Raudteetranspordi vastupanuvõime suurendamine Alpidega seotud ohtudele Austrias

Ida-Alpide karm mägine olemus, kus asub ligikaudu 65 % Austria territooriumist, kujutab endast erilist väljakutset raudteetranspordi planeerimisele ja juhtimisele. Kergendused ja järsud nõlvad piiravad püsiasulate ja taristu jaoks kasutatavat ruumi. Seega kulgevad raudteeliinid sageli piki lammi või asuvad järskudel nõlvadel, mis seab need märkimisväärselt üleujutuste ja eelkõige alpiohtude, nt prügivoogude, kivide kukkumise, laviinide või maalihete ohtu. Selle tulemusena on raudteetaristut ja käitamist korduvalt mõjutanud Alpide ohud. Näiteks põhjustasid 2024. aasta septembri suured üleujutused Alam-Austrias Austria ida-lääne raudteedel rööbasteede, tunnelite ja raudteejaamade kahjustumise. Nende päevade äärmuslikud tormid jätsid Austria raudteetaristule ka laastamisjälgi. Otsene rahaline kahju oli ligikaudu 100 miljonit eurot.

Kaudsed kahjud olid veelgi suuremad. Tavatingimustes sõidab kogu läänepoolsel liinil Viini ja St. Pölteni vahel tavaliselt umbes 550 reisi- ja kaubarongi. Kui äärmuslik sündmus põhjustas Lääne-marsruudi katkestuse, sai iga päev sõita ainult umbes 150 rongi.

Enamik alpiohtusid on tingitud äärmuslikest/rasketest (hüdro)ilmaoludest, nagu tugev sademete hulk, lume kiire sulamine või äärmuslikud temperatuurid. Tugevad vihmasajud Austrias suurenevad kliimamuutuste tõttu märkimisväärselt, kusjuures sademete hulk tunnis on nüüd 15 % suurem kui 1980. aastal (Haslinger jt, 2025). Tulevikus võib Alpide ohtudest tulenev risk kliimamuutuste mõju tõttu suureneda. Näiteks võib tugevate vihmasadude arv Alpide piirkonnas suureneda 36 % ja riigi tasandikel 70 % (vaatlusperioodist 1961–1990 kuni prognoosiperioodini 2011–2040; Kellermann jt . 2016).

Austria föderaalraudteel (ÖBB Infra AG) on koos kodanikuühiskonna, erasektori ja valitsuse partneritega keerulised volitused hinnata riske, võtta ennetusmeetmeid ning tagada võrgu ohutu ja pidev toimimine. Üks järgitud riskivähendamisstrateegia on struktuursete kaitsemeetmete, näiteks laviinikaitsegaleriide või varisemistõkete rakendamine. Sellega seoses on probleemiks meetmete prioriseerimine ja kulude jagamine teiste valitsussektori sidusrühmadega. Samal ajal ei ole alpiohu vastaste struktuurimeetmete rakendamine Austrias, kus on ligikaudu 5000 torrenti ja 3800 laviiniteed kogu Austria territooriumil, sageli teostatav nii majanduslikel põhjustel kui ka looduse ja maastiku kaitse aspektide tõttu. Kuna tehnilised meetmed on seega piiratud, et tagada raudteevedudele Alpide topograafias vastav ohutustase, on tungiv vajadus täiendavate (mittestruktuuriliste) riskivähendusmeetmete järele, nagu ilmaseire ja varajane hoiatamine.

Selleks et tagada raudteetaristu säilimine ja vastupidavus äärmuslikele ilmastikunähtustele, on nii Euroopa Liit kui ka Austria kehtestanud õigus-, strateegiliste ja finantsraamistike hierarhia. Alpide topograafia tõttu on Austrias mõned kõige rangemad riiklikud nõuded.

• Föderaalne raudteeseadus (EisbG - Eisenbahngesetz): paragrahv 42: Luuakse õiguslik alus ÖBB raamkavale, mis on kuueaastane jooksev investeerimisprogramm. Selles on sätestatud, et raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja peab hoidma võrgu ohutus ja töökorras. See säte sisaldab juriidilist kohustust teha ennetavat hooldust looduslike ohtude eest.
• ÖBB raamkava (2024–2029): See on peamine täitmise vahend . Komisjon eraldab 21,1 miljardit eurot laienemiseks ja 4,7 miljardit eurot konkreetselt hoolduseks ja rikete kõrvaldamiseks. Kavas keskendutakse sõnaselgelt olemasoleva võrgu kohandamisele kliimakriisiga, investeerides digitaalsesse seiresse ja struktuurilistesse kaitsemeetmetesse Alpide ohtude vastu.
• Austria kliimamuutustega kohanemise strateegia: Kõnealuses poliitikaraamistikus on transporditaristu sektor määratletud väga haavatavana. Selles sätestatakse suunised järgmise kohta:
• Varajase hoiatamise süsteemide (nagu infra:wetter) väljatöötamine.
• Sildade vahekauguste ja kuivendussüsteemide tehniliste standardite kohandamine, et tulla toime suuremate sademete kogustega (kaitse üleujutuste eest 1-100 aasta jooksul).
• Hüdraulilise tehnilise abi seadus (WBFG): See õigusakt võimaldab jagada raudtee ja valitsuse vahel kulud seoses kaitsemeetmetega, mis toovad kasu laiemale üldsusele, tagades, et kallid Alpide tõkked on rahaliselt elujõulised.

See riiklik raamistik toetab ELi transpordipoliitika rakendamist. Nende poliitikameetmete eesmärk on kestlik ja vastupidav liikuvus, nagu on kirjeldatud ELi kestliku ja aruka liikuvuse strateegias. Sellega rakendatakse ka üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) määrusega taotletavat sidusa, tõhusa, mitmeliigilise ja kvaliteetse transpordi eesmärki. Viimasega nähakse ette, et ühist huvi pakkuvad projektid peavad olema kliimamuutustele vastupanuvõimelised. Selles nõutakse konkreetselt, et taristuettevõtjad hindaksid haavatavust kliimamuutuste suhtes (üleujutused, kuumalained) ja rakendaksid kohanemismeetmeid, et kaitsta avaliku sektori investeeringuid.

Äärmuslikud ilmastikunähtused kujutavad endast suurt ohtu raudteetaristule ja reisijate ohutusele. Tulevikus mõjutavad kliimamuutused eeldatavasti meteoroloogilisi ohte Alpide piirkonnas. ÖBB Infra AG ja tema partnerite rakendatud struktuuri- ja tegevusmeetmete eesmärk on minimeerida raudteeinfrastruktuuri otsest kahjustamist, kui see on majanduslikult, tehniliselt ja keskkonnaalaselt teostatav. Kuid eelkõige Alpide mägikeskkonnas ei ole täielik kaitse võimalik ja kliimamuutustest tingitud riskiprofiil muutub pidevalt. Ilmaseire- ja varajase hoiatamise süsteemide eesmärk on seega tagada võrgustiku ohutu ja pidev toimimine ning reisijate ohutus, vaatamata kliimamuutustest tingitud äärmuslike sündmuste sagenemisele ja ulatusele.

ÖBB Infra AG järgib peamiselt kahte üksteist täiendavat riskijuhtimisstrateegiat. Ühest küljest vähendatakse Alpide ohtudest tulenevat riski struktuuriliste kaitsemeetmete rakendamisega. ÖBB Infra AG vastutab peamiselt kaitsemeetmete, näiteks laviinikaitsegaleriide või kaljutõkete ehitamise ja hooldamise eest. Enamikul juhtudel peab ta neid meetmeid ka rahastama. Kui aga kavandatud meetmed kaitsevad ka asulaid või muid taristuelemente, nagu teed või energiavarustus, teeb ÖBB Infra AG koostööd teiste riiklike ja piirkondlike ametiasutuste või kogukondadega ning kaitsesüsteemi saab toetada hüdrotehnilise abi seaduse (WBFG [1985] 2014) alusel.

Teisest küljest vähendatakse Alpide mägipiirkondade ohtudest tulenevat riski, parandades valmisolekut reageerimiseks ja hädaolukordade ohjamiseks. ÖBB riskivähendusstrateegia põhielement on ilmaseire ja varajase hoiatamise süsteem infra:wetter, mida käitavad ühiselt ÖBB ja eraõiguslik ilmateenistus UBIMET GmbH. See interaktiivne veebiportaal on kättesaadav ÖBB töötajatele. Selles on ühendatud ZAMG (Zentralanstalt für Meteorologie und Geodynamik - Meteoroloogia ja Geodünaamika Keskinstituut) enda ja väliste ilmajaamade, radarite, satelliitide ning kohalike ja ülemaailmsete ilmaprognooside andmed koos üksikasjaliku teabega kogu Austria raudteevõrgu kohta. See võimaldab arvutada olulisi meteoroloogilisi parameetreid, nagu temperatuur, tuule kiirus, sademed, lumesadu ja lumejoon kohalikul tasandil.

Lisaks individuaalsete ja marsruudipõhiste hoiatuste andmisele ligikaudu 1800 kasutajale kasutatakse infra:wetterit ka nn kriitiliste ilmastikutingimuste (CMC) eelnevaks tuvastamiseks: ilmastikutingimused, mis võivad põhjustada suuremaid rongiliikluse häireid. Need tingimused nõuavad ÖBB Infra AG geotehnika ja looduslike ohtude haldamise osakonna kooskõlastatud tegevust. Kui kriitilised ilmastikutingimused avastatakse piisava eelhoiatusajaga, antakse ilmahoiatus ja rakendatakse protseduuriplaani. See võib hõlmata häirekäsu paigaldamist, millega otsustatakse käitusohutuse ettevaatusabinõude üle, nagu kiirusepiirangud, rööbastee sulgemine või muud ajutised leevendusmeetmed. Näiteks juhul, kui ennustatakse tugevat lumesadu, võib võrgu toimimise tagamiseks võtta selliseid meetmeid nagu inimressursside ja talviste teenuste osutamise läbivaadatud kavandamine või lülitipunktide eelsoojendamine. Toimiva ilmaseire- ja varajase hoiatamise süsteemi olemasolu on ka tõhus ja paindlik riskijuhtimislahendus kliimamuutustest tulenevate kliimaohtude sageduse ja intensiivsuse prognoositavate muutustega tegelemiseks.

Praegu arendatakse süsteemi edasi, et paremini toime tulla äikesetormide ja tugevate vihmadega. Eesmärk on suurendada prognoositavust seoses sellega, millal ja kus võib see marsruute mõjutada.

Looduslikest ohtudest tuleneva riski vähendamiseks kasutab ÖBB Infra AG asjakohaseid ressursse ja vastutab oluliste otsuste eest. Alpides esinevate ohtude keerulise olukorra tõttu ei saa nende ohjamist Austria raudteetranspordis siiski käsitleda ainult ÖBB Infra AG ning transpordisektori struktuursed riskimaandamismeetmed tuleb paljudes kohtades viia kooskõlla avaliku sektori riskijuhtimisstrateegiatega. Seega on vaja partnerlust ja olulist koostööd eri sidusrühmade vahel eri haldustasanditel, st kohalikust tasandist riikliku tasandini.

Ülemtasandil teeb ÖBB Infra AG koostööd föderaalministeeriumidega strateegilistes küsimustes, nagu otsused õigusaktides ja tehnilised standardid. Struktuursete riskivähendusmeetmete tasandil teeb ÖBB Infra AG koostööd piirkondlike omavalitsuste, kogukondade ning föderaalse põllumajandus- ja metsandus-, kliima- ja keskkonnakaitse-, piirkondade ja veemajandusministeeriumiga (BMLUK). Mittestruktuuriliste meetmete osas teeb ÖBB Infra AG koostööd erasektori, akadeemiliste asutuste ja piirkondlike ametiasutustega, et käitada ilmaseire- ja varajase hoiatamise süsteemi ning parandada riskihindamist, näiteks Austria provintside laviinihoiatusteenistustega.

ÖBB riskijuhtimisstrateegia, eelkõige infra:wetteri süsteemi ja Alpide piirkonna ohtude vastaste struktuuriliste kaitsemeetmete edu põhineb kõrgtehnoloogilise innovatsiooni ja traditsioonilise inseneriteaduse pragmaatilisel tasakaalul.

Edutegurid

Piiravad tegurid ja väljakutsed

• Füüsikalised ja bioloogilised tegurid: Kosmos on peamine piirang. Kitsastes Alpide orgudes ei ole sageli sõna otseses mõttes ruumi uue kivikaare galerii ehitamiseks, rikkumata kaitstud elupaiku või olemasolevaid asulaid. Austria ranged looduskaitseseadused võivad struktuurimeetmeid aastaid edasi lükata.
• Sotsiaalsed tegurid: On olemas konkreetne "riski tajumise" väljakutse. Kuigi eksperdid näevad vajadust raja sulgemise järele, mis põhineb infra:wetter andmetel, peab avalikkus neid "ennetavaid" viivitusi sageli pigem ebatõhususe kui ohutuse märgiks, mis põhjustab sotsiaalset survet ja vastupidavust teenuse katkestustele. See osutab vajadusele parandada teadlikkust ja riskidest teavitamist.
• Tehnilised lüngad: Kuigi süsteem käitleb lund ja tuult suurepäraselt, jäävad äkktulvad ja lokaliseeritud äikesetormid "pimedaks kohaks". Need sündmused toimuvad minutite jooksul ja ei ole raudtee ohutuse jaoks vajaliku mõõtkava mudelid.
• Majanduslikud piirid: Täielik kaitse on matemaatiliselt ja rahaliselt võimatu. Kui ÖBB-l on mitusada laviiniteed, peab ta sekkumisi prioriseerima. Selline nn triaažil põhinev lähenemisviis, mis seab esikohale ülesanded, mis nõuavad kõige pakilisemaid meetmeid, võib olla poliitiliselt tundlik, kui konkreetne piirkond tunneb, et tema raudteeühendus on teistest vähem kaitstud.

Ida-Alpide karm mägine olemus, mis hõlmab 65% Austriast, kujutab endast raudtee majandamisele tõsist väljakutset, kuna järsud nõlvad ja kitsad lammid sunnivad infrastruktuuri suure riskiga piirkondadesse prahivoogude, kaljude ja laviinide jaoks. Seda haavatavust ilmestasid selgelt 2024. aasta septembri üleujutused. Need põhjustasid Alam-Austria raudteedele ja tunnelitele ligikaudu 100 miljonit eurot otsest rahalist kahju, samas kui teenusehäiretest tulenev kaudne kahju oli veelgi suurem. Kaudsed kulud varjavad sageli taristu otsest kahjustamist. Need levivad läbi kogu riigi majanduse, mõjutades nii kodanike igapäevaelu kui ka rahvusvaheliste tarneahelate usaldusväärsust. Tootmisharud, mis sõltuvad täppisajastatud tarnetest – näiteks auto- või keemiatööstuse klastrid –, peatavad tootmise, kui tooraine on kasutuskõlbmatuks muutunud. Igapäevaste rongide vähendamine sunnib tuhandeid pendelrändajaid aeglasematesse rongide asendusbussidesse või erasõidukitesse, mis toob kaasa massilise aja raiskamise.

Ainuüksi asendusbussiteenuse maksumus oli 2012. aastal ligikaudu 15 000 eurot päevas. Rööbastelt mahasõitnud reisirongi tagasitoomine maksis üle 100 000 euro. Sellele tuleb lisada laviinibarjääride, rööbastee voodi ja muu infrastruktuuri kahjustused. Austria föderaalraudteede (ÖBB) hinnangul on Tirooli ja Vorarlbergi uuendamiskulud ligikaudu 5 miljonit eurot.

Ebasoodsad ilmastikutingimused võivad kaasa tuua kogu raudteevõrgu ja liiklusmarsruutide sulgemise, peamiselt selliste sündmuste tõttu nagu lumesadu, tormid ja üleujutused. Ilmastikust tingitud viivitused või tõrked transpordimarsruutidel ja raudteeliinidel tekitavad raudtee-ettevõtjale lisakulusid. Alates 60-minutilisest hilinemisest tagastatakse 25 % piletihinnast isegi ilmaga seotud hilinemiste korral, nagu on nõutud rongireisijate õigusi ja kohustusi käsitlevas määruses (EL) 2021/782. Üheski teises tööstusharus ei ole sõiduplaanide järgimine ning inimeste ja kaupade õigeaegne transport nii oluline.

Kliimamuutustega seotud tagajärgede ja viivituste vähendamine toob mitmesugust kasu, peamiselt kulude vältimise, majandustegevuse tagamise, reisijatele tehtavate maksete vähendamise ja tegevuse lõpetanud töötajatele tehtavate maksete vähendamise näol.

Struktuursete kaitsemeetmete (nt galeriid ja üleujutuste eest kaitsvad süsteemid) rakendamiseks võib kuluda mitu aastat. Muude struktuurimeetmete, näiteks maalihete ja prügivoogude vastaste kaitsevõrkude rakendamine on ÖBB Infra AG pidev ülesanne. Kaitsemeetmed keskenduvad ka kivide eest kaitsmisele, paigaldades kaitsevõrgud, mida tuleb samuti pidevalt hooldada. Praegu analüüsivad ÖBB Infra AG ja UBIMET GmbH süstemaatiliselt ilmastikutingimusi seoses kliimamuutustest tingitud anomaaliatega. See võimaldab meetmeid paremini ennetavalt kavandada.

ÖBB Infra AG ja UBIMET GmbH võtsid 2005. aastal kasutusele ilmaseire- ja varajase hoiatamise süsteemi infra:wetter ning see toimib endiselt (2026. aastal ajakohastatud versioon).

Struktuursete kaitsemeetmete, näiteks laviinikaitsegaleriide või kivimurrutõkete eluiga on tavaliselt mitu aastakümmet. Ilmaseire ja varajase hoiatamise süsteem infra:wetter on alaline ülesanne.

ÖBB-Infrastruktur AG
Line Management and Asset Development
Department for Geotechnics and Natural Hazard Management
1020 Vienna

E-mail: meteo@oebb.at

Seitsmendast raamprogrammist rahastatud projekt ENHANCE „Enhancing risk management partnerships for catastrophic natural hazards in Europe“ (Riskijuhtimispartnerluste tõhustamine loodusõnnetuste korral Euroopas)

INFRA.wetter – Weather Warning and Information System for Railway Infrastructure (raudteetaristu ilmahoiatus- ja teabesüsteem), Lakeside’i konverents. Ohutus liikuvuses 2008, https://uic.org/IMG/pdf/weather_information_warning_systems__christian_rachoy.pdf

ÖBB INFRA – Homse stabiilsuse nimel. ÖBB-Infrastruktur AG 2024. aasta aruanne

RISKCAST – paindlik modulaarne avastamis- ja teabeedastussüsteem loodusliku ohu protsesside registreerimiseks ja prognoosimiseks. Projekt, mida rahastati 2011. aastal transpordi infrastruktuuri alaste teadusuuringute katsealgatuse raames (ainult saksa keeles)

Clim_ect. - Kliimamõju analüüs ÖBB raudteeliinidel. Projekt, mida rahastatakse 2018. aasta transporditaristu teadusuuringute programmist (VIF2018). Kommenteeritud kokkuvõte – 2021 (ainult saksa keeles)