Kliimamuutustega seotud riskide kaasamine Slovakkia raudteekoridori moderniseerimise kavandamisse

Slovakkia looduslikud tingimused on topograafia, kliima, taimestiku ja majandustegevuse poolest väga erinevad. Riigi lõunaosa on enamasti tasandik, st soojem ja kuivem, samas kui mägises põhjaosas on jahedam ja niiskem kliima. Selline mitmekesisus on üks põhjusi, miks raudteetransporti mõjutavad ilmastikutingimused põhjustavad mitmesuguseid looduslikke riske, mida kliimamuutused tõenäoliselt süvendavad.

Vastavalt Slovaki Vabariigi kliimamuutuste kahjuliku mõjuga kohanemise strateegiale tõusis aasta keskmine temperatuur ajavahemikul 1881–2017 1,73 °C võrra. Muutub ka kliima muutlikkus, eriti sademete osas: samal ajavahemikul täheldati äärmuslike lühiajaliste sademete hulga märkimisväärset suurenemist, mis suurendas kohalike üleujutuste ohtu.

Eeldatakse, et võrreldes ajavahemikuga 1951–1980 suurendavad kliimamuutused Slovakkia aasta keskmist temperatuuri 2 °C võrra (RCP 4.5 stsenaarium) ja 4 °C võrra (RCP 8.5 stsenaarium). Koos globaalse soojenemisega suureneb tõenäoliselt äärmuslike kliimanähtuste, sealhulgas tugevate tormide, paduvihmade, tugevate tuulte ja kuumalainete esinemine. Äärmuslikud ilmastikunähtused on potentsiaalselt kõige ohtlikumad kliimamuutuste ilmingud transpordisektoris ja eelkõige raudteetranspordis, põhjustades kahju raudteetaristule ja liiklushäireid. Suurte mõjude hulka kuuluvad üleujutused (jõgede või äkktulvade tõttu), maalihked (koos üleujutustega) või tugev tuul, mis kahjustab taristut ennast või rööbasteel langenud puid. Isegi talvel muutuvad raudteeliiklust ohustavad ohtlikud nähtused, nagu külm vihm või lumelaviinid, eeldatavalt sagedasemate temperatuurikõikumiste tõttu sagedasemaks.

Slovakkia raudtee moderniseerimise projekti üldeesmärgid on järgmised: i) parandada raudteetranspordi kvaliteeti ja konkurentsivõimet, ii) suurendada sellest transpordiliigist tulenevat kasu majandusele ja Slovakkia integreerimisele rahvusvahelistesse transpordivõrkudesse ning iii) aidata kaasa keskkonnakaitsele, töötades välja keskkonnasõbraliku transpordilahenduse, asendades muud transpordiliigid (eelkõige maanteetranspordi). Üks peamisi eeltingimusi projekti eesmärkide saavutamiseks ning seega selle majandus- ja keskkonnakaitsefunktsioonide täitmiseks on tagada raudteetaristu ja -kasutuse vastupanuvõime kliimamuutustele.

Võttes arvesse mitmesuguseid kliimamuutustega seotud probleeme, millega raudteetransport peaks tulevikus toime tulema, ning raudteetaristu väga pikka kasutusiga, tuleb taristu kliimakindlaks muutmise protsessi nõuetekohaselt kavandada ja ette valmistada. See tähendab, et kliimamuutustega seotud riskide ja haavatavuse kindlakstegemine raudteetranspordi varade ja käitamise puhul peab olema moderniseerimisprojekti lahutamatu osa. Soovitatud kohanemismeetmete eesmärk on tagada raudtee häirimatu käitamine isegi äärmuslike ilmastikutingimuste korral ja vältida raudteeveo häirimist pikaajaliste kliimasuundumuste, näiteks temperatuuri tõusu tõttu.

Raudteetranspordi varade ja käitamise puhul tehti kindlaks kliimamuutustega seotud riskid ja nõrgad kohad ning raudtee ajakohastamise projekti teostatavusuuringu raames pakuti välja vastavad kohanemismeetmed. Selline analüüs töötati välja vastavalt Slovakkia transpordiuuringute keskuse ning transpordi- ja ehitusministeeriumi konsultantide poolt 2018. aastal välja töötatud suunisele „Metoodiline käsiraamat, milles käsitletakse kliimamuutuste mõju hindamist suurtele transpordiprojektidele“(Slovakkia keeles).

Konkreetselt töötati kõnealuse raudtee üksikute lõikude kohta välja riski- ja haavatavuse hindamine, mis hõlmas ekspositsiooni aspekti (prognoositavad raudteetransporti mõjutavad kliimamuutuste nähtused) ja tundlikkust (mille ulatust võib süsteem kliimamuutuste mõjust mõjutada). Riskid omistati raudteelõikudele ja raudteekomponentidele (nt sillad, tunnelid) vastavalt järgmisele liigitusele:

• ebaoluline (sinine); riski saab maandada raudteevarade standardse tehnilise projekteerimisega või tavapärase käitamise käigus.
• väike (roheline); risk nõuab tehnilise projekti või tegevuse osalist muutmist.
• keskmine (kollane); risk nõuab olulisi muudatusi tehnilises projektis või riskijuhtimises.
• Märkimisväärne (punane); risk nõuab tehnilise konstruktsiooni põhjalikku muutmist või hädaolukordade ohjamist;
• katastroof (must); risk võib viia käitamise pikaajalise lõpetamiseni või raudteevarade kahjustamiseni. Alternatiivne marsruutimine on väga soovitatav.

Tuvastatud riskide liigi ja ulatuse põhjal on koridori asjaomaste lõikude jaoks välja pakutud kohanemismeetmed ning need on lisatud ettevalmistus- ja projekteerimisetapi projektidokumentatsiooni. Kavandatud kohanemismeetmed võib jagada kolme kategooriasse:

• Tehnilised võimalused, millega suurendatakse olulise raudteetaristu vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikunähtustele ja kliimamuutuste suundumustele. Need meetmed, mille eesmärk on vältida taristu kättesaadavuse katkemist, hõlmavad järgmist: i) kontaktvõrgu tuulekindlus (nt suuteline taluma tuule kiirust üle 30 m/s); ii) kuivendussüsteemi suurem võimsus, näiteks rennid, mis suudavad toime tulla suurema veekogusega, ning raudtee alamklassi, tunnelite ja sillakonstruktsioonide parem kuivendamine; iii) raudtee parem joondamine üle võimaliku üleujutuse piiri (100 _{kuni 1000} kv olenevalt kohapealsest olukorrast); nõlva kalde vähendamine maalihete vältimiseks; iv) vastupidavad sillakonstruktsioonid ja sügavad sillapostid; v) väga veekindlate ehitusmaterjalide kasutamine raudtee alamklassi ja muude komponentide jaoks; vi) rööbaste paindlik paigaldusviis, mis vähendab oluliselt rööbaste deformeerumist äärmuslike temperatuuride tõttu; vii) konstruktsiooniliste kaitsesüsteemide (nt tuuletõkete, tugiseinte, muldkehade) paigaldamine.
• Juhtimisvõimalused, mis pakuvad lahendusi äärmuslike ilmastikunähtuste ja taristuhäirete korral. Need valikud aitavad minimeerida äärmuslike sündmuste negatiivset mõju ja hõlmavad järgmist: i) ohustatud sektsioonide parem hooldus ja kontroll, nt lülitite, rööpad ja kontaktvõrgud varustatakse detektoritega, mis jälgivad temperatuuri (ülekuumenemise ja külmutamise jaoks), jäätumist, lumesademeid või tuule kiirust; ii) asendusbussiteenuse osutamine raudteeveo ajutise katkemise korral; iii) alternatiivsete raudteeliinide ja tõhusa erakorralise transpordikorralduse tagamine; iv) keskkonnajuhtimisega seotud meetmed (nt vesikonna taasmetsastamine).
• Varajase hoiatamise süsteem, seire ja prognoosimine, mille eesmärk on suurendada valmisolekut ja võimaldada liikluskorraldusmeetmete eelnevat võtmist. Meetmete liigitus põhineb Slovakkia Hüdrometeoroloogia Instituudi (SHMI) rakendatud ja operatiivsel seire-, prognoosi- ja hoiatussüsteemil; selles käsitletakse raudtee jaoks kohandatud seire- ja prognoosisüsteemi, mis keskendub raudteele eriti kahjulikele sündmustele, nagu tugev tuul, jäätumine, üleujutused või tugev lumesadu. Varajase hoiatamise süsteemi loomisega minimeeritakse äärmuslike ilmastikunähtuste negatiivset mõju raudteetranspordisüsteemile ja kogu majandusele.

Osa kavandatud meetmetest on rakendatud raudteekoridori nendes lõikudes, mida on juba ajakohastatud. Näiteks on praegu käimas ehitustööd Puchovi ja Povazka Tepla (15,9 km pikk) linnade vahelises koridoris, sealhulgas kaks tunnelit (vastavalt 1,1 ja 1,8 km pikk) ning kolm suurt silda üle Váhi jõe ja Nosice veehoidla. Kogu Puchov-Zilina koridorilõik (44 km pikk) peaks valmima 2021. aasta lõpuks. See on ülejäänud koridorilõik, mida tuleb ajakohastada Bratislava ja Zilina vahel (ligikaudu 200 km pikk), millest osa ajakohastati eelmisel programmitöö perioodil (2007–2013). Nendes jagudes sisalduvad kohanemismeetmed hõlmavad järgmist: meetmed, millega tagatakse kaitse üleujutuste eest kuni 500. kvartali _{üleujutustasemeni,} raudtee alamklassi kuivendamine ja kõrge ebastabiilsuse ohuga nõlvu tugevdavate seinte säilitamine. Kõik sillad ja tunnelid on projekteeritud vastu pidama üleujutustele ja paduvihmadele (nt isoleeritud sillatekkide, vastupidavate sillapostide kaudu) ning neid tuleb enne regulaarset kasutamist katsetada staatilise ja dünaamilise koormuse suhtes.

Peamised Slovakkia raudteekoridori ajakohastamises osalejad, kes vastutavad ka rahaliste vahendite hankimise ja eraldamise ning projektijuhtimise eest, on Slovaki Vabariigi transpordi- ja ehitusministeerium ning Slovaki Vabariigi raudteed (ŽSR). Projekti ettevalmistavasse etappi kaasati palju muid osalejaid, sealhulgas teostatavusuuringute ja keskkonnamõju hindamise eest vastutavad ettevõtjad ning ettevõtjad, kes tegelevad projekti haavatavuse hindamise ja kliimamuutustele vastupidavuse hindamisega. Meetmete rakendamise koridori üksikutes lõikudes tagavad projekteerimis-ehitusettevõtjad, kes on välja valitud avaliku pakkumismenetluse teel.

Peamiste kliimakindluse tagamises osalejatena või kogu projektis on osalenud Slovaki Vabariigi transpordiuuringute keskus ja Euroopa Konsultantide Assotsiatsioon. Nad viisid läbi hindamisi ja andsid soovitusi vastavalt konsultatsioonifirma Integra Consulting koostatud dokumendile „Methodological Handbook on Assessing Climate Change Impacts on Major Transport Projects“.

Raudtee moderniseerimisprojekti üks peamisi tõukejõude on toetus, mida see võib anda majandusarengule ja heaolule, eriti Slovakkia kaugemates piirkondades. Piisavad rahalised vahendid, mida pakuvad nii Euroopa kui ka riiklikud vahendid, raudtee ajakohastamise lisamine riiklikesse ja piirkondlikesse transpordistrateegiatesse ning kohalike omavalitsuste toetus projekti kavandamisel ja rakendamisel on samuti mänginud raudtee ajakohastamise projektis olulist juhtivat rolli.

Samuti võidakse kindlaks teha mõned piiravad tegurid, mis võivad protsessi takistada, nimelt vastuolud keskkonnakaitse eesmärkidega, mis on peamiselt seotud maastiku killustumisega, või konfliktid kohalike kogukondadega, kes on mures suurenenud mürasaaste ja maa tarbimise pärast, mis võivad piirata linnaarengut. Raudtee ehitamise käigus konsulteeritakse nende probleemide lahendamiseks omavalitsuste esindajatega ja arutatakse projekti kaasatud transpordiekspertidega, et leida vastastikku kasulikke lahendusi.

Raudtee ajakohastamise projekti kõigi etappide (ettevalmistus, kavandamine ja rakendamine) peamine rahastamisvahend on rakenduskava „Integreeritud taristu 2014–2020“, millele eelneb rakenduskava „Integreeritud taristu 2014–2020“ aastateks 2007–2013. II rakenduskava 2014.–2020. aasta prioriteetse suuna nr 1 (mis keskendub TEN-T põhivõrgu raudteetaristule) kogueraldis on 853,9 miljonit eurot, millest 725,8 miljonit eurot eraldas Euroopa Komisjon Ühtekuuluvusfondi kaudu ja ülejäänud 128,1 miljonit eurot moodustas riiklik kaasrahastamine riigieelarvest. Täiendavad majandusressursid tagatakse ka järgmiseks programmitöö perioodiks 2021–2027 ette nähtud II rakenduskavaga.

Seda üldsummat arvesse võttes ei ole veel võimalik kvantifitseerida kogu koridori ajakohastamisega seotud finantskulusid, kuna suurem osa selle kogupikkusest on alles ettevalmistusetapis. Finantsnäitajad on kättesaadavad ainult nende koridorilõikude kohta, mida on juba ajakohastatud või mis on ehitamisel. Näiteks praegu ehitatava lõigu Půchov - Považská Teplá ehitustööde kogueelarve on 365 miljonit eurot. Sel juhul on II rakenduskava (2014–2020) toetus 361 miljonit eurot. Raudtee kliimamuutustele vastupanu võimet suurendavate tehniliste meetmete kulud ei ole siiski eraldi kättesaadavad, sest need moodustavad lahutamatu osa üldistest ehitustöödest.

Raudtee moderniseerimise projekti peamised eeldatavad kasutegurid on järgmised: atraktiivne, kiirem ja mugavam raudteetransport; vähem transpordist tulenevat heidet võrreldes maanteetranspordiga; VKEde konkurentsivõime parandamine; kasu tervisele, mis tuleneb väiksemast õhusaastest ja väiksemast mürasaastest võrreldes maanteetranspordiga. Kliimamuutustega kohanemise osas eeldatakse, et projekt suurendab raudteetranspordisüsteemi vastupanuvõimet ja tagab toimimise ka äärmuslike ilmastikunähtuste korral.

Transporditaristu arendamist Slovakkias juhitakse Slovaki Vabariigi transpordi strateegilise arengukavaga aastani 2030, milles käsitletakse ka raudteetaristut. Slovaki Vabariigi kliimamuutustega kohanemise strateegias, mis võeti vastu 2014. aastal ja mida ajakohastati 2018. aastal, on esitatud viited kohanemismeetmetele, mida tuleb rakendada eri sektorites, sealhulgas transpordis.

Moderniseerimisprojekti ettevalmistavas etapis tehtud uuringud (teostatavusuuring, mõjuanalüüs, haavatavuse analüüs, kohanemismeetmete ettepanek) on praegu valmis peaaegu kogu raudteekoridori ulatuses. Nende ettevalmistamine kestis mitu kuud kuni ligikaudu kaks aastat, sõltuvalt konkreetse raudteelõigu ulatusest ja keerukusest. Rakendamine on alanud ja jätkub koridori mõnes osas. Bratislava–Žilina ligikaudu 200 km pikkuse lõigu moderniseerimistööd on peaaegu lõpule viidud; raudtee kliimakindluse tagamine on ehitiste lahutamatu osa. Mõjutavate tegurite suure arvu tõttu ei ole veel võimalik kindlaks määrata kogu koridori valmimise kuupäeva.

Raudtee vastupanuvõimet kliimamuutustele suurendavad tehnilised meetmed kehtivad mitu aastakümmet, sõltuvalt hoolduse tasemest. Raudteetaristu kasutusiga on samuti väga pikk, kümneid kuni 100 aastat või isegi rohkem, kui seda hästi hooldatakse ja pidevalt jälgitakse.

Michal Lukac
Railways of the Slovak Republic
Tel.: +421 903244460; +421 0220297059
E-mail: hovorca@zsr.sk

Ministry of Transport and Construction of the Slovak Republic
Phone: +421 259494702
E-mail: info@mindop.sk