Varajase hoiatamise süsteemide loomine

Varajase hoiatamise süsteemid on kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiohu vähendamise põhielemendid ning nende eesmärk on vältida või vähendada ohtudest põhjustatud kahju. Selleks et varajase hoiatamise süsteemid oleksid tõhusad, peavad need aktiivselt kaasama inimesi ja kogukondi, keda ohustavad mitmesugused ohud, hõlbustama üldsuse harimist ja teadlikkust riskidest, levitama tõhusalt sõnumeid ja hoiatusi ning tagama pideva valmisoleku ja varajase tegutsemise võimaldamise. Tõhusa varajase hoiatamise süsteemi tähtsus seisneb selles, et kohalikud inimesed tunnistavad selle eeliseid.

Kliimaga seotud riskide varajase hoiatamise süsteemid peavad tuginema usaldusväärsele teaduslikule ja tehnilisele alusele ning keskenduma inimestele või sektoritele, mis on kõige enam ohustatud. See tähendab, et tuleb vastu võtta süsteemne lähenemisviis, mis hõlmab kõiki asjakohaseid riskitegureid, mis tulenevad kas kliimaohtudest või sotsiaalsest haavatavusest ning lühiajalistest või pikaajalistest protsessidest. Varajase hoiatamise süsteemid hõlmavad avastamist, analüüsi, prognoosimist ja seejärel hoiatuste levitamist, millele järgneb reageerimisotsuste tegemine ja rakendamine. Sellised süsteemid on olemas paljudes maailma osades, et jälgida, prognoosida ja hoiatada inimesi näiteks troopiliste tsüklonite, üleujutuste, tormide, tsunami, laviinide, tornaadode, tugevate äikesetormide, vulkaanipursete, äärmusliku kuumuse ja külma, metsatulekahjude, põua jms eest. Selleks et varajase hoiatamise süsteem oleks tõhus ja täielik, peab see koosnema neljast omavahel seotud elemendist: i) riskiteadmised, ii) seire- ja hoiatusteenused, iii) teabe levitamine ja edastamine ning iv) reageerimisvõime.

Euroopas on märkimisväärseid kogemusi varajase hoiatamise süsteemidega, eelkõige seoses üleujutuste ja äkktulvade ohu, tormide, metsatulekahjude, kuumalainete ja põudadega. Varajase hoiatamise süsteemid on otseselt seotud eri sektoritega, mida mõjutavad peamiselt kliimaga seotud riskid, nagu tervis, katastroofiohu vähendamine, põllumajandus, metsandus, hooned, ranniku- ja linnapiirkonnad. Teised võivad saada kaudset kasu varajase hoiatamise süsteemidest, nagu transpordisektor, kui maanteed või raudteed suletakse enne, kui need inimestele negatiivselt mõjuvad, või turism, kui tagatakse, et turismirühmi hoiatatakse juurdepääsu eest teatavale alale või välitegevuste vältimise eest äärmuslike ilmastikuolude ajal.

Mõned varajase hoiatamise süsteemid pakuvad teenuseid ja tooteid rohkem kui konkreetse kliimaga seotud riski jaoks. Meteoalarm on EUMETNETi (Euroopa Meteoroloogiateenuste Võrgustik) ühine jõupingutus, mis hoiatab Euroopas äärmuslike ilmastikunähtuste, sealhulgas tugeva vihma eest, mis võib põhjustada üleujutusi, tugevaid äikesetorme, gale-force tuuli, kuumalaineid, metsatulekahjusid, udu, lund või äärmuslikku külma koos lumetormide, laviinide või raskete ranniku loodete korral. Copernicuse kliimamuutuste teenus (C3S) pakub usaldusväärseid kvaliteetseid kliimaandmeid ja kohandatud teavet Euroopa tasandi sotsiaal-majanduslikele sektoritele, mis on kliimamuutustega kohanemise seisukohast kindlasti olulised. Ka Teadusuuringute Ühiskeskuse hallatav katastroofiohu juhtimise teadmuskeskuse (DRMKC) riskiandmekeskus pakub kogu ELi hõlmavaid kureeritud riskiandmeid andmekogumite majutamise ja riiklike platvormidega linkimise kaudu.

Muud varajase hoiatamise süsteemid keskenduvad konkreetsetele kliimaga seotud riskidele ja/või sektoritele, sealhulgas järgmises tekstis nimetatud üleeuroopalistele näidetele. Lisaks nendele suuremahulistele algatustele on varajase hoiatamise süsteem kavandatud ja rakendatud ka madalamatel tasanditel (riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil), näiteks: i) Austria, kus on välja töötatud raudteetranspordi varajase hoiatamise süsteem, ii) ) Põhja-Makedoonia, mis keskendub kuumalainetele ja on osa riikliku soojuse tervendamise tegevuskava rakendamise meetmetest; iii) Tatabanya (Ungari), et hoiatada linna kuumalainete ja metsatulekahjude eest; iv) Emilia Romagna piirkond (Itaalia), kus paralleelselt reaalajas hüdrometeoroloogilise seire tehnoloogiate väljatöötamise ja täiustamisega ning ulatusliku riskiteavitusprogrammiga on välja töötatud piirkondlik ilmahoiatuse veebiportaal, ning v) Sogn og Fjordane (Norra), mis tegeleb mitme ohuga (valanšid, maalihked, tormipuhangud ja üleujutused).

Soojuslained ja äärmuslik kuumus

Euroopas on alates 2000. aastast esinenud mitmeid äärmuslikke suviseid kuumalaineid (vt Euroopa Keskkonnaameti näitaja „Üleilmne ja Euroopa temperatuur“), mis on toonud kaasa suure suremuse ja sotsiaal-majandusliku mõju. Soojuslained muutuvad prognooside kohaselt sel sajandil kogu Euroopas sagedasemaks ja kestavad kauem kõigi kiirraudtee stsenaariumide korral. Suure heite stsenaariumi (RCP8.5) puhul prognoositakse, et 21. ^sajandi teisel poolel esinevad väga äärmuslikud kuumalained (palju tugevamad kui 2003. või 2010. aasta kuumalained) sama sageli kui iga kahe aasta järel. Mõju on eriti tugev Lõuna-Euroopas. Vastusena sellisele ohule inimeste tervisele ja mitmesugustele majanduse seisukohast olulistele sektoritele on paljud riigid võtnud kohanemisvõimalusena kasutusele kuumaga seotud varajase hoiatamise süsteemid. Euroopa tasandil toimib EuroHEAT kliimaalase teabe otsuste tegemise abivahendina soojuse valdkonnas.

Põud

Põudade tõsidus ja sagedus näib olevat mõnes Euroopa osas suurenenud (vt Euroopa Keskkonnaameti näitaja „Meteoroloogilised ja hüdroloogilised põuad”), eelkõige lõuna- ja kagupiirkondades. Prognooside kohaselt suureneb põua sagedus, kestus ja raskusaste suuremal osal kontinendist. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viienda hindamisaruande kohaselt prognoositakse kõige suuremat kasvu Lõuna-Euroopas, kus konkurents erinevate veekasutajate, näiteks põllumajanduse, tööstuse, turismi ja kodumajapidamiste vahel tõenäoliselt suureneb. Euroopa põuavaatluskeskus (EDO) sisaldab põuaga seotud teavet erinevatest andmeallikatest. Erinevad vahendid võimaldavad kuvada ja analüüsida põuaga seotud teavet, samas kui teenus "Drought News" annab ülevaate olukorrast peatse põua korral.

Üleujutus

Aastatel 1980–2010 suurenes väga raskete üleujutuste arv Euroopas, kuid nende põhjused varieerusid aastate lõikes märkimisväärselt: parem aruandlus, maakasutuse muutused ja sademete hulga suurenemine teatavates Euroopa piirkondades. Prognoositakse, et kliimamuutused intensiivistavad hüdroloogilist tsüklit ning suurendavad üleujutuste esinemist ja sagedust suures osas Euroopast. Tugevatest kohalikest sademetest tingitud üleujutused ja äkktulvad sagenevad tõenäoliselt kogu Euroopas (vt Euroopa Keskkonnaameti näitaja „Jõgede üleujutused”). Rannikutormid ja üleujutused on kõige sagedasemad ja kulukamad äärmuslikud ilmastikunähtused Euroopas, mis moodustavad 69 % kõigist looduskatastroofidest. Näiteks 2010. aastal tabas Prantsusmaad vaevalt talvine torm Xynthia, milles hukkus 51 inimest ja mille tekitatud kahju oli üle 1,5 miljardi euro (EEA, 2013). Üleujutuste eest kaitsmisel on kõige asjakohasem mittestruktuurne meede endiselt suurem võime prognoosida merreheite tippkoormust. Üleujutuste eest hoiatamine 3–10 päeva jooksul annab võimaluse võtta vajalikke kodanikukaitse- ja erakorralisi meetmeid, minimeerides mõju inimeludele ja majanduslikule kahjule. Euroopa üleujutuste häiresüsteem (EFAS) toetab ettevalmistavaid meetmeid enne suurte üleujutuste puhkemist, eelkõige suurtes riikidevahelistes vesikondades ja kogu Euroopas üldiselt. EFAS on välja töötatud ja seda on katsetatud Teadusuuringute Ühiskeskuses tihedas koostöös riiklike hüdroloogia- ja meteoroloogiateenistuste, Euroopa elanikkonnakaitse ja muude uurimisinstituutidega.

Tulekahju

Tuleoht sõltub paljudest teguritest: kliimamuutused, taimestik, metsamajandamistavad ja muud sotsiaal-majanduslikud tegurid. Soojemas kliimas prognoositakse kogu Euroopas karmimaid tuleolusid ning sellest tulenevalt tuleohtliku piirkonna laienemist ja pikemaid tulekahjuhooaegu. Tulekahjude mõju on eriti tugev Lõuna-Euroopas (vt Euroopa Keskkonnaameti metsatulekahjude näitaja). Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem (EFFIS) toetab talitusi, kes vastutavad metsade kaitsmise eest tulekahjude eest ELi riikides, ning annab Euroopa Komisjoni talitustele ja Euroopa Parlamendile ajakohastatud ja usaldusväärset teavet metsatulekahjude kohta. EFFIS käitab moodulit, mis genereerib igapäevaseid kaarte 1–9 päeva prognoositud tuleohtlikkuse taseme kohta, kasutades numbrilisi ilmaennustusi. Moodul on aktiivne aastaringselt, kuigi metsa- ja maastikupõlengute hooaja tuum on enamikus riikides 1. märtsist kuni 31. ^oktoobrini.

Tervisega seotud riskid: vektorite kaudu levivad haigused ja aeroallergeenid

Üleilmastumine ja keskkonnamuutused, sotsiaalsed ja demograafilised tegurid ning tervishoiusüsteemi suutlikkus on olulised nakkushaiguste põhjustajad, mis võivad toimida ka epideemiate lähteainetena. Seega võib nende tegurite muutuste jälgimine aidata ennetada või isegi prognoosida nakkushaiguste levikut. Kliimamuutused võivad muuta vektoritega levivate haiguste geograafilist ulatust Euroopas, mistõttu on varajane hoiatamine muutumas veelgi olulisemaks (vt Euroopa Keskkonnaameti vektoritega levivate haiguste näitaja). Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) jaoks soovitatakse Euroopa vektorborgi haiguste varajase hoiatamise süsteemide prototüüpi: keskkonna-, kliima- ja sotsiaal-majanduslikud haigustekitajad võivad anda aega kiireks reageerimiseks rahvatervisele, et piirata siirutajatega levivate haiguste tekke ja levikuga seotud inim- ja finantskulusid ELis.

Kliimamuutustest tingitud temperatuuri tõus tähendab, et taimed ja puud õitsevad varem ja kauem, pikendades paljude õietolmuallergiaga inimeste kannatusi. Euroopa aeroallergeenide võrgustik (EAN) koondab õietolmu ja seente eoste andmeid Euroopa õietolmuteabe teenuste, üksikute mõõtmiskohtade ja andmetarnijate kohta väljaspool Euroopat. Võrgustik hõlmab 38 riiki ja rohkem kui 600 mõõtmiskohta. EAN-andmebaas on õietolmuprognooside põhivahend ja seega hädavajalik õietolmuteabe teenuse jaoks kogu Euroopas. Teenuste arendamine viimastel aastatel (sh Euroopa koormuskaardid, õietolmupäevik õietolmu allergikutele ja personaliseeritud teave õietolmu kohta) ei oleks olnud võimalik ilma Euroopa õietolmu andmebaasita. Copernicuse atmosfääriseire teenus (CAMS) moodustas partnerluse Euroopa aeroallergeenide võrgustikuga (EAN) ja uurib tehnoloogiaid õietolmu automaatseks jälgimiseks peaaegu reaalajas kogu Euroopas.