Heathrow lennujaama kohanemisprobleemide hindamine ja vastupanuvõime suurendamine

Kohanemisaruande koostamisel võeti arvesse HALile kuuluvaid varasid ning hinnati põhjalikult Heathrow otsese ja kaudse tegevusega seotud kliimariske. Vastuvõetud lähenemisviis oli kvantitatiivne (võimaluse korral), hõlmates kliima modelleerimist, kirjanduse ülevaadet ja kooskõlastatud konsulteerimist HALi välispartneritega. Eelkõige tehti kliima modelleerimine kahe ajavahemiku jooksul: lühikeses perspektiivis (st nüüd kuni 2020. aastani) ning keskpikas ja pikas perspektiivis (st 2020. aastast kuni 2050. aastani), võttes arvesse suure, keskmise ja väikese heite stsenaariume. Peamised kindlakstehtud ebakindlused on seotud tulevaste kliimamuutuste modelleerimisega, varade tulevase arenguga Heathrow’s, kolmandate isikute kaudsete riskidega ning konkreetsete varade kriitiliste künnistega. Hinnangus käsitletakse ebakindlust, võttes kasutusele ettevaatusprintsiibi ja liigitades kindlakstehtud riskide ebakindluse. Halvimal juhul on riskihindamise käigus kindlaks tehtud 34 riski lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Peamine oluline kliima muutlikkus viitab prognoositud pikemaajalistele temperatuurimuutustele ja äärmuslikele sademetele ning valitsevate tuuletingimuste ebakindlusele tulevikus. Viimased on eriti murettekitavad, sest lennujaama kaks rada on paralleelsed ja külgtuule rada puudub.

HALi kohanemisaruande eesmärk on täita Ühendkuningriigi valitsuse nõudeid, mis tulenevad 2008. aasta kliimamuutuste seadusest. Alates kohanemisstrateegia esitamisest 2011. aastal on selle rakendamisel järgitud järgmisi hea tava põhimõtteid: rahulolematusest, sünergiast, ettevaatuspõhimõttest, paindlikkusest, integratsioonist, teadmistepõhisest, proportsionaalsusest või jätkusuutlikkusest. Heathrow edukaks kohandamiseks hinnatakse lennujaama suutlikkust täita oma põhikirjajärgseid ülesandeid ja sidusrühmade vajadusi ning täita oma organisatsioonilisi prioriteete.

Kohanemisaruandes on kindlaks määratud kolm prioriteetsete kohanemismeetmete klassi: „meede“, „valmista ette“ ja „vaadake lühidalt“ vastuseid:

• Meede: määratakse kindlaks reageerimine, mis on vajalik lühikeses perspektiivis kas lühiajaliste riskide juhtimiseks (klassifitseeritud kõrgeks) või seetõttu, et pikaajaliste riskide lahendamine peab algama lühikeses perspektiivis pikaajaliste kavandamis- või rakendustsüklite tõttu.
• Valmistage ette: teeb kindlaks vajaduse täiendava teadus- ja/või arendustegevuse järele enne mis tahes riskijuhtimismeetmete kinnitamist.
• Lühiülevaade: riskid on olulised pikemas perspektiivis ja nõuavad pidevat ülevaadet, et jälgida teaduse arengut ja kliimamuutuste mõju.

Esimesed kaks klassi on tarnitud esimese kolme aasta jooksul (2012-2014). Tsiviillennundusameti (CAA) taotlusel koostati ja esitati 2014. aastal tegevuskerksuse kava. Tegevuskerksusega seotud põhipunktid on järgmised:

• omama tema kontrolli all oleva taristu ja kõigi lennujaamas pakutavate teenuste riskihindamist koos selgete juhtimismenetluste ja selgete teabevahetuskavadega, et leevendada taristu või teenuse kadumise mõju ja sellega toime tulla;
• Protsess peaks hõlmama teabe levitamist reisijatele ja reisijate heaolu mõningast tagamist, kui lennuettevõtjad selle korraldamisega viivitavad.
• Kõik kavad peaksid tuginema tugevatele talitluspidevuse mudelitele.
• Suurimat tähelepanu tuleks pöörata läbilaskevõime jaotamisele katkestuste ajal, kuna suure tihedusega lennujaamades, nagu Heathrow’ hilinemised, ei ole võimalik hõlpsasti ära kasutada.

Heathrow on rakendanud mitmeid uusi tehnoloogiaid ja protsesse, et pakkuda suuremat võimsust ja suurendada oma vastupanuvõimet ilmastikuhäiretele. Need meetmed pakuvad kohanemisaruandes kindlaks määratud tegevusklassi alla kuuluvaid kohanemismeetmeid, mis käsitlevad selliseid probleeme nagu tugevad vihmasajud, põhjavee taseme muutused ja lumesaju suurenev varieeruvus:

• Üks viis, kuidas Heathrow leevendab tuule muutuste mõju, on ajapõhise eraldamise (TBS) menetluste kaudu, mis võeti kasutusele 2015. aasta märtsis. TBS kasutab reaalajas tuuleandmeid, et arvutada optimaalne ohutu aeg saabuvate õhusõidukite vahel, võimaldades maandumiskiiruse säilitamiseks vähendada vahekaugusi. TBS toob täiendavat operatiivset kasu lisaks Heathrow kliimamuutustele vastupanu võime tagamisele tulevikus.
• Uued keeriste eraldamise eeskirjad (RECAT-EU). Veel üks kaalumisel olev meede on õhusõidukite eraldatuse vähendamine (ja seega lennujaamade läbilaskevõime suurendamine) teatavates konkreetsetes külgtuule tingimustes, kus keeristorm puhutakse minema.
• Lennuvälja voogude juhtimine nõudluse ja võimsuse tasakaalustamise (DCB) kaudu. DCB suudab prognoosida lendude käitumist ja lennujaama poolt tulemuste muutmiseks võetud meetmete mõju. Sel viisil saab lennujaama tegelikku läbilaskevõimet eelnevalt suurema täpsusega hinnata, võttes arvesse paljude muutujate, nagu ülemaailmsed tuuled või kohalik ilm, eeldatavaid tingimusi ja lennujaama võetavaid eriolukorra meetmeid. Lennuvälja voogu juhitakse seejärel neid tingimusi arvesse võttes. Andmebaasi rakendatakse eeldatavasti aastatel 2018–2019.
• Muudatused halva nähtavuse protseduurides (LVP), et suurendada vastupidavust udu mõjule täiustatud instrumentaalmaandumissüsteemi (eILS) abil.
• 37 miljoni naelsterlingi suurune investeering lumekindluse parandamiseks (pärast 2010. aasta lumeüritusel saadud õppetunde), sealhulgas lisavarustus, uued ilmaennustusprotsessid, tõhustatud juhtimisstruktuur ja üksikasjalik reisijate heaolu kava.

Need meetmed ei suurenda mitte ainult vastupanuvõimet ilmastikuhäiretele. Kuna Heathrow kliimamuutuste prognoosid viitavad suuremale varieeruvusele tulevikus (nt vihma ja lumesaju puhul), suurendavad rakendatud meetmed ka lennujaama vastupanuvõimet kliimamuutustele keskpikas ja pikas perspektiivis.

Heathrow’ kliimamuutuste riskihinnangus uuritakse ka seda, kuidas äärmuslikumad temperatuurid võivad mõjutada lennujaama kõnniteid deformeerumise, kandevõime ja vastupidavuse seisukohast, kuigi äärmuslike temperatuuride mõjust tulenev risk on lühikeses kuni keskpikas perspektiivis väike. Pikemas perspektiivis (50 või enama aasta jooksul) võib temperatuur oluliselt tõusta ning kõnnitee koostises on vaja kasutusele võtta alternatiivsed materjalid ja toimivusnõuded.

Kasutades parimat kättesaadavat teavet tulevase kliimamõju kohta ja kohaldades põhjalikku riskihindamist, milles võeti tulevaste kliimamuutustega seotud riskide suhtes ettevaatusprintsiibil põhinev halvem lähenemisviis, jõuti kohanemisaruandes järeldusele, et:

• Heathrow'l on ulatuslikud ohjemeetmed ja situatsiooniplaanid kliimaga seotud riskide juhtimiseks ning neid peetakse piisavaks, et juhtida kliimamuutustega seotud riske lühemas perspektiivis (nt kuni 2020. aastani).
• Praegu ei ole võimalik üksikasjalikult hinnata 2050. aasta järgseid kliimaprognoose, kuna see ajavahemik jääb väljapoole tüüpilisi lennujaamade planeerimistsükleid ja kliimateadus muutub pikemas perspektiivis üha ebakindlamaks.
• Lühiajalised kliimariskid on valdavalt väikesed ning kui riskid on suuremad, hallatakse neid juba olemasolevate leevendus- ja vastupidavusprogrammide kaudu.
• Eeldades, et olemasolevaid kontrollimeetmeid ei muudeta, prognoositakse kliimamuutuste mõjuga seotud riskide suurenemist keskpikas ja pikas perspektiivis.
• Eeldades, et kohanemisaruannet rakendatakse ja pidevalt arendatakse, tagatakse jääkriskide asjakohane juhtimine.
• Lühiajaliselt kindlaks tehtud peamised kohanemismeetmed tuginevad üldiselt ettevõtte kavandatud olemasolevatele meetmetele.
• Kohanemismeetmete rakendamine tagatakse Heathrow äriüksuste selge omavastutusega ning nõudega anda pidevalt aru edusammudest kõrgematel tervise-, ohutus- ja keskkonnaküsimuste (HS&E) tulemusjuhtimise foorumitel.
• Kliimariski hindamise korrapärane läbivaatamine (5 iga-aastast põhjalikku ja vahehindamist) tagab kohanemisaruande pideva ajakohastamise kooskõlas parima kättesaadava teabega kliimateaduse, riskikünniste ning äri- ja taristu planeerimistsüklite kohta.

Seni võetud lühiajalised meetmed on peamiselt käsitlenud praegust kliima muutlikkust ning avavad tee terviklikumale ja pikaajalisemale lähenemisviisile kliimamuutustega seotud probleemidele. Alates 2011. aastast on kliimamuutustega kohanemine integreeritud lennujaama peamistesse planeerimisvahenditesse. See hõlmab iga-aastast strateegilise kapitali äriplaani, milles on nüüd eraldi jagu vastupanuvõimesse tehtavate investeeringute kohta, lennujaama juhtimissüsteemi, mis järgib ISO 14001:2015 suuniseid, sealhulgas kliimamuutustega kohanemist, iga-aastast tegevuskerksuse kava ja ettevõtte riskiprotsessi, sealhulgas 2011. aasta kohanemisaruandes algselt kindlaks tehtud 34 riski korrapärast läbivaatamist.

Kohanemisaruande koostamisel ja selle rakendamisel järgitakse koostööl põhinevat lähenemisviisi, milles osalevad eri tehniliste teenistuste spetsialistid ja HALi tegevuses osalevad ettevõtted.

Peamised välispartnerid ja reguleerivad asutused, kellega kohanemisaruande koostamisel konsulteeriti, olid keskkonnaamet, riiklikud lennuliiklusteenistused (NATS), Londoni Hillingdoni linnaosa, Londoni transpordiamet (TfL), maismaa- ja meretranspordiettevõtjad ning peamised Heathrow lennuettevõtjad. On kindlaks tehtud vastastikune sõltuvus seal, kus teiste tegevus mõjutab tõenäoliselt Heathrow suutlikkust juhtida oma kliimamuutustega seotud riske. Need on peamiselt seotud oluliste kommunaalteenuste osutamisega, õhusõidukite kütusetaristuga, maapealse juurdepääsu teenustega ning taristu ja lennuettevõtjate tegevusega.

HAL kliimamuutustega kohanemise aruanne esitati Ühendkuningriigi valitsusele ja avaldati pärast heakskiitmist 2011. aasta mais. Aruandes esitatud teavet kasutati riiklikus kohanemiskavas. Pärast 2008. aasta kliimamuutuste seadust palus Ühendkuningriigi valitsus HALil ja teistel organisatsioonidel esitada 2016. aastaks eduaruanne. Ajakohastatud teavet tuleks kasutada järgmises kliimamuutustest tulenevate riskide riiklikus riskihindamises, mis avaldatakse hiljemalt 2017. aastal.

Kohanemisaruande koostamine on kogu lennujaamas hästi vastu võetud. Edutegurid hõlmavad tervishoiuteenuste osutamisega tegelevate eri talituste ja ettevõtete spetsialistide kaasamist; muud edutegurid on seotud hästi välja töötatud kliimamuutuste stsenaariumide kättesaadavusega ning tegevuse ja juhtimise juba niigi suure sõltuvusega ilmateabest. Kindlaksmääratud meetmed on hea võrdlusalus tulemuste saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks.

Peamised piiravad tegurid on tingitud pikaajaliste kliimamudelite ebakindlusest. Kuigi kohanemist takistavate tegurite (st teaduslik ebakindlus) osas on mõned ühisjooned, määrab teised suurel määral organisatsiooni enda olukord. Heathrow lennujaama puhul on eduka kohanemise peamised takistused kokkuvõtlikult järgmised:

• Teaduslik ebakindlus seoses kliimamuutuste tempo ja ulatusega ning eelkõige teaduslik ebakindlus seoses teatavate muutujatega, mida ei ole praegu võimalik modelleerida tõenäosuslikul viisil, st valdavas tuulesuunas.
• Rahaline ebakindlus ja ressursside piiratus. Lennujaam peab tasakaalustama kohanemisse investeerimise vajaduse muude äriinvesteeringute prioriteetidega. Lisaks reguleerib reguleeritud ettevõtjana tema tagasipöördumist tsiviillennundusamet (CAA) viieaastaste tsüklitena, mis ei pruugi vastata kliimamuutustest tulenevatele pikaajalistele ajalistele probleemidele.
• Ebakindlus lennundustööstuse edasise arengu suhtes: nõudluse prognoosid, sihtkoha suundumused, lennundustehnoloogia muutused ja tulevased arengukavad lennujaamas keskpikas ja pikas perspektiivis.
• Ruumilised piirangud. Heathrow’ jalajälg on võrreldes maailma teiste suuremate sõlmlennujaamadega suhteliselt kompaktne. Kohapealsed ruumipiirangud piiravad varude ladustamist kohapeal ning HALi suutlikkust laiendada teatavat taristut ja vara, mis parandaks lennujaama kohanemisvõimet.
• Lennuraja läbilaskevõime piirangud. Heathrow on üks kõige ülekoormatumaid lennujaamu maailmas ja vaba läbilaskevõime puudumine tähendab, et erinevalt paljudest teistest Briti või Euroopa lennujaamadest on HALil väga vähe manööverdamisruumi häirete korral.
• Lubatud piirangud. Heathrow tegevust piiravad arvukad loapiirangud, mis kajastavad lennujaama lähedust elamupiirkondadele, st öiste lendude kvoot, Cranfordi kokkulepe, õhukvaliteedi ja müra jalajälje piirmäärad. Mõned neist loapiirangutest võivad mõjutada lennujaamale kättesaadavaid kohandamisvõimalusi.
• Vastastikune sõltuvus. Paljude teiste Heathrow's asuvate organisatsioonide üürileandjana on HAL piiratud sellega, kui otseselt ta saab kujundada teiste organisatsioonide tehtavaid kohandusi. HAL ei võta kõiki kohanemisotsuseid vastu asutusesiseselt ja lennujaama käitajat mõjutab see, mil määral teised lennujaama asutused otsustavad kliimamuutustega kohaneda. Lisaks sõltub HAL mõne oma olulise teenuse, st kütuse, personali transpordi, elektri ja joogivee puhul välistest, väljaspool tegevuskohta asuvatest kolmandatest isikutest organisatsioonidest ning kui kliimamuutused neid teenuseid negatiivselt mõjutavad, võib Heathrow kohanemisvõime väheneda.
• Muud õiguslikud nõuded. HALi kohanemismeetmed peavad olema tasakaalus muude regulatiivsete nõuetega. Esmane neist on vajadus säilitada lennuväli ja lennundusohutus.

Iga strateegiale järgneva kohanemismeetme puhul tuleb teha kulude-tulude analüüs.

Läbivaatamise peamine õigusraamistik on kliimamuutustega kohanemist käsitlevad õigusaktid (2008), millega antakse Ühendkuningriigi valitsusele kliimamuutustega kohanemisest aruandvad volitused. Selle põhjal nõudis valitsus, et HAL esitaks 2011. aastaks paljude teiste infrastruktuuride haldajate hulgas kohanemisaruande ja ajakohastaks seda korrapäraselt.

Kliimamuutuste seadusega (2008) loodi õigusraamistik, et suurendada Ühendkuningriigi suutlikkust reageerida kliimamuutuste tagajärgedele ja nendega kohaneda. Seaduse ja valitsustevahelise kliimamuutustega kohanemise programmi oluline osa on esitada parlamendile iga viie aasta järel riskihinnangud ohtude ja võimaluste kohta, mida kliimamuutuse füüsiline mõju Ühendkuningriigile kujutab, kusjuures esimene riiklik riskihinnang esitatakse 2012. aasta jaanuaris. Valitsus on suunanud organisatsioone, kelle varasid ja ülesandeid peetakse riikliku tähtsusega organisatsioonideks, hindama nende haavatavust kliimamuutuste tagajärgede suhtes.

DEFRA tegi kindlaks, et Heathrow lennujaama käitajad on eriti olulised Ühendkuningriigi kohandamisel muutuva kliimaga, kuna see on oluline riigi majanduse ning inimeste ja kaupade ülemaailmse transpordi jaoks. Heathrowd (teiste Ühendkuningriigi strateegiliselt oluliste lennujaamade hulgas) peetakse ACC-programmi raames prioriteetseks aruandvaks asutuseks ja see on osa organisatsioonide esimesest rühmast, kes peavad panustama riiklikku kliimamuutuste riskihindamisse.

Kohanemisaruannet ajakohastatakse iga viie aasta järel. Esimene muudetud aruanne esitati Ühendkuningriigi valitsusele 2016. aasta juulis. Kõik meetmete kategoorias esitatud vastused on ellu viidud ning ettevalmistavate ja vaatlemisülevaadete kategooriates esitatud vastuste kohta on läbi viidud uuringud. Heathrow kliimamuutustega kohanemise riskiregistrit vaadatakse korrapäraselt läbi, hinnates riskistaatust ja tehes kindlaks kliimamuutustest tulenevad uued riskid. Samuti vaadatakse korrapäraselt läbi kliimamuutustega seotud teaduse edusammud ja antakse uut teavet. Eelkõige vaadatakse läbi Ühendkuningriigi uued kliimamuutuste prognoosid (UKCP18), kui need 2018. aastal avaldatakse.

Eluiga sõltub konkreetsetest tegevustest. Kohanemisstrateegiat on kavas läbi vaadata iga viie aasta järel.

Katherine Rolfe
Environment Manager
Heathrow Airport Limited (HAL)
Tel.: +44 (0)7843 033 285
E-mail: Katherine_Rolfe@heathrow.com