonite, üleujutuste, tormide, tsunami, laviinide, tornaadode, tugevate äikesetormide, vulkaanipurskete, äärmusliku kuumuse ja külma, metsatulekahjude, põua jms eest. Selleks et varajase hoiatamise süsteem oleks tõhus ja täielik, peab see koosnema neljast omavahel seotud elemendist: i) riskiteadmised, ii) järelevalve- ja hoiatusteenused, iii) levitamine ja teabevahetus ning iv) reageerimissuutlikkus.
Euroopas on märkimisväärseid kogemusi varajase hoiatamise süsteemidega, eelkõige seoses üleujutuste ja äkktulvade ohu, tormide, metsatulekahjude, kuumalainete ja põudadega. Varajase hoiatamise süsteemid on otseselt seotud mitmesuguste sektoritega, mida kliimaga seotud riskid kõige rohkem mõjutavad, nagu tervis, katastroofiohu vähendamine, põllumajandus, metsandus, hooned ning ranniku- ja linnapiirkonnad. Teised võivad kaudselt kasu saada varajase hoiatamise süsteemidest, näiteks transpordisektorist, kui teed või raudteed suletakse enne, kui inimestele avaldub negatiivne mõju, või turismist, kui tagatakse, et turismirühmi hoiatatakse, et nad pääseksid teatavasse piirkonda või väldiksid äärmuslike ilmastikuolude ajal tegevust vabas õhus.
Mõned varajase hoiatamise süsteemid pakuvad teenuseid ja tooteid enamaks kui konkreetseks kliimaga seotud riskiks. Meteoalarm on EUMETNETi (Euroopa meteoroloogiateenistuste võrgustik) ühine ettevõtmine, mis annab Euroopas hoiatusi äärmuslike ilmastikunähtuste, sealhulgas üleujutusohuga tugevate vihmasadude, tugevate äikesetormide, leektuulte, kuumalainete, metsatulekahjude, udu, lume või äärmusliku külma, lumetormide, laviinide või raskete ranniku loodete eest. Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S) pakub usaldusväärseid kvaliteetseid kliimaandmeid ja kohandatud teavet Euroopa tasandi sotsiaal-majanduslikele sektoritele, mis on kindlasti olulised kliimamuutustega kohanemiseks. Samuti pakub Teadusuuringute Ühiskeskuse hallatava katastroofiohu juhtimise teadmuskeskuse (DRMKC) riskiandmekeskus kogu ELi hõlmavaid kureeritud riskiandmeid andmestike majutamise ja riiklike platvormidega sidumise kaudu.
Teistes varajase hoiatamise süsteemides keskendutakse konkreetsetele kliimaga seotud riskidele ja/või sektoritele, sealhulgas järgmises tekstis nimetatud üleeuroopalistele näidetele. Lisaks nendele ulatuslikele algatustele on varajase hoiatamise süsteem kavandatud ja rakendatud ka madalamatel tasanditel (riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil), näiteks: i) Austria, kus on välja töötatud raudteetranspordi varajase hoiatamise süsteem; ii) Põhja-Makedoonia keskendub kuumalainetele ja on osa meetmetest, millega rakendatakse riiklikku kuumaravi tegevuskava; iii) Tatabanya (Ungari), et hoiatada linna kuumalainete ja metsatulekahjude eest; iv) Emilia Romagna piirkond (Itaalia), kus paralleelselt hüdrometeoroloogilise seire reaalajas tehnoloogiate arendamise ja täiustamisega on välja töötatud piirkondlik ilmahoiatuste veebiportaal ning ulatuslik riskiteavitusprogramm, ning v) Sogn og Fjordane (Norra), mis tegeleb mitme ohuga (avalanšid, maalihked, tormipuhangud ja üleujutused).
Kuumalained ja äärmuslik kuumus
Euroopas on alates 2000. aastast olnud mitu äärmuslikku suvist kuumalainet (vt Euroopa Keskkonnaameti näitaja „Globaalneja Euroopa temperatuur“),mis on toonud kaasa suure suremuse ja sotsiaal-majandusliku mõju. Prognooside kohaselt muutuvad kuumalained sel sajandil kogu Euroopas sagedamaks ja kestavad kauem. Suure heite stsenaariumi (RCP8.5) kohaselt tekivad 21.sajandi teisel poolel väga äärmuslikud kuumalained (mis on palju tugevamad kui 2003. või 2010. aasta kuumalained) nii sageli kui iga kahe aasta tagant. Mõju on eriti tugev Lõuna-Euroopas. Vastuseks sellisele ohule inimeste tervisele ja erinevatele majanduse seisukohast olulistele sektoritele on paljud riigid võtnud kohanemisvõimalusena kasutusele soojusega seotud varajase hoiatamise süsteemid. Euroopa tasandil toimib EuroHEAT kliimateabe otsuste tegemise abivahendina soojuse valdkonnas ja sellele on lisatud juhenddokument.
Põud
Põudade tõsidus ja sagedus on mõnes Euroopa osas suurenenud (vt EEA näitaja „Meteoroloogilisedja hüdroloogilised põuad”),eelkõige lõuna- ja kagupiirkondades. Prognoositakse, et põudade sagedus, kestus ja raskusaste suurenevad enamikul mandril. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viienda hindamisaruande kohaselt prognoositakse kõige suuremat kasvu Lõuna-Euroopas, kus tõenäoliselt suureneb konkurents erinevate veekasutajate vahel, nagu põllumajandus, tööstus, turism ja kodumajapidamised. Euroopa põuavaatlussüsteem (EDO) sisaldab põuaga seotud teavet erinevatest andmeallikatest. Erinevad vahendid võimaldavad kuvada ja analüüsida põuaga seotud teavet, samas kui teenus "Drought News" annab ülevaate olukorrast eelseisvate põudade korral.
Üleujutus
Väga tõsiste üleujutuste arv Euroopas suurenes aastatel 1980–2010, kuid aastate lõikes esines suuri kõikumisi, mis olid tingitud erinevatest põhjustest: parem aruandlus, maakasutuse muutused ja sademete hulga suurenemine mõnes Euroopa osas. Prognooside kohaselt intensiivistab kliimamuutus hüdroloogilist tsüklit ning suurendab üleujutuste esinemist ja sagedust suurel osal Euroopast. Pluviaalsed üleujutused ja äkktulvad, mis on tingitud tugevatest kohalikest sademetest, sagenevad tõenäoliselt kogu Euroopas (vt Euroopa Keskkonnaameti näitaja „Jõgedeüleujutused“). Rannikuäärsed tormid ja üleujutused on kõige sagedasemad ja kulukamad äärmuslikud ilmastikunähtused Euroopas, moodustades 69 % kogu looduskatastroofi kahjudest. Näiteks 2010. aastal tabas Prantsusmaad vaevalt talvine torm Xynthia, milles hukkus 51 inimest ja mille tekitatud kahju ulatus üle 1,5 miljardi euro (EEA, 2013). Suurem suutlikkus prognoosida merreheitmise tippkoormust on üleujutuste eest kaitsmisel endiselt kõige asjakohasem mittestruktuurne meede. Üleujutuste eest hoiatamine 3–10 päeva jooksul annab võimaluse võtta vajalikke kodanikukaitse- ja erakorralisi meetmeid, minimeerides mõju inimeludele ja majanduslikule kahjule. Euroopa üleujutuste häiresüsteem (EFAS) toetab ettevalmistavaid meetmeid enne suuri üleujutusi, eelkõige suurtes riikidevahelistes vesikondades ja kogu Euroopas üldiselt. EFAS on välja töötatud ja seda on katsetatud Teadusuuringute Ühiskeskuses tihedas koostöös riiklike hüdroloogia- ja meteoroloogiateenistuste, Euroopa elanikkonnakaitse ja muude uurimisinstituutidega.
Tulekahju
Tulekahju oht sõltub paljudest teguritest: kliimamuutused, taimestik, metsamajandamistavad ja muud sotsiaal-majanduslikud tegurid. Soojemas kliimas prognoositakse kogu Euroopas raskemaid tulekahjusid ning sellest tulenevalt tuleohtliku piirkonna laienemist ja pikemaid tulekahjuhooaegu. Tulekahjude mõju on eriti tugev Lõuna-Euroopas (vt EEA näitaja „Metsatulekahjud“). Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem (EFFIS) toetab ELi riikides metsade tulekahjude eest kaitsmise eest vastutavaid teenistusi ning annab Euroopa Komisjoni talitustele ja Euroopa Parlamendile ajakohastatud ja usaldusväärset teavet metsatulekahjude kohta. EFFIS kasutab moodulit, mis genereerib iga päev kaarte 1–9 päeva prognoositud tuleohu taseme kohta, kasutades numbrilisi ilmaprognoose. Moodul on aktiivne aastaringselt, kuigi metsa- ja maastikupõlengute hooaja tuum on enamikus riikides 1. märtsistkuni 31. oktoobrini.
Tervisega seotud riskid: vektorlevivad haigused ja aeroallergeen
Üleilmastumine ja keskkonnamuutused, sotsiaalsed ja demograafilised tegurid ning tervishoiusüsteemi suutlikkus on olulised nakkushaiguste põhjustajad, mis võivad toimida ka epideemiate lähteainetena. Seega võib nende tegurite muutuste jälgimine aidata ennetada või isegi prognoosida nakkushaiguste ägenemist. Kliimamuutused võivad muuta vektoritega levivate haiguste geograafilist ulatust Euroopas, mistõttu varajane hoiatamine muutub veelgi olulisemaks (vt Euroopa Keskkonnaameti näitaja vektoritegalevivate haigustekohta). Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele (ECDC) tehakse ettepanek luua Euroopa vektor-bornihaiguste varajase hoiatamise süsteemide prototüüp: haiguste eelneva etapi keskkonna-/klimaatilised ja sotsiaal-majanduslikud tegurid võivad anda aega kiireks rahvatervisealaseks reageerimiseks, et piirata inimeste ja rahalisi kulusid, mis on seotud siirutajate kaudu levivate haiguste esilekerkimise ja levikuga ELis.
Kliimamuutustest tingitud temperatuuri tõus tähendab, et taimed ja puud õitsevad varem ja kauem, pikendades paljude õietolmuallergiaga inimeste kannatusi. Euroopa aeroallergeenide võrgustik (European Aeroallergen Network, EAN) koondab õietolmu ja seente eoseid käsitlevaid andmeid Euroopa õietolmuteabeteenistustelt, üksikutelt mõõtmiskohtadelt ja andmete tarnijatelt väljaspool Euroopat. Võrgustik hõlmab 38 riiki ja rohkem kui 600 mõõtmiskohta. EAN-andmebaas on õietolmuprognooside põhivahend ja seega hädavajalik õietolmualase teabeteenuse jaoks kogu Euroopas. Teenindustegevuse arendamine viimastel aastatel (sealhulgas Euroopa koormuskaardid, õietolmupäevik õietolmuallergia all kannatajatele ja isikustatud teave õietolmu kohta) ei oleks olnud võimalik ilma Euroopa õietolmu andmebaasita. Copernicuse atmosfääriseire teenus (CAMS) lõi partnerluse Euroopa aeroallergeenide võrgustikuga (EAN) ja uurib tehnoloogiaid, mis võimaldavad teha õietolmu automaatseid vaatlusi peaaegu reaalajas kogu Euroopas.
Kohanemise üksikasjad
IPCC kategooriad
Sotsiaalne: informatiivne, Struktuurne ja füüsiline: tehnoloogilised võimalusedSidusrühmade osalemine
Varajase hoiatamise süsteemi säilitamiseks on vaja tugevat poliitilist pühendumust ja püsivat institutsioonilist suutlikkust, mis omakorda sõltub üldsuse teadlikkusest. Üldsuse teadlikkus ja toetus on sageli suur vahetult pärast suurõnnetust; selliseid hetki saab ära kasutada varajase hoiatamise süsteemide jätkusuutlikkuse tugevdamiseks ja kindlustamiseks. Varajase hoiatamise süsteemi ebaõige kasutamine võib oluliselt suurendada mõju mõjutatud elanikkonnale. Krediidiasutuse või investeerimisühingu korrektne teabevahetus ja usaldusväärsus on tõhusa varajase hoiatamise süsteemi põhieeldus. Varajast hoiatamist tuleb hinnata ka koos kasutajatega, tagamaks, et esitatud teave on suunatud kasutajate vajadustele ja et esitatud teabe põhjal võetakse eeldatavaid meetmeid. Seega on asjakohane teatav ühisarendamine ja -kavandamine koos kasutajatega.
Edu ja piiravad tegurid
Teabe analüüsimine ja ettevalmistamine on varajase hoiatamise ahela eriti kriitilised punktid. Vastutavad otsustajad puutuvad tavaliselt kokku tohutu hulga struktureeritud ja struktureerimata andmetega. Usaldusväärse varajase hoiatamise võimaldamiseks tuleb olemasolevad andmed eelnevalt välja valida, neid analüüsida ja need ette valmistada. Otsustajatele tuleks anda usaldusväärset ja hallatavat teavet ennetusmeetmete võtmiseks. Piirangud hõlmavad ka mitteklimaatiliste segavate tegurite arvestamata jätmist, piiratud geograafilist või ajalist eraldusvõimet või prognoosiva kehtivuse hindamata jätmist.
Varajase hoiatamise süsteemi üks peamisi väljakutseid on selge institutsioonilise korralduse ja suutlikkuse loomine riiklikul ja kohalikul tasandil, mis toetab avaliku ja institutsioonilise reageerimisvõime jätkusuutlikku arengut. Üldsuse arusaamine süsteemist ja usaldus selle vastu tuleneb süsteemi lõppkasutajate teadmistest ja teadlikkusest ning avaliku teenuse osutaja veenvast tulemuslikkusest.
Kulud ja tulud
Varajase hoiatamise süsteemid on tavaliselt kulutõhusad mittestruktuurilised meetmed. Nende kulud, mis on absoluutarvudes märkimisväärsed, on äärmiselt väikesed võrreldes võimaliku kahjumiga, mida need süsteemid võimaldavad vähendada. Süsteemi säilitamiseks ja edasiseks täiustamiseks on vaja ressursse. Lisaks toimib varajase hoiatamise süsteem hästi ainult siis, kui meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste jaamade võrgustik on hästi toimiv ja seda vastavalt hooldatakse. Muu ajakohastatud teabe kättesaadavus on sama oluline ka sihipäraste varajase hoiatamise süsteemide jaoks, näiteks vektoritega levivate haiguste, aeroallergeenide, taimestiku seisundi jms puhul.
Varajase hoiatamise süsteemid on oluline kliimamuutustega kohanemise meede, mille puhul kasutatakse integreeritud sidesüsteeme, et toetada eri sektoreid ja kogukondi kliimaga seotud sündmusteks valmistumisel. Edukas varajase hoiatamise süsteem säästab elusid, taristuid, maad ja töökohti ning toetab pikaajalist kestlikkust. Varajase hoiatamise süsteemide eesmärk on aidata riigiametnikke ja administraatoreid ning erasektori osalejaid, kogukondi ja üksikisikuid planeerimisel, säästes pikas perspektiivis raha ja kaitstes majandust.
Ilmastikust tingitud loodusõnnetuste varajase hoiatamise ja avastamise Euroopa ja üleeuroopalised süsteemid (nt EFAS, EFFIS ja Euroopa põuavaatlussüsteem) pakuvad lisaväärtust, mis ulatub kaugemale riikide jõupingutustest piiriülese koostöö suunas.
Õiguslikud aspektid
Rahalisest seisukohast on EL teinud järjepidevaid investeeringuid varajase hoiatamise süsteemiga seotud strateegiatesse. Näiteks COPERNICUS on Maa seire Euroopa suutlikkuse loomise Euroopa programm. COPERNICUSe teenused, nt COPERNICUSe kliimamuutustega seotud teenused, on ette nähtud Maa allsüsteemide seireks ja prognoosimiseks ning aitavad otseselt kaasa kliimamuutuste seirele. COPERNICUSe teenused on suunatud ka hädaolukordade ohjamise teenustele (nt looduskatastroofide, metsatulekahjude, tehnoloogiliste õnnetuste või humanitaarkriiside korral) ja julgeolekuga seotud küsimustele (nt mereseire, piirikontroll).
Konkreetsetele kliimaga seotud riskidele keskenduv poliitika võib aidata kaasa varajase hoiatamise süsteemi arendamisele. Näiteks on ELi üleujutuste ja veepoliitika raamdirektiiviga ette nähtud, et üleujutusriski maandamise kavades võetakse arvesse üleujutuste prognoosimise ja varajase hoiatamise süsteeme. Tegelikult on üleujutuste parem prognoosimine paljude Euroopa riikide riiklikus kohanemiskavas. Veel üks näide on EFAS, mis on täielikult kooskõlas komisjoni teatisega „Euroopa Liidu tõhusama katastroofidele reageerimise suunas”, mille nõukogu võttis vastu ja kiitis heaks 2010. aastal ning milles rõhutatakse kooskõlastatud meetmete tugevdamise tähtsust loodusõnnetuste, sealhulgas üleujutuste korral, mis kuuluvad ELi kõige kulukamate loodusõnnetuste hulka.
Rakendamise aeg
Varajase hoiatamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine kestab tavaliselt 1–5 aastat, sõltuvalt süsteemi konkreetsest eesmärgist ja omadustest.
Eluaeg
Varajase hoiatamise süsteemi eluiga on tavaliselt pikk; kuid see sõltub varajase hoiatamise süsteemi hooldamiseks ja ajakohastamiseks ning varajase hoiatamise süsteemi toetava mõõtevõrgu hooldamiseks kättesaadavatest rahalistest vahenditest.
Viiteteave
Veebisaidid:
Viited:
Euroopa Keskkonnaamet, (2013). Varajastest hoiatustestsaadud hilised õppetunnid: teadus, ettevaatusabinõud, innovatsioon. Euroopa Keskkonnaameti aruanne 1/2013.
Avaldatud ajakirjas Climate-ADAPT: Apr 17, 2025
Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?