Metsa- ja maastikupõlengute suureneva ohu ohjamine muutuvas kliimas, Rootsi

Rahvusvahelisest vaatenurgast on metsa- ja maastikupõlengute probleem Rootsis suhteliselt väike. 2014. ja 2018. aasta suured tulekahjud näitasid aga selgelt, et metsa- ja maastikupõlengute oht on väga reaalne ning et oluline on olla valmis vähendama mõju keskkonnale, majandusele ja ühiskonnale.

Prognoositakse, et kliimamuutused suurendavad metsa- ja maastikupõlengute arvu ja intensiivsust

Metsa- ja maastikupõlengute arv on Rootsis aasta-aastalt väga erinev. Viimase 20 aasta jooksul on toimunud 2000–8000 tulekahju aastas. Kõige rohkem tulekahjusid toimub tiheasustusega aladel ning suurem osa tulekustutustöödest toimub aprillist augustini.

Ilm mõjutab tuleohtu. Sademed, temperatuur, niiskus, tuule kiirus, äike ja päikesekiirgus avaldavad suurimat mõju sellele, kuidas metsa- ja maastikupõlengud kinni hoiavad ja levivad. Mida kuivem on taimestik ja mida tugevam on tuul, seda kiiremini levib tuli. Suure intensiivsusega tulekahjud võivad põletada kõik oma teel ja on seetõttu väga hävitavad. Pole üllatav, et kuiv ja kuum suvi tekitab palju rohkem tulekahjusid kui märg suvi. Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi ning Rootsi kodanikukaitseameti hiljutises uuringus (2024) prognoositakse, et nn suure riskiga perioodide sagedus ja pikkus Rootsis suureneb koos kliimamuutustega, eriti Lõuna-Rootsis ja Läänemere rannikul. Seetõttu on tõenäoline, et tulevikus näeme rohkem metsa- ja maastikupõlenguid.  

Rootsil on suur maa-ala ja palju sidusrühmi, mis raskendab metsa- ja maastikupõlengute ohjamist

Rootsi pindala on umbes 41 miljonit hektarit, millest 68% on metsamaa ja 7% põllumajandusmaa. 48% metsadest on eraomanduses (umbes 315 000 inimest), ülejäänu kuulub piiratud vastutusega äriühingutele (25%), riigi omanduses olevatele piiratud vastutusega äriühingutele (12%) ja riigile endale (8%).

Seaduse järgi jaguneb vastutus tulekahjude ennetamise, planeerimise ja kustutamise eest eraisikute, omanike, omavalitsuste ja riigi vahel. Metsa- ja maastikupõlengute ohjamisega seotud probleeme suurendavad suur ala, sidusrühmade mitmekesisus ja Rootsi üldsuse juurdepääsuõigus, sealhulgas eramaal. Paljud erinevad osalejad peavad tegema koostööd, et ennetada ja tõhusalt kustutada metsa- ja maastikupõlenguid, kui need toimuvad.

2014. ja 2018. aasta metsa- ja maastikupõlengute ajal jõuti järeldusele, et paljud osalejad tegutsesid alguses liiga aeglaselt või ettevaatlikult. Puudus ka tuletõrjevahenditest. Kinnitati varajase avastamise ja varajase sekkumise tähtsust tulekahjude kustutamisel ning seda, et metsa- ja maastikupõlengute tõhusaks ohjamiseks on keskse tähtsusega selged rollid, ressursside koordineerimine ja head sideliinid.

Metsatulekahjud on kulukad

Kontrollimatud metsatulekahjud võivad põhjustada metsadele suurt kahju ning ohustada inimeste, loomade ja taimede elu. Metsa- ja maastikupõlengud põhjustavad märkimisväärset majanduslikku kahju mitte ainult mõjutatud maaomanikele, vaid ka ühiskonnale tervikuna, mõjutades elatise teenimise võimalusi ja tervist. Negatiivne mõju võib jätkuda ka pärast tulekahju kustutamist. Tulekahjus kannatada saanud puud võivad kukkuda ja vigastusi põhjustada; metsaga seotud tööstusharudes võib esineda palgipuudust; tulekahjude tagajärjel vabanevad kasvuhoonegaasid aitavad kaasa edasistele kliimamuutustele; vähendatakse metsatootmist; ning bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemi teenused võivad olla häiritud. Metsa- ja maastikupõlengute arvu suurenemine suurendab ka tuletõrjekulusid.

Metsatulekahjud mõjutavad keskkonda ja kliimat

Kontrollitavaid tulekahjusid saab kasutada majandamisvahendina ning need aitavad kaasa ökosüsteemide majandamisele ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele. Probleem on kontrolli alt väljas metsatulekahjud. Varajane avastamine ja kiire kustutamine aitab vähendada ökosüsteemide, loomade ja taimede kahjustamise ohtu, minimeerides samal ajal suitsust ja ohtlikest kustutuskemikaalidest tulenevat vee- ja õhureostust.

Metsade sotsiaalsed väärtused on Rootsi ühiskonna jaoks oluline ressurss inimeste heaolu, tervise, eluaseme/elukeskkonna, regionaalarengu ja turismi seisukohast. Metsade kaitsmine metsa- ja maastikupõlengutest tuleneva kahju ennetamise kaudu on seega veel üks metsa- ja maastikupõlengute parema haldamise ettepaneku põhimõõde.

Metsadel on oluline roll ka Rootsi kasvuhoonegaaside heite vähendamisel ning nad on ka oluline motiveeriv tegur metsa- ja maastikupõlengute arvu minimeerimisel.

Metsa- ja maastikupõlengute ennetamise ning metsa- ja maastikupõlengute ohjamisega seotud rollid ja kohustused on reguleeritud erinevate seaduste ja määrustega. Kõige olulisemad neist on:

Metsaseaduses ( Skogsvårdslagen (1979:429)) on sätestatud, et mets on riiklik vara ja taastuv ressurss, mida tuleb majandada nii, et see annaks jätkusuutlikul alusel head tulu, säilitades samal ajal bioloogilise mitmekesisuse. See hõlmab metsa- ja maastikupõlengute riski minimeerimist asjakohase juhtimise kaudu.

Kodanikukaitse seaduses (Lagen om skydd mot olyckor (2003:778))kinnitatakse, et vastutus tulekahjude ennetamise, kavandamise ja kustutamise eest on jagatud eraisikute, omanike, omavalitsuste ja riigi vahel. See tähendab, et igaühel on kohustus minimeerida metsa- ja maastikupõlengute ohtu ning abistada tulekahjude kustutamisel. Ajakohastatud õigusaktis kinnitatakse nüüd ka kodanikukaitseameti rolli koordineerimisel ja prioriteetide seadmisel riiklikul tasandil.

Rootsikeskkonnaseadustik (Miljöbalk (1998:808)) reguleerib üldsuse juurdepääsu õigust, sätestades, et need, kes veedavad looduses aega, "peavadsellega tegelemisel arvestama ja hoolitsema", mis on tavaliselt kokku võetud kui "ärge häirige ega hävitage",mis hõlmab tulepiirangute ja -eeskirjade järgimist. Tulekahjude välitingimustes tegemise erinevaid aspekte käsitletakse täiendavalt mitmesugustes teistes seadustes. Metsas töötavate metsaomanike ja ettevõtjate vastutus ja kohustused on kaetud ka erakindlustuse regulatsioonidega.

Seega on igaühel vastutus käituda vastutustundlikult, et vältida tulekahjude tekkimist juhuslikult. Süsteem sõltub seega sellest, kas inimesed on teadlikud metsa- ja maastikupõlengutega seotud piirangutest ja eeskirjadest ning kas neil on mõningad teadmised nendega seotud riskidest.

Tulevaste metsa- ja maastikupõlengute arvu eeldatava suurenemisega soovib Rootsi valitsus minimeerida metsa- ja maastikupõlengute riske, kahjusid ja kulusid nii palju kui võimalik. Pärast 2018. aasta metsa- ja maastikupõlenguid algatati mitu valitsuse uurimist, et analüüsida kehtivaid õigusakte ja operatiivseid päästemeetmeid. Valitsus tegi järelepärimiste põhjal otsuse kodanikukaitse seaduse muutmise kohta eesmärgiga parandada metsa- ja maastikupõlengute kaitset ning vähendada võimalikke kahjusid. Need muudatused tehti ka selleks, et selgitada rolle, kohustusi ja kommunikatsioonistrateegiaid. Muud täiustused hõlmasid nüüdisaegse tehnoloogia kasutamist metsa- ja maastikupõlengute varajaseks avastamiseks ja seireks, tuletõrjesuutlikkuse parandamist ning metsa- ja maastikupõlengute alaste teadmiste taseme tõstmist nii metsaomanike kui ka kodanike seas üldiselt.

Uus kodanikukaitseseadus, mida Rootsi valitsus on ajakohastanud, hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi.

Selged volitused ning parem koordineerimine ja koostöö asjaomaste avaliku ja erasektori osalejate vahel

Kriisi- või hädaolukorras on olulised selged kohustused, menetlused, rahastamine ja sidekanalid. Ajakohastatud seaduse kaudu on Rootsi kodanikukaitse amet (MSB) nüüd suurendanud volitusi jälgida kohalike omavalitsuste vastavust metsa- ja maastikupõlengute haldamise eeskirjadele, korraldada kriisijuhtimist ja jälgida metsa- ja maastikupõlengutele reageerimist. Kuigi esmane vastutus jääb piirkondlikele ja munitsipaaltuletõrjeteenistustele, on MSB laiendanud volitusi omavalitsuste, maakondade ja hädaabiteenistuste toetamiseks ja koordineerimiseks ning võib eraldada lisavahendeid, sealhulgas personali, seadmeid, helikoptereid ja veelennukeid, kui kohalikud varud on ebapiisavad.

Need õiguslikud uuendused annavad MSB-le suurema kontrolli, võimaldades tal välja anda siduvaid eeskirju ja jälgida kohalike omavalitsuste vastavust metsa- ja maastikupõlengutele reageerimise nõuetele. MSB vaatab läbi piirkondlikud koordineerimistavad, andes tagasisidet umbes poolte jälgitavate süsteemide kohta. Lisaks annab MSB kohalikele omavalitsustele teavet tulekeeluotsuste tegemiseks, kasutades Rootsi meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi (SMHI) prognoose.

Kuigi MSB vastutab metsa- ja maastikupõlengute eest, vastutab riikliku metsakaitsestrateegia, sealhulgas kõrge loodusliku väärtusega metsade järgimise eest Rootsi keskkonnakaitseamet. Koos MSB ja teiste avaliku sektori organisatsioonidega jätkab erasektor toodete, teenuste ja seadmete väljatöötamist, et aidata metsaomanikke metsatulekahjude avastamisel, seirel ja haldamisel.

Paremad prognoosimis-, avastamis- ja kaardistamisteenused

Omavalitsuse hädaabiteenistustele otseste juhiste andmiseks on vaja õigeaegseid ja usaldusväärseid tuleohu prognoose ja kaarte, et nad saaksid planeerida ja ette valmistada tulekahju puhkemise korral reageerimisaja lühendamist. Prognoosid on aluseks ka ühiste tuletõrjeressursside suunamisel.

Tuleohu prognoosimise tehnoloogiad arenevad pidevalt ning üha üksikasjalikumal geograafilisel tasandil lisatakse täiustatud arvutustele üha rohkem teavet. Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (SMHI) on koostöös MSB-ga välja töötanud täiustatud tuleohu prognoosi mudelid Rootsi jaoks. Prognoosid ja tuleohu teave on osa SMHI üldprognoosi- ja hoiatusteenustest ning need on avalikkusele kättesaadavad SMHI veebisaidi kaudu.  

Need prognoosid on aluseks ka MSB rakendusele Outdoor Fire Danger janende Fire Dangeri kaarditeenustele, mis näitavad viiepäevaseid prognoose, mida uuendatakse mitu korda päevas. Tooted on mõeldud üldsusele ning munitsipaaltuletõrje- ja päästeteenistustele, maakonna haldusnõukogudele (Länsstyrelser) ja teistele, et anda teavet metsataimestiku tuleohtlikkuse kohta. Prognoose ja tuleohukaarte kasutavad vallad ja maakonnavalitsused tulekeeldude väljastamiseks. Samuti aitavad nad juhtida metsa- ja maastikupõlengute seirelende.

Tulekahjusid on oluline avastada varases staadiumis, mistõttu metsa- ja maastikupõlengute seire toimub lennukite abil. Maakondade haldusnõukogud otsustavad, kus ja kuidas neid järelevalveks kasutada. Mehitamata õhusõidukeid kasutatakse nüüd mõnikord lennukite asemel või nende täiendusena. 2022. aasta suvel võeti metsa- ja maastikupõlengute seire õhusõidukite uue ja olulise täiendusena kasutusele tulekahjude avastamine satelliidiandmete abil.

Teine täiustus on veekogumiseks sobivate veeteede kaardistamine, et juhtida kühveldavat õhusõidukit, mida teeb MSB.

Ressursside suurendamine tulekustutustöödeks

Riiklikku tuletõrjevalmidust on tugevdatud, et hõlmata vähemalt kümme tuletõrjehelikopterit ja neli veetõrjelennukit, mida saab praeguse tuleohu prognoosi alusel kasutada eri kohtades. Praegu on riigis üle kahekümne metsa- ja maastikupõlengute hoidla, mida saab kasutada siis, kui kohalike päästeteenistuste omavahendid on ammendatud. Depoodes on mitmesuguseid seadmeid tulekahjude kustutamiseks, näiteks tuletõrjevoolikud, mootoriga pihustid, maastikusõidukid, kettsaed jne. Lisaks depoodele on tsentraalselt saadaval ka kaks suure võimsusega pumpa, mis võimaldavad vee transportimist pikkade vahemaade taha.

Neli veekogumislennukit on ühendatud rescEUga, mis tähendab, et need on kogu ELi hõlmavad ressursid, mille puhul EL rahastab enamikku kuludest. Tuletõrjepiloodid saavad pidevat koolitust, et säilitada kõrge pädevustase ja ohutusstandardid.

MSB toetab ka maakondlikke haldusorganeid, tuletõrje- ja päästeteenistusi ning teisi ametiasutusi teabe ja korrapäraste koolitustega ning on välja töötanud tasuta digitaalse koolitusteenuse koos veebikursuste ja õppuste materjalidega.

Üldsuse teadlikkuse suurendamine

Avalikkuse teadlikkuse suurendamine metsa- ja maastikupõlengute vältimise ja kustutamise kohta on ennetustöö oluline osa, kuna paljud metsa- ja maastikupõlengud algatavad inimesed kogemata.

Teave algab koolist, kus üldsuse juurdepääsuõigusega seotud õigused ja kohustused on osa kooli õppekavast. Seetõttu on enamikul rootslastel põhiteadmised metsa- ja maastikupõlengute ohust koolist lahkumise ajaks.

Üldsusele, elanikele ja turistidele metsa- ja maastikupõlengute kohta üldise teabe andmise eest vastutavad peamiselt omavalitsused ja maakonnavalitsused, kuid MSB pakub ka kommunikatsioonituge ja -materjale. Suur osa üldsusele mõeldud teabest on nüüd kättesaadav digitaalselt, näiteks eespool kirjeldatud tuleohu rakenduse ja veebisaitide kaudu, mis aitavad eraisikutel jälgida tulekahjuohtu metsades ja põldudel. Rakendus näitab prognoosi praeguse ja tulevase tuleohu kohta piirkondade kaupa, olemasolevaid tulekeelde ning annab nõu ja teavet selle kohta, kuidas tulekahjude ja grillide ohutult ehitada ajal, mil tulekahjud on lubatud. See on saadaval nii rootsi kui ka inglise keeles.

Uued metsamajandamise suunised

Lisaks kodanikukaitse organisatsioonidele on metsatulekahjude ennetamisel oluline roll ka Rootsi metsaametil ja metsaomanikel. Rootsi metsanduspoliitika on sageli kokku võetud moto „Vabadusja vastutus”all. Vabadus tähendab, et metsandusalased õigusaktid sisaldavad suhteliselt vähe reguleerivaid ja siduvaid eeskirju. Seetõttu on vaja suuniseid, et aidata metsaomanikel saada teada, kuidas nad saavad aidata vähendada metsa- ja maastikupõlengute ohtu, alustades majandamismeetmetest.

Metsatööstuse sidusrühmad töötavad välja oma vahendeid, et ennetada metsa- ja maastikupõlengute esinemist ja levikut. Ajakohastatud kogu tööstusharu hõlmavad suunised toetavad planeerimist, konsulteerimist, oskusi, hädaolukorra protseduure ja seadmeid ning looduspõhiseid lahendusi. Metsandusalased nõuanded ja suunised on esitatud Rootsi metsandusuuringute instituudi Skogforsk veebisaidil, mida rahastavad metsandustööstus ja valitsus.

Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (SMHI) viib läbi uuringuid looduspõhiste lahenduste (NbS) kasutamise kohta kliimamuutuste valguses. NbS võib olla pikaajaline lähenemine tuleohu vähendamisele. Lehtmetsade tulekahjud on vähem intensiivsed ja levivad aeglasemalt. Märgalad, millel on võime säilitada maastikku vett, võivad mõnikord aidata ka tuleohtu piirata, kuigi protsessid on keerulised. Metsamaastiku märgalade loomine, säilitamine ja taastamine on seega potentsiaalne uus majandamisvõimalus. Lehtmetsi ja märgalasid käsitlevad suunised on kättesaadavad Rootsi keskkonnakaitseametist.

Rootsi valitsus tellis hiljuti eriuurimise (2024), et vaadata läbi riiklik metsapoliitika eesmärgiga töötada tulevikuks välja asjakohane metsapoliitika, mis edendab Rootsi pikaajalist säästvat metsandust ja kasvavat biomajandust, st taastuvatel ressurssidel põhinevat majanduslikku ja ühiskondlikku arengut. 

Pärast 2018. aasta suuri metsa- ja maastikupõlenguid viidi läbi valitsuse uurimine. See hõlmas erinevate ministeeriumide, riiklike ametiasutuste, sealhulgas Rootsi kodanikukaitseameti (MSB), kaitsejõudude, päästeteenistuste, metsaomanike, piirkondlike ametiasutuste (maakondade haldusnõukogud) ja kohalike tuletõrjeteenistuste esindatust. Mitmed teadlased ja organisatsioonid, näiteks MSB, on samuti avaldanud metsa- ja maastikupõlengute kohta aruandeid ja hinnanguid. Vastavad aruanded põhinevad ulatuslikel intervjuudel kõigi rühmade ja inimestega, kes olid seotud metsa- ja maastikupõlengute vastu võitlemisega. Järeldused ja kavandatud parandused on seega hästi kinnistunud nii valitsuse kui ka avaliku sektori tasandil.

Edule kaasa aidanud tegurid kaaluvad üles piiravad tegurid.

Poliitilised tegurid

Sel juhul on avalikkusel ja valitsusel samad prioriteedid, st vähendada metsatulekahjude mõju ja säilitada terve metsamaastik kui majanduse, aga ka vaba aja veetmise ja heaolu alus. Valitsuse tugev toetus, juhtimine ja sellest tulenevad muudatused metsa- ja maastikupõlenguid reguleerivas õigusraamistikus on olnud oluline tegur soovituste rakendamise kiirendamisel.  

Juhtimistegurid

Sidusrühmade mitmetahulisuse tõttu on olnud oluline, et kohanemismeetmete rakendamisel oleksid selged kohustused ja volitused. 2018. aasta metsa- ja maastikupõlengud näitasid, et ebaselged sideliinid ja rollid võivad aeglustada elutähtsate otsuste tegemist ja suurendada kahju. Asjaolu, et volitused ja üldine vastutus metsa- ja maastikupõlengute ressursside ja järelmeetmete eest on sätestatud kodanikukaitse seaduses, aitab rakendusstruktuure veelgi tugevdada.

Tehnilised tegurid

Tehnoloogia ja teadmised on ühiskonnas laialt levinud. Ressursside koordineerimiseks ja vastutusega seotud järelmeetmete võtmiseks kodanikukaitse ettenägematute kulude ameti määramine aitab tagada tehnilise oskusteabe, eksperditeadmiste ja ressursside ajakohasuse. Jätkuvalt arendatakse ja täiustatakse metsa- ja maastikupõlengute avastamise tehnoloogiaid. Eeldatakse, et satelliitandmete ja droonide kasutamine tulevikus suureneb, kuna need on kulutõhusad vahendid metsa- ja maastikupõlengute avastamiseks ja seireks.

Füüsikalised ja bioloogilised metsamajandamistegurid

Rootsis on palju metsi, mis on levinud suurel alal, millest paljud on kaugel. Metsad koosnevad peamiselt männi- ja kuuseliikidest. Okasmetsad on metsatulekahjudele vastuvõtlikumad kui lehtmetsad, mis sisaldavad rohkem niiskust. Need tegurid aitavad põhjendada ressursside koordineerimise ja jagamise vajadust, et hoida kulud madalal, aga ka võtta kasutusele looduspõhised lahendused, nagu monokultuuride piiramine ja segamine lehtpuudega, et vähendada tulevikus nn megametsapõlengute ohtu.

Sotsiaalsed tegurid

Õigus rännata ja üldsuse juurdepääs loodusele (Allemansrätt) on Rootsi ühiskonna nurgakivid ja enamikul rootslastest on põhiteadmised, kuidas käituda looduses kooli õppekava kaudu. Samuti on ühine arusaam, et looduses viibimine on hea teie tervisele ja heaolule. Vajadus tugeva õigusraamistiku ja kohanemismeetmete järele metsa- ja maastikupõlengute vähendamiseks, et kaitsta loodust ja inimesi, on seega üldsusega tihedalt seotud. Oluline on jätkata teadlikkuse suurendamist, et tuletada inimestele meelde metsa- ja maastikupõlengutega seotud riske ja kulusid ning julgustada vastutustundlikku käitumist, et vältida juhuslikke tulekahjusid. See peab hõlmama selliseid rühmi nagu uustulnukad ja välisturistid, kes ei ole läbinud Rootsi koolisüsteemi ega pruugi täielikult mõista „allemansrättiga“ seotud rolle ja kohustusi, pidades eelkõige silmas turistide arvu eeldatavatsuurenemist tulevikus.

Majanduslikud tegurid

Metsa- ja maastikupõlengutega võitlemine on kulukas ja nõuab sageli ühiseid ressursse. Ressursside, näiteks lennukite ja helikopterite jagamine on kulutõhus viis metsa- ja maastikupõlengutega seotud teenuste haldamiseks. Korduvad eelarveeraldised teenuste säilitamiseks võivad muutuda piiravaks teguriks, kui riigi majandus on surve all.

Metsa- ja maastikupõlengute teenuste koordineerimisel lähtutakse riiklikust perspektiivist ja tehakse koostööd ELiga. Teenuseid rahastatakse peamiselt riigieelarvest - riigi, omavalitsuste ja ka ELi vahenditest.

Suure metsa- ja maastikupõlengu kombineeritud majanduslik kahju on tõenäoliselt palju suurem kui kohanemismeetmete maksumus, kuna metsa- ja maastikupõlengud ei mõjuta mitte ainult metsa, vaid kogu metsandustööstust, taristut ja rahvatervist.

2014. ja 2018. aasta metsa- ja maastikupõlengute kogukulu ühiskonnale on raske hinnata. Ainuüksi kindlustussektor hindab otseste kahjude maksumuseks iga kord üle 500 miljoni Rootsi krooni (üle 43 miljoni euro) ja ühiskondlikud kulud ületavad tõenäoliselt 1 miljardit Rootsi krooni (ligikaudu 87 miljonit eurot).

Metsatööstus on Rootsi jaoks oluline ning toodab otseselt ja kaudselt kaupu, mille lisandväärtus on ligikaudu 120 miljardit Rootsi krooni (umbes 10 miljonit eurot) aastas, mis vastab veidi alla 2,5 protsendi Rootsi SKPst. Metsatööstuses töötab kokku 120 000 inimest. Metsakahjustuste, tootmishäirete, bioloogilisele mitmekesisusele ja tervisele avalduva negatiivse mõju vähendamisest saadav kasu kaalub seega kõige tõenäolisemalt üles avastamis- ja tuletõrjekulud.

Kontrollimatute metsa- ja maastikupõlengute arvu piiramisel on ka mittemajanduslikke ühiskondlikke eeliseid. Need hõlmavad bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamist, õhusaaste vähendamist, vee ja pinnase kvaliteedi säilitamist, maastike ja puhkealade säilitamist. Neil omakorda on positiivne mõju tervisele ja heaolule ning töökohtade loomisele näiteks metsatööstuse, marjakorjamise ja turismi kaudu.

Metsa- ja maastikupõlengute vältimine on kasulik ka kliimamuutuste leevendamiseks. Metsad aitavad otseselt kaasa CO2 sidumisele ja potentsiaal aitab otseselt kaasa kliimamuutuste leevendamisele CO2 sidujate kaudu. Biomass on taastuv energiaallikas ja puittooted, kui neid kasutatakse säästvalt, tekitavad palju vähem CO2 heidet kui terasest või betoonist valmistatud tooted.

Vajaduste analüüs, muudatusi võimaldavate õigusaktide muutmine ja sellele järgnev metsa- ja maastikupõlengutega kohanemise meetmete rakendamine on kestnud umbes viis aastat. 2024. aastaks ei ole kohanemismeetmed veel lõpule viidud ja täiustamine jätkub määramata ajaks, kuid nüüd on olemas praktiline struktuur, millele tugineda.

Kuna metsa- ja maastikupõlengud on korduvad sündmused, tuleb metsa- ja maastikupõlengute ennetamise, avastamise ja ohjamise meetmeid jätkata määramata ajaks ning neid võib-olla tulevikus suurendada, sõltuvalt kliimamuutuste kiirusest. 2018. aasta märtsis esitas Rootsi valitsus Rootsi riikliku kliimamuutustega kohanemise strateegia. Strateegia hõlmab Rootsi kliimamuutustega kohanemise eesmärke, töö juhtpõhimõtteid, vastutuse korraldust ja jaotust, järelevalvet, rahastamispõhimõtteid ja teadmiste suurendamise algatusi. Riiklikku kliimamuutustega kohanemise strateegiat ajakohastatakse iga viie aasta järel ja see on veel üks allikas metsa- ja maastikupõlengutega kohanemise meetmete edukuse jälgimiseks.

Leif Sandahl, fire engineer, The Swedish Civil Contingencies Agency
Leif.Sandahl@msb.se

Stefan Andersson, meteorologist, The Swedish Civil Contingencies Agency
Stefan.Andersson@msb.se

registrator@msb.se

(rootsi keeles)

SMHI (2024). Framtida brandrisk – förändringar i perioder av hög brandrisk enligt FWI-modellen (rootsi keeles),

Skogsbränderna sommaren 2018 – Statens offentliga utredningar SOU 2019:7 (inglise keeles)  

Lag 2003-778 Lag om skyd mot olyckor