Austria soojuskaitsekava rakendamine

Austrias esineb kuumalaineid korduvate intervallidega. Kliimamuutuste tõttu on oodata pikemaid ja sagedasemaid kuumalaineid. Soojuslained on määratletud püsiva päevase ja öise temperatuuriga, mis ületab teatud piirid, mõjutades negatiivselt üksikisikute ja riskirühmade tervist.

Viimastel aastakümnetel on Austria madalates piirkondades mõõdetud uusi rekordiliselt kõrgeid temperatuure. Öised miinimumtemperatuurid tõusevad üle 20 °C, eriti kuumal ajal. See toob kaasa termofüüsikalise koormuse suurenemise kuumadel päevadel ja kuumalainete ajal ning suremuse suurenemise kuumalainete ajal, eriti suure riskiga rühmades (nt eakad, lapsed ja krooniliselt haiged inimesed). Samuti on antud võimalik jõudluse halvenemine kuumadel päevadel ja kuumalainete ajal.

Austria soojuskaitsekava peamine eesmärk on vähendada kuumastressi ja vältida täiendavaid kliimamuutustega seotud negatiivseid tervisemõjusid elanikkonnale, eriti kuumasaartel (nt kuumasaarte mõjust mõjutatud linnapiirkondades). Lisaks kliimamuutustele on Austria ühiskonnas oodata ulatuslikke demograafilisi muutusi. Muutused elanikkonna suuruses, vanuselises jaotuses, üheliikmeliste leibkondade arvus või muudes demograafilistes näitajates mõjutavad keskkonna käitlemist, aga ka konkreetseid vajadusi (nt kuumustundlikkus suureneb vanusega). Kava eesmärk on suurendada teadlikkust pikaajaliste kuumalainete põhjustatud terviseprobleemidest. Praktilised näpunäited ja juhend ametiasutustele ja institutsioonidele peaksid aitama vältida kuumast põhjustatud haigusi ja surmaga lõppevaid inimohvreid.

Erilist tähelepanu pööratakse krooniliselt haigetele inimestele, halvas tervislikus seisundis inimestele, lastele, eakatele ja inimestele, kes elavad üha enam kuumalainete all kannatavates piirkondades. Selle kavaga kehtestatakse valitsusasutuste rollid ja ülesanded riiklikul ja piirkondlikul (Bundeslandi) tasandil. Kuigi seda koordineerib keskselt tervishoiu- ja naisteküsimuste ministeerium, on sellel detsentraliseeritud tegevusstruktuur.

Kavas ette nähtud peamised elemendid ja meetmed hõlmavad järgmist:

• iga kava elluviimisse kaasatud asutuse rollide ja vastutusalade kindlaksmääramine. Tervishoiusektoris hõlmavad rollid ja kohustused riiklikku ja piirkondlikku tasandit. Tervishoiu- ja naisteküsimuste ministeerium teavitab kuumushoiatusest oma veebilehel ning pakub ja edendab kodanikele ettevaatusabinõusid. Provintsid annavad võimalikult varakult konkreetset teavet eri sihtmärkidele (nt vanadekodud, hooldekodud, haiglad, lasteaiad).
• Riiklik meteoroloogiateenistus (ZAMG) annab üldsusele iga päev hoiatusi äärmuslike temperatuuride ja kuumalainete ohuolukorra kohta. Kaalutakse nelja võimalikku häiretaset: i) roheline, mis näitab normaaltemperatuuri kõnealusel aastaajal; ii) kollane, mis näitab, et temperatuur on kõrgem ja see võib avaldada kahjulikku mõju kõige tundlikuma elanikkonna tervisele; iii) oranž, mis näitab, et temperatuur on kõrge ja see võib avaldada kahjulikku mõju tundliku elanikkonna tervisele; vi) punane, mis viitab äärmiselt kõrgetele temperatuuridele, mis võivad avaldada märkimisväärset kahjulikku mõju tervisele.
• Iga häiretaseme jaoks kehtestatakse erikaitsemeetmed, et vähendada võimalikku kahjulikku mõju tervisele; näiteks oranži ja punase hoiatustaseme korral saab aktiveerida järgmised meetmed: a) teavitama elanikkonda, tervishoiuasutusi, sotsiaalteenuseid ja asjaomaseid meediakanaleid häiretasemest ning soovitama, milliseid kaitsemeetmeid (st vee joomine) saab rakendada kuumastressi vähendamiseks; teabematerjale annavad tervishoiu- ja naisteküsimuste ministeerium ja piirkonnad, samuti asjaomased asutused (nt eakate hooldekodud, hooldekodud, haiglad, lasteaiad); b) tõhustada varajases etapis teabevahetuskanaleid (piisav üleminekuaeg) tervishoiusektori ja muude sektorite vahel; c) kooskõlastada tegevust hädaabiteenistustega (nt hädaabiteenistused, mobiilne tervishoid, meditsiiniline ühendus), et edendada õigeaegseid ettevaatusabinõusid; d) kooskõlastada tegevust apteekidega, et teavitada kliente võimalikest kuumastressi ja ravimitega seotud probleemidest.
• Erilist tähelepanu pööratakse haavatavatele elanikkonnarühmadele. Pikemate kuumalainete puhuks on föderaalses toiduohutuse ametis (AGES) üldsusele kättesaadav kuumatelefon.
• Kuumastressi perioodidega seotud suremuse ja haigestumuse seire.
• Esitada tervishoiuministrile ja avalikkusele aruanne aasta jooksul toimunud tegevuste kohta.

Riikliku ja piirkondliku tasandi valitsusasutused olid kaasatud kava väljatöötamisse ja tegid koostööd, täites kava elluviimise eri etappides erinevaid rolle. Teised asjaosalised on tervishoiutöötajad, haiglad ja muud erakorralise meditsiini töötajad.

Riiklik meteoroloogiateenistus (ZAMG) edastab meediale teateid häiretasemete ja vastavate nõutavate riskivähendamismeetmete kohta. Trükitud materjalid riskide vähendamise kohta on laialdaselt kättesaadavad kliinikutes ja muudes kohtades, mis on suunatud haavatavatele rühmadele, nagu eakate kodud. Teave on kättesaadav ka tervishoiu- ja naisteküsimuste ministeeriumi veebisaidil ning piirkondlike tervishoiuasutuste veebisaidil.

Riiklikku hoiatussüsteemi hakatakse riiklikul tasandil paremini tundma ning kahe piirkonna (Steiermark ja Kärnten) varasemad kogemused olid hea alus selle arendamiseks Austrias.

Steiermarki ja Kärnteni provintside puhul saadetakse kõigile asjaomastele osalistele suunatud e-kiri üksikasjaliku prognoosi, nõuannete ja linkidega lisateabe saamiseks. Üksikasjad on esitatud vastavates kavades. Näiteks Steiermarkis töötasid provintsi tervishoiuasutused välja andmekogumi, et teavitada kõiki asjaomaseid organisatsioone. Seda andmekogu vahetatakse ZAMG-ga ja kasutatakse soojushoiatuste jaotusnimekirjana. Kuumhooaja alguses saavad kõik Steiermarki asjaomased organisatsioonid soojuskaitsekava kohta üldist teavet. Pärast häiretaseme aktiveerimist saadetakse niipea kui võimalik e-kiri piirkondlike prognoosidega, sealhulgas teabelehed ja asjakohane lisateave.

Viini provintsis hoiatab ennetav soojushoiatusteenistus koostöös ZAMGga kõiki selle valdkonna asjaomaseid osalejaid ning annab üldsusele näpunäiteid ja soovitusi meetmete kohta (Viini soojusjuhis). Soojuse eest hoiatamise teenus töötati välja pärast 2003. aasta kuumalainet Viini linna, ZAMG, meditsiiniülikooli ja Viini piirkondliku haigekassa erinevate osalejatega. Alates 2010. aastast on Viini kodanike jaoks kasutusel ennetav kuumuse eest hoiatamise teenus, mis hoiatab, kui kuumuse taset ületatakse vähemalt kolm päeva järjest. Teavet levitatakse kodanikele Viini linna veebilehe ja provintsi meedia kaudu.

Seda, kuidas riiklik hoiatussüsteem vähendab tegelikult kahjulikke tervisemõjusid, on raske hinnata ning praegu puudub teave, välja arvatud riiklikus meteoroloogiateenistuses (ZAMG) soojushoiatustel tehtud klikkide kvantitatiivne arv. Kava väljatöötamisel tehtav koostöö riikliku ja piirkondliku tasandi ning tervishoiusektori osalejate vahel võimaldab teha realistlikke riskihindamisi, mis põhinevad varajase hoiatamise teabel, ning tagab seega kiirema reageerimise tervishoiusüsteemis.

Teine oluline eduküsimus on erinevate temperatuuri katkestusväärtuste kasutuselevõtt, mida kasutatakse muutuste käivitamiseks igas piirkonnas. See on siiski osa kavast, mille üle otsustavad provintsid ja riiklik meteoroloogiateenistus (ZAMG), kes saavad kasu täpsemast teabest.

Kava rahastab täielikult tervishoiu- ja naisteküsimuste ministeerium. Selle kavaga tegelevad töötajad töötavad ka muudes ennetusvaldkondades, mistõttu on kavaga seotud kulusid ja ressursse väga raske hinnata.

Määratluse kohaselt on selle kava eelis kahjulike tervisemõjude ennetamine. Selle kasu mõõtmine on keeruline ja seda ei ole veel analüüsitud ega arvutatud, kuid kuna kava kehtib esimest korda 2017. aastal, jälgitakse ja hinnatakse selle mõju lähiaastatel.

Soojuskaitsekava on riiklik kava, mille on välja töötanud, mida rahastavad ja rakendavad tervishoiu- ja naisteküsimuste ministeerium ning kõik asjaomased osalejad tervise ja varajase hoiatamise valdkonnas riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Alates 2003. aastast kuumalainega saadud kogemuste põhjal loodi 2017. aastal Austria soojuskaitsekava, mis hakkab toimima igal aastal.

Eeldatakse, et kavas ette nähtud meetmed jätkuvad pikas perspektiivis. Kava on kavas läbi vaadata pärast esimeste kogemuste saamist eelseisvatel suveperioodidel.

Sonja Spiegel
Deputy Head of Unit III/5
Ministry of Health and Woman´s Affairs
E-mail: sonja.spiegel@bmgf.gv.at