Itaalias Apuulias Occhito järve ümbritsevate metsade säästva majandamise praktikakogukond

Metsatulekahjud on praegu üks peamisi Occhito järve ümbritseva piirkonna metsade kahjustamise põhjuseid. Õhutemperatuuri tõus, aasta keskmiste sademete vähenemine ja äärmuslike ilmastikunähtuste (kuumalained) sagenemine on kliimamuutuste põhjused, mis soodustavad tulekahjude levikut, eelkõige metsatulekahjude puhul. Mudelprognoosid (riiklikkliimamuutustega kohanemise kava, 2023) näitavad, et Lõuna-Itaalia seisab silmitsi kõrgema temperatuuri ja väiksema sademete hulgaga: halvima stsenaariumi (RCP 8.5) korral võib temperatuur tõusta kuni 2 °C-ni ja sademed võivad 2050. aastaks väheneda kuni 20%. Samuti on oodata kuumade ja kuivade päevade arvu ning äärmuslike põudade (kestus > 3 kuud) arvu suurenemist.

Olukorda Lõuna-Itaalias halvendavad veelgi mõned metsataimestiku tüübid, millel on suur süttivus, näiteks Vahemere võsa, vahemerelised männimetsad, holmi tammemetsad ja tammemetsad. 2020. aastal registreeris piirkondlik keskkonnaamet (ARPA Puglia, 2022) Apuulias 398 tulekahju, mille kogupindala oli peaaegu 3600 ha. Üle 40 protsendi sellest alast (1474 ha) oli metsastatud. Apuulia piirkonna kõige enam mõjutatud provints on Foggia (kus asub Occhito mets) nii tulekahjude arvu kui ka kaetud ala poolest, kus on peaaegu 1200 hektarit. Alates 2013. aastast on üksikute tulekahjude keskmine aastane pindala olnud alati alla 10 hektari (v.a 2017. aastal), mis viitab sellele, et metsatulekahjude ennetamine ja aktiivne metsatulekahjude ohjamine muutub piirkonnas tõhusaks.

Lisaks kliimamuutustele toob põllumajandusmaa kasutamata jätmine kaasa rohkem probleeme, majandamata taimestiku kogunemise pinnasesse ja uute linnaasulate rajamise maapiirkondadesse. Mõlemad protsessid suurendavad linna ja metsa kokkupuutepunktis asuvate inimeste ja varade tuleohtu ning suurenevad kodanikukaitse kulud, eriti suvel.

Metsaala halb seisund (häiringud, maalihked, tulekahjud) vähendab selle tõhusust nõlvade konsolideerimisel ja järve ökoloogilise seisundi säilitamisel. Metsakasvatust praktiseeritakse hajutatud sekkumiste kaudu, mis põhinevad kohalikel vajadustel ja millel ei ole halduseesmärki. Territoorium on riigi-, munitsipaal- ja eraomandi mosaiik. Kohalikud omavalitsused kaebavad metsamajandamiskava puudumise üle ja pooldavad metsandusalaseid sekkumisi, et säilitada metsade hea seisund.  

Projekti PABLO (Occhito järve keskkonna- ja metsaplaneerimine) eesmärk on edendada innovatsiooni ja osaleda metsandussektoris, tuues kokku teadus-, tehnika-, poliitilised ja erasektori äripartnerid (praktikakogukond). Kombineeritud lähenemisviisi abil, milles võetakse arvesse nii keskkonnaaspekte kui ka majanduslikku tootmist, on projekti eesmärk parandada metsade vastupanuvõimet ning Occhito järve ümbritseva maastiku puistute kaitse- ja keskkonnafunktsioone. Projektiga loodetakse kaitsta metsi looduslike häiringute ja mitmesuguste probleemide eest, sealhulgas kliimamuutustest tingitud suureneva põua- ja tuleohu eest. Konkreetsed eesmärgid on järgmised:

• Edendada koostoimet era- ja avaliku sektori asutuste vahel, et soodustada metsade säästvat majandamist
• Võtta kasutusele uuenduslikud ja korratavad metsatehnikad
• Metsanduslike sekkumiste rakendamine tulekahjude ennetamisel ja ohjamisel
• Rongide käitajad tulekahjude ennetamiseks ka pärast projekti eluiga.

PABLO projekti raames rakendatakse kolme liiki lahendusi: i) Occhito järve ümbritseva ala metsamajandamiskava koostamine; ii) avaliku ja erasektori partnerluse arendamine majandamiskava rakendamiseks; ii) katseprojekti rakendamine ettenähtud põlemistehnika rakendamiseks, et vältida kontrollimatut metsa- või maastikupõlengut.

 Metsamajandamise pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks töötati välja metsamajandamiskava, mis keskendub Occhito järve ümbritsevale metsamaastikule. Majandamiskava sisaldab eesmärke, strateegiaid ning metsanduslikke ja mittemetsanduslikke sekkumisi, mida rakendatakse järgmise kümne aasta jooksul, et tõhustada metsatulekahjude ennetamist ja leevendada metsaala hüdrogeoloogilist ebastabiilsust, mida süvendavad kliimamuutused.

Kava koostamisele eelnes üksikasjalik metsainventuuri etapp, et paremini iseloomustada metsa struktuuri ning hinnata tervist, elujõulisust ja praegust majandamissuundumust. Inventuuri koostamisel integreeriti traditsioonilised seiremeetodid kaugseiremeetoditega, eelkõige Airborne Lidari anduriga. Väliandmed koguti kihipõhise valimiskeemi alusel kokku 85 homogeenselt alalt (vastavalt morfoloogiale ja metsatüübile), mis omakorda jagunesid ruudukujulisteks lahtriteks (23mx23m). Muu hulgas mõõdeti puude tihedust, liigilist koosseisu, biomassi, läbimõõtu rinna kõrgusel ja puudes talletatud süsinikku ühes juhuslikus lahtris iga homogeense ala kohta.

Kvalitatiivseid andmeid koguti ka selleks, et koguda teavet keskkonnatingimuste (nt kalle, aspekt, kõrgus merepinnast, hüdrogeoloogiline ebastabiilsus, taimestiku kahjustamine) ja juhtimistingimuste kohta igas piirkonnas. Metsastatud alal tehti mitu LiDARi droonilendu, mida kasutati DTMi (digitaalne maastikumudel), DSMi (digitaalne pinnamudel) ja CHMi (digitaalse võrastiku kõrguse mudel) pakkumiseks. Kõiki andmeid kasutati kliimamuutuste ja muude mõjude suhtes haavatavate piirkondade kindlakstegemiseks ning planeerimisülesande täitmiseks.

Kava rakendamise hõlbustamiseks pakuti välja avaliku ja erasektori metsamajandamismudel: vabatahtlik metsakokkulepe, millega võivad liituda mitmesugused alal tegutsevad ja seda haldavad üksused. Nende hulka kuuluvad näiteks kohalikud omavalitsused, keskkonnaühendused, kohalikud tegevusrühmad ja ühistud või eraisikud, kes omavad või haldavad mõningaid maatükke.  Huvi väljendas mitu sidusrühma nii Apuuliast ja Molise piirkonnast kui ka PEFC Italyst (metsasertifitseerimise haldusasutus). Lepingu strateegilised eesmärgid on suurendada territoriaalse juhtimise suutlikkust, et territooriumi kestlikult majandada ja edendada kestlike tarneahelate arengut. Seda tehakse ökosüsteemi teenuste säilitamise ja osutamise kaudu, austades bioloogilist mitmekesisust, kohalikku majandust, kohalikku kultuuri ja maastikke. Metsakokkuleppe eelnõus on strateegilised eesmärgid esitatud 13 konkreetse meetmena. Need hõlmavad projekte, mille eesmärk on säilitada ja suurendada metsaökosüsteemide vastupanuvõimet looduspõhiste lahenduste abil, mille eesmärk on nõlvade konsolideerimine ning kliimamuutuste tõttu süvenevate tuleriskide ja kahjuripuhangute ennetamine.

Lõpuks testiti ettekirjutatud põlemise kohaldatavust tuleohu vältimiseks pilootpriojectis 4,84 ha suurusel alal. Ettekirjutatud põletamine on tulekahju teadlik ja asjatundlik rakendamine planeeritud pindadel, rakendades täpseid ettekirjutusi ja tööprotseduure. Tulekahju kasutamine on looduspõhine lahendus, mis raskendab metsatulekahjude levikut läbi võrastiku ja vähendab kütuse kättesaadavust. Ettenähtud põlemise teel eemaldatakse või vähendatakse peent ja surnud taimset materjali, mis on eriti vastuvõtlik süttimisele, katkestatakse kütuse vertikaalne järjepidevus ning säilitatakse või taastatakse väikesed avatud ruumid metsa sees ja servades. See on ka metsakasvatustehnika, kuna see võib soodustada kõige soovitavamate liikide valimist ja muuta puude populatsioonide struktuuri, soodustades diameetrilist kasvu ja tagades metsa ökosüsteemi suurema stabiilsuse. Pärast sobivate piirkondade kindlakstegemist ja käitajate koolitamist viidi ellu katseprojekt. Lisaks alustasid kohalikud omavalitsused ühist teed, et uurida võimalusi praeguse piirkondlike õigusaktide lünga täitmiseks (vt ka jaotised „Poliitika- ja õigusraamistik“ ning „Edu ja piiravad tegurid“), kuna ettenähtud põletamistehnikat ei reguleerita ikka veel konkreetsete piirkondlike tegevussuunistega.

Metsalepingu partnerluse raames jälgitakse korrapäraselt metsamajandamiskavas kavandatud sekkumiste ja üldisemalt metsalepingus kavandatud tegevuste tõhusust: selle tegevuse koordineerimise ülesanne on metsakokkuleppe korraldusasutusel.

Sidusrühmade osalemine on PABLO projekti alus, mis muudab praktikakogukonna kontseptsiooni oluliseks sambaks. Praktikakogukonnad on inimeste rühmad, kellel on ühised mured, huvid ja eesmärgid. PABLO praktikakogukond koosneb avaliku ja erasektori üksustest, kes osalevad projektis erinevate rollide ja kohustustega. Sellesse kuuluvad Capitanata konsortsium (kes haldab hüdraulikavõrku ja taasmetsastamise meetmeid), Molise ülikooli ARIA uurimiskeskus, kolm väikest eraõiguslikku agrometsandusettevõtet (ATS Montemaggiore, Tecno Forest, D.R.E.Am. Italia) ja piirkondlik üksus piirkondliku tasandi koostöö edendamiseks (Lega Coop Puglia). Lisaks toetab projekti Agriplan Innovationi maakler. Kaasatud on paljud muud üksused, näiteks omavalitsused ja eraomanikud, kellel on metsaalal majandushuvid. Korraldati mitu üritust, et teavitada ja jagada projekti tulemusi ning koguda võimalikke huvitatud isikuid metsakokkuleppe allkirjastamiseks. Praktikakogukonna lähenemisviisi ja metsakokkuleppe abil peaksid Occhito järve territooriumil elavad ja töötavad inimesed saama juhtivateks osalejateks üleminekul metsamajandamise keskkonnaalasele, ühiskondlikule ja majanduslikule kestlikkusele.

Projekti üks peamisi edutegureid on koostöö erinevate era- ja avaliku sektori üksuste vahel, et töötada ühise eesmärgi nimel. Mitu omavalitsust hakkas projekti vastu huvi tundma ja osales projekti üritustel. Üheskoos määratlesid nad võimalused maa kasutamata jätmise ja rahvastikukao vastandamiseks ning territooriumi väärtustamiseks, avades võimaluse uuteks ja mitmekesisteks majandustegevusteks, nagu ökoturism.

Kuna projekti rahastati Apuulia regionaalarengu programmist, keskenduti projekti tegevustes järve Apuulia poolsele küljele (idapoolsele küljele). Occhito järve ümbritsev metsaala hõlmab aga ka Molise piirkonda (järve läänekülg). See seisab silmitsi probleemidega, mis on väga sarnased Apuulias kogetutega. Seega tegi PABLO projekt jõupingutusi oma tulemuste eksportimiseks Molisesse. Korraldati mitu teabevahetusüritust, näiteks mitmesugused kohtumised, kus said osaleda nii Apuulia kui ka Molise sidusrühmad. Mõned Molise piirkonnas asuvad omavalitsused osalevad metsakokkuleppes ka edaspidi, et nad annaksid oma panuse metsakavas ette nähtud tegevusse ja saaksid sellest kasu.

Tänu alt üles lähenemisviisile vertikaalseks laiendamiseks allpiirkondlikult tasandilt piirkondlikule tasandile on projektil potentsiaal jõuda kõrgematele juhtimistasanditele, luues tingimused sarnasteks projektideks teistes valdkondades ja suurendades teadmussiiret.

PABLO projekti raames katsetatud ettenähtud põlemistehnikat ei ole Apuulia piirkonnas nõuetekohaselt reguleeritud, kuigi see on ette nähtud piirkondlike õigusaktidega, seda on katsetatud ja sellele pööratakse üha suuremat tähelepanu. Seetõttu piirab selle operatiivset ja täieulatuslikku kohaldamist praegu praegune piirkondlike õigusaktide lünk. Eri haldusasutuste tähelepanu juhtimine sellele probleemile oli esimene samm selle lünga täitmiseks.   

Metsamajandamiskava ettevalmistamiseks oli vaja teha pikki ettevalmistusi, mille käigus koguti kogu teave maakasutuse piirangute kohta koos varasematest botaanika-, metsandus-, agronoomia- ja loomastikualastest uuringutest saadud andmetega. LiDARi andmete kogumiseks ja analüüsimiseks oli vaja ka mitmeid ressursse ning seda takistasid 2021. aasta jaanuarist juunini kestnud pikad ebasoodsad ilmastikutingimused. Lisaks lükkasid kavandatud tööd veelgi edasi COVID-19 pandeemiad, mis ajendasid riiklikku ja piirkondlikku valitsust kehtestama mitmeid piiranguid kohapealsele ja sotsiaalsele tegevusele.

Projekti kogumaksumus on 498 550,00 eurot, mis tuleb Apuulia PSR-ist. Projekt koosneb neljast tööpaketist (st projektijuhtimine ja koordineerimine, ii. Järelevalve, iii. Rakendamine, iv. levitamine). Kogukulud jagunevad järgmiselt: WP1 (192500 eurot) 4 % kogukuludest, WP2 (10000 eurot) 2 % kogukuludest, WP3 (373000 eurot) 75 % kogukuludest ja WP4 (96300 eurot) 19 % kogukuludest.

Projekti elluviimisest oodatakse mitmesugust kasu. Hea majandamise korral on metsad oluline sissetulekuallikas, pakkudes mitmeid ökosüsteemi teenuseid, mis võivad tuua majanduslikku, ökoloogilist ja ühiskondlikku kasu. Metsade kooskõlastatud majandamine peaks: i) tõhustada metsa kaitsefunktsiooni (kalde konsolideerimine ja vee säilitamine); ii) kasvava metsavaru suurendamine; iii) bioloogilise mitmekesisuse säilitamise edendamine, säilitades samal ajal puidu ja muu kui puidu tootmise; iii) parandada metsade vastupanuvõimet; iv) toetada looduslikku uuenemist ja looduslikke protsesse metsa taasmetsastamiseks; ja ; iv) vähendada kahjurite põhjustatud tulekahjude ja taimehaiguste arvu ja raskusastet.

Projekt peaks tooma ka sotsiaalset kasu, ületades üldise skeptitsismi seoses võimalusega ühitada keskkonnakaitse majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega. Projekti eesmärk on maksimeerida puidutoodete lühikeste tarneahelate kasutamist, ühendades kohalikud tarnijad kohalike tarbijatega. See hõlmab tavapärase tegevuse käigus saadud puittooteid, näiteks puidujääkide turustamist, millel on positiivne mõju kohalikule majandusele ja maaelu arengule. See aitab kaasa ka mahajäetud või marginaalsete maapiirkondade väärtustamisele, et võidelda maapiirkondade hülgamise ja rahvastikukao vastu. Samuti edendatakse metsa kasutamist puhketegevuseks ja ökoturismiks sekkumiste kaudu, et parandada piirkonna põllumajandus- ja metsakarjamaade teid ja teid.

PABLO projekt sai alguse 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmi (PSRPuglia)raames, meetme 16.2 raames toetatakse katseprojektide ning innovatsioonitoodete, -tavade ja -protsesside elluviimist põllumajandus- ja metsandussektoris mitme partneri koostöö kaudu.

Apuulia piirkond, olles tunnustanud metsade ja metsamajandamise rolli ökosüsteemi teenuste osutamisel, alustas piirkondlike õigusaktide ja sektori planeerimise ümberkorraldamist ja renoveerimist, järgides riiklike metsanduse raamõigusaktide nõudeid (3.^{aprilli 2018. aasta} seadusandlik dekreet nr 34). Metsade majandamist reguleeritakse praegu piirkondliku seadusega metsade ja metsanduse tarneahelate kohta (seadus 01/2023). Mitme eesmärgi hulgas on selle eesmärk parandada piirkondlike metsaökosüsteemide vastupanuvõimet ja toimimist, et toetada katastroofiohu vähendamist, kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist, bioloogilist mitmekesisust ja maastiku säilitamist. Selles sätestatakse vajadus valmistada ette ja võtta vastu piirkondlik metsaprogramm (programma forestale regionale, PFR, väljatöötamisel), et määrata kindlaks piirkondlikud strateegiad metsapärandi ja sellega seotud tarneahelate säilitamiseks, väärtustamiseks ja aktiivseks majandamiseks. Puglia piirkonna metsainventuur ja piirkondlike metsatüüpide kaardi (Apuulia piirkonna veebisait) vastuvõtmine planeerimise alusteadmiste vahendina olid esimesed sammud PFRi suunas.

6. augusti 2021. aasta maakonnaseaduses nr 24 on ette nähtud ettenähtud põletamine. Ettenähtud põlemist saab kasutada strateegilistes ja piiratud piirkondades ning konkreetsetes keskkonnatingimustes, mis tagavad tulekahju leviku eelnevalt kindlaksmääratud alal. Põletamine on lubatud tulekahjude ennetamiseks, maastiku ja looduslike elupaikade säilitamiseks, põllumajanduslikuks ja metsa majandamiseks (söödatootmise parandamiseks ja patogeenide kõrvaldamiseks), teadustegevuseks, tuletõrjujate koolitamiseks ja kommunikatsioonitegevuse arendamiseks. Siiski puuduvad endiselt piirkondlikud suunised, mis on vajalikud ettenähtud põletuse kasutamise reguleerimiseks, piirates seega selle tegelikku kasutamist piirkondlikul tasandil. 2023. aasta juunis võeti vastu metsatulekahjude prognoosimise, ennetamise ja aktiivse ohjamise piirkondlik kava (2023–2025). Kava peaks kiirendama Apuulias ettenähtud põletuste normatiivsete suuniste väljatöötamise protsessi. 

PABLO projekt algas 2020. aasta augustis ja lõppes 2024. aasta augustis. Välietapp, sealhulgas metsauuring LiDARi droonide abil, viidi lõpule 2021. aasta sügisel. Ettenähtud põlemistegevused viidi läbi 2021. aasta kevadel. Keskkonna- ja metsamajandamiskava valmis 2023. aastal ning selle lõplik avaldamine ja rakendamine on pooleli. Metsakokkulepe on praegu avatud liitumiseks.

Occhito järve ümbritseva ala keskkonna- ja metsamajandamiskava on koostatud kümneks aastaks. Kava esimene läbivaatamine on ette nähtud viie aasta pärast. Esimene metsakokkulepe, kui see on lõplikult vormistatud, kehtib viis aastat. Kõigi nende juhtimisvahenditega ette nähtud meetmete eluiga on määramata ja need on pikaajaliselt tõhusad.

Giovanni Santuopoli

Department of Agriculture, Environment and Food, University of Molise

giovanni.santopuoli@unimol.it

Alvites, C., O’Sullivan, H., Francini, S., Marchetti, M., Santopuoli, G., Chirici, G., [...] & Bazzato, E. (2024). Kõrge resolutsiooniga varikatuse kõrguse kaardistamine: NASA globaalse ökosüsteemi dünaamika uurimise (GEDI) integreerimine mitmest allikast pärinevate kaugseireandmetega. Kaugseire , 16(7), 1281.

PABLO projekti brošüür