All official European Union website addresses are in the europa.eu domain.
See all EU institutions and bodies
© Agence Devillers et Associés
Varasem Luciline'i tööstuspiirkond Rouenis, mis asus piki Seine'i jõge, kujundati ümber ökopiirkonnaks, mis hõlmas nii kliimamuutustega kohanemise kui ka nende leevendamise lahendusi. Peamised edutegurid olid avaliku sektori toetus ja rahastamine, integreeritud planeerimine ja sidusrühmade kaasamine.
Roueni endine tööstuspiirkond „Luciline“ piki Seine’i jõge on põhjalikult ümber kujundatud ökopiirkonnaks, mis hõlmab kokku 9 hektarit ja hõlmab nii kliimamuutustega kohanemise kui ka nende leevendamise lahendusi. Jätkusuutlik elu on naabruskonna ümberkujundamise aluspõhimõte. Kestlikkuslahendusi rakendatakse valdkondades, millel on oluline roll kliimamuutustega kohanemisel ja nende leevendamisel, nagu energeetika, vesi, elurikkus, transport ja planeerimine. Meetmed hõlmavad Seine’i jõega ühendatud väikeste kanalite süsteemi, mis parandab vee äravoolu tehiskeskkonnast ja avatud aladest, haljasalasid ja puukoridore, põhjavett kasutavat kütte- ja jahutussüsteemi (enne selle eraldumist Seine’i jõkke), energiasäästumeetmeid hoonetes, paremat juurdepääsu ühistranspordile, kerget juurdepääsu piirkonnale jalgsi ja jalgrattaga ning hoonete kompaktset planeerimist.
Ökopiirkonna projekt võitis kliimamuutustega kohanemise auhinna (Trophées Ademe 2014 „Adaptation climatique et territoires“) ja sai Prantsusmaa säästva arengu osakonna ametliku ökopiirkonna märgise. Lisaks sai Roueni linn keskkonnaministeeriumilt märgise „Territoire à énergie positive pour une croissance verte“. Piirkonna arendamine viiakse eeldatavasti lõpule 2030. aastaks, pärast mida on toode „Luciline-Rives de Seine“ eeskujuks muudele sarnastele tegevustele kohalikul tasandil ja piirkonnas.
Viiteteave
Juhtumiuuringu kirjeldus
Väljakutsed
Suurenenud tugevad sademed ja jõgede üleujutuste oht on mõned peamised prognoositavad kliimamuutuste mõjud Atlandi ookeani piirkonnas, kus Rouen asub. Linnakeskkonnas, mis on tihedalt ehitatud, võimendab üleujutusohtu tavaliselt suur osa vettpidavatest pindadest, nagu hooned ja kõnniteed. Need tegurid avaldavad märkimisväärset survet linna sademevee majandamise süsteemidele. (Euroopa Keskkonnaamet 2017). Prognooside kohaselt tõuseb temperatuur kogu Euroopas sajandi lõpuks 2,5–5,5 kraadi RCP 8,5 stsenaariumi kohaselt. Temperatuuri tõus kujutab endast veel üht ohtu, mis suureneb linnakeskkonnas soojussaare efekti tõttu. (Euroopa Keskkonnaamet 2017).
Roueni ümberkujundamisprojekti rakendamise peamine väljakutse on olnud selle ulatus: üheksa hektari renoveerimine, millel on mitu ambitsioonikat kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise eesmärki, ning paljude kaasatud osalejate ja sidusrühmade koostöö oli keeruline ja ulatuslik missioon.
Kohanemismeetme poliitiline kontekst
Case partially developed, implemented and funded as a climate change adaptation measure.
Kohanemismeetme eesmärgid
Projekti peamine eesmärk on endise tööstuspiirkonna ümberkujundamine ja ümberkujundamine uueks jätkusuutlikuks naabruskonnaks, mis pakub elu-, kontori- ja ärifunktsioone. Kestlikkust on peetud kogu projekti aluspõhimõtteks, mis väljendub säästvas eluviisis, kliimamuutustega kohanemises, integreeritud veemajanduses, taastuvenergia tootmises, kliimamuutuste leevendamises, säästvas liikuvuses, valglinnastumise piiramises ja haljasalade suurendamises. Konkreetse eesmärgina oli projekti eesmärk minimeerida elektritarbimist kogu protsessi vältel (alates ehitamisest kuni juhtimiseni) ja eelistada lahendusi, mis minimeerivad hooldusnõudeid. Projekti eesmärk oli saavutada Prantsusmaa ametlik ökopiirkonna kvalifikatsioon ja saada „Ville de Demain – Ecocité“.
Sel juhul rakendatud kohanemisvalikud
Lahendused
Endine tööstuspiirkond Luciline Rouenis, mis asub piki Seine'i jõge, on põhjalikult ümber kujundatud ökopiirkonnaks, mis hõlmab nii kliimamuutustega kohanemise kui ka nende leevendamise lahendusi. Piirkond hõlmab 9 hektarit ja hõlmab 1000 uut elamuüksust, 30 000 ruutmeetrit kontoripinda ja ligi 20 000 ruutmeetrit äritegevuseks. Jätkusuutlik elu on naabruskonna ümberkujundamise aluspõhimõte. Kestlikkuse aspekte rakendatakse energia-, vee-, bioloogilise mitmekesisuse, transpordi- ja planeerimislahenduste abil.
Mitmed Luciline ökokvartalis rakendatud meetmed toetavad kliimamuutustega kohanemist ja kliima varieeruvust. Väikestest veekanalitest koosneva rakendatud veemajandussüsteemi üks peamisi funktsioone on parandada vee äravoolu pärast tugevaid vihmasadusid. Vihmavesi voolab läbi väikeste veekanalite, mis on ühendatud laia taimestikuga kaetud kraavidega, seejärel suurema kanaliga ja lõpuks Seine'i jõega.
Veealad on ühendatud mitme rohelise taristu elemendiga. Vooluveekogude ümber on rajatud kolm hektarit rohelist avalikku ruumi, mis moodustab ligikaudu 30% 9 hektari suurusest ökokvartali kogupindalast. Samal ajal on avastatud varem maa alla suunatud vooluveekogusid, et parandada ühendust rohealadega ja nende kallaste bioloogilist mitmekesisust. Paljudel hoonetel on haljaskatused ja linnavalitsus töötab selle nimel, et parandada kodanike juurdepääsu neile. Suurenenud haljastus, nagu puukoridorid, taastaimestatud kanalid ja haljaskatused, aitab vähendada linna soojussaare efekti ja parandada vihmavee äravoolu. Lisaks on hoonete kogupindala piiratud 135 000 ruutmeetriga, et luua võimalikult palju avatud ruumi, aidates seeläbi vähendada linna soojussaare efekti ja vältida valglinnastumist.
Leevenduslahendused keskenduvad taastuvenergia tootmisele ja energiasäästule. Linnavõrku kasutatakse vee jaotamiseks talvel kütmiseks ja suvel jahutamiseks. Suhteliselt soe ja külm vesi saadakse 6 allikast Seine'i jõe sügavamatest veekihtidest (4-5 meetri sügavuselt) (eesmärgiga katta 60 % soojusvarustusest). Kolmel gaasil töötaval katlal on vajaduse korral täiendav küttevõimsus. Energiasääst saavutatakse hoone tõhusa toimimisega. Esimene passiivhoone piirkonnas valmis 2014. aastal. Ülejäänud hooned vastavad õigusaktides sätestatud standarditele või ületavad neid.
Lisaks soodustatakse vähese CO2-heitega transporti ja liikuvust mitmel viisil. Ehitatud on 25 kilomeetrit kaisid ning jalakäijate ja aeglase liiklusega radu. Lisaks ühendavad kolm kiire ühistranspordi liini (sealhulgas spetsiaalsed ühistranspordirajad) naabruskonda lähedalasuva Roueni linna transpordisüsteemiga (1,3 km).
Täiendavad üksikasjad
Sidusrühmade osalemine
Linnaelanikega peetav dialoog on sõnaselgelt ette nähtud nn linnaarendustsooni (ZAC) menetluse raames. Seetõttu on kodanikuühiskonna, st kodanike ja nende ühenduste kaasamiseks korraldatud avalikke konsultatsioone.
Projekti elluviimisse on kaasatud suur hulk osalejaid. See oli algatus, mille käivitasid ja korraldasid ühiselt „Métropole Rouen Normandie“ ja Roueni linn. Projekti koordineerib projektiarendusagentuur „Rouen Normandie Aménagement“. Projekti toetas ka Haute Normandie piirkond. Euroopa toetust on saadud projekti „Tulevased linnad“ kaudu, mis on osa INTERREGi IBV programmist ja mida rahastati fondist Fonds Européen de Développement Economique et Régional (FEDER). Märkimisväärset rahastust on andnud Euroopa Investeerimispank.
Naabruskond on jagatud 13 ehitusplokiks („mäestikud“ – väikesaared), mida arendavad erinevad arendajad ja arhitektid. ADEME (keskkonna- ja energiaamet) on nõustanud projekti keskkonna- ja energiaküsimustes, näiteks soojusfondi (Fonds Chaleur) arendamisel, et säästa raha tulevasteks investeeringuteks soojusvõrku. Nõu on andnud EPF Normandie (avaliku ruumi arendamise instituut), CAUE (arhitektuuri-, urbanismi- ja keskkonnaalane nõustamine), OGI (avaliku ruumi uurimine ja arendamine) ja H. Pénicaud (keskkonnauuringud). Soojuse jaotamise teenus sõlmitakse pärast riigihankemenetlust äriühinguga GDF Suez Energie Services – Cofely maksimaalselt 25 aastaks. GDF peab arendama, ehitama, rahastama ja kasutama soojusvõrku.
Edu ja piiravad tegurid
Sõnaselget ja tugevat poliitilist pühendumust nimetatakse üheks peamiseks eduteguriks endise „Lutsiliini“ tööstuspiirkonna ümberkujundamisel ökopiirkonnaks. Poliitiline pühendumus oli sellise ulatusega projekti arendamiseks ja saavutusteks hädavajalik. Linna pühendumus ei olnud mitte ainult tugev poliitilises mõttes, vaid ka rahaliselt: nad toetasid projekti umbes 28 miljoni euroga, mis moodustab olulise osa kogueelarvest ja aitas seega projektil edu saavutada.
Projekti algatajatel (Roueni linn ja Metropole Rouen Normandie) õnnestus saada mitmesuguseid toetusi (nt INTERREG, Ville de Demain), mis aitasid eesmärke saavutada. Võrreldes kulutatud kogueelarvega ei ole need toetused eelarve suurim osa, kuid need on toetanud konkreetseid tegevusi (mida on täpsemalt selgitatud punktis „Kulud ja tulud“). ELi rahastatud projekt „Tulevased linnad“ (INTERREG) aitas veelgi kaasa Roueni saavutustele, edendades asjakohaste kogemuste vahetamist teiste linnadega, eelkõige Nijmegeniga (istutatud katustel) ja Arnhemiga (linnade soojussaarte modelleerimisel).
Projekti kavandamisel ja korraldamisel järgiti nõustava ettevõtte ADEME linnaplaneerimise metoodikat (Approche Environnementale de l'Urbanisme, AEU). See lähenemisviis algas piirkondade uurimisega ning kliimamuutustega seotud tugevate ja nõrkade külgede, riskide ja prioriteetide kindlakstegemisega. Sellele etapile järgnes üldise üldkava ja nelja sihtvaldkonna väljatöötamine: i) lepingulised sätted kinnisvara kontsessiooni kohta, ii) geotermilise soojusvõrgu ehitamine, iii) teatavate lõikude, näiteks veemajanduse, kliimamuutuste ja linnasoojuse mõju parandamine ning iv) üldsuse teadlikkuse suurendamine.
Projekti edule on kaasa aidanud paljude eri sidusrühmade kaasamine ja nendega konsulteerimine, kuigi suureks väljakutseks oli ka nii paljude osalistega projekti korraldamine. Tööprotsessi on parandanud eri osapoolte koordineerimine ning arutelud nende suutlikkuse ja piirangute üle. Kasutajad on kaasatud arendusprotsessi, et suurendada üldsuse teadlikkust ja pühendumust.
Projekti toetab ka järelevalve- ja hindamisprogramm, et võimaldada kohanemisvõimelist ja paindlikku juhtimist, mis on tõhusate kohanemisstrateegiate põhitegur. See on linna küttesüsteemi puhul kõige olulisem, sest süsteemi optimaalset toimimist saab uurida ainult selle töötamise ajal.
Projekti üheks piiravaks teguriks oli ajajuhtimine, kuna enne projekti algust oli piirkonnas veel mõned ettevõtted ja eramaaomanikud, keda tuli ümber planeerida ja ümber kujundada. Nende maaomanikega lepingute sõlmimiseks kulus algselt kavandatust rohkem aega.
Kulud ja tulud
Quartier Luciline'i projekti kogumaksumus on umbes 50 miljonit eurot, mis koosneb peamiselt soetus-, uurimis- ja ehituskuludest. Kütte- ja jahutussüsteemi maksumus on hinnanguliselt 5 miljonit eurot. Võttes arvesse saadud toetusi ja tulevaste klientide ettemakseid, oli soojusenergia tarnija (EDF) netoinvesteering 2,5 miljonit eurot.
Projekti peamine investor oli Roueni linn; ta investeeris kvartiiri Luciline 28 miljonit eurot. Sellele on kaasa aidanud ka mitu Euroopa ja riiklikku rahastamisprogrammi. Kokku sai projekt Euroopa ja riiklikest toetustest ligikaudu 2 miljonit eurot. Kolmas oluline rahastaja oli Euroopa rahutagamisrahastu Normandie (avaliku ruumi arendamise asutus). Veemajanduskava rahastas osaliselt Ville de Demain – EcoCité; Riik rahastas 0,7 miljonit eurot. Luciline'i projekt osales projektis Future Cities, mis on osa Euroopa programmist INTERREG, mida rahastab Euroopa FEDER. Rouen sai sellest projektist 0,6 miljonit eurot. Euroopa Investeerimispank (EIP) on andnud laenu ligikaudu 25 miljonit eurot.
Ökopiirkonna investeerimiskulud toovad piirkonnale pikaajalist kasu. Projekti peamine kasu seisneb selles, et mahajäetud ala muudetakse kodanike ja ettevõtete jaoks atraktiivseks alaks, mis muudab piirkonna ja kogu linna (majanduslikult ja isiklikult) atraktiivsemaks. Lisaks on uued ehitatud korterid ja kontorid uute kasutajate jaoks rahaliselt atraktiivsed tänu madalamatele energiakuludele.
Õiguslikud aspektid
Projekti seisukohast on eriti olulised kaks Prantsusmaa keskkonnaseadust (Loi Grenelle I & II), mis hõlmavad riiklikke mitmepoolseid kokkuleppeid keskkonnameetmete kohta. Projekt oli seotud mitme olulise kliimamuutustega kohanemise poliitikaga, milles Roueni linn osaleb:
- Agenda 21 „Minu linn on minu planeet”, mis võeti vastu 27. mail 2011 ja mis sai Agenda 21 kohaliku Prantsusmaa staatuse 2012. aasta jaanuaris;
- Territoriaalne energia- ja kliimakava, mis võeti vastu 11. oktoobril 2013;
- linnapeade pakt „Säästva kohaliku energia nimel”, mis allkirjastati 2013. aasta oktoobris;
- Nende kohustuste täitmiseks anti 30. jaanuaril 2014 Euroopa märgis CAP CIT'ERGIE.
Lepingulised sätted kinnisvara müügi kohta on dokumenteeritud nn CPAUPE-s, milles on sätestatud arhitektuuri-, linnaplaneerimis-, maastiku- ja keskkonnanõuded avalikule ruumile ja eraomandile ökonaabruses. Partnerid, kes ehitusplatsil töötavad, peavad neid tingimusi täitma.
Rakendamise aeg
Ümberkujundamisprojekti peamised vahe-eesmärgid on kokkuvõtlikult järgmised: i) 2006 - kontsessioonileping; ii) 2008-2011 - regulatiivsed uuringud ökokvartali loomiseks ja arendamiseks; iii) 2012 - müügitegevuse alustamine ja maa omandamine; iv) 2012-2016: töö avalikes kohtades; v) 2014 – Luciliini arendusala on ametlikult märgistatud kui „ökokvarteier“, vi) 2020 – 50 % hoonetest on valmis; vii) 2030 – ökopiirkonna väljaarendamine viiakse eeldatavasti lõpule.
Eluaeg
Regulaarse hooldusega parandavad linna haljastus ja veeelemendid linnaruumi pikka aega. Ville de Rouen ja Metropole Rouen Normandie hooldavad avalikku ruumi ja taristut, nagu teed, kõnniteed, taimestik, väikesed kanalid, kraavid, kanal, hüdraulilised pumbad, vooluveekogud (maa all ja katmata). Geotermilise soojusvõrgu hooldust kontrollib 25 aasta jooksul selle ehitanud ettevõte. Pärast seda säilitab „Metropole Rouen Normandie“ võrgustiku.
Viiteteave
Võtke ühendust
Stéphanie Maletras
Rouen Normandie Aménagement
E-mail: stephanie.maletras@rouen-normandie-amenagement.fr
Viited
Rouen Normandie Aménagement ja EEA uuring „Examples and case studies of synergies between adaptation and mitigation and between incremental and transitional approaches in urban areas“ (Näited ja juhtumiuuringud kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise ning linnapiirkondades täiendavate ja üleminekul põhinevate lähenemisviiside vahelise koostoime kohta).
Avaldatud ajakirjas Climate-ADAPT: Apr 11, 2025
Please contact us for any other enquiry on this Case Study or to share a new Case Study (email climate.adapt@eea.europa.eu)

Language preference detected
Do you want to see the page translated into ?