Kaugseire kasutamine kliimamuutustega kohanemisel

Kaugseiret kasutatakse teadmiste või isegi otsuste tegemise tugisüsteemide loomiseks sihtrühma kuuluvatele kasutajatele (nt katastroofiohu juhtimisega tegelevad praktikud, linnaplaneerijad, maaplaneerijad, põllumajandustootjad jne). Lõppkasutajate kui sidusrühmade kaasamine kogu teadmiste ja toodete kavandamise ja loomise protsessi on hädavajalik, et saada väljundeid, mida ühistootmise paradigma kohaselt tegelikult kasutatakse ja millest on kasu.

Kaugseiretehnikaid ja eelkõige satelliidifotosid on juba edukalt kasutatud paljudes kliimamuutustega seotud valdkondades, näiteks: i) globaalsete temperatuurisuundumuste uurimine nii ookeani pinnal kui ka atmosfääris, ii) globaalset soojenemist mõjutavate päikesekiirguse muutuste tuvastamine, iii) aerosoolide, veeauru kontsentratsiooni ja sademete režiimi muutuste seire, iv) lumepaisumise ja jääkatte dünaamika uurimine, v) merepinna muutuste ja rannikualade muutuste seire, vi) taimestiku seisundi ja muutuste seire, vii) põuast ja kuivadest perioodidest tingitud veevarude ja mõju seire, viii) tulekahjude ja tulekahjude heitkoguste seire, ix) katastroofiohu, näiteks tsükloni, üleujutuste ja põua prognoosimine, x) kliimamuutustega kohanemist käsitlevate otsustusprotsesside suunamine. Kaugjälgitavate andmete kasutamine areneb kiiresti nii olemasolevate meetodite kui ka lahutusvõime poolest ning lähitulevikus on oodata ka muid kliimamuutustega kohanemiseks olulisi kasutusviise.

Mõningaid probleeme on siiski tekitanud kaugseire kasutamine. Kliimamuutuste uurimine ja seire nõuab pikaajalisi vaatluste aegridu, samas kui satelliidiandmed on sageli kättesaadavad lühiajaliselt. Lisaks võivad mõned vibratsioonist ja turbulentsist tingitud ebakindlused ja moonutused saadud pildiraamides tuleneda andurite ja otsingualgoritmide kallutatusest, mistõttu satelliitvaatluste kasutamine kliimamuutuste uuringutes nõuab selliste piirangute selget kindlakstegemist. Muud võimalikud piirangud on järgmised: i) õhusõidukite ja mehitamata õhusõidukite kõrgresolutsiooniga andmete hankimise suured kulud; ii) mõnel juhul piiratud juurdepääs vajalikule tehnoloogiale kulude või oskustega seotud piirangute tõttu; iii) õhusõidukite ja satelliitide andmete ajutine katkestus; kui esimene võib olla eriti kulukas ja seetõttu kättesaadav piiratud arvu uuringute jaoks, siis teine kogutakse kindlate ajavahemike järel sõltuvalt satelliidi tagastamise ajast.

Maa otsese vaatluse ruumiline ulatus on tavaliselt piiratud, samas kui kaugseire tehnikad võimaldavad seiret suuremas ulatuses. Satelliidiandmetel on lai katvus, mitmeajaline ja mitmespektriline võimekus, pakkudes kliimamuutustega seotud andmeid ja teavet ulatuslikele aladele. See võimaldab paremini mõista kliimasüsteemi, uurida ja prognoosida kliimamuutuste mõju ökosüsteemidele ning jälgida rakendatud kohanemismeetmete tõhusust.

Kaugseire võimaldab koguda andmeid ka ohtlikes või ligipääsmatutes piirkondades, häirimata saiti, ning pakub sagedasi värskendusi. Andmete kogumine on sageli odavam ja kiirem kui andmete kogumine otse maapinnalt. Lisaks suurendab droonide kasutamine paindlikkust aja ja ruumi jälgimisel ning inimriskide puudumise eelist.

Satelliitfotode hind sõltub ruumilisest eraldusvõimest. Madala eraldusvõimega (> 10 m) arhiivipildid on tavaliselt tasuta, samas kui hinnad tõusevad 1-lt 8-le dollarile km² kohta, mis läheb 5-10 m eraldusvõimelt 0,3-1 m eraldusvõimele (2019. aasta hinnad; vt näiteks Geocento). Lennukite ja droonide tehtud kujutiste kulud on veidi suuremad; see viimane võib jõuda resolutsioonini < 0,05 m. Loomulikult tõusevad hinnad, kui on vaja kohandatud pilte. Samuti on vaja ressursse andmete töötlemiseks ja rakenduste arendamiseks. Kaugseireandmete kasutamiseks on vaja piisavalt oskusi ja suutlikkust.

Rakendamisaeg tähendab andmetöötlust ja lõppteadmiste või -toodete edastamist. See sõltub suuresti kaugseiremeetodite konkreetsest ulatusest ja kasutamisest, olemasolevate oskuste tasemest, vajalike vahendite kättesaadavusest ja eri sidusrühmade vahelisest koostööst.

Kaugseiretehnikaid saab kasutada kliimamuutuste uurimiseks ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete määratlemise toetamiseks nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.