Kohanemismeetmed lennujaamade vastupanuvõime suurendamiseks kliimamuutuste suhtes

Lennujaamad liigitatakse sageli riiklikuks elutähtsaks taristuks, sest neil on oluline roll nii liikuvuses kui ka majanduskasvus. Püsitaristu ja suure haavatavuse tõttu häirivate ilmastikunähtuste suhtes on nad siiski eriti haavatavad kliimamuutuste võimalike tagajärgede suhtes, millel võib olla nii tegevuslik kui ka kaubanduslik mõju. Seepärast on vaja arendada vastupanuvõimet kliimaga seotud riskidele, et kaitsta elutähtsat lennujaamataristut ja tagada lennujaama tegevuse järjepidevus. 

Lennujaamade vastupanuvõimet võib määratleda kui tegevuse ja taristu võimet pidada vastu välistele häiretele, mida põhjustavad praegune kliima muutlikkus ja tulevased kliimamuutused, sealhulgas aeglased sündmused ning äärmuslike sündmuste sagenemise ja intensiivsuse suurenemise mõju, ning neist taastuda. Eeldatavasti avaldub selline mõju lennujaamadele erineval ajal ja võib olla kas katkendlik või püsiv. Sellised mõjud nagu merevee taseme tõus ja temperatuuri tõus avalduvad püsivalt, kuid järk-järgult, võimaldades pikemaajalist planeerimist. Siiski prognoositakse, et kliimamuutuste tõttu esineb vahelduvaid häirivaid ilmastikumõjusid, nagu tugevad sademed või konvektiivne ilm, sagedamini ja/või intensiivsemalt, mistõttu on vaja meetmeid, mida saab vastavalt olukorrale ennetavalt kohaldada. 

Vastupanuvõime suurendamine kliimamuutustele, samal ajal kui liiklus kasvab märkimisväärselt, on kahekordne väljakutse. Seetõttu ei tuleks neid kahte küsimust käsitleda eraldi, vaid paralleelselt. Eelkõige on oluline märkida, et kliimamuutustele vastupanuvõime arendamine käimasoleva tegevuse ja taristu täiustamise osana võib olla kõige tõhusam ja kulutasuvam viis selle saavutamiseks. Kui võetakse meetmeid lennujaama arendamiseks, et mahutada rohkem reisijaid ja lende, tuleks kliimamuutustele vastupanu võimet käsitleda selle lahutamatu osana. 

Burbidge (2016; 2018) annab üksikasjaliku ülevaate peamistest kliimamuutustega seotud riskidest, mis mõjutavad Euroopa lennundust, nende mõjust lennujaamade taristule ja käitamisele, ning teeb kindlaks võimalikud kohanemismeetmed, mis võimaldavad tulla toime kliimamuutustest tingitud probleemidega: 

• Suured sademed muutuvad kliimastsenaariumide kohaselt tõenäoliselt sagedasemaks. Tugevad vihmasajud võivad mõjutada lennujaama läbilaskevõimet, nõudes suuremat vahemaad lennukite vahel. Lisaks ei pruugi lennuvälja olemasolevast kuivendusvõimsusest piisata sagedasemate ja intensiivsemate sademete korral, mis suurendab lennuraja ja ruleerimistee üleujutuste ohtu. Maa-alust taristut, näiteks elektriseadmeid, võib ohustada ka tugev vihmasadu. Võimalikud kohanemismeetmed peaksid olema suunatud äravoolusüsteemi läbilaskevõime ja katvuse parandamisele ning samal ajal maa-aluse taristu veekindluse suurendamisele (nt elektrikaablite hüdroisolatsioon). 

• Mõnes piirkonnas, eelkõige Vahemere piirkonnas, on oodata aasta keskmise sademete hulga vähenemist. Ebapiisavad sademed võivad põhjustada vee- ja veepiirangute puudumist, mis võib mõjutada nii lennujaamade tegevust kui ka taristut. Kõrbestumine võib kahjustada lennukikeresid ja mootorit, võib esineda liivaluidete tungimist lennuradadele ja perroonile, mis mõjutab lennujaama käitamist. Rakendatavate sobivate meetmete hulgas on uus veemajandusstrateegia, mis keskendub vee säästmisele, vee taaskasutamisele ja vihmavee säilitamisele, ning struktuurimeetmed lennuradade kaitsmiseks liivaluidete eest. 

• Eeldatakse aastase ja päevase maksimaalse temperatuuri tõusu koos kuumalainete tekkega, mis muutuvad tõenäoliselt intensiivsemaks ja püsivamaks. Lennujaama taristut ohustavad riskid hõlmavad lennuradade ja perroonide seisuplatside kuumakahjustusi deformeerumise tõttu, millel on tagajärjed kandevõimele ja vastupidavusele. Samuti on vaja lennujaamahooneid suvel rohkem jahutada; mõnes hoones võib esineda ülekuumenemist, mis põhjustab reisijatele ja töötajatele terviseprobleeme. Äärmuslike temperatuuride oht lennutegevuses hõlmab õhusõiduki mootori tõukejõu vähendamist, mis omakorda mõjutab stardiraja pikkuse nõudeid. Meetmed, mille eesmärk on suurendada vastupanuvõimet temperatuuri tõusule, võib jagada lennujaama hooneid ja seadmeid käsitlevateks meetmeteks (kliimaseadmed, parem isolatsioon, rohelise taristu arendamine) ning õhutaristut käsitlevateks meetmeteks (uued kuumakindlad asfaltmaterjalid, lennuraja pikendamine, seadmete parem jahutamine). 

• Tuulesuunad muutuvad eeldatavasti sagedamini ja kiiremini, suurem kõrvalekaldumine valitsevast tuulesuunast võib põhjustada lennuradadel rohkem risttuuleid. Õhutaristu puhul võib tekkida tugevast tuulest tingitud kahju ning uue külgtuulega lennuraja ehitamine võib osutuda hädavajalikuks, et suurendada käitamise vastupidavust. 

• Prognoosid tormide sageduse, asukoha ja intensiivsuse kohta Euroopas on ebakindlad, kuigi paljudes uuringutes prognoositakse, et pikemas perspektiivis tormide koguarv väheneb, samas kui kõige tugevamad tormid on intensiivsemad (eriti Põhja- ja Lääne-Euroopas). Temperatuuri tõusu ja suurenenud isolatsiooni tõttu on oodata suuremat konvektsiooni intensiivsust, mis põhjustab häireid toimingutes, marsruudi pikendamist ja sellega seotud viivitusi. Suuremad, mesotasandilised konvektsioonisüsteemid võivad isegi mõjutada mitmeid piirkonna lennujaamu. Lennujaamade vastupanuvõime suurendamiseks äärmuslike ilmastikutingimuste suhtes tuleb kaaluda mitmesuguseid kohanemismeetmeid, sealhulgas õhutaristu tuulekindlaks muutmist ja õhusõidukite marsruudi muutmist. 

• Meretaseme tõus võib põhjustada püsivat üleujutamist rannikul asuvates lennujaamades ja läbilaskevõime vähenemist, kui ei võeta ennetavaid meetmeid, nagu merekaitserajatiste ehitamine. Pikemas perspektiivis võib võimalik püsiv võimsuse kadu teatavates kohtades mõjutada võrgu üldist läbilaskevõimet ja toimimist. Tormide sagenemise mõju võib avalduda lühemas perspektiivis ning selle tulemuseks võib olla võimsuse ajutine vähenemine ja viivituste suurenemine. 

• Hoolimata asjaolust, et üldiselt eeldatakse lumesaju vähenemist, võib suure lumesaju päevade arv suureneda või lumesadu uutes piirkondades, mis tähendab, et mõni geograafiline piirkond peab olema valmis rasketeks talvisteks ilmastikuoludeks. Sellisel juhul on vaja parandada lennujaama ´s talvist hooldussuutlikkust. 

• Kliimamuutused võivad põhjustada muutusi nii kohalikus elurikkuses kui ka looduslike liikide rändemudelites ning suurendada looduslike liikidega seotud ohte. Muutuvad rändemudelid võivad mõjutada õhusõidukite käitamist ja suurendada linnulöökide võimalust. 

Eespool esitatud ülevaates rõhutatakse, et kliimamuutuste võimalik mõju Euroopa lennujaamadele on väga erinev, mis võib mõjutada väga erinevaid taristuid ja käitamist ning nende suurt kohalikku eripära. Seepärast vajavad meetmed, mille eesmärk on parandada lennujaamade kohanemisvõimet (st probleemide mõistmine, probleemide hindamine, kohanemismeetmete valimine ja rakendamine, teabevahetus ja lennujaama sidusrühmade kaasamine), kohalikku lähenemisviisi. 

Lennujaama infrastruktuuri ja teenuste kohandamine on osa võimalikest lahendustest, et tagada äri- ja tööstussektori tarneahelate järjepidevus. Lennundust mõjutavad kliimamuutustega seotud riskid ohustavad lennukaubaveoga seotud tarneahela järjepidevust.  Tarneahela häired võivad lõpuks tekitada suuremaid kulusid, mis võivad mõjutada ostjat, tarnijat või kogu tarneahelat.  Lennujaamataristu vastupanuvõime tagamine on väga oluline ka selleks, et tagada sihtkohtade ühendatus turismist sõltuvates piirkondades, aidates seega kaasa ka selle sektori majandusarengule.   

Peamised sidusrühmad, kes osalevad protsessis, mille eesmärk on suurendada lennujaamade vastupanuvõimet kliimamuutustele, on lennujaamade käitajad, õhusõiduki käitajad (lennuettevõtjad), aeronavigatsioonisüsteemide pakkujad ning inseneri- ja ehitusettevõtjad, kes rakendavad kohanemismeetmeid. Neid sidusrühmi toetavad teadus- ja konsultatsiooniettevõtted, kes pakuvad riski- ja haavatavuse hindamist, kliimaprognoose, ilmaprognoose ja strateegilise planeerimise teenuseid.

Lennujaamade kliimamuutustega kohanemise kavade algatamise, koostamise ja rakendamise edutegurid on muu hulgas piisava teabe kättesaadavus, asjaomaste sidusrühmade tõhus kaasamine ja koostöö, piisavad rahalised vahendid ja poliitiline toetus.

Üldiselt peetakse kulutõhusaks selliseid kohanemismeetmeid, mis vastavad ka lennujaama operatiivvajadustele, nt lennujaama läbilaskevõime suurendamine reisijate arvu ja õhusõidukite liikumise osas, aidates samal ajal suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele. Need meetmed on liigitatud meetmeteks, mille üle ei tunta vähimatki kahetsust, mille üle ei tunta vähimatki kahetsust ja millest võidavad kõik. Muud kulutõhusad meetmed hõlmavad nn pehmeid meetmeid, nagu lennujaamatöötajate koolitamine ja parimate tavade jagamine piirkonna teiste lennujaamadega.

Samuti võib esineda kompromisse, kuna lennujaamade kohanemismeetmed võivad tekitada haavatavusi. Näiteks võib lennujaam hakata kogema külgtuuleid, kuid sellel ei ole külgtuulerada. See võib kaasa tuua vajaduse uue raja järele, mis põhjustab muudatusi protseduurides ja õhuruumi ümberkujundamises, millega omakorda võib kaasneda täiendav keskkonnarisk müra mõju ümberjaotamise tõttu lennujaamade ümber.

Lennujaamade ehitus- ja käitamismeetmete rakendamise kulud erinevad märkimisväärselt sõltuvalt konkreetsest meetmest, lennujaama suurusest, kliimapiirkonnast ja käsitletud kliimaprobleemidest. Põhimõtteliselt on olemasoleva taristu vastupanuvõime suurendamise meetmed, näiteks õhuseadmete tuulekindluse tagamine, uue taristuga võrreldes odavamad, näiteks uus lennurada, mis on suunatud külgtuule suuremale esinemisele.

Suurimat kasu toovad kõigile kasulikud meetmed, mis käsitlevad nii lennujaama arenguküsimusi (lennuliikluse järkjärgulise kasvu tõttu) kui ka lennujaama vastupanuvõimet kliimamuutustele. Nende meetmete rakendamisel ei tekiks konflikti lennujaama majandushuvide edendamise ja lennujaama kliimamuutustega kohandamise meetmete rakendamise vahel, mis eraldi rakendamise korral võivad oluliselt mõjutada lennujaama majandust. Seetõttu on sidusrühmade motivatsioon suurem ja neile projektidele on lihtsam rahalisi vahendeid eraldada. Üldiselt on lennujaamad olulised majandussõlmed nii lennujaama reisijate äritegevuse kui ka kauba õhuveo seisukohast. Kohandamismeetmed, millega tagatakse usaldusväärse lennujaamataristu kättesaadavus, on sellise majandustegevuse jaoks üliolulised. See on eriti oluline kiireloomuliste transporditoimingute jaoks, nagu bioloogilise materjali õigeaegne tarnimine siirdamiseks. Meetmete rahastamise allikad on tavaliselt lennujaama käitavad ettevõtjad, keda saab toetada riigieelarvest või Euroopa rahastamisvahenditest.

Kohanemismeetmete rakendamisel tuleks arvesse võtta keskkonna- ja kliimasüsteemi kaitset käsitlevat riiklikku ja Euroopa poliitikat. Lisaks peavad kohanemismeetmed olema kooskõlas rahvusvaheliselt kehtestatud lennundusstandardite ja -eeskirjadega, et tagada lennutranspordi usaldusväärsus ja ohutus. Euroopa lennundusstrateegias tunnistatakse lennunduse olulist rolli majanduskasvu, töökohtade loomise, kaubanduse ja liikuvuse edendamisel ELis ning rõhutatakse kõrgete ohutusstandardite tähtsust sektori konkurentsivõime jaoks ELis. 2015. aastal esitas komisjon läbivaadatud Euroopa lennundusohutusprogrammi, milles kirjeldatakse lennundusohutuse juhtimist ELis.

Tüüpiline aeg, mis kulub kogu lennujaama kohanemisstrateegia ettevalmistamiseks ja rakendamiseks, on aastate järjestuses, tavaliselt 1–3 aastat. Üksikute meetmete rakendamine võib võtta kuid, kui need on hästi ette valmistatud ja tõhusalt ellu viidud. Kohanemisstrateegia sujuva rakendamise olulised aspektid on asjaomaste sidusrühmade tõhus koostöö ja piisavad rahastamisallikad.

Lennujaamas rakendatavate ehitusmeetmete eluiga on peaaegu piiramatu, kui neid hästi hooldatakse. Operatiivmeetmete kestus sõltub institutsionaalsete ja isiklike ressursside eraldamisest ning sidusrühmade kaasamisest ja koostööst.