Põhja-Makedoonia soojustervise tegevuskava rakendamine

Põhja-Makedoonia Vabariik on väike (25 713 km ²) merepiirita riik, mis asub keset Balkani poolsaare Lõuna-Euroopas. Vaatamata oma suhteliselt väikesele pindalale on riigis mitmekesine kliima, kus on kaheksa kliimapiirkonda. Viimase 25 aasta jooksul on täheldatud muutusi ülemaailmses kliimas. Keskmise temperatuuri mitmeaastase kõikumise analüüs näitab, et 1950. aastatel mõõdeti suhteliselt kõrgemat õhutemperatuuri kõigis Põhja-Makedoonia territooriumi meteoroloogiajaamades. Pärast seda perioodi oli 20-aastane periood suhteliselt külmem (1971–1993), samas kui järgnevatel aastatel oli keskmine aastane temperatuur pidevalt kõrgem kui mitmeaastane keskmine (USAID, 2018).

Nagu on märgitud kolmandas kliimamuutusi käsitlevas riiklikus teatises (2014), on aastate 1981–2010 keskmise õhutemperatuuri erinevus võrreldes vaatlusaluse võrdlusperioodiga (1961–1990) vahemikus 0,2–0,5 °C (sõltuvalt asukohast). Kliimastsenaariumide kohaselt (mis põhinevad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruandel heitestsenaariumide kohta) on keskmise temperatuuri eeldatav tõus sajandi keskpaigaks (võrreldes võrdlusperioodiga 1986–2005) madala, keskmise ja kõrge temperatuuri puhul vastavalt 1 °C, 2 °C ja 2,5 °C. Lähitulevikus (2016–2035) kaalutakse kõigis kolmes heitestsenaariumis keskmise temperatuuri tõusu ligikaudu 1 °C võrra võrreldes võrdlusperioodi (1986–2005) temperatuuriga.

Selle eesmärk on vähendada praegust ja tulevast haigestumust ja suremust, mis on seotud äärmuslike temperatuuride ja kuumalainetega. Eelkõige keskendutakse kavas ja sellega seotud hoiatussüsteemis kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele: eakad, imikud ja kuni viieaastased lapsed, krooniliselt haiged, ülekaalulised inimesed, välitöötajad ja inimesed, kelle sotsiaal-majanduslik seisund muudab nad kliimamuutuste mõjude suhtes haavatavamaks (nt kodutud). Riigi tervishoiusüsteemil on oluline roll kliimamuutustega seotud terviseriskidega tegelemiseks vajalike kohanemis-, ennetus- ja reageerimismeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel järgmiselt:

• tugevdada olemasolevat rahvatervisealast suutlikkust varajaseks avastamiseks ja piisavaks reageerimiseks;
• kliimamuutustega potentsiaalselt seotud uute haiguste tagajärgede ennetamine;
• Suurendada elanikkonna teadlikkust kliimamuutuste ja tervise vahelistest võimalikest seostest.

Soojustervise tegevuskava valmis 2011. aastal ja Makedoonia valitsus võttis selle vastu 2012. aastal. Kava rakendamise raames võeti kasutusele soojatervise hoiatussüsteem. Süsteem on endiselt aktiivne ja toimib ajavahemikul 1. mai – 30. september. Selle tegevusse on kaasatud järgmised organid:

• valitsusülene asutus (mis koosneb tervishoiuministeeriumist, rahvatervise instituudist, töömeditsiini instituudist ja muudest asjaomastest riiklikest sidusrühmadest), mis koordineerib kuumalaine hoiatust ning vastutab sellega seotud roheliste (valvsus), kollaste (hoiatus/valmisolek), oranžide (kuumalaine) ja punaste (hädaolukord) faaside aktiveerimise eest. Samuti koordineerib ta kohalike sidusrühmadega rakendatavaid meetmeid.
• meteoroloogiaamet, mis teavitab tervishoiuministeeriumi häiretasemete tõenditest ja edastab operatiivselt 24–48-tunnise kuumalaine hoiatuse, ning
• rahvatervise amet, mis hindab kuumalainete mõju kindlaksmääratud näitajate alusel, nagu on sätestatud riiklikus kuumalainete kavas (SCORCH, 2020).

Hoiatussüsteem on osa humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi kavandatud laiemast lähenemisviisist ning see hõlmab järgmist:

• soovitused tervise- ja sotsiaalasutustes soojusega kokkupuute vähendamiseks (ja erikaitsekavad kõige haavatavamate elanikkonnarühmade jaoks);
• teabevahetusstrateegia, millega teavitatakse kodanikke ning tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnaga seotud inimesi kuumalainete ajal võetavatest kaitsemeetmetest. Eelkõige viidatakse strateegias eespool nimetatud soovitustele;
• Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide valmisoleku pikaajaline planeerimine, sealhulgas personali planeerimine ja koolitamine, tervisekaitse pidev parandamine ja uute haljasalade loomine;
• Kava seire ja hindamine: hiljutine uuring (2020) töötati välja koos Université Catholique de Louvainiga (Louvaini ülikool, Belgia).
• Androidi mobiiltelefonide rakendus, et anda kasutajatele õigeaegselt soojus- ja terviseohu hoiatusi ning nendega seotud soovitusi.

Soojustervise tegevuskava rakendamise eest vastutab üldiselt tervishoiuministeerium. Tervishoiuministeeriumis tegutseb alates 2007. aasta juulist soojus- ja tervisemõjude seire komisjon ning 2009. aasta juunis loodi kliimamuutuste ja tervise komisjon. Mõlemad komisjonid osalesid kõrgetasemelise tegevuskava ettevalmistamisel ning teevad koostööd kava rakendamisel, järelevalvel ja hindamisel. Kliimamuutuste ja tervise komisjon tegutseb koordineeriva asutusena ning vastutab teiste institutsioonide kaasamise eest kavas kirjeldatud tegevuste rakendamisse. Soojuse ja tervise mõjude seire komisjon teostab järelevalvet meetmete praktilise rakendamise üle, eelkõige nende üle, mis on seotud kodanike ja tervishoiutöötajate õigeaegse teavitamisega. Vajaduse korral on soovitatav, et selles komisjonis ja kava rakendamises osaleksid teiste asjaomaste institutsioonide töötajad. Sellega seoses on asjaomased institutsioonid ja muud osalejad järgmised: rahvatervise instituut ja rahvatervise keskused, töötervishoiu instituut, kriisiohjekeskus, hüdrometeoroloogia instituut, kaitse- ja päästedirektoraat, omavalitsuste elukeskkonna parandamise osakonnad, transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium, töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium, haridus- ja teadusministeerium, Makedoonia Punane Rist, meedia ja lõpuks valitsusvälised sektorid.

Praeguses rakendusetapis on see koostööpõhine lähenemisviis osutunud tõhusaks. Näiteks kriisiolukordadeks ja kliimamuutustega seotud hädaolukordadeks valmisoleku tugevdamiseks toimus viimane simulatsiooniõppus 21. ^novembril 2018 Kumanovos. Peamised kaasatud asutused olid tervishoiuministeerium, Strumica üldhaigla (oluline piirkondlik haiglakeskus), erakorralise meditsiini teenistus, kriisiohjekeskus, Punane Rist, tuletõrjeüksused, siseministeerium, kaitseministeerium ja Maailma Terviseorganisatsioon. Enne simulatsiooniõppust peeti mõned ettevalmistavad koosolekud, et määrata kindlaks õppuse parameetrid, nagu eeldatavad inimohvrid, hädaolukorra lahendamise kava käivitamise käivitavad näitajad, triaaž ja patsientide liiklusvoog ning haiglate ja kiirabitöötajate kohustused. Simulatsioon võimaldas ametiasutustel testida üldist valmisolekut.

Kõrgetasemelise tegevuskava katseetapis (2009–2011) saadud kogemustest ilmnes, et:

• teave kliimamuutuste mõju kohta tervisele tuleb teadusuuringute valdkonnast tõlkida poliitikakujundajate jaoks asjakohastesse keeltesse ja ajaskaaladesse;
• väga oluline on kliimamuutusi ja nendega seotud mõjusid käsitlevate riiklike andmete kättesaadavus ning inimsuutlikkuse oluliste lünkade mõistmine;
• kaasata tuleb kõik asjaomased sidusrühmad ja nende teabevajadused võivad olla erinevad.

Põhja-Makedoonia tervisevaldkonna kõrgetasemelise tegevusprogrammi kogemuste kohaselt nõuaks tervise ja soojusega seotud mõju tugevdamine üldisemalt järgmist:

• maksimeerida koostoimet olemasolevate vahendite ja institutsioonidega;
• tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektori töötajate ettevalmistamine kliimamuutuste tervisega seotud tagajärgedele reageerimiseks ning tervishoiuteenuste tugevdamine, et tegeleda kliimaga seotud sündmustega õigeaegselt;
• edendada terviseküsimustega arvestamist ja nendega seotud reageerimist teistes sektorites;
• Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektori tööjõu suutlikkuse suurendamine. Sellega seoses jõustati tööohutuse ja töötervishoiu seadus (endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametlik väljaanne nr 92/07), et rakendada riikliku kuumalainekava meetmeid töötajate tervise kaitsmiseks kuumalaine ajal.

Põhja-Makedoonia osales kaheaastases (2009–2011) WHO projektis „Tervise kaitsmine kliimamuutuste eest“. Tegemist oli seitsme riigi (Albaania, Kasahstan, Kõrgõzstan, Venemaa Föderatsioon, Tadžikistan, Põhja-Makedoonia ja Usbekistan) algatusega, mida rahastati Saksamaa föderaalse keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutuse ministeeriumi rahvusvahelise kliimaalgatuse raames. Projekti üldeesmärk oli suurendada suutlikkust mõista kliimamuutustest tulenevaid terviseriske ja neile reageerida ning töötada välja soojustervise tegevuskava. Projekti raames tehtud WHO uuring riigis näitas, et kohanemiskuludega on võimalik võrrelda kahjukulusid, mis tulenevad selliste haigusjuhtude ja surmajuhtumite sagenemisest, mida ei hoitud ära. Soojustervisega kohanemise meetmete aastased kulud olid hinnanguliselt 12 miljonit kohalikku rahaühikut, samas kui tervisekahjustuste kulud (haigusjuhtumite ja surmajuhtumite arvu suurenemise tõttu) olid 170 miljonit kohalikku rahaühikut aastas (WHO, 2013).

Põhja-Makedoonia valitsus kiitis riikliku soojustervise tegevuskava heaks 2011. aastal. See on ametlikult seotud kliimamuutustega kohanemise strateegiaga (2011).

Valitsus võttis soojustervise tegevuskava vastu 2011. aastal pärast konkreetsete soojuskaitsemeetmete edukat katsetamist 2010. aasta suvel. Kava rakendamise raames võeti kasutusele soojuskiirguse eest hoiatamise süsteem, mis on endiselt kasutusel.

Praegu ei ole kavas HHAPi läbi vaadata. Soojustervise hoiatussüsteem töötab igal aastal 1. maist kuni 30. septembrini. Eeldatakse, et see jätkab tegevust ja seda ajakohastatakse.

Mihail Kochubovski
Head of Sector of Environmental Health Institute of Public Health of the Republic of North Macedonia
Str. 50 Divizija No.6 1000
Skopje
Republic of North Macedonia
E-mail: kocubov58@yahoo.com 

Põhja-Makedoonia soojustervise tegevuskava, Põhja-Makedoonia Vabariigi rahvatervise keskkonnainstituut ja WHO Euroopa piirkondlik büroo