Suureneva metsa- ja maastikupõlengute ohu juhtimine muutuvas kliimas, Rootsi

Rahvusvahelisest vaatepunktist on metsa- ja maastikupõlengute probleem Rootsis suhteliselt väike. 2014. ja 2018. aasta suured tulekahjud näitasid siiski selgelt, et metsa- ja maastikupõlengute oht on väga reaalne ning et on oluline olla valmis vähendama mõju keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale.

Prognooside kohaselt suurendavad kliimamuutused metsa- ja maastikupõlengute arvu ja intensiivsust

Rootsis on metsa- ja maastikupõlengute arv aasta-aastalt väga erinev. Viimase 20 aasta jooksul on aastas toimunud 2000–8000 tulekahju. Kõige rohkem tulekahjusid toimub tihedalt asustatud piirkondades ning suurem osa tuletõrjetegevusest toimub aprillist augustini.

Ilm mõjutab tuleohtu. Sademed, temperatuur, niiskus, tuule kiirus, äike ja päikesekiirgus mõjutavad kõige rohkem metsa- ja maastikupõlengute levikut. Mida kuivem on taimestik ja mida tugevam on tuul, seda kiiremini tulekahju levib. Suure intensiivsusega tulekahjud võivad põletada kõik oma teel ja on seetõttu väga hävitavad. Pole üllatav, et kuiv ja kuum suvi tekitab palju rohkem tulekahjusid kui märg suvi. Rootsi Meteoroloogia- ja Hüdroloogiainstituudi ning Rootsi elanikkonnakaitseameti hiljutises uuringus (2024) prognoositakse, et kliimamuutuste tõttu suureneb nn suure riskiga perioodide sagedus ja pikkus Rootsis, eriti Lõuna-Rootsis ja Läänemere rannikul. Seetõttu on tõenäoline, et tulevikus näeme rohkem metsa- ja maastikupõlenguid.  

Rootsis on suur maa-ala ja suur hulk sidusrühmi, mis raskendab metsa- ja maastikutulekahjude ohjamist

Rootsi pindala on 41 miljonit hektarit, millest 68% on metsamaa ja 7% põllumajandusmaa. 48% metsadest on eraomandis (umbes 315 000 inimest), ülejäänu kuulub osaühingutele (25%), riigiosalusega osaühingutele (12%) ja riigile endale (8%).

Seaduse kohaselt jaguneb vastutus tulekahjude ennetamise, kavandamise ja kustutamise eest üksikisikute, omanike, omavalitsuste ja riigi vahel. Metsa- ja maastikutulekahjude ohjamisega seotud probleeme süvendavad suur pindala, eri liiki sidusrühmad ja Rootsi üldsuse juurdepääsuõigus, sealhulgas eramaal. Paljud eri osalejad peavad tegema koostööd, et ennetada ja tõhusalt kustutada metsa- ja maastikupõlenguid, kui need toimuvad.

2014. ja 2018. aasta metsa- ja maastikupõlengute ajal jõuti järeldusele, et paljud osalejad tegutsesid alguses liiga aeglaselt või ettevaatlikult. Samuti oli puudus tulekustutusvahenditest. Kinnitati tulekahjude varajase avastamise ja varajase sekkumise tähtsust tulekahjude kustutamisel ning seda, et metsa- ja maastikupõlengute tõhusal ohjamisel on kesksel kohal selged rollid, ressursside koordineerimine ja head sideliinid.

Metsatulekahjud on kallid

Kontrollimatud metsa- ja maastikupõlengud võivad põhjustada metsadele suurt kahju ning ohustada inimeste, loomade ja taimede elu. Metsa- ja maastikupõlengud põhjustavad märkimisväärset majanduslikku kahju mitte ainult mõjutatud maaomanikele, vaid ka ühiskonnale tervikuna, mõjutades elatise teenimise võimalusi ja tervist. Negatiivne mõju võib jätkuda ka pärast tulekahju kustutamist. Tulekahjust kahjustatud puud võivad kukkuda ja põhjustada vigastusi; metsaga seotud tööstusharudes võib tekkida palkide puudus; tulekahjude tekitatud kasvuhoonegaasid aitavad kaasa edasistele kliimamuutustele; vähendatakse metsatootmist; ning bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid on võimalik häirida. Metsa- ja maastikupõlengute arvu suurenemine suurendab ka tulekustutuskulusid.

Metsa- ja maastikupõlengud mõjutavad keskkonda ja kliimat

Kontrollitud tulekahjusid saab kasutada majandamisvahendina ning need aitavad kaasa ökosüsteemide majandamisele ja elurikkuse säilitamisele. Probleem on kontrolli alt väljas metsatulekahjud. Varajane avastamine ja kiire kustutamine aitavad vähendada ökosüsteemide, loomade ja taimede kahjustamise ohtu, minimeerides samal ajal suitsust ja ohtlikest kustutuskemikaalidest tulenevat vee- ja õhureostust.

Metsade sotsiaalsed väärtused on Rootsi ühiskonna jaoks oluline ressurss inimeste heaolu, tervise, eluaseme/elukeskkonna, regionaalarengu ja turismi seisukohast. Metsade kaitsmine metsa- ja maastikupõlengutest tuleneva kahju ennetamise kaudu on seega veel üks oluline mõõde metsa- ja maastikupõlengute paremat haldamist käsitlevas ettepanekus.

Metsadel on oluline roll ka Rootsi kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ning need on ka oluline motiveeriv tegur metsa- ja maastikupõlengute arvu vähendamisel.

Metsa- ja maastikupõlengute ennetamise ja metsa- ja maastikupõlengute ohjamisega seotud rolle ja kohustusi reguleerivad mitmesugused seadused ja määrused. Kõige olulisemad neist on:

Metsandusseaduses (Skogsvårdslagen (1979:429)) on sätestatud, et mets on riiklik vara ja taastuv ressurss, mida tuleb majandada nii, et see annaks kestlikul alusel head tulu, säilitades samal ajal bioloogilise mitmekesisuse. See hõlmab metsa- ja maastikupõlengute ohu minimeerimist asjakohase majandamise kaudu.

Kodanikukaitse seadus (Lagen om skydd mot olyckor (2003:778) kinnitab, et vastutus tulekahjude ennetamise, kavandamise ja kustutamise eest on jagatud eraisikute, omanike, omavalitsuste ja riigi vahel. See tähendab, et igaühel on kohustus minimeerida metsa- ja maastikupõlengute ohtu ning aidata kaasa tulekahjude kustutamisele. Ajakohastatud seaduses kinnitatakse nüüd ka kodanikukaitseameti rolli koordineerimisel ja prioriteetide seadmisel riiklikul tasandil.

Rootsi keskkonnaseadustik (Miljöbalk (1998:808)) reguleerib üldsuse juurdepääsu õigust, sätestades, et need, kes veedavad aega looduses, peavad sellega tegelemisel üles näitama hoolikust ja hoolikust, mis tavaliselt on kokku võetud kui "ärge häirige ega hävitage", mis hõlmab tulepiirangute ja -eeskirjade järgimist. Tulekahjude tegemise erinevaid aspekte välitingimustes käsitletakse täiendavalt mitmesugustes muudes seadustes. Metsas töötavate metsaomanike ja ettevõtjate vastutus ja kohustused on kaetud ka erakindlustuse määrustega.

Seega on igaühel kohustus käituda vastutustundlikult, et vältida tulekahjude puhkemist juhuslikult. Süsteem sõltub seega sellest, kas inimesed on teadlikud metsa- ja maastikupõlengutega seotud piirangutest ja eeskirjadest ning kas neil on mõningaid teadmisi nendega seotud riskidest.

Arvestades metsa- ja maastikupõlengute arvu eeldatavat suurenemist tulevikus, on Rootsi valitsuse eesmärk minimeerida metsa- ja maastikupõlengutega seotud riske, kahjustusi ja kulusid nii palju kui võimalik. Pärast 2018. aasta metsa- ja maastikupõlenguid algatati mitu valitsuse uurimist, et analüüsida kehtivaid õigusakte ja operatiivseid päästemeetmeid. Uurimiste põhjal otsustas valitsus muuta kodanikukaitse seadust eesmärgiga parandada metsa- ja maastikupõlengute kaitset ning vähendada võimalikke kahjusid. Need muudatused tehti ka selleks, et selgitada rolle, kohustusi ja kommunikatsioonistrateegiaid. Muud täiustused hõlmasid nüüdisaegse tehnoloogia kasutamist metsa- ja maastikupõlengute varajaseks avastamiseks ja seireks, tulekustutussuutlikkuse parandamist ning metsa- ja maastikupõlengute alaste teadmiste taseme tõstmist nii metsaomanike kui ka kodanike seas üldiselt.

Rootsi valitsuse ajakohastatud uus kodanikukaitse seadus hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi.

Selged volitused ning parem koordineerimine ja koostöö asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate vahel

Kriisi- või hädaolukorras on olulised selged kohustused, menetlused, rahastamine ja sidekanalid. Ajakohastatud õigusaktiga on Rootsi tsiviilhädaolukordade ametil (MSB) nüüd suuremad volitused teha järelevalvet selle üle, kuidas kohalikud omavalitsused järgivad metsa- ja maastikupõlengute ohjamise eeskirju, korraldada kriisijuhtimist ja teha järelevalvet metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise üle. Kuigi esmane vastutus jääb piirkondlikele ja munitsipaaltuletõrjeteenistustele, on MSB-l laiendatud volitused omavalitsuste, maakondade ja hädaabiteenistuste toetamiseks ja koordineerimiseks ning ta võib eraldada täiendavaid vahendeid, kui kohalikud varud on ebapiisavad, sealhulgas personal, seadmed, helikopterid ja veesõidukid.

Need õiguslikud uuendused annavad MSB-le suurema kontrolli, võimaldades tal välja anda siduvaid määrusi ja jälgida kohalike omavalitsuste vastavust metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise nõuetele. MSB vaatab läbi piirkondlikud koordineerimistavad, andes tagasisidet umbes poolte jälgitavate süsteemide kohta. Lisaks annab MSB kohalikele omavalitsustele teavet tulekeelu otsuste suunamiseks, kasutades Rootsi Meteoroloogia- ja Hüdroloogiainstituudi (SMHI) prognoose.

Kuigi MSB vastutab metsa- ja maastikupõlengute eest, vastutab metsa, sealhulgas kõrge loodusliku väärtusega metsade kaitse riikliku strateegia järgimise eest Rootsi keskkonnakaitseamet . Lisaks MSB-le ja teistele avaliku sektori organisatsioonidele jätkab erasektor toodete, teenuste ja seadmete väljatöötamist, et aidata metsaomanikel metsa- ja maastikupõlenguid avastada, jälgida ja majandada.

Paremad prognoosimis-, avastamis- ja kaardistamisteenused

Vaja on õigeaegseid ja usaldusväärseid tuleohu prognoose ja kaarte, et anda omavalitsuse hädaabiteenistustele otseseid suuniseid, et nad saaksid kavandada ja ette valmistada reageerimisaja lühendamist tulekahju puhkemise korral. Prognoosid on aluseks ka ühiste tuletõrjeressursside suunamisele.

Tuleohu prognoosimise tehnoloogiad arenevad pidevalt ning üha üksikasjalikumal geograafilisel tasandil lisatakse täiustatud arvutustele üha rohkem teavet. Rootsi Meteoroloogia- ja Hüdroloogiainstituut (SMHI) on koostöös MSB-ga välja töötanud paremad tuleohu prognoosimise mudelid Rootsi jaoks. Prognoosid ja tuleohuteave moodustavad osa SMHI üldprognoosi- ja hoiatusteenustest ning on avalikkusele kättesaadavad SMHI veebilehe kaudu.  

Need prognoosid on aluseks ka MSB välituleohu rakendusele ja nende tuleohu kaarditeenustele, mis näitavad viiepäevaseid prognoose, mida ajakohastatakse mitu korda päevas. Tooted on mõeldud üldsusele ning munitsipaal tuletõrje- ja päästeteenistustele, maakonnavalitsustele (Länsstyrelser) ja teistele, et anda teavet selle kohta, kui tuleohtlik on metsataimestik. Prognoose ja tuleohu kaarte kasutavad vallad ja maakonnavalitsused tulekeelu andmiseks. Samuti aitavad need suunata metsa- ja maastikupõlengute seirelende.

Oluline on avastada tulekahjud varases etapis, mistõttu tehakse metsa- ja maastikupõlengute seiret lennukitega. Maakonna haldusnõukogud otsustavad, kus ja kuidas neid järelevalveks kasutada. Drooni kasutatakse nüüd mõnikord lennukite asemel või nende täiendusena. 2022. aasta suvel võeti metsa- ja maastikupõlengute seire õhusõidukite uue ja olulise täiendusena kasutusele tulekahju avastamine satelliidiandmete abil.

Veel üks täiustus on veekogude jaoks sobivate veekogude kaardistamine, et suunata veekogusid kasutavaid õhusõidukeid, mida teeb MSB.

Suuremad vahendid tulekustutuseks

Riiklikku tuletõrjevalmidust on tugevdatud, et hõlmata vähemalt kümme tuletõrjehelikopterit ja neli veekopterit, mida saab praeguse tuleohu prognoosi kohaselt paigutada eri kohtadesse. Riigis on nüüd ka üle kahekümne metsa- ja maastikupõlengute hoidla, mida saab kasutada, kui kohalike päästeteenistuste omavahendid on ammendatud. Depoodes on mitmesuguseid tulekahjude kustutamise seadmeid, nagu tuletõrjevoolikud, mootoriga pihustid, maastikusõidukid, kettsaed jne. Lisaks depoodele on olemas ka kaks suure võimsusega pumpa, mis võimaldavad vee transportimist pikkade vahemaade taha.

Neli veekogumislennukit on ühendatud rescEUga, mis tähendab, et need on kogu ELi hõlmavad ressursid, millest EL rahastab suurema osa kuludest. Tuletõrjepiloodid saavad pidevat koolitust, et säilitada kõrged pädevustasemed ja ohutusstandardid.

MSB toetab ka maakonna haldusnõukogusid, tuletõrje- ja päästeteenistusi ning muid asutusi teabe ja korrapärase koolitusega ning on välja töötanud tasuta digitaalse koolitusteenuse koos veebikursuste ja treeningmaterjalidega.

Üldsuse teadlikkuse suurendamine

Ennetustöö oluline osa on üldsuse teadlikkuse suurendamine selle kohta, kuidas vältida metsa- ja maastikupõlenguid ning kuidas tulekahjusid kustutada, kuna paljud metsa- ja maastikupõlengud on inimeste poolt kogemata alguse saanud.

Teave algab koolis, kus üldsuse juurdepääsu õigusega seotud õigused ja kohustused on osa kooli õppekavast. Seetõttu on enamikul rootslastel koolist lahkumise ajaks põhiteadmised metsa- ja maastikupõlengute ohust.

Üldsusele, elanikele ja turistidele metsa- ja maastikupõlengute kohta üldise teabe andmise eest vastutavad peamiselt omavalitsused ja maakonna haldusnõukogud, kuid MSB pakub ka kommunikatsioonituge ja -materjale. Suur osa avalikkusele kättesaadavast teabest on nüüd kättesaadav digitaalselt, näiteks eespool kirjeldatud tuleohu rakenduse ja veebisaitide kaudu, mis aitavad eraisikutel jälgida tulekahjuohtu metsades ja põldudel. Rakendus näitab prognoosi praeguse ja tulevase tuleohu kohta piirkondade kaupa, olemasolevaid tulekeelde ning annab nõu ja teavet selle kohta, kuidas tulekahjude ja grillide ajal tulekahjusid ohutult ehitada. See on saadaval nii rootsi kui ka inglise keeles.

Uued metsamajandamise suunised

Lisaks kodanikukaitse organisatsioonidele on metsatulekahjude ennetamisel oluline roll Rootsi metsaametil ja metsaomanikel. Rootsi metsanduspoliitika on sageli kokku võetud moto „Vabadus koos vastutusega” all. Vabadus tähendab, et metsandusalased õigusaktid sisaldavad suhteliselt vähe reguleerivaid ja siduvaid eeskirju. Seetõttu on vaja suuniseid, et aidata metsaomanikel saada teadlikuks sellest, kuidas nad saavad aidata vähendada metsa- ja maastikupõlengute ohtu alates majandamismeetmetest.

Metsatööstuse sidusrühmad töötavad välja oma vahendeid, et vältida metsa- ja maastikupõlengute esinemist ja levikut. Ajakohastatud kogu tööstusharu hõlmavad suunised toetavad planeerimist, konsulteerimist, oskusi, hädaolukorras tegutsemise korda ja seadmeid ning looduspõhiseid lahendusi. Metsandusalased nõuanded ja suunised on esitatud Rootsi metsanduse uurimisinstituudi Skogforsk veebisaidil, mida rahastavad metsandustööstus ja valitsus.

Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (SMHI) uurib looduspõhiste lahenduste (NbS) kasutamist kliimamuutuste valguses. NbS võib olla pikaajaline lähenemine tuleohu vähendamisele. Lehtmetsade tulekahjud on vähem intensiivsed ja levivad aeglasemalt. Märgalad, mis suudavad maastikul vett hoida, võivad mõnikord aidata ka tuleohtu piirata, kuigi protsessid on keerulised. Metsamaastiku märgalade loomine, säilitamine ja taastamine on seega potentsiaalne uus majandamisvõimalus. Suunised lehtmetsade ja märgalade kohta on kättesaadavad Rootsi keskkonnakaitseametist.

Rootsi valitsus tellis hiljuti eriuurimise (2024), et vaadata läbi riiklik metsapoliitika eesmärgiga töötada tulevikuks välja asjakohane metsapoliitika, mis edendab pikaajalist säästvat Rootsi metsandust ja kasvavat biomajandust, st taastuvatel ressurssidel põhinevat majanduslikku ja ühiskondlikku arengut. 

Valitsuse uurimine viidi läbi pärast 2018. aasta suuri metsa- ja maastikupõlenguid. See hõlmas eri ministeeriumide, riiklike ametiasutuste, sealhulgas Rootsi tsiviilhädaolukordade ameti (MSB), kaitsejõudude, päästeteenistuste, metsaomanike, piirkondlike ametiasutuste (maakondade haldusnõukogud) ja kohalike tuletõrjeteenistuste esindajaid. Mitmed teadlased ja organisatsioonid, näiteks MSB, on avaldanud ka metsa- ja maastikupõlengute aruandeid ja hinnanguid. Vastavad aruanded põhinevad ulatuslikel intervjuudel kõigi metsa- ja maastikupõlengutega võitlevate rühmade ja inimestega. Järeldused ja kavandatud parandused on seega hästi kinnitatud nii valitsuse kui ka avalikul tasandil.

Edule kaasa aidanud tegurid kaaluvad üles piiravad tegurid.

Poliitilised tegurid

Sellisel juhul on üldsusel ja valitsusel samad prioriteedid, st vähendada metsa- ja maastikupõlengute mõju ning säilitada heas seisundis metsamaastik majanduse, aga ka vaba aja veetmise ja heaolu alusena. Soovituste rakendamise kiirendamisel on olnud oluline tegur valitsuse tugev toetus, juhtroll ja sellele järgnenud muudatused metsa- ja maastikupõlenguid reguleerivas õigusraamistikus.  

Juhtimistegurid

Sidusrühmade mitmetahulise mudeli tõttu on olnud oluline, et kohanemismeetmete rakendamisel oleksid selged kohustused ja volitused. 2018. aasta metsa- ja maastikupõlengud näitasid, et ebaselged sideliinid ja rollid võivad aeglustada oluliste otsuste tegemist ja suurendada kahju. Asjaolu, et metsa- ja maastikupõlengute ressursside ja järelmeetmetega seotud volitused ja üldine vastutus on sätestatud elanikkonnakaitse seaduses, aitab rakendusstruktuure veelgi tugevdada.

Tehnilised tegurid

Tehnoloogia ja teadmised on ühiskonnas laialt levinud. Kodanikukaitse hädaolukordade ameti (MSB) määramine ressursside koordineerimiseks ja kohustuste järelmeetmete võtmiseks aitab tagada tehnilise oskusteabe, eksperditeadmiste ja ressursside ajakohasuse. Jätkuvalt arendatakse ja täiustatakse metsa- ja maastikupõlengute avastamise tehnoloogiaid. Eeldatakse, et tulevikus suureneb satelliitandmete ja droonide kasutamine, kuna need on kulutõhusad vahendid metsa- ja maastikupõlengute avastamiseks ja seireks.

Füüsikalised ja bioloogilised metsamajandamistegurid

Rootsis on palju metsi, mis on levinud suurel alal, millest paljud on kaugel. Metsad koosnevad peamiselt männi- ja kuuseliikidest. Okasmetsad on metsatulekahjudele vastuvõtlikumad kui rohkem niiskust sisaldavad lehtmetsad. Need tegurid aitavad põhjendada ressursside koordineerimist ja jagamist, et hoida kulusid madalal, aga ka võtta kasutusele looduspõhiseid lahendusi, nagu monokultuuride piiramine ja lehtpuude segamine, et vähendada tulevikus nn mega metsa- ja maastikupõlengute ohtu.

Sotsiaalsed tegurid

Rändlusõigus ja üldsuse juurdepääs loodusele (Allemansrätt) on Rootsi ühiskonna nurgakivid ning enamikul rootslastel on põhiteadmised sellest, kuidas käituda looduses kooli õppekava kaudu. Samuti on ühine arusaam, et looduses viibimine on hea teie tervisele ja heaolule. Vajadus tugeva õigusraamistiku ja kohanemismeetmete järele metsa- ja maastikupõlengute vähendamiseks, et kaitsta loodust ja inimesi, on seega tihedalt seotud üldsusega. Oluline on jätkata teadlikkuse suurendamist, et tuletada inimestele meelde metsa- ja maastikupõlengutega seotud riske ja kulusid ning julgustada vastutustundlikku käitumist, et vältida juhuslikke tulekahjusid. See peab hõlmama selliseid rühmi nagu uued saabujad ja välisturistid, kes ei ole Rootsi koolisüsteemi läbinud ega pruugi täielikult mõista Allemansrättiga seotud rolle ja kohustusi, pidades eelkõige silmas turistide arvu eeldatavat suurenemist tulevikus.

Majanduslikud tegurid

Metsa- ja maastikupõlengutega võitlemine on kulukas ja nõuab sageli ühiseid ressursse. Ressursside, näiteks lennukite ja helikopterite jagamine on kulutõhus viis metsa- ja maastikupõlengutega seotud teenuste haldamiseks. Kui riigi majandus on surve all, võivad korduvad eelarveeraldised teenuste säilitamiseks muutuda piiravaks teguriks.

Metsa- ja maastikupõlengutega seotud teenuste koordineerimisel lähtutakse riiklikust perspektiivist ja tehakse koostööd ELiga. Teenuseid rahastatakse peamiselt riigieelarvetest - riigilt, omavalitsustelt ja ka Euroopa Liidu fondidest.

Suure metsa- ja maastikupõlengu kombineeritud majanduslik kahju on tõenäoliselt palju suurem kui kohanemismeetmete maksumus, kuna metsa- ja maastikupõlengud ei mõjuta mitte ainult metsa, vaid kogu metsandustööstust, taristut ja rahvatervist.

2014. ja 2018. aasta metsa- ja maastikupõlengute kogumaksumust ühiskonnale on raske hinnata. Ainuüksi kindlustussektoris hinnatakse otseste kahjude maksumuseks iga kord üle 500 miljoni Rootsi krooni (üle 43 miljoni euro) ja ühiskondlikud kulud ületavad tõenäoliselt 1 miljardi Rootsi krooni (ligikaudu 87 miljonit eurot).

Metsatööstus on Rootsi jaoks oluline ning toodab otseselt ja kaudselt kaupu, mille lisandväärtus on ligikaudu 120 miljardit Rootsi krooni (ligikaudu 10 miljonit eurot) aastas, mis vastab veidi alla 2,5 protsendi Rootsi SKPst. Metsatööstuses töötab kokku 120 000 inimest. Metsakahjude vähendamisest, tootmishäiretest, bioloogilisele mitmekesisusele ja tervisele avalduvast negatiivsest mõjust saadav kasu on seega tõenäoliselt suurem kui avastamis- ja tuletõrjekulud.

Kontrollimata metsa- ja maastikupõlengute arvu piiramine toob ka mittemajanduslikku ühiskondlikku kasu. Need hõlmavad bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamist, õhusaaste vähendamist, vee ja pinnase kvaliteedi säilitamist, maastike ja puhkealade säilitamist. Need omakorda avaldavad positiivset mõju tervisele ja heaolule ning töökohtade loomisele näiteks metsatööstuse, marjade korjamise ja turismi kaudu.

Metsa- ja maastikupõlengute vältimine on kasulik ka kliimamuutuste leevendamiseks. Metsad aitavad otseselt kaasa CO2 sidumisele ja võivad CO2 sidujate kaudu otseselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Biomass on taastuv energiaallikas ja puittooted, kui neid kasutatakse säästva tulemuse saavutamiseks, tekitavad palju vähem CO2 heidet kui need, mis on valmistatud kas terasest või betoonist.

Vajaduste analüüs, toetavate õigusaktide muudatused ja sellele järgnev metsa- ja maastikupõlengutega kohanemise meetmete rakendamine on kestnud umbes 5 aastat. 2024. aastaks ei ole kohanemismeetmed lõpule viidud ja täiustused jätkuvad lõputult, kuid nüüd on olemas praktiline struktuur, millele tugineda.

Kuna metsa- ja maastikupõlengud on korduvad sündmused, tuleb metsa- ja maastikupõlengute ennetamise, avastamise ja ohjamise meetmeid jätkata lõputult ja neid võib-olla tulevikus suurendada, sõltuvalt kliimamuutuste määrast. 2018. aasta märtsis esitas Rootsi valitsus Rootsi riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia. Strateegia hõlmab Rootsi kliimamuutustega kohanemise eesmärke, töö juhtpõhimõtteid, ülesannete korraldust ja jaotust, järelevalvet, rahastamispõhimõtteid ja teadmiste suurendamise algatusi. Riiklikku kliimamuutustega kohanemise strateegiat ajakohastatakse iga viie aasta järel ja see on veel üks allikas metsa- ja maastikupõlengutega kohanemise meetmete edukuse jälgimiseks.

Leif Sandahl, fire engineer, The Swedish Civil Contingencies Agency
Leif.Sandahl@msb.se

Stefan Andersson, meteorologist, The Swedish Civil Contingencies Agency
Stefan.Andersson@msb.se

registrator@msb.se

(rootsi keeles)

SMHI (2024). Framtida brandrisk – förändringar i perioder av hög brandrisk enligt FWI-modellen (rootsi keeles),

Skogsbränderna sommaren 2018 – Statens offentliga utredningar SOU 2019:7  

Lag 2003-778 Lag om skydd mot olyckor