Seire-, modelleerimis- ja prognoosimissüsteemid

Kliimamuutuste ja nende ilmingutega toimetulekuks igapäevases ilmas on vaja õigeaegset ja usaldusväärset kliimateavet ning ajakohast teavet äärmuslike ilmastikunähtuste esinemise ja raskusastme, nende võimaliku mõju ja kestuse kohta. Näiteks põuaga seotud seire- ja aruandlustegevus annab alusteabe ja baromeetri kliimatingimuste muutuste kohta, mis võivad viidata põua tekkimisele. Strateegilist põuaseiret on võimalik teha põuanäitajate abil. Kõige sagedamini esinevad ojapõua parameetrid on järgmised: põua väikseim vooluhulk, veepuuduse kumulatiivne maht ja põua kestus. Kaks viimast sõltuvad mõnest väljavoolust, mida nimetatakse lühendamistasemeks (lävivool). Kärpimistaseme kindlaksmääramiseks eeldatakse mitmeid kriteeriume. Need põhinevad kas hüdroloogilistel ruumidel, kus kärbete taset käsitletakse valitud vooluomaduste funktsioonina, või majanduslikel ruumidel, st ruumidel, kus võetakse arvesse veekasutajate vajadusi. Jälgitakse ka vee kvaliteedi parameetreid, kuna koostis mõjutab veekeskkonda ja vee kättesaadavust erinevateks kasutusviisideks. Veesüsteemide seirel ja haldamisel on kõige olulisemad keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja veeasutused.

Sidesüsteemid aitavad kõigi tasandite otsustajatel teha olulisi juhtimisotsuseid kliimaga seotud inimtegevuse, eelkõige veevarude majandamise kohta. Kommunikatsioon, teabe jagamine ja hädaolukorra lahendamise plaan võivad seega vähendada äärmuslike ilmastikunähtuste mõju. Üheks näiteks on Teadusuuringute Ühiskeskuse välja töötatud Euroopa põuavaatluskeskus (EDO). Ta jälgib, hindab ja prognoosib põudasid kogu Euroopas. EDO eesmärk on esitada ajakohast põuaga seotud teavet, nagu igakuiselt ajakohastatav standardne sademete indeks (SPI), iga päev ajakohastatavad modelleeritud mullaniiskuse anomaaliad ja kaugseire vaatlused taimkatte seisundi kohta (st neeldunud fotosünteetiliselt aktiivse kiirguse (fAPAR) osakaalu anomaalia, normaliseeritud erinevusvee indeks (NDWI)) ja ühe nädala mullaniiskuse anomaalia prognoos. Teisest küljest on üleujutusriski prognoosimise ja maandamise suutlikkuse parandamiseks olemas mitu tehnilist võimalust:

• sealhulgas telemeetrilise võrgu ning ilmastiku- ja hüdroloogiliste RADARS-süsteemide paigaldamine;
• digitaalsete reljeefimudelite väljatöötamine, et teha kindlaks üleujutusohtlikud alad ja analüüsida üleujutuste levikut;
• luua seiresüsteem, mis annab reaalajas teavet veetaseme kohta ning ühendab selle andmetega praeguste sademete ja ilmaprognooside kohta.

Kõik need võimaldavad üleujutuste kiiremat ja täpsemat prognoosimist ning võimaldavad kannatanuid varem hoiatada. Selliste halduspiire ületavate süsteemide arendamine on äärmiselt oluline ja nõuab tõhususe tagamiseks ühtse üleujutustest teatamise süsteemi loomist. Märkimisväärsed investeeringud operatiivsete üleujutuste prognoosimise süsteemide paigaldamisse ja ajakohastamisse on juba riiklike hüdrometeoroloogiateenistuste päevakorras. Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) tunnistab, et paljudes maailma osades on prognoosimine ainus tõhus meede, mida saab reaalselt rakendada elu ja vara kaitsmiseks äärmuslike ilmastikunähtuste korral.

Suurem suutlikkus prognoosida merreheitmise tippkoormust on üleujutuste eest kaitsmisel endiselt üks kõige asjakohasemaid mittestruktuurseid meetmeid. Pikemad prognoosimistähtajad on soovitatavad, kuna need hõlbustavad leevendusmeetmete võtmist ja reageerimist äärmuslike heidete korral. Arvuliste ilmaennustuste (NWP) lisamine üleujutuste hoiatussüsteemi võib suurendada prognoositud teostusaega mõnelt tunnilt mõnele päevale. Üks näide käimasolevatest teadusuuringutest ja täiustatud üleujutusprognooside rakendamisest on Euroopa üleujutuste häiresüsteemi (EFAS) väljatöötamine. See on välja töötatud selleks, et suurendada valmisolekut üleujutusteks Euroopa riikidevahelistes vesikondades. See annab kohalikele veeametitele keskmise ulatusega ja tõenäolist üleujutuste prognoosimise teavet 3–10 päeva ette.

Üleujutuste eest hoiatamiseks kulub 3–10 päeva, kui lisada Saksamaa ilmateenistuse (DWD) ja Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) keskmise ulatusega ilmaprognoosid, mis koosnevad ECMWFi koostatud prognoosisüsteemi Ensemble Prediction System (EPS) 51 tõenäosuslikust prognoosist. Teine uuring uurib äkktulvasid Vahemere-Euroopas. Äkktulvad on üks laastavamaid ohte inimeste hukkumise ja infrastruktuuride osas. Viimase kahe aastakümne jooksul on äkktulvad põhjustanud ainuüksi Prantsusmaal miljardi euro ulatuses kahju. Üks äkktulvade probleeme on see, et hoiatusajad on väga lühikesed. Teine oluline seiretegevus on seotud kuumalainetega, mis põhjustasid Euroopa elanikkonnale dramaatilisi suremuse ja haigestumuse mõjusid, näiteks 2003. aasta suvel.