Kliimamuutustega seotud riskide kaasamine Slovakkia raudteekoridori ajakohastamise kavandamisse

Slovakkia looduslikud tingimused on topograafia, kliima, taimestiku ja majandustegevuse poolest väga erinevad. Riigi lõunaosa on enamasti madalik, st soojem ja kuivem, samas kui mägine põhjaosa on jahedam ja niiskem kliima. Selline mitmekesisus on üks põhjustest, miks raudteetransporti mõjutavad ilmastikunähtused põhjustavad mitmesuguseid looduslikke riske, mida kliimamuutused tõenäoliselt süvendavad.

Kliimamuutuste negatiivset mõju käsitleva Slovaki Vabariigi kohanemisstrateegia kohaselt tõusis aastane keskmine temperatuur aastatel 1881–2017 1,73 °C. Muutumas on ka kliima varieeruvus, eriti sademete osas: samal ajavahemikul täheldati äärmuslike lühiajaliste sademete hulga märkimisväärset suurenemist, mis suurendas kohalike üleujutuste ohtu.

Võrreldes ajavahemikuga 1951–1980 peaksid kliimamuutused Slovakkia aasta keskmist temperatuuri veelgi tõstma 2 °C võrra (RCP 4.5 stsenaarium) ja 4 °C võrra (RCP 8.5 stsenaarium). Koos globaalse soojenemisega suureneb tõenäoliselt äärmuslike kliimanähtuste, sealhulgas tugevate tormide, paduvihmade, tugevate tuulte ja kuumalainete esinemine. Äärmuslikud ilmastikunähtused võivad olla kõige ohtlikumad kliimamuutuste ilmingud transpordisektoris ja eelkõige raudteetranspordis, põhjustades kahju raudteetaristule ja liiklushäireid. Suurte mõjude hulka kuuluvad üleujutused (jõgede või äkktulvade tõttu), maalihked (koos üleujutustega) või tugev tuul, mis kahjustab infrastruktuuri ennast või rajal langenud puude tõttu. Isegi talvel on oodata, et raudteeliiklust ohustavad ohtlikud nähtused, nagu külm vihm või lumelaviinid, muutuvad sagedasemate temperatuurikõikumiste tõttu sagedasemaks.

Slovakkia raudtee moderniseerimise projekti üldeesmärgid on järgmised: i) parandada raudteetranspordi kvaliteeti ja konkurentsivõimet, ii) suurendada sellest transpordiliigist saadavat kasu majandusele ja Slovakkia integreerimisele rahvusvahelistesse transpordivõrkudesse ning iii) aidata kaasa keskkonnakaitsele, töötades välja keskkonnasõbraliku transpordilahenduse, millega asendatakse muud transpordiliigid (eelkõige maanteetransport). Üks peamisi eeltingimusi projekti eesmärkide saavutamiseks ja seega selle funktsioonide täitmiseks majanduse ja keskkonnakaitse seisukohast on tagada raudteetaristu ja selle käitamise vastupanuvõime kliimamuutustele.

Arvestades kliimamuutustega seotud probleemide laia ulatust, millega raudteetransport peaks tulevikus toime tulema, ning raudteetaristu väga pika eluea tõttu tuleb taristu kliimakindlaks muutmise protsessi nõuetekohaselt kavandada ja ette valmistada. See tähendab, et raudteetranspordi varade ja käitamisega seotud kliimamuutustega seotud riskide ja haavatavuste kindlakstegemine peab olema moderniseerimisprojekti lahutamatu osa. Soovitatavate kohanemismeetmete eesmärk on tagada raudtee tõrgeteta toimimine isegi äärmuslike ilmastikutingimuste korral ja vältida raudteetranspordi häirimist pikaajaliste kliimasuundumuste, näiteks temperatuuri tõusu tõttu.

Raudtee ajakohastamise projekti teostatavusuuringu raames tehti kindlaks raudteetranspordi varade ja käitamisega seotud kliimamuutustega seotud riskid ja haavatavused ning pakuti välja vastavad kohanemismeetmed. Selline analüüs töötati välja vastavalt suunisele „Metoodilinekäsiraamat kliimamuutuste mõju hindamise kohta suurtele transpordiprojektidele“ (slovaki keeles), mille töötasid2018. aastal välja Slovakkia transpordiuuringute keskus ning transpordi- ja ehitusministeeriumi konsultandid.

Konkreetselt töötati välja riski- ja haavatavuse hindamine vaadeldavate raudteelõikude kohta, integreerides ekspositsiooni aspekti (raudteetransporti mõjutavad eeldatavad kliimamuutuste nähtused) ja tundlikkuse aspekti (millises ulatuses võib süsteemi mõjutada kliimamuutuste mõju). Riskid omistati raudteelõikudele ja raudteekomponentidele (nt sillad, tunnelid) vastavalt järgmisele liigitusele:

• ebaoluline (sinine); riski saab maandada raudteevarade standardse tehnilise projekti abil või tavapärase käitamise käigus.
• väike (roheline); risk nõuab tehnilise projekti või tööpõhimõtte osalist muutmist.
• keskmine (kollane); risk nõuab tehnilise projekti või riskijuhtimise olulist muutmist.
• märkimisväärne (punane); risk nõuab tehnilise projekti või hädaolukordade ohjamise põhjalikku muutmist;
• Katastroofiline (must); risk võib kaasa tuua tegevuse pikaajalise lõpetamise või raudteevarade kahjustamise. Alternatiivne marsruutimine on väga soovitatav.

Kindlakstehtud riskide liigi ja ulatuse põhjal on koridori asjaomaste lõikude jaoks välja pakutud kohanemismeetmed, mis on lisatud ettevalmistus- ja projekteerimisetapi projektidokumentatsiooni. Kavandatud kohanemismeetmed võib rühmitada kolme kategooriasse:

• Tehnilised võimalused, mis suurendavad olulise raudteetaristu vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikunähtustele ja kliimamuutuste suundumustele. Need meetmed, mille eesmärk on vältida häireid taristu kättesaadavuses, hõlmavad järgmist: i) kontaktvõrgu tuulekindlus (nt vastupidav tuulekiirusele üle 30 m/s); ii) äravoolusüsteemi suurem võimsus, näiteks truubid, mis suudavad toime tulla suurema veekogusega, ning raudtee alamklassi, tunnelite ja sillakonstruktsioonide parem äravool; iii) raudteetrassi suurendamine üle võimaliku üleujutuse piiri (100 kuni₁₀₀₀ Q, sõltuvalt kohapealsest olukorrast); nõlvakalde vähendamine maalihete vältimiseks; iv) vastupidavad sillakonstruktsioonid ja sügavad sillapostid; v) väga veekindlate ehitusmaterjalide kasutamine raudtee alamklassi ja muude komponentide jaoks; vi) rööbaste paindlik paigaldusviis, mis vähendab märkimisväärselt rööbaste deformeerumist äärmuslike temperatuuride tõttu; vii) konstruktsiooniliste kaitsesüsteemide paigaldamine (nt tuuletõkked, tugiseinad, tammid).
• Juhtimisvõimalused, mis pakuvad lahendusi äärmuslike ilmastikunähtuste ja taristuhäirete korral. Need valikud aitavad minimeerida äärmuslike sündmuste negatiivset mõju ja hõlmavad järgmist: i) ohustatud lõikude suurem hooldus ja kontroll, nt lülitite, rööbaste ja kontaktõhuliinide varustamine temperatuuri (ülekuumenemise ja külmumise), jäätumise, lumesaju või tuulekiiruse detektoritega; ii) asendusbussiteenuse osutamine raudteetranspordi ajutise katkemise korral; iii) alternatiivsete raudteemarsruutide ja tõhusa erakorralise transpordi juhtimise tagamine; iv) keskkonnajuhtimisega seotud meetmed (nt vesikonna taasmetsastamine).
• Varajase hoiatamise süsteem, seire ja prognoosimine, mille eesmärk on suurendada valmisolekut ja võimaldada liikluskorraldusmeetmete eelnevat võtmist. See meetmete tüpoloogia põhineb Slovakkia Hüdrometeoroloogia Instituudi (SHMI) rakendatud ja operatiivsel seire-, prognoosimis- ja häiresüsteemil; selles käsitletakse raudtee jaoks kohandatud seire- ja prognoosisüsteemi, mis keskendub raudteele eriti kahjulikele sündmustele, nagu tugev tuul, jäätumine, üleujutused või tugev lumesadu. Varajase hoiatamise süsteemi loomisega minimeeritakse äärmuslike ilmastikunähtuste negatiivset mõju raudteetranspordisüsteemile ja kogu majandusele.

Osa kavandatud meetmetest on rakendatud raudteekoridori nendes lõikudes, mida on juba ajakohastatud. Näiteks on praegu käimas ehitustööd Puchovi ja Povazka Tepla (15,9 km pikk) linnade vahelises koridoriosas, sealhulgas kaks tunnelit (vastavalt 1,1 ja 1,8 km pikk) ning kolm suurt silda üle Váhi jõe ja Nosice veehoidla. Kogu Puchov-Zilina koridori lõik (44 km pikk) peaks valmima 2021. aasta lõpuks. See on viimane kaasajastatav koridorilõik Bratislava ja Žilina vahel (umbes 200 km pikk), millest osa on eelmise programmitöö perioodi (2007–2013) jooksul kaasajastatud. Nendes jagudes esitatud kohanemismeetmed hõlmavad järgmist: meetmed, millega tagatakse kaitse üleujutuste eest kuni Q₅₀₀ üleujutustasemeni, raudtee alamjooksu kuivendamine ja tugiseinad, mis tugevdavad nõlvu, kus on suur ebastabiilsuse oht. Kõik sillad ja tunnelid on projekteeritud nii, et need peaksid vastu üleujutustele ja paduvihmadele (nt isoleeritud sillatekkide, vastupidavate sillapostide kaudu) ning neid tuleb enne regulaarset käitamist katsetada staatilise ja dünaamilise koormuse suhtes.

Peamised Slovakkia raudteekoridori ajakohastamises osalejad, kes vastutavad ka rahaliste vahendite hankimise ja eraldamise ning projektijuhtimise eest, on Slovaki Vabariigi transpordi- ja ehitusministeerium ning Slovaki Vabariigi raudteeministeerium (ŽSR). Projekti ettevalmistavasse etappi oli kaasatud palju muid osalejaid, sealhulgas teostatavusuuringute ja keskkonnamõju hindamise eest vastutavad äriühingud ning äriühingud, kes tegelevad projekti haavatavuse hindamise ja kliimamuutustele vastupanuvõime tagamisega. Meetmete rakendamise koridori üksikutes lõikudes tagavad projekteerimisettevõtjad, kes on välja valitud avaliku pakkumismenetluse teel.

Kliimakindluse tagamise või kogu projekti peamiste osalejatena on kaasatud Slovaki Vabariigi Transpordiuuringute Keskus ja Euroopa Konsultantide Assotsiatsioon. Nad viisid läbi hindamisi ja andsid soovitusi vastavalt dokumendile „Methodological Handbook on Assessing Climate Change Impacts on Major Transport Projects“ (Metoodiline käsiraamat kliimamuutuste mõju hindamise kohta suurtele transpordiprojektidele), mille koostas Integra Consulting (konsultatsiooniettevõte).

Raudtee moderniseerimise projekti üks peamisi tõukejõude on toetus, mida see võib anda majandusarengule ja jõukusele, eriti Slovakkia kaugemates piirkondades. Raudtee moderniseerimise projektis on olnud oluline juhtroll ka piisavate rahaliste vahendite olemasolul nii Euroopa kui ka riiklikest vahenditest, raudtee moderniseerimise kaasamisel riiklikesse ja piirkondlikesse transpordistrateegiatesse ning kohalike omavalitsuste toetusel projekti kavandamisel ja rakendamisel.

Samuti võidakse kindlaks teha mõned piiravad tegurid, mis võivad protsessi takistada, nimelt konfliktid keskkonnakaitse eesmärkidega, mis on peamiselt seotud maastiku killustumisega, või konfliktid kohalike kogukondadega, kes on mures suurenenud mürasaaste ja maa tarbimise pärast, mis võib piirata linna arengut. Raudtee-ehituse edenedes lähenetakse neile probleemidele omavalitsuste esindajatega konsulteerides ja projekti kaasatud transpordiekspertidega arutades, et leida vastastikku kasulikke lahendusi.

Raudtee moderniseerimise projekti kõigi etappide (ettevalmistus, projekteerimine ja rakendamine) peamine rahastamisvahend on integreeritud infrastruktuuri 2014.–2020. aasta operatiivprogramm (OPII), millele eelneb 2007.–2013. aasta OPII. 2014.–2020. aasta II rakenduskava prioriteetse suuna 1 (keskendub TEN-T põhivõrgu raudteetaristule) kogueraldis on 853,9 miljonit eurot, millest 725,8 miljonit eurot eraldas Euroopa Komisjon Ühtekuuluvusfondi kaudu ja ülejäänud 128,1 miljonit eurot moodustas riiklik kaasrahastamine riigieelarvest. Täiendavad majandusressursid tagatakse ka järgmiseks programmitöö perioodiks 2021–2027 ette nähtud II rakenduskavaga.

Seda üldarvu arvesse võttes ei ole veel võimalik kvantifitseerida kogu koridori moderniseerimise rahalisi kogukulusid, kuna suurem osa selle kogupikkusest on alles ettevalmistusetapis. Finantsnäitajad on kättesaadavad ainult juba moderniseeritud või ehitamisel olevate koridorilõikude kohta. Näiteks Půchovi-Považská Teplá lõigul praegu ehitatavate ehitustööde kogueelarve on 365 miljonit eurot. Käesoleval juhul on II rakenduskava (2014–2020) toetus 361 miljonit eurot. Raudtee kliimamuutustele vastupanu võimet suurendavate tehniliste meetmete kulud ei ole aga eraldi kättesaadavad, sest need moodustavad kogu ehitustööde lahutamatu osa.

Raudtee moderniseerimise projekti peamised eeldatavad üldkasud on järgmised: atraktiivne, kiirem ja mugavam raudteetransport; väiksem transpordiheide võrreldes maanteetranspordiga; VKEde konkurentsivõime parandamine; väiksemast õhusaastest ja väiksemast mürasaastest tulenev kasu tervisele võrreldes maanteetranspordiga. Kliimamuutustega kohanemise osas eeldatakse, et projekt suurendab raudteetranspordisüsteemi vastupanuvõimet ja tagab toimimise ka äärmuslike ilmastikunähtuste ajal.

Slovakkia transporditaristu arendamist juhitakse Slovaki Vabariigi strateegilise transpordi arengukavaga aastani 2030, milles käsitletakse ka raudteetaristut. Slovaki Vabariigi kliimamuutustega kohanemise strateegias, mis võeti vastu 2014. aastal ja mida ajakohastati 2018. aastal, on esitatud viited kohanemismeetmetele, mida tuleb rakendada eri sektorites, sealhulgas transpordis.

Moderniseerimisprojekti ettevalmistavas etapis tehtud uuringud (teostatavusuuring, mõjuanalüüs, haavatavuse analüüs, kohanemismeetmete ettepanek) on praegu peaaegu kogu raudteekoridori ulatuses valmis. Nende ettevalmistamine võttis aega mitu kuud kuni umbes kaks aastat, sõltuvalt asjaomase raudteelõigu ulatusest ja keerukusest. Rakendamine on alanud ja käimas koridori mõnes osas. Bratislava – Žilina ligikaudu 200 km pikkuse lõigu moderniseerimistööd on peaaegu lõpule viidud; raudtee kliimakindluse tagamine on ehitustööde lahutamatu osa. Paljude mõjutegurite tõttu ei ole kogu koridori valmimise kuupäeva veel võimalik kindlaks määrata.

Raudtee kliimamuutustele vastupanu võimet suurendavate tehniliste meetmete eluiga on mitu aastakümmet, sõltuvalt hoolduse tasemest. Raudteeinfrastruktuuri kasutusiga on samuti väga pikk, ulatudes kümnetest aastatest kuni 100 aastani või isegi kauem, kui seda hästi hooldatakse ja pidevalt jälgitakse.

Michal Lukac
Railways of the Slovak Republic
Tel.: +421 903244460; +421 0220297059
E-mail: hovorca@zsr.sk

Ministry of Transport and Construction of the Slovak Republic
Phone: +421 259494702
E-mail: info@mindop.sk