Raudteetranspordi vastupanuvõime suurendamine Alpidega seotud ohtudele Austrias

Ida-Alpide karm mägine olemus, kus asub ligikaudu 65 % Austria territooriumist, kujutab endast erilist väljakutset raudteetranspordi planeerimisele ja juhtimisele. Kergendused ja järsud nõlvad piiravad püsiasulate ja taristu jaoks kasutatavat ruumi. Seega kulgevad raudteeliinid sageli piki lammi või asuvad järskudel ebastabiilsetel nõlvadel, mis seab need märkimisväärselt üleujutuste ja eelkõige alpiohu, nt prahivoolud, kivilangemised, laviinid või maalihked. Selle tulemusena on raudteetaristut ja käitamist korduvalt mõjutanud Alpide ohud. Näiteks 11. ^augustil 1995 sõitsid mitmed linnadevahelise rongi bussid Masonbachi torrentis (Vorarlberg) rööbastelt maha pärast silla hävitanud prahivoolu sündmust. Kolm inimest hukkus, 17 inimest sai raskelt vigastada ja rada tuli peaaegu üheks nädalaks sulgeda. Ka 2013. aasta juunis põhjustasid üleujutused ja prügivood raudteetaristule olulist kahju. Riiklik raudtee-ettevõtja ÖBB Infra AG teatas oma raudteevõrgule ligikaudu 75 miljoni euro suurusest kahjumist.

Enamik alpiohtusid on tingitud äärmuslikest/rasketest (hüdro)ilmaoludest, nagu tugev sademete hulk, lume kiire sulamine või äärmuslikud temperatuurid. Tulevikus võib Alpide ohtudest tulenev risk kliimamuutuste mõju tõttu märkimisväärselt suureneda. Näiteks võib väga tugevate sademete hulk Alpide piirkonnas suureneda 36 % ja riigi tasandikel 70 % (vaatlusperioodist 1961–1990 kuni prognoosiperioodini 2011–2040; Kellermann jt . 2016).

Austria föderaalraudteel (ÖBB Infra AG) on koos kodanikuühiskonna, erasektori ja valitsuse partneritega keeruline ülesanne hinnata riske, võtta ennetusmeetmeid ning tagada võrgu ohutu ja pidev toimimine. Üks järgitud riskivähendusstrateegia on struktuursete kaitsemeetmete, näiteks tammide ja muldkehade rakendamine. Sellega seoses on probleemiks meetmete prioriseerimine ja kulude jagamine teiste valitsussektori sidusrühmadega. Samal ajal ei ole alpiohu vastaste struktuurimeetmete rakendamine Austrias, kus on ligikaudu 5000 torrenti ja 3800 laviiniteed, sageli teostatav nii majanduslikel põhjustel kui ka looduse ja maastiku kaitse aspektide tõttu. Kuna tehnilised meetmed on seega piiratud, et tagada raudteevedudele Alpide topograafias vastav ohutustase, on tungiv vajadus täiendavate (mittestruktuuriliste) riskivähendusmeetmete järele, nagu ilmaseire ja varajane hoiatamine.

Äärmuslikud ilmastikunähtused kujutavad endast suurt ohtu raudteetaristule ja reisijate ohutusele. Tulevikus avaldavad kliimamuutused tõenäoliselt tõsist mõju meteoroloogilistele ohtudele Alpide piirkonnas. Raudteeinfrastruktuuri otsese kahjustamise minimeerimiseks rakendab ÖBB Infra AG koos oma partneritega struktuurilisi kaitsemeetmeid, kui see on majanduslikult, tehniliselt ja keskkonnaalaselt teostatav. Kuid eriti Alpide keskkonnas ei ole täielik kaitse võimalik ja riskiprofiil muutub kliimamuutuste tõttu pidevalt. Võrgustiku ohutu ja pideva toimimise ning reisijate ohutuse tagamiseks paigaldati täiendavad ilmaseire- ja varajase hoiatamise süsteemid.

ÖBB Infra AG järgib peamiselt kahte üksteist täiendavat riskijuhtimisstrateegiat. Ühest küljest vähendatakse Alpide ohtudest tulenevat riski struktuuriliste kaitsemeetmete rakendamisega. ÖBB Infra AG vastutab peamiselt ise kaitsemeetmete, näiteks tammide või prahihoidlate ehitamise ja säilitamise eest. Enamikul juhtudel peab ta neid meetmeid ka rahastama. Kui aga kavandatud meetmed kaitsevad ka asulaid või muid taristuelemente, nagu teed või energiavarustus, tehakse koostööd teiste riiklike ja piirkondlike ametiasutuste või kogukondadega ning kaitsesüsteemi saab toetada hüdrotehnilise abi seaduse (WBFG [1985] 2014) alusel.

Teisest küljest vähendatakse Alpide ohtudest tulenevat riski, parandades valmisolekut reageerimiseks ja hädaolukordade ohjamiseks. ÖBB riskivähendusstrateegia põhielement on ilmaseire ja varajase hoiatamise süsteem infra:wetter, mida käitavad ühiselt ÖBB ja eraõiguslik ilmateenistus UBIMET GmbH. See ÖBB töötajatele kättesaadav interaktiivne veebiportaal ühendab endas ZAMG (Zentralanstalt für Meteorologie und Geodynamik – Meteoroloogia ja geodünaamika keskinstituut) enda ja väliste ilmajaamade, radarite, satelliitide ning kohalike ja ülemaailmsete ilmaprognooside andmed üksikasjaliku teabega kogu Austria raudteevõrgu kohta. See võimaldab arvutada olulisi meteoroloogilisi parameetreid, nagu temperatuur, tuule kiirus, sademed, lumesadu ja lumejoon kohalikul tasandil.

Lisaks ligikaudu 1500 kasutajale individuaalsete ja marsruudipõhiste hoiatuste andmisele kasutatakse infra:wetterit ka nn kriitiliste ilmastikutingimuste (CMC) eelnevaks tuvastamiseks: ilmastikutingimused, mis võivad põhjustada suuremaid häireid rongiliikluses ja nõuavad seega ÖBB Infra AG looduslike ohtude haldamise osakonna kooskõlastatud tegevust. Kui kriitilised ilmastikutingimused avastatakse piisava eelhoiatusajaga, antakse ilmahoiatus ja rakendatakse protseduuriplaani. See võib hõlmata häirekäsu paigaldamist, millega otsustatakse käitusohutuse ettevaatusabinõude üle, nagu kiirusepiirangud, rööbastee sulgemine või ajutised leevendusmeetmed. Näiteks juhul, kui ennustatakse tugevat lumesadu, võib võrgu toimimise tagamiseks võtta selliseid meetmeid nagu inimressursside ja talviste teenuste osutamise läbivaadatud kavandamine või lülitipunktide eelsoojendamine. Toimiva ilmaseire- ja varajase hoiatamise süsteemi olemasolu on ka tõhus ja paindlik riskijuhtimislahendus kliimamuutustest tulenevate kliimaohtude sageduse ja intensiivsuse prognoositavate muutustega tegelemiseks.

Looduslikest ohtudest tuleneva riski maandamiseks pakub ÖBB Infra AG asjakohaseid vahendeid looduslike ohtude ohjamiseks ja tal on õigus teha ettevõttena ise otsuseid. Alpides esinevate ohtude keerulise olukorra tõttu ei saa nende ohjamist Austria raudteetranspordis siiski käsitleda ainult ÖBB Infra AG ning transpordisektori struktuursed riskimaandamismeetmed tuleb paljudes kohtades viia kooskõlla avaliku sektori riskijuhtimisstrateegiatega. Seega on vaja partnerlust ja olulist koostööd eri sidusrühmade vahel eri haldustasanditel, st kohalikust tasandist riikliku tasandini.

Ülemtasandil teeb ÖBB Infra AG koostööd föderaalministeeriumidega strateegilistes küsimustes, nagu otsused õigusaktides ja tehnilised standardid. Struktuursete riskivähendusmeetmete tasandil teeb ÖBB Infra AG koostööd piirkondlike ametiasutuste, kogukondade ning föderaalse põllumajandus-, metsandus-, keskkonna- ja veemajandusministeeriumiga (BMLFUW). Mittestruktuuriliste meetmete osas teeb ÖBB Infra AG koostööd erasektori, akadeemiliste asutuste ja piirkondlike ametiasutustega, et käitada ilmaseire- ja varajase hoiatamise süsteemi ning parandada riskihindamist.

Struktuursete kaitsemeetmete rakendamiseks võib kuluda mitu aastat. Näiteks pärast 2013. aastal Taxenbachis toimunud prahivoolu sündmust ehitas ÖBB struktuurse prahivoolutõkke, mis valmis 2016. aastal. Ilmaseire ja varajase hoiatamise süsteemi infra:wetter rakendasid 2005. aastal ühiselt ÖBB Infra AG ja UBIMET GmbH.

Struktuurilised kaitsemeetmed, nagu tammid või prahivoolutõkked, kestavad tavaliselt mitu aastakümmet. Ilmaseire ja varajase hoiatamise süsteem infra:wetter on alaline ülesanne.

Annegret Thieken
University of Potsdam
Institute of Earth and Environmental Science
Phone:+49 331 977 2984
E-mail: annegret.thieken@uni-potsdam.de

Seitsmendast raamprogrammist rahastatud projekt ENHANCE „Enhancing risk management partnerships for catastrophic natural hazards in Europe“ (Riskijuhtimispartnerluste tõhustamine loodusõnnetuste korral Euroopas)