Metsa- ja maastikupõlengute suureneva ohu ohjamine muutuvas kliimas, Rootsi

Rahvusvahelisest vaatenurgast on metsa- ja maastikupõlengute probleem Rootsis suhteliselt väike. 2014. ja 2018. aasta suured tulekahjud näitasid siiski selgelt, et metsa- ja maastikupõlengute oht on väga reaalne ning et on oluline olla valmis vähendama mõju keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale.

Prognoositakse, et kliimamuutused suurendavad metsa- ja maastikupõlengute arvu ja intensiivsust

Metsa- ja maastikupõlengute arv on Rootsis aasta-aastalt väga erinev. Viimase 20 aasta jooksul on toimunud 2000–8000 tulekahju aastas. Kõige rohkem põlenguid toimub tihedalt asustatud aladel ja suurem osa tulekahjude kustutamiseks tehtavatest jõupingutustest toimub aprillist augustini.

Ilm mõjutab tuleohtu. Sademed, temperatuur, niiskus, tuule kiirus, äike ja päikesekiirgus mõjutavad kõige rohkem seda, kuidas metsa- ja maastikupõlengud kinni hoiavad ja levivad. Mida kuivem on taimestik ja mida tugevam on tuul, seda kiiremini tulekahju levib. Suure intensiivsusega tulekahjud võivad põletada kõike oma teel ja on seetõttu väga hävitavad. Pole üllatav, et kuiv ja kuum suvi tekitab palju rohkem tulekahjusid kui märg suvi. Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi ning Rootsi kodanikukaitseameti hiljutises uuringus (2024) prognoositakse, et kliimamuutustega suureneb nn suure riskiga perioodide sagedus ja pikkus Rootsis, eriti Lõuna-Rootsis ja Läänemere rannikul. Seetõttu on tõenäoline, et tulevikus näeme rohkem metsa- ja maastikupõlenguid.  

Rootsil on suur maa-ala ja suur hulk sidusrühmi, mis raskendab metsa- ja maastikupõlengute ohjamist

Rootsi pindala on umbes 41 miljonit hektarit, millest 68 protsenti on metsamaa ja 7 protsenti põllumajandusmaa. 48% metsadest on eraomandis (umbes 315 000 inimest), ülejäänu kuulub aktsiaseltsidele (25%), riigi osalusega aktsiaseltsidele (12%) ja riigile endale (8%).

Seaduse kohaselt jaguneb vastutus tulekahjude ennetamise, planeerimise ja kustutamise eest üksikisikute, omanike, omavalitsuste ja riigi vahel. Metsa- ja maastikupõlengute ohjamisega seotud probleeme suurendavad suur ala, eri liiki sidusrühmad ja Rootsi üldsuse juurdepääsuõigus, sealhulgas eramaal. Paljud eri osalejad peavad tegema koostööd, et ennetada ja tõhusalt kustutada metsa- ja maastikupõlenguid, kui need toimuvad.

2014. ja 2018. aasta metsa- ja maastikupõlengute ajal jõuti järeldusele, et paljud osalejad tegutsesid alguses liiga aeglaselt või ettevaatlikult. Samuti puudusid tuletõrjevahendid. Kinnitati varajase avastamise ja varajase sekkumise tähtsust tulekahjude kustutamisel ning seda, et metsa- ja maastikupõlengute tõhusal ohjamisel on kesksel kohal selged rollid, ressursside koordineerimine ja head sideliinid.

Metsa- ja maastikupõlengud on kulukad

Kontrollimatud metsa- ja maastikupõlengud võivad põhjustada metsadele suurt kahju ning ohustada inimeste, loomade ja taimede elu. Metsa- ja maastikupõlengud põhjustavad märkimisväärset majanduslikku kahju mitte ainult mõjutatud maaomanikele, vaid ka ühiskonnale tervikuna, mõjutades elatusvõimalusi ja tervist. Negatiivne mõju võib jätkuda ka pärast tulekahju kustutamist. Tulekahjust kahjustatud puud võivad kukkuda ja põhjustada vigastusi; metsaga seotud tööstusharud võivad seista silmitsi palkide nappusega; tulekahjudest eralduvad kasvuhoonegaasid aitavad kaasa edasistele kliimamuutustele; vähendatakse metsatootmist; ning elurikkus ja ökosüsteemi teenused võivad olla häiritud. Metsa- ja maastikupõlengute arvu suurenemine suurendab ka tuletõrjekulusid.

Metsa- ja maastikupõlengud mõjutavad keskkonda ja kliimat

Kontrollitud tulekahjusid saab kasutada majandamisvahendina ning need aitavad kaasa ökosüsteemide majandamisele ja elurikkuse säilitamisele. Probleem on metsa- ja maastikupõlengute kontrolli alt väljas. Varajane avastamine ja kiire kustutamine aitavad vähendada ökosüsteemide, loomade ja taimede kahjustamise ohtu, minimeerides samal ajal suitsust ja ohtlikest kustutuskemikaalidest tulenevat vee- ja õhureostust.

Metsade sotsiaalsed väärtused on Rootsi ühiskonna jaoks oluline ressurss inimeste heaolu, tervise, elukeskkonna, regionaalarengu ja turismi seisukohast. Metsade kaitsmine metsa- ja maastikupõlengutest tuleneva kahju ärahoidmise teel on seega metsa- ja maastikupõlengute parema ohjamise ettepaneku teine oluline mõõde.

Metsadel on oluline roll ka Rootsi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ning need on ka oluline motiveeriv tegur metsa- ja maastikupõlengute arvu minimeerimisel.

Metsa- ja maastikupõlengute ennetamise ning metsa- ja maastikupõlengute ohjamisega seotud rolle ja kohustusi reguleerivad mitmesugused seadused ja määrused. Kõige olulisemad neist on:

Metsandusseaduses (Skogsvårdslagen (1979:429)) on sätestatud, et mets on riiklik vara ja taastuv ressurss, mida tuleb majandada nii, et see annaks kestlikul alusel head tulu, säilitades samal ajal elurikkuse. See hõlmab metsa- ja maastikupõlengute ohu minimeerimist asjakohase majandamise kaudu.

Kodanikukaitse seaduses (Lagen om skydd mot olyckor (2003:778) kinnitatakse, et vastutus tulekahjude ennetamise, kavandamise ja kustutamise eest jaguneb eraisikute, omanike, omavalitsuste ja riigi vahel. See tähendab, et igaühel on kohustus minimeerida metsa- ja maastikupõlengute ohtu ning aidata kaasa tulekahjude kustutamisele. Ajakohastatud seadus kinnitab nüüd ka kodanikukaitseameti rolli koordineerimisel ja prioriteetide seadmisel riiklikul tasandil.

Rootsi keskkonnaseadustik (Miljöbalk (1998:808)) reguleerib üldsuse juurdepääsu õigust, sätestades, et need, kes looduses aega veedavad, peavad sellega suheldes üles näitama hoolikust ja hoolikust, mida tavaliselt nimetatakse „mitte häirida ega hävitada”, mis hõlmab järgmist: tulekahju piirangud ja eeskirjad. Põlengute välitingimustes tegemise erinevaid aspekte käsitletakse täiendavalt mitmesugustes muudes seadustes. Metsaomanike ja metsas töötavate ettevõtjate vastutus ja kohustused on kaetud ka erakindlustuse regulatsioonidega.

Seega on igaühel kohustus käituda vastutustundlikult, et vältida tulekahjude puhkemist juhuslikult. Seepärast sõltub süsteem sellest, kas inimesed on teadlikud metsa- ja maastikupõlengute piirangutest ja eeskirjadest ning kas neil on mõningaid teadmisi nendega seotud riskidest.

Tulevaste metsa- ja maastikupõlengute arvu eeldatava suurenemisega soovib Rootsi valitsus minimeerida metsa- ja maastikupõlengutega seotud riske, kahjusid ja kulusid nii palju kui võimalik. Pärast 2018. aasta metsa- ja maastikupõlenguid algatati mitu valitsuse uurimist, et analüüsida kehtivaid õigusakte ja operatiivseid päästepüüdlusi. Uurimiste põhjal otsustas valitsus muuta kodanikukaitse seadust, et parandada metsa- ja maastikupõlengute vastast kaitset ja vähendada võimalikku kahju. Need muudatused tehti ka selleks, et selgitada rolle, kohustusi ja kommunikatsioonistrateegiaid. Muud täiustused hõlmasid nüüdisaegse tehnoloogia kasutamist metsa- ja maastikupõlengute varajaseks avastamiseks ja seireks, tuletõrjesuutlikkuse parandamist ning metsa- ja maastikupõlengute alaste teadmiste taseme tõstmist nii metsaomanike kui ka kodanike seas üldiselt.

Rootsi valitsuse ajakohastatud uus kodanikukaitseseadus hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi.

Selged volitused ning parem koordineerimine ja koostöö asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate vahel

Kriisi- või hädaolukorras on olulised selged kohustused, menetlused, rahastamine ja sidekanalid. Ajakohastatud õigusaktiga on Rootsi tsiviilhädaolukorra ametil (MSB) nüüd suuremad volitused teha järelevalvet metsa- ja maastikupõlengute ohjamise eeskirjade järgimise üle omavalitsuses, korraldada kriisijuhtimist ning teha järelevalvet metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise üle. Kuigi esmane vastutus jääb piirkondlikele ja munitsipaaltuletõrjeteenistustele, on MSB-l laiendatud volitused toetada ja koordineerida omavalitsusi, maakondi ja hädaabiteenistusi ning ta võib eraldada lisavahendeid, sealhulgas personali, seadmeid, helikoptereid ja veelennukeid, kui kohalikud varud ei ole piisavad.

Need õiguslikud uuendused annavad MSB-le suurema kontrolli, võimaldades tal välja anda siduvaid eeskirju ja jälgida kohalike omavalitsuste vastavust metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise nõuetele. MSB vaatab läbi piirkondlikud koordineerimistavad, andes tagasisidet umbes poolte jälgitavate süsteemide kohta. Lisaks annab MSB kohalikele omavalitsustele teavet, millest juhinduda tulekeelu otsuste tegemisel, kasutades Rootsi Meteoroloogia- ja Hüdroloogiainstituudi (SMHI) prognoose.

Kuigi MSB vastutab metsa- ja maastikupõlengute kaitse eest, lasub vastutus riikliku metsakaitsestrateegia järgimise eest, sealhulgas kõrge loodusliku väärtusega metsade puhul, Rootsi keskkonnakaitseametil .. Lisaks MSB-le ja muudele avaliku sektori organisatsioonidele arendab erasektor jätkuvalt tooteid, teenuseid ja seadmeid, et aidata metsaomanikke metsa- ja maastikupõlengute avastamisel, seirel ja ohjamisel.

Paremad prognoosimis-, avastamis- ja kaardistamisteenused

Vaja on õigeaegseid ja usaldusväärseid tuleohu prognoose ja kaarte, et anda omavalitsuse hädaabiteenistustele otseseid suuniseid, et nad saaksid kavandada ja ette valmistada, et vähendada reageerimisaega tulekahju puhkemise korral. Prognoosid on aluseks ka ühiste tuletõrjeressursside suunamisele.

Tuleohu prognoosimise tehnoloogiad arenevad pidevalt ning täiustatud arvutustesse lisatakse üha üksikasjalikumal geograafilisel tasandil üha rohkem teavet. Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituut (SMHI) on koostöös MSB-ga välja töötanud paremad tuleohu prognoosimise mudelid Rootsi jaoks. Prognoosid ja tuleohu teave on osa SMHI üldistest prognoosi- ja hoiatusteenustest ning need on üldsusele kättesaadavad SMHI veebisaidi kaudu.  

Need prognoosid on aluseks ka MSB rakenduse Outdoor Fire Danger rakendusele ja nende tuleohu kaardi teenustele, mis näitavad viiepäevaseid prognoose, mida ajakohastatakse mitu korda päevas. Tooted on mõeldud elanikkonnale ning munitsipaaltulekahju- ja päästeteenistustele, maakonna haldusnõukogudele (Länsstyrelser) ja teistele, et anda teavet selle kohta, kui tuleohtlik on metsataimestik. Tulekahjuohu prognoose ja kaarte kasutavad vallad ja maakonnavalitsused tulekeelu kehtestamiseks. Samuti aitavad need suunata metsa- ja maastikupõlengute seirelende.

Põlenguid on oluline avastada varases etapis, mistõttu tehakse metsa- ja maastikupõlengute seiret lennukitega. Maakonna haldusnõukogud otsustavad, kus ja kuidas neid seireks kasutada. Mõnikord kasutatakse droone lennukite asemel või nende täiendusena. 2022. aasta suvel võeti metsa- ja maastikupõlengute seire õhusõidukite uue ja olulise täiendusena kasutusele tulekahju avastamine satelliidiandmete abil.

Teine parandus on veepüüdmiseks sobivate veeteede kaardistamine, et suunata kühveldavat õhusõidukit, mida teeb MSB.

Suuremad vahendid tuletõrjeks

Riiklikku tuletõrjevalmidust on tugevdatud nii, et see hõlmaks vähemalt kümmet tuletõrjehelikopterit ja nelja vesikopterit, mida saab praeguse tuleohu prognoosi alusel kasutada eri kohtades. Praegu on kogu riigis ka rohkem kui 20 metsa- ja maastikupõlengute hoidlat, mida saab kasutada, kui kohalike päästeteenistuste omavahendid on ammendunud. Depoodes on mitmesuguseid tulekahju kustutamise seadmeid, nagu tuletõrjevoolikud, mootoriga pihustid, maastikusõidukid, kettsaed jne. Lisaks depoodele on olemas kaks suure võimsusega pumpa, mis võimaldavad transportida vett tsentraalselt kättesaadavate pikkade vahemaade taha.

Neli veekindlat õhusõidukit on ühendatud rescEUga, mis tähendab, et need on kogu ELi hõlmavad ressursid, millest EL rahastab suurema osa kuludest. Tuletõrjepiloodid saavad pidevat koolitust, et säilitada kõrge pädevustase ja ohutusstandardid.

MSB toetab ka maakondlikke haldusorganeid, tuletõrje- ja päästeteenistusi ning teisi asutusi teabe ja regulaarsete koolitustega ning on välja töötanud tasuta digitaalse koolitusteenuse koos veebikursuste ja treeningmaterjalidega.

Üldsuse suurem teadlikkus

Üldsuse teadlikkuse suurendamine metsa- ja maastikupõlengute vältimise ja kustutamise kohta on ennetustöö oluline osa, kuna paljud metsa- ja maastikupõlengud algavad kogemata inimeste poolt.

Teave algab koolist, kus üldsuse juurdepääsuõigusega seotud õigused ja kohustused moodustavad osa kooli õppekavast. Seetõttu on enamikul rootslastel koolist lahkumise ajaks põhiteadmised metsa- ja maastikupõlengute ohust.

Üldist metsa- ja maastikupõlengute alast teavet üldsusele, elanikele ja turistidele annavad peamiselt kohalikud omavalitsused ja maakonnavalitsused, kuid MSB pakub ka kommunikatsioonituge ja -materjale. Suur osa avalikkusele pakutavast teabest on nüüd kättesaadav digitaalselt, näiteks tulekahjuohu rakenduse ja eespool kirjeldatud veebisaitide kaudu, mis aitavad eraisikutel jälgida tulekahjuohtu metsades ja põldudel. Rakendus näitab praeguse ja tulevase tuleohu prognoosi piirkondade kaupa, kehtivaid tulekahjukeelde ning annab nõu ja teavet selle kohta, kuidas tulekahjude ja grillide ohutult ehitada ajal, mil tulekahjud on lubatud. See on saadaval nii rootsi kui ka inglise keeles.

Uued metsamajandamise suunised

Lisaks kodanikukaitseorganisatsioonidele on metsatulekahjude ennetamisel oluline roll ka Rootsi metsaametil ja metsaomanikel. Rootsi metsanduspoliitika on sageli kokku võetud moto „Vastutustundlik vabadus“ all. Vabadus tähendab, et metsandusalastes õigusaktides on suhteliselt vähe reguleerivaid ja siduvaid eeskirju. Seetõttu on vaja suuniseid, et aidata metsaomanikel saada teada, kuidas nad saavad aidata vähendada metsa- ja maastikupõlengute ohtu, alustades majandamismeetmetest.

Metsatööstuse sidusrühmad töötavad välja oma vahendeid, et vältida metsa- ja maastikupõlengute esinemist ja levikut. Ajakohastatud kogu tööstusharu hõlmavad suunised toetavad planeerimist, konsulteerimist, oskusi, hädaolukorra protseduure ja varustust ning looduspõhiseid lahendusi. Metsandusalased nõuanded ja suunised on esitatud Rootsi metsandusuuringute instituudi Skogforsk veebisaidil, mida rahastavad metsandussektor ja valitsus.

Rootsi Meteoroloogia- ja Hüdroloogiainstituut (SMHI) uurib looduspõhiste lahenduste (NbS) kasutamist kliimamuutuste valguses. NbS võib olla pikaajaline lähenemisviis tuleohu vähendamiseks. Lehtmetsade tulekahjud on vähem intensiivsed ja levivad aeglasemalt. Märgalad, millel on võime hoida vett maastikul, võivad mõnikord aidata ka tuleohtu piirata, kuigi protsessid on keerulised. Märgalade loomine, säilitamine ja taastamine metsamaastikul on seega potentsiaalne uus majandamisvõimalus. Suunised lehtmetsade ja märgalade kohta on kättesaadavad Rootsi keskkonnakaitseametist.

Rootsi valitsus tellis hiljuti eriuurimise (2024), et vaadata läbi riiklik metsapoliitika eesmärgiga töötada välja asjakohane tuleviku metsapoliitika, mis edendab pikaajalist kestlikku Rootsi metsandust ja kasvavat biomajandust, st taastuvatel ressurssidel põhinevat majanduslikku ja ühiskondlikku arengut. 

Pärast 2018. aasta suuri metsa- ja maastikupõlenguid viidi läbi valitsuse uurimine. See hõlmas eri ministeeriumide, riiklike ametiasutuste, sealhulgas Rootsi tsiviilhädaolukordade ameti (MSB), kaitsejõudude, päästeteenistuste, metsaomanike, piirkondlike ametiasutuste (maakondade haldusnõukogud) ja kohalike tuletõrjeteenistuste esindajaid. Mitmed teadlased ja organisatsioonid, näiteks MSB, on avaldanud ka metsa- ja maastikupõlengute aruandeid ja hinnanguid. Vastavad aruanded põhinevad ulatuslikel intervjuudel kõigi rühmade ja inimestega, kes olid seotud metsa- ja maastikupõlengute vastu võitlemisega. Järeldused ja kavandatud parandused on seega hästi seotud nii valitsuse kui ka avaliku sektori tasandil.

Edule kaasa aidanud tegurid kaaluvad üles piiravad tegurid.

Poliitilised tegurid

Sellisel juhul on üldsusel ja valitsusel samad prioriteedid, st vähendada metsa- ja maastikupõlengute mõju ning säilitada heas seisundis metsamaastik kui majanduse, aga ka vaba aja veetmise ja heaolu alus. Valitsuse tugev toetus, juhtimine ja sellele järgnenud muudatused metsa- ja maastikupõlenguid reguleerivas õigusraamistikus on olnud oluline tegur soovituste rakendamise kiirendamisel.  

Juhtimistegurid

Sidusrühmade mitmetahulise struktuuri tõttu on olnud oluline, et kohanemismeetmete rakendamisel oleksid selged kohustused ja volitused. 2018. aasta metsa- ja maastikupõlengud tõestasid, et ebaselged sideliinid ja rollid võivad aeglustada elutähtsate otsuste tegemist ja suurendada kahju. Asjaolu, et volitused ja üldine vastutus metsa- ja maastikupõlengute ressursside ja järelmeetmete eest on sätestatud kodanikukaitse seaduses, aitab veelgi tugevdada rakendusstruktuure.

Tehnilised tegurid

Tehnoloogia ja oskusteave on ühiskonnas laialt levinud. Ressursside koordineerimiseks ja vastutusega seotud järelmeetmete võtmiseks kodanikukaitse eriolukordade ameti määramine aitab tagada, et tehniline oskusteave, asjatundlikkus ja ressursid on ajakohased. Metsa- ja maastikupõlengute avastamise tehnoloogiaid arendatakse ja täiustatakse jätkuvalt. Eeldatakse, et tulevikus suureneb satelliitandmete ja droonide kasutamine, kuna need on kulutõhusad vahendid metsa- ja maastikupõlengute avastamiseks ja seireks.

Füüsikalised ja bioloogilised metsamajandamistegurid

Rootsis on suurel alal palju metsi, millest paljud on kauged. Metsad koosnevad peamiselt männi- ja kuuseliikidest. Okasmetsad on metsatulekahjudele vastuvõtlikumad kui lehtmetsad, mis sisaldavad rohkem niiskust. Need tegurid aitavad põhjendada ressursside koordineerimist ja jagamist, et hoida kulud madalal, aga ka võtta kasutusele looduspõhised lahendused, nagu monokultuuride piiramine ja segamine lehtpuudega, et vähendada tulevikus nn mega-põlengute ohtu.

Sotsiaalsed tegurid

Õigus rännata ja üldsuse juurdepääs loodusele (Allemansrätt) on Rootsi ühiskonna nurgakivid ning enamikul rootslastel on põhiteadmised sellest, kuidas kooli õppekava kaudu looduses käituda. Samuti on ühine arusaam, et looduses veedetud aeg on hea teie tervisele ja heaolule. Vajadus tugeva õigusraamistiku ja kohanemismeetmete järele metsa- ja maastikupõlengute vähendamiseks, et kaitsta loodust ja inimesi, on seega üldsusega tihedalt seotud. Oluline on jätkata teadlikkuse tõstmist, et tuletada inimestele meelde metsa- ja maastikupõlengutega seotud riske ja kulusid ning julgustada vastutustundlikku käitumist, et vältida juhuslikke tulekahjusid. See peab hõlmama selliseid rühmi nagu uued saabujad ja välisturistid, kes ei ole läbinud Rootsi koolisüsteemi ja kellel ei pruugi olla täielikku arusaamist Allemansrättiga seotud rollidest ja kohustustest, pidades eelkõige silmas turistide arvu eeldatavat suurenemist tulevikus.

Majanduslikud tegurid

Metsa- ja maastikupõlengute vastu võitlemine on kulukas ja nõuab sageli ühiseid ressursse. Ressursside, näiteks lennukite ja helikopterite jagamine on kulutõhus viis metsa- ja maastikupõlengute ohjamiseks. Korduvad eelarveeraldised teenuste säilitamiseks võivad muutuda piiravaks teguriks, kui riigi majandus on surve all.

Metsa- ja maastikutulekahjude teenuste koordineerimist rakendatakse riiklikust perspektiivist lähtudes ja koostöös ELiga. Teenuseid rahastatakse peamiselt riigieelarvetest - riigi, omavalitsuste ja ka ELi vahenditest.

Metsa- ja maastikupõlengu majanduslik kogukahju on tõenäoliselt palju suurem kui kohanemismeetmete maksumus, sest metsa- ja maastikupõlengud ei mõjuta mitte ainult metsa, vaid kogu metsatööstust, taristut ja rahvatervist.

2014. ja 2018. aasta metsa- ja maastikupõlengute kogukulu ühiskonnale on raske hinnata. Ainuüksi kindlustussektori hinnangul ulatuvad otsesed kahjud iga kord rohkem kui 500 miljoni Rootsi kroonini (üle 43 miljoni euro) ja ühiskondlikud kulud ületavad tõenäoliselt 1 miljardi Rootsi krooni (ligikaudu 87 miljonit eurot).

Metsatööstus on Rootsi jaoks oluline ning toodab otseselt ja kaudselt kaupu, mille lisandväärtus on ligikaudu 120 miljardit Rootsi krooni (ligikaudu 10 miljonit eurot) aastas, mis moodustab veidi alla 2,5 % Rootsi SKPst. Metsatööstuses töötab kokku 120 000 inimest. Metsakahjustuste, tootmishäirete ning bioloogilisele mitmekesisusele ja tervisele avalduva negatiivse mõju vähendamisest saadav kasu kaalub seega kõige tõenäolisemalt üles metsade avastamise ja tulekahjude kustutamise kulud.

Kontrollimata metsa- ja maastikupõlengute arvu piiramine toob ka mittemajanduslikku ühiskondlikku kasu. Nende hulka kuuluvad elurikkuse säilitamine ja ökosüsteemi teenused, õhusaaste vähendamine, vee ja pinnase kvaliteedi säilitamine, säilinud maastikud ja puhkealad. Need omakorda avaldavad positiivset mõju tervisele ja heaolule ning töökohtade loomisele näiteks metsatööstuse, marjakorjamise ja turismi kaudu.

Metsa- ja maastikupõlengute vältimine on kasulik ka kliimamuutuste leevendamisel. Metsad aitavad otseselt kaasa CO2 sidumisele ja nende potentsiaal aitab otseselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele CO2 sidujate kaudu. Biomass on taastuv energiaallikas ja puittooted, kui neid kasutatakse säästval viisil, mille CO2-heide on palju väiksem kui terasel või betoonil.

Vajaduste analüüs, muudatusi võimaldavate õigusaktide muutmine ja sellele järgnev metsa- ja maastikupõlengutega kohanemise meetmete rakendamine on kestnud ligikaudu viis aastat. 2024. aastaks ei ole kohanemismeetmed lõpule viidud ja täiustused jätkuvad määramata ajaks, kuid nüüd on olemas praktiline struktuur, millele tugineda.

Kuna metsa- ja maastikupõlengud on korduvad sündmused, peavad metsa- ja maastikupõlengute ennetamise, avastamise ja ohjamise meetmed jätkuma määramata ajaks ja neid võib-olla suurendatakse tulevikus, sõltuvalt kliimamuutuste määrast. 2018. aasta märtsis esitas Rootsi valitsus Rootsi riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia. Strateegia hõlmab Rootsi kliimamuutustega kohanemise eesmärke, töö juhtpõhimõtteid, ülesannete korraldust ja jaotust, järelevalvet, rahastamispõhimõtteid ja teadmiste suurendamise algatusi. Riiklikku kliimamuutustega kohanemise strateegiat ajakohastatakse iga viie aasta järel ja see on veel üks allikas metsa- ja maastikupõlengutega seotud kliimamuutustega kohanemise meetmete edukuse jälgimiseks.

Leif Sandahl, fire engineer, The Swedish Civil Contingencies Agency
Leif.Sandahl@msb.se

Stefan Andersson, meteorologist, The Swedish Civil Contingencies Agency
Stefan.Andersson@msb.se

registrator@msb.se

(rootsi keeles)

SMHI (2024). Framtida brandrisk – förändringar i perioder av hög brandrisk enligt FWI-modellen (rootsi keeles),

Skogsbränderna sommaren 2018 – Statens offentliga utredningar SOU 2019:7  

Lag 2003-778 Lag om pilvelõhkuja mot olyckor