Soojustervise tegevuskavad

This page is currently under construction, so it may look a bit different than you're used to. We're in the process of preparing a new layout to improve your experience. A fresh new look for the adaptation options pages is coming soon.

Puuduvad

Heat Health Action Plans (HHAPs) are key tool for reducing fatalities and preventing other health impacts during periods of high temperatures (WHO Europe, 2021; IPCC WGII, 2022). Their implementation involves several coordinated actions: 1) appointing a main authority to lead the plan and ensure collaboration across sectors such as health services, meteorology, and emergency response; 2) establishing an action when temperature thresholds are reached; 3) organising public communication with clear messages shared through various channels to inform people—especially vulnerable groups—about how to stay safe; 4) envisioning specific measures to avoid exposure, take care of most vulnerable groups and provide health care, social services and infrastructure; 5) incorporating real-time health surveillance in the planning process. Finally, the effectiveness of the plan is monitored through data on heat-related illnesses and fatalities, and the results are evaluated regularly to make improvements. Authorities report activities and outcomes to stakeholders and the public to ensure transparency and accountability.

Eelised

Improves the protection of especially vulnerable people.
Improves preparedness of healthcare and social systems.
Enhances public awareness and education on climate change effects on health.
Creates more mid- to long-term preparedness of the health and social care system (e.g. through staff training and planning, appropriate health care and improvement of the physical environment).

Puudused

May be poorly effective if a coordinating body is lacking and collaboration between institutions is scarce.
Inaccurate or delayed alert systems can result in ineffective responses and missed opportunities to act.
The absence of a clear communication plan may lead to confusion about what information needs to be shared.
May require dedicated efforts to ensure that the whole population (including marginalised groups) is informed.

Loe kohandamisvõimaluse täisteksti

Kirjeldus

Euroopas on alates 2003. aastast esinenud mitmeid äärmuslikke suviseid kuumalaineid ja pidevalt uusi rekordeid äärmuslike temperatuuride osas, mis on toonud kaasa kuumaga seotud haigestumuse ja suremuse, vähenenud tööviljakuse ja majandusliku mõju. Sarnase või suurema magnituudiga kuumalainete sagedus eeldatavasti suureneb (IPCC, 2022; Brogno et al, 2025; EEA, nr 1/2017) kuni üks kord kahe aasta jooksul 21.^sajandi teisel poolel suure heite stsenaariumi korral (RCP 8.5).

Selleks et parandada rahvatervise reageerimist äärmuslikele temperatuuridele ja kuumalainetele, on projekti EuroHEAT raames kvantifitseeritud WHO Euroopa piirkonna linnade soojuse mõju tervisele ning tehtud kindlaks võimalused, kuidas parandada tervishoiusüsteemide valmisolekut ja nende reageerimist tervise kaitsmisele. Projekti põhisõnum on see, et kuumus ohustab tervist ja kliimamuutus suurendab kuumalainete esinemist.

Kuuma ilma mõju tervisele on võimalik ennetada ning vastu võtta rahvatervise strateegiaid ja meetmeid. Ennetamiseks on vaja eri tasandite meetmeid, sealhulgas meteoroloogilise varajase hoiatamise süsteeme, õigeaegset avalikku ja meditsiinilist nõustamist, eriti haavatavatele rühmadele suunatud tervishoiuteenuseid, linna- ja tehiskeskkonna parandamist (nt eluaseme ja ruumilise planeerimise parandamine) ning selle tagamist, et tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid on valmis meetmeid võtma. Need meetmed võib integreerida kindlaksmääratud soojustervise tegevuskavasse.

EuroHEATi projektis soovitati kuumustervise tegevuskava koostamiseks järgmist kaheksat sammu:

asutuste ja institutsioonide vaheline koostöö ning vastuste koordineerimise eest vastutava organi kindlaksmääramine;
täpsete ja õigeaegsete hoiatussüsteemide kättesaadavus;
kuumusega seotud tervisealane teave, mis on eelnevalt välja töötatud;
soojusega kokkupuutumise vältimine või vähendamine;
Erilist tähelepanu pööratakse haavatavatele elanikkonnarühmadele;
tervishoiu-, sotsiaal- ja infrastruktuuriteenuste osutamine;
Reaalajas tervisekontroll on kaasatud planeerimisprotsessi ja
Järelevalve ja hindamise komponendid ja kriteeriumid.

Soojustervise tegevuskavade või sarnaste kavade näited riiklikul tasandil on järgmised:

Algatusi võib leida ka piirkondlikul tasandil, näiteks Saksamaal Kasseli piirkonnas rakendatud teenus „Heat Hotline Parasol“.

Euroopa riikides kasutatavad süsteemid ulatuvad traditsioonilisest passiivsest teabevahetusest (nt meediaväljaanded) kuni haavatavate isikute aktiivse teavitamiseni (nt hoiatused saadetakse sihtrühmadele).

Sidusrühmade osalemine

Soojustervise tegevuskavade ettevalmistamiseks on väga oluline eri osalejate koostöö. See hõlmab osalejaid eri institutsioonidest (mitmest asutusest) ja eri sektoritest (sektoritevaheline), nagu peaaegu kõigi hädaolukorra lahendamise kavade puhul. Kuigi paljud meetmed kuuluvad tervishoiusektorisse, on väga oluline ka muude sektorite aktiivne kaasamine. Lisaks töötatakse soojustervise tegevuskavad sageli välja riiklikul tasandil ning neid rakendatakse ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Seega on äärmiselt oluline kaasata asjaomased institutsioonid ja osalejad kõigil valitsemistasanditel ning teha nende vahel vertikaalset koostööd.

Teabevahetus on terviseriskide juhtimise lahutamatu osa, mis hõlmab selliste riskidega seotud teabe, kontseptsioonide või probleemide interaktiivset vahetamist üksikisikute, rühmade ja institutsioonide vahel. Dialoogi alustamine eri osalejate, sealhulgas sihtkasutajate vahel nii vara kui võimalik toob mitmesugust kasu. Seetõttu on alguses vaja anda teavet ja teadmisi. See suurendab eri osalejate teadlikkust ja muret. Eriti kaasnevad jõupingutused, nagu elanikkonna teadlikkuse suurendamine soojusega seotud mõjude ja terviseprobleemide kohta, keskendudes eelkõige kõige haavatavamatele rühmadele, kes on vastuvõtlikud kuumusest tulenevatele terviseriskidele, on iga soojustervise kava ja selle eduka rakendamise äärmiselt olulised komponendid.

Edu ja piiravad tegurid

Tuginedes WHO Euroopas soojuse ja tervise valdkonnas saadud kogemustele (nt EuroHEAT, Health advic e ja Euroopa kliimamuutuste tervise töörühm) ning tuginedes olemasolevatele soojustervise tegevuskavadele ja kirjandusele, saab kindlaks määrata soojustervise tegevuskavade eduka rakendamise põhielemendid:

kava rakendamise ja mitut asutust hõlmava koostöö eest vastutav koordineeriv asutus;
täpsed ja õigeaegsed häiresüsteemid, et määrata kindlaks meetmete võtmise künnised;
soojusega seotud terviseteabe teavitamise ja edastamise kava, sealhulgas selge teave selle kohta, mida tuleb edastada, kellele ja millal;
soovitused (nt soojusega kokkupuute vähendamise kohta ja nõuanded selle kohta, kuidas hoida sisetemperatuur kuumahoogude ajal madalal), mis on suunatud kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele;
tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi parem valmisolek keskpikas ja pikas perspektiivis (nt töötajate koolitamise ja planeerimise, asjakohase tervishoiu ja füüsilise keskkonna parandamise kaudu);
kuumastressi perioodidega seotud suremuse ja haigestumuse seire ning hindamismehhanism kava tulemuslikkuse hindamiseks;
Anda peamistele sidusrühmadele (nt tervishoiuminister) ja üldsusele aru aasta jooksul välja töötatud tegevustest.

Need elemendid ei ole järjestikused, kuigi mõned puudutavad peamiselt planeerimist ja teised rohkem reageerimist.

Kavade täielikuks rakendamiseks on vaja eri osalejate vahelist koordineerimist riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. See jõupingutus võib olla nõudlik ja see tuleb üksikasjalikult kindlaks määrata, eelkõige seoses teabevoo ja nõuannetega selle kohta, kes mida ja millal teeb. Isegi kui teave on hästi edastatud, ei tähenda see tingimata, et jõutakse kõige haavatavamate ühiskonnarühmadeni (eakad, väikelapsed, praeguste terviseprobleemidega inimesed jne) ja nad saavad esitatud teabe põhjal tegutseda. Soovitatud meetmete rakendamiseks võib olla vaja teha täiendavaid jõupingutusi, mis eeldab muid rahalisi jõupingutusi ja mida võib olla lühiajaliselt raskem rakendada (nt hoonete vahetamise korral).

Kulud ja tulud

Enamikku olemasolevatest kavadest juhivad ja/või rahastavad asjaomased valdkondlikud ministeeriumid; mõnel juhul olid kava väljatöötamise ja (katse)rakendamise lähtepunktiks teadusprojektid. Soojustervise tegevuskava täielik rakendamine nõuab töötajate tööd mitmesugustes terviseriskide ennetamisega seotud valdkondades, seega on kavadega seotud kulude ja ressursside hindamine üsna keeruline ja kontekstipõhine.

Kavadest saadav kasu seisneb kahjulike tervisemõjude ennetamises, eelkõige kõige haavatavamate sihtrühmade puhul. Seni ei ole kasu täielikult analüüsitud ega arvutatud, sest paljud kavad on koostatud vaid mõneks aastaks ja seega jälgitakse neid praegu, kuid neid ei ole veel hinnatud.

Üldiselt võib öelda, et teabe edastamine piirkondlikele ja kohalikele mitut osalejat hõlmavatele osalejatele – kes saavad vastavalt kas ennetada või vähemalt minimeerida kahjulikku mõju tervisele – võrreldes teabe puudumisega on juba selge kasu. See kehtib ka kulude kohta, sest esitatud teave aitab tervishoiutöötajatel ja nendega seotud tervishoiuasutustel oma tegevust tõhusalt planeerida.

Õiguslikud aspektid

Soojustervise tegevuskava õiguslik ja poliitiline alus võib olla erinevat laadi ning see võib sisaldada selliseid dokumente nagu kohanemisstrateegiad, kohanemiskavad või riskide vähendamise/juhtimise strateegiad. Enamik kavasid on välja töötatud riiklikul tasandil. Mõnel juhul olid piirkondlikud kavad juba olemas; riiklik kava töötati välja nende kogemuste põhjal ja selle eesmärk on esitada üldkava riiklikul tasandil (nt Austria puhul).

Rakendamise aeg

Soojustervise tegevuskava väljatöötamine on suhteliselt kiire protsess, mis võib kesta paar aastat, sõltuvalt ka tervise ja varajase hoiatamise valdkonnas osalejate vahelise vajaliku koostöö tasemest. Rakendamine ja selle järelevalve on pidev jõupingutus. Enamik soojustervise tegevuskavasid toimib maist septembrini.

Eluaeg

Tavaliselt eeldatakse, et kavades ette nähtud meetmed jätkuvad pikas perspektiivis. Järelevalve, hindamine ja läbivaatamine on iga kava olulised osad, et kohandada seda muutuvate tingimustega. Mõnes kavas nähakse ette kava läbivaatamine pärast seda, kui on saadud rohkem kogemusi.

Viited

World Health Organisation (WHO)

EuroHEAT project, including the document: WHO Regional Office for Europe, (2009). Improving public health responses to extreme weather/heatwaves – summary for policy-makers