Põhja-Makedoonia soojustervise tegevuskava rakendamine

Põhja-Makedoonia Vabariik on väike (25,713 km2)merepiirita riik, mis asub Balkani poolsaare keskel Lõuna-Euroopas. Vaatamata oma suhteliselt väikesele pindalale on riigis mitmekesine kliima, kus on kaheksa kliimapiirkonda. Viimase 25 aasta jooksul on täheldatud muutusi globaalses kliimas. Keskmise temperatuuri mitmeaastase kõikumise analüüs näitab, et 1950. aastatel mõõdeti suhteliselt kõrgemat õhutemperatuuri kõigis Põhja-Makedoonia territooriumi meteoroloogiajaamades. Pärast seda ajavahemikku oli 20-aastane periood (1971–1993) suhteliselt külmem, samal ajal kui järgnevatel aastatel oli aasta keskmine temperatuur pidevalt kõrgem kui mitme aasta keskmine (USAID,2018).

Nagu on märgitud kolmandas kliimamuutusi käsitlevas riiklikus teatises (2014), on aasta keskmise õhutemperatuuri erinevused ajavahemikul 1981–2010 võrreldes vaatlusaluse võrdlusperioodiga (1961–1990) vahemikus 0,2–0,5 °C (sõltuvalt asukohast). Kliimastsenaariumide kohaselt (mis põhinevad valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruandel heitestsenaariumide kohta) on keskmise temperatuuri eeldatav tõus sajandi keskpaigas (võrdlusperioodi 1986–2005 suhtes) madala, keskmise ja kõrge temperatuuri stsenaariumi puhul vastavalt 1 oC, 2 oC ja 2,5 oC. Lähitulevikus (ajavahemikul 2016–2035) on kõigis kolmes heitestsenaariumis kaalutud keskmise temperatuuri tõusu ligikaudu 1 oC võrra võrreldes temperatuuriga võrdlusperioodil (1986–2005).

HHAPi eesmärk on vähendada äärmuslike temperatuuride ja kuumalainete põhjustatud praegust ja tulevast haigestumust ja suremust. Eelkõige keskendutakse kavas ja sellega seotud hoiatussüsteemis kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele: eakad, imikud ja kuni viieaastased lapsed, krooniliselt haiged inimesed, ülekaalulised inimesed, välitöötajad ja inimesed, kelle sotsiaal-majanduslik staatus muudab nad kliimamuutuste mõju suhtes haavatavamaks (nt kodutud). Riigi tervishoiusüsteemil on oluline roll kohanemis-, ennetus- ja reageerimismeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, et tegeleda kliimamuutustega seotud terviseriskidega, tehes järgmist:

• tugevdada olemasolevat rahvatervisealast suutlikkust varajaseks avastamiseks ja piisavaks reageerimiseks;
• kliimamuutustega potentsiaalselt seotud uute haiguste tagajärgede ennetamine;
• Suurendada elanikkonna teadlikkust kliimamuutuste ja tervise võimalikest seostest.

Soojustervise tegevuskava valmis 2011. aastal ja Makedoonia valitsus võttis selle vastu 2012. aastal. Kava rakendamise raames võeti kasutusele kuumusohu hoiatussüsteem. Süsteem on endiselt aktiivne ja toimib ajavahemikul 1. mai – 30. september. Selle tegevusse on kaasatud järgmised organid:

• valitsusülene asutus (mis koosneb tervishoiuministeeriumist, rahvatervise instituudist, töötervishoiu instituudist ja muudest asjaomastest riiklikest sidusrühmadest), mis koordineerib kuumalaine hoiatust ja vastutab sellega seotud roheliste (valvsus), kollaste (hoiatus/valmisolek), oranžide (soojuslaine) ja punaste (hädaolukord) faaside aktiveerimise eest. Samuti kooskõlastab ta rakendatavaid meetmeid kohalike sidusrühmadega.
• meteoroloogiaamet, mis teavitab tervishoiuministeeriumi häiretasemete tõenditest ja edastab operatiivselt 24–48-tunnise kuumalaine hoiatuse, ning
• rahvatervise amet, mis hindab kuumalainete mõju riiklikus kuumalainete kavas sätestatud kindlaksmääratud näitajate alusel (SCORCH, 2020).

Hoiatussüsteem on osa tervisetehnoloogia tegevuskavas kavandatud laiemast lähenemisviisist ja hõlmab järgmist:

• soovitused soojusega kokkupuute vähendamiseks tervishoiu- ja sotsiaalasutustes (ning erikaitsekavad kõige haavatavamatele elanikkonnarühmadele);
• Teabevahetusstrateegia, millega teavitatakse kodanikke ning tervishoiu- ja sotsiaalsektoris tegutsevaid inimesi kuumalainete ajal võetavatest kaitsemeetmetest. Eelkõige viidatakse strateegias eespool nimetatud soovitustele;
• Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide valmisoleku pikaajaline kavandamine, sealhulgas: personali planeerimine ja koolitamine, tervisekaitse pidev parandamine ja uute haljasalade loomine;
• Kava järelevalve ja hindamine: hiljutine uuring (2020) töötati välja koos Université Catholique de Louvainiga (Belgia).
• Androidi mobiiltelefonide rakendus, et anda kasutajatele õigeaegselt kuumus- ja tervisehoiatusi ning nendega seotud soovitusi.

Soojustervise tegevuskava rakendamise eest vastutab tervishoiuministeerium. Tervishoiuministeeriumis on alates 2007. aasta juulist tegutsenud soojustervisega seotud tagajärgede seire komisjon ning 2009. aasta juunis loodi kliimamuutuste ja tervise komisjon. Mõlemad komisjonid osalesid tervisetehnoloogia tegevuskava ettevalmistamisel ning teevad koostööd kava rakendamisel, järelevalvel ja hindamisel. Kliimamuutuste ja tervise komisjon toimib koordineeriva organina ning vastutab teiste institutsioonide kaasamise eest kavas kirjeldatud meetmete rakendamisse. Soojustervisega seotud tagajärgede seire komisjon teostab järelevalvet meetmete praktilise rakendamise üle, eelkõige nende üle, mis on seotud kodanikele ja tervishoiutöötajatele õigeaegse teabe andmisega. Soovitatakse, et vajaduse korral osaleksid komisjoni töös ja kava rakendamises inimesed teistest asjaomastest institutsioonidest. Sellega seoses kuuluvad asjaomaste institutsioonide ja muude osalejate hulka: rahvatervise instituut ja rahvatervise keskused, töötervishoiu instituut, kriisiohjekeskus, hüdrometeoroloogia instituut, kaitse- ja päästedirektoraat, omavalitsuste elukeskkonna parandamise osakonnad, transpordi- ja kommunikatsiooniministeerium, töö- ja sotsiaalpoliitika ministeerium, haridus- ja teadusministeerium, Makedoonia Punane Rist, meedia ja lõpuks valitsusvälised sektorid.

Praeguses rakendusetapis on see koostööl põhinev lähenemisviis osutunud tõhusaks. Näiteks selleks, et tugevdada valmisolekut kriisiolukordadeks ja kliimamuutustega seotud hädaolukordadeks, toimus viimane simulatsiooniõppus 21.^novembril 2018 Kumanovos. Peamised kaasatud asutused olid tervishoiuministeerium, Strumica üldhaigla (oluline piirkondlik haiglakeskus), erakorralise meditsiini teenistus, kriisiohjekeskus, Punane Rist, tuletõrjeüksused, siseministeerium, kaitseministeerium ja Maailma Terviseorganisatsioon. Enne simulatsiooniõppust peeti mõned ettevalmistavad koosolekud, et määrata kindlaks õppuse parameetrid, nagu eeldatavad inimohvrid, hädaolukorra lahendamise kava aktiveerimise käivitusnäitajad, triaaž ja patsientide liiklusvoog ning haiglate ja kiirabitöötajate kohustused. Simulatsioon võimaldas ametiasutustel testida üldist valmisolekut.

HHAP katseetapis (2009–2011) saadud kogemustest ilmnes, et:

• teave kliimamuutuste mõju kohta tervisele tuleb teadusuuringute valdkonnast tõlkida poliitikakujundajate jaoks asjakohastesse keeltesse ja ajaskaaladesse;
• väga oluline on kliimamuutuste ja nendega seotud mõju käsitlevate riiklike andmete kättesaadavus ning inimsuutlikkuses esinevate suurte lünkade mõistmine;
• kaasata tuleb kõik asjaomased sidusrühmad ja nende teabevajadused võivad olla erinevad.

Põhja-Makedoonia HHAPi kogemuste kohaselt nõuaks tervise ja soojusega seotud mõjude tugevdamine üldisemalt järgmist:

• olemasolevate vahendite ja institutsioonidega koostoime maksimeerimine;
• tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektori tööjõu ettevalmistamine kliimamuutuste tervisega seotud tagajärgedele reageerimiseks ning tervishoiuteenuste tugevdamine, et tegeleda õigeaegselt kliimaga seotud sündmustega;
• edendada terviseküsimuste ja nendega seotud lahenduste arvessevõtmist teistes sektorites;
• Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesektori tööjõu suutlikkuse suurendamine. Sellega seoses jõustati tööohutuse ja töötervishoiu seadus (endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ametlik väljaanne nr 92/07), et näha ette riiklikus kuumalainekavas sisalduvate meetmete rakendamine töötajate tervise kaitsmiseks kuumalaine ajal.

Põhja-Makedoonia osales kaheaastases (2009–2011) WHO projektis „Tervise kaitsmine kliimamuutuste eest“. See oli seitsme riigi (Albaania, Kasahstan, Kõrgõzstan, Venemaa Föderatsioon, Tadžikistan, Põhja-Makedoonia ja Usbekistan) algatus, mida rahastati Saksamaa föderaalse keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutuse ministeeriumi rahvusvahelisest kliimaalgatusest. Projekti üldeesmärk oli suurendada kliimamuutustest tulenevate terviseriskide mõistmise ja neile reageerimise suutlikkust ning töötada välja soojustervise tegevuskava. Projekti raames tehtud WHO uuring riigis näitas, et on võimalik võrrelda selliste haigusjuhtude ja surmajuhtumite arvu suurenemisest tingitud kahjukulusid, mida ei välditud, kohanemiskuludega. Soojustervisega kohanemise meetmete aastapõhised kulud olid hinnanguliselt 12 miljonit kohalikku rahaühikut (LCU) võrreldes tervisekahjustuste kuludega (haiguste ja surmajuhtumite arvu suurenemise tõttu) 170 miljonit LCU aastas (WHO,2013).

Põhja-Makedoonia valitsus kiitis riikliku kütte- ja tervisealase tegevuskava heaks 2011. aastal. See on ametlikult seotud kliimamuutustega kohanemise tervisestrateegiaga (2011).

Valitsus võttis soojustervise tegevuskava vastu 2011. aastal pärast konkreetsete soojuskaitsemeetmete edukat katsetamist 2010. aasta suvel. Kava rakendamise raames võeti kasutusele terviseohu hoiatussüsteem, mis on endiselt töökorras.

Praegu ei ole kavas HHAP-i läbi vaadata. Soojustervise hoiatussüsteem töötab igal aastal 1. maist kuni 30. septembrini. Eeldatakse, et see jätkab tööd ja seda ajakohastatakse.

Mihail Kochubovski
Head of Sector of Environmental Health Institute of Public Health of the Republic of North Macedonia
Str. 50 Divizija No.6 1000
Skopje
Republic of North Macedonia
E-mail: kocubov58@yahoo.com 

Põhja-Makedoonia soojustervise tegevuskava, Põhja-Makedoonia Vabariigi keskkonnatervise instituut ja WHO Euroopa piirkondlik büroo