Raudteetranspordi vastupanuvõime suurendamine Alpi piirkonna ohtudele Austrias

Ida-Alpide karm mägine loodus, kus asub ligikaudu 65% Austria territooriumist, kujutab endast erilist väljakutset raudteetranspordi planeerimisele ja juhtimisele. Leevendavad ja järsud nõlvad piiravad ruumi, mida saab kasutada püsiasulate ja taristu jaoks. Seega järgnevad raudteeliinid sageli lammidele või asuvad järskudel ebastabiilsetel nõlvadel, mis põhjustab neile märkimisväärseid üleujutusi ja eelkõige alpiohte, nt prahivoolud, kivivaringud, laviinid või maalihked. Selle tulemusena on raudteetaristut ja selle käitamist korduvalt mõjutanud Alpide ohud. Näiteks sõitis mitu linnadevahelise rongi vagunit 11.^augustil 1995 Masonbachi torrentis (Vorarlbergis) rööbastelt maha pärast prahivoolu sündmust, mis oli hävitanud silla. Kolm inimest sai surma, 17 inimest sai raskelt vigastada ja rada tuli sulgeda peaaegu nädalaks. Ka 2013. aasta juunis põhjustasid üleujutused ja prahivood raudteetaristule olulist kahju. Riiklik raudtee-ettevõtja ÖBB Infra AG teatas oma raudteevõrgule umbes 75 miljoni euro suurusest kahjumist.

Enamik Alpides esinevatest ohtudest on tingitud äärmuslikest/rasketest (hüdro-) ilmastikutingimustest, nagu tugev sademete hulk, lume kiire sulamine või äärmuslikud temperatuurid. Tulevikus võib Alpidest tulenev oht kliimamuutuste mõju tõttu märkimisväärselt suureneda. Näiteks võib väga tugevate vihmasadude arv suureneda 36 % Alpide piirkonnas ja 70 % riigi tasandikel (vaatlusperioodi 1961–1990 ja prognoosiperioodi 2011–2040 vahel; Kellermann et al. 2016).

Austria föderaalraudteel (ÖBB Infra AG) on koos kodanikuühiskonna, erasektori ja valitsuse partneritega keeruline ülesanne hinnata riske, võtta ennetusmeetmeid ning tagada võrgu ohutu ja pidev toimimine. Üks riski vähendamise strateegia, mida järgitakse, on struktuursete kaitsemeetmete, näiteks tammide ja tammide rakendamine. Sellega seoses on väljakutseks meetmete prioriseerimine ja kulude jagamine teiste valitsuse sidusrühmadega. Samal ajal ei ole struktuurimeetmete rakendamine Austrias, kus on ligikaudu 5000 torrentit ja 3800 laviinirada, sageli teostatav nii majanduslikel põhjustel kui ka looduse ja maastiku kaitse aspektide tõttu. Kuna tehnilised meetmed on seega piiratud, et tagada raudteeliikluse samaväärne ohutustase Alpide topograafias, on tungiv vajadus täiendavate (mittestruktuuriliste) riskivähendamismeetmete järele, nagu ilmastikuseire ja varajane hoiatamine.

Äärmuslikud meteoroloogilised sündmused kujutavad endast suurt ohtu raudteetaristule ja reisijate ohutusele. Tulevikus on kliimamuutustel eeldatavasti tõsised tagajärjed meteoroloogilistele ohtudele Alpide piirkonnas. Raudteeinfrastruktuurile tekitatava otsese kahju minimeerimiseks rakendab ÖBB Infra AG koos partneritega struktuurseid kaitsemeetmeid, kui see on majanduslikult, tehniliselt ja keskkonnaalaselt teostatav. Kuid eelkõige Alpide piirkonnas ei ole täielik kaitse võimalik ja riskiprofiil muutub kliimamuutuste tõttu pidevalt. Võrgu ohutu ja pideva toimimise ning reisijate ohutuse tagamiseks paigaldati täiendavad ilmaseire- ja varajase hoiatamise süsteemid.

ÖBB Infra AG järgib peamiselt kahte teineteist täiendavat riskijuhtimisstrateegiat. Ühest küljest vähendatakse Alpi piirkonna ohtudest tulenevat riski struktuursete kaitsemeetmete rakendamisega. ÖBB Infra AG vastutab peamiselt ise kaitsemeetmete, näiteks tammide või prügikastide ehitamise ja hooldamise eest. Enamikul juhtudel peab ta neid meetmeid ka rahastama. Kui aga kavandatud meetmetega kaitstakse ka asulaid või muid taristuelemente, nagu teed või energiavarustus, tehakse koostööd teiste riiklike ja piirkondlike ametiasutuste või kogukondadega ning kaitsesüsteemi saab toetada hüdraulilise tehnilise abi seaduse (WBFG [1985] 2014) alusel.

Teisest küljest vähendatakse Alpi piirkonna ohtudest tulenevat riski, parandades valmisolekut reageerimiseks ja hädaolukordade ohjamiseks. ÖBB riskivähendamisstrateegia põhielement on ilmaseire- ja varajase hoiatamise süsteem infra:wetter, mida käitavad ühiselt ÖBB ja eraõiguslik ilmateenistus UBIMET GmbH. See ÖBB töötajatele kättesaadav interaktiivne veebiportaal ühendab endas ZAMG (Zentralanstalt für Meteorologie und Geodynamik - meteoroloogia ja geodünaamika keskinstituut) enda ja väliste ilmajaamade andmed, radarid, satelliidid ning kohalikud ja ülemaailmsed ilmaprognoosid üksikasjaliku teabega kogu Austria raudteevõrgu kohta. See võimaldab arvutada olulisi meteoroloogilisi parameetreid, nagu temperatuur, tuule kiirus, sademed, lumesadu ja lumejoon kohalikul tasandil.

Lisaks ligikaudu 1500 kasutajale individuaalsete ja marsruudipõhiste hoiatuste andmisele kasutatakse infra:wetterit ka nn kriitiliste ilmastikutingimuste (CMC) eelnevaks tuvastamiseks: ilmastikutingimused, mis võivad põhjustada suuremaid häireid rongiliikluses ja nõuavad seega ÖBB Infra AG loodusohtude juhtimise osakonna koordineeritud tegevust. Kui kriitilised ilmastikutingimused avastatakse piisava eelhoiatusajaga, antakse ilmahoiatus ja rakendatakse protseduuriplaani. See võib hõlmata sellise juhtumikäsu paigaldamist, mis otsustab käitamisohutusega seotud ettevaatusabinõude üle, nagu kiirusepiirangud, rööbastee sulgemine või ajutised leevendusmeetmed. Näiteks kui prognoositakse tugevat lumesadu, võib võrgu toimivuse tagamiseks võtta selliseid meetmeid nagu inimressursside muudetud planeerimine ja talviste teenuste osutamine või ümberlülituspunktide eelsoojendamine. Toimiva ilmaseire- ja varajase hoiatamise süsteemi olemasolu on ka tõhus ja paindlik riskijuhtimislahendus kliimamuutustest tulenevate kliimaohtude sageduse ja intensiivsuse prognoositud muutuste käsitlemiseks.

Looduslikest ohtudest tuleneva riski maandamiseks pakub ÖBB Infra AG asjakohaseid ressursse looduslike ohtude ohjamiseks ja on ettevõttena heaks kiidetud oma otsuste tegemiseks. Alpidega seotud ohtude keerulise olukorra tõttu ei saa nende ohjamisega Austria raudteetranspordis tegeleda ainult ÖBB Infra AG ning transpordisektori struktuursed riskivähendamismeetmed tuleb paljudes kohtades viia kooskõlla avaliku sektori riskijuhtimisstrateegiatega. Seega on vaja partnerlust ja olulist koostööd eri sidusrühmade vahel eri haldustasanditel, st alates kohalikust tasandist kuni riikliku tasandini.

Kõrgemal tasandil teeb ÖBB Infra AG koostööd föderaalministeeriumidega strateegilistes küsimustes, nagu otsused õigusaktide ja tehniliste standardite kohta. Struktuursete riskivähendamismeetmete tasandil teeb ÖBB Infra AG koostööd piirkondlike ametiasutuste, kogukondade ning föderaalse põllumajandus-, metsandus-, keskkonna- ja veemajandusministeeriumiga (BMLFUW). Mittestruktuuriliste meetmete osas teeb ÖBB Infra AG koostööd erasektori, akadeemiliste asutuste ja piirkondlike ametiasutustega ilmaseire- ja varajase hoiatamise süsteemi käitamiseks ning riskihindamise parandamiseks.

Struktuursete kaitsemeetmete väljatöötamine võib kesta mitu aastat. Näiteks ehitas ÖBB pärast 2013. aastal Taxenbachis toimunud prahivoolu sündmust struktuurse prahivoolu tõkke, mis valmis 2016. aastal. Ilmastikuseire ja varajase hoiatamise süsteemi infra:wetter rakendasid 2005. aastal ühiselt ÖBB Infra AG ja UBIMET GmbH.

Struktuursed kaitsemeetmed, nagu tammid või prahivoolutõkked, kestavad tavaliselt mitu aastakümmet. Ilmaseire ja varajase hoiatamise süsteem infra:wetter on alaline ülesanne.

Annegret Thieken
University of Potsdam
Institute of Earth and Environmental Science
Phone:+49 331 977 2984
E-mail: annegret.thieken@uni-potsdam.de

Seitsmendast raamprogrammist rahastatud projekt ENHANCE „Enhancing risk management partnerships for catastrophic natural hazards in Europe“