Multifunktsionaalne veemajandus ja rohelise taristu arendamine Roueni ökopiirkonnas

Suurenenud sademete hulk ja jõgede üleujutuste oht on mõned peamised prognoositud kliimamuutuste mõjud Atlandi ookeani piirkonnas, kus Rouen asub. Tihedalt ehitatud linnakeskkonnas suurendab üleujutuste ohtu tavaliselt suur hulk veekindlaid pindu, nagu hooned ja kõnniteed. Need tegurid avaldavad märkimisväärset survet linnade sademevee käitlemise süsteemidele. (EEA 2017). RCP 8.5 stsenaariumi kohaselt tõuseb temperatuur kogu Euroopas sajandi lõpuks 2,5–5,5 kraadi. Temperatuuri tõus kujutab endast veel üht ohtu, mis on linnakeskkonnas soojussaare efekti tõttu süvenenud. (EEA 2017).

Peamine väljakutse Roueni ümberehitusprojekti rakendamisel on olnud selle ulatus: 9 hektari renoveerimine mitme ambitsioonika kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise eesmärgiga ning paljude kaasatud osalejate ja sidusrühmade koostöö oli keeruline ja ulatuslik missioon.

Projekti peamine eesmärk on endise tööstuspiirkonna ümberkujundamine ja ümberkujundamine jätkusuutlikuks uueks naabruskonnaks, pakkudes elamu-, kontori- ja ärifunktsioone. Jätkusuutlikkust on peetud kogu projekti keskseks põhimõtteks, mis väljendub säästvas eluviisis, kliimamuutustega kohanemises, integreeritud veemajanduses, taastuvenergia tootmises, kliimamuutuste leevendamises, säästvas liikuvuses, valglinnastumise piiramises ja haljasalade suurendamises. Erieesmärgina oli projekti eesmärk minimeerida elektritarbimist kogu protsessi vältel (alates ehitamisest kuni juhtimiseni) ja eelistada lahendusi, mis minimeerivad hooldusnõudeid. Projekti eesmärk oli omandada ametlik Prantsuse „Ecodistrict” kvalifikatsioon ja saada „Ville de Demain – Ecocité”.

Endine tööstuspiirkond Luciline Rouenis, mis asub Seine’i jõe ääres, on põhjalikult ümber kujundatud ökopiirkonnaks, mis hõlmab nii kliimamuutustega kohanemist kui ka nende leevendamise lahendusi. Ala pindala on 9 hektarit ja see hõlmab 1000 uut elamuüksust, 30 000 ruutmeetrit büroopinda ja peaaegu 20 000 ruutmeetrit äritegevuseks. Jätkusuutlik elu on naabruskonna ümberkujundamise aluspõhimõte. Jätkusuutlikkuse aspekte rakendatakse energia-, vee-, bioloogilise mitmekesisuse, transpordi- ja planeerimislahenduste abil.

Mitmed Luciline’i ökopiirkonnas rakendatud meetmed toetavad kliimamuutustega kohanemist ja kliimamuutuste varieeruvust. Väikestest veekanalitest koosneva rakendatud veemajandussüsteemi üks peamisi funktsioone on parandada vee äravoolu pärast tugevaid sademeid. Vihmavesi voolab läbi väikeste veekanalite, mis on ühendatud laia taimestikuga kaetud kraavidega, seejärel suurema kanaliga ja lõpuks Seine'i jõega.

Veealad on ühendatud mitme rohelise taristu elemendiga. Vooluveekogude ümber on rajatud kolm hektarit rohelist avalikku ruumi, mis moodustab ligikaudu 30 % 9 hektari suurusest ökorajooni kogupindalast. Samal ajal on avastatud varem maa alla juhitud vooluveekogud, et parandada ühendust rohealadega ja nende pankade bioloogilist mitmekesisust. Paljudel hoonetel on haljaskatused ja linnavalitsus töötab selle nimel, et parandada kodanike juurdepääsu neile. Roheluse suurendamine, näiteks puukoridorid, taimkattega kanalid ja haljaskatused, aitab vähendada linna soojussaare efekti ja parandada vihmavee äravoolu. Lisaks on hoonetega kaetud kogupindala piiratud 135 000 ruutmeetriga, et luua võimalikult palju avatud ruumi, aidates seeläbi vähendada linna soojussaare efekti ja vältida valglinnastumist.

Leevenduslahendused keskenduvad taastuvenergia tootmisele ja energiasäästule. Linnavõrku kasutatakse vee jaotamiseks kütmiseks talvel ja jahutamiseks suvel. Suhteliselt sooja ja külma vett saadakse 6 allikast Seine'i jõe sügavamatest veekihtidest (4-5 meetri sügavuselt) (eesmärk on katta 60% soojusvarustusest). Kolm gaasil töötavat katelt tagavad vajaduse korral täiendava küttevõimsuse. Energiasääst saavutatakse hoone tõhusa toimimisega. Esimene passiivmaja selles piirkonnas valmis 2014. aastal. Ülejäänud hooned vastavad õigusaktides sätestatud standarditele või ületavad neid.

Lisaks soodustatakse mitmel viisil vähese CO2-heitega transporti ja liikuvust. Ehitatud on 25 kilomeetrit kaisid ning jalakäijate ja aeglase liiklusega teid. Lisaks ühendavad naabruskonda lähedalasuva Roueni linna transpordisüsteemiga (1,3 km) kolm kiire ühistranspordi liini (sealhulgas spetsiaalsed ühistranspordirajad).

Linnaelanikega dialoogi pidamine on sõnaselgelt kohustuslik nn linnaarengu tsooni (ZAC) menetluse raames. Seetõttu on korraldatud avalikke konsultatsioone, et kaasata kodanikuühiskond, st kodanikud ja nende ühendused.

Projekti elluviimisse on kaasatud palju osalejaid. See oli algatus, mille käivitasid ja korraldasid ühiselt „Métropole Rouen Normandie“ ja Roueni linn. Projekti koordineerib projektiarendusagentuur „Rouen Normandie Aménagement“. Projekti toetas ka Haute-Normandia piirkond. Euroopa toetust on saadud tulevikulinnade projekti kaudu, mis on osa INTERREG IBV programmist ja mida rahastab Fonds Européen de Développement Economique et Régional (FEDER). Märkimisväärset rahastamist on pakkunud Euroopa Investeerimispank.

Naabruskond jaguneb 13 ehitusplokiks („lillad“ – väikesaared), mille on välja töötanud erinevad arendajad ja arhitektid. ADEME (keskkonna- ja energiajuhtimise amet) on nõustanud projekti keskkonna- ja energiaküsimustes, näiteks soojusfondi (Fonds Chaleur) väljatöötamisel, et säästa raha tulevasteks investeeringuteks soojusvõrku. Nõu on andnud EPF Normandie (Avaliku ruumi arendamise instituut), CAUE (Arhitektuuri-, urbanismi- ja keskkonnaalane nõustamine), OGI (Avaliku ruumi uurimine ja arendamine) ja H. Pénicaud (Keskkonnauuringud). Soojusenergia jaotamise teenus antakse pärast riigihankemenetlust maksimaalselt 25 aastaks äriühingule GDF Suez Energie Services – Cofely. GDF peab arendama, ehitama, rahastama ja kasutama soojusvõrku.

Endise Lutsiliini tööstuspiirkonna ökopiirkonnaks ümberkujundamise üks peamisi edutegureid on selgesõnaline ja tugev poliitiline pühendumus. Poliitiline pühendumus oli sellise ulatusega projekti arendamiseks ja saavutusteks hädavajalik. Linna pühendumus ei olnud tugev mitte ainult poliitilises, vaid ka rahalises mõttes: nad toetasid projekti ligikaudu 28 miljoni euroga, mis moodustab olulise osa kogueelarvest ja aitas seega kaasa projekti edule.

Projekti algatajatel (Rueni linn ja Metropole Rouen Normandie) õnnestus saada mitmeid erinevaid toetusi (nt INTERREG, Ville de Demain), mis aitasid kaasa eesmärkide saavutamisele. Võrreldes kogu kulutatud eelarvega ei ole need toetused suurim osa eelarvest, kuid need on toetanud konkreetseid tegevusi (täpsemalt selgitatud jaotises „Kulud ja hüvitised“). ELi rahastatud projekt Future Cities (INTERREG) aitas veelgi kaasa Roueni saavutustele, edendades asjakohaste kogemuste vahetamist teiste linnadega, eelkõige Nijmegeniga (istutatud katuste kohta) ja Arnhemiga (linnade soojussaarte modelleerimise kohta).

Projekti kavandamisel ja korraldamisel järgiti nõustaja ADEME (Approche Environnementale de l'Urbanisme, AEU) koostatud linnaplaneerimise metoodikat (Environnementale de l'Urbanisme, AEU). See lähenemisviis algas valdkondade uurimisega ning kliimamuutustega seotud tugevate ja nõrkade külgede, riskide ja prioriteetide kindlakstegemisega. Sellele etapile järgnes üldise üldkava ja nelja sihtvaldkonna väljatöötamine: i) kinnisvarakontsessiooni käsitlevad lepingutingimused, ii) geotermilise soojusvõrgu ehitamine, iii) teatavate osade, näiteks veemajanduse, kliimamuutuste ja linnade soojuse mõju parandamine ning iv) üldsuse teadlikkuse suurendamine.

Projekti edule on kaasa aidanud paljude eri sidusrühmade kaasamine ja nendega konsulteerimine, kuigi nii paljude osalistega projekti korraldamine oli ka suur väljakutse. Tööprotsessi on parandanud eri osapoolte tegevuse koordineerimine ning arutelud nende suutlikkuse ja piirangute üle. Kasutajad on kaasatud arendusprotsessi, et suurendada üldsuse teadlikkust ja pühendumust.

Projekti toetab ka järelevalve- ja hindamisprogramm, et võimaldada paindlikku ja paindlikku juhtimist, mis on tõhusate kohanemisstrateegiate võtmetegur. See on kõige asjakohasem linnaküttesüsteemi puhul, sest süsteemi optimaalset toimimist saab uurida ainult selle käitamise ajal.

Projekti üheks piiravaks teguriks oli ajajuhtimine, kuna enne projekti algust oli piirkonnas veel mõned ettevõtted ja eramaaomanikud, keda tuli ümber planeerida ja kujundada. Nende maaomanikega lepingute sõlmimiseks kulus algselt kavandatust rohkem aega.

Quartier Luciline'i projekti kogumaksumus on umbes 50 miljonit eurot, mis koosneb peamiselt omandamis-, uurimis- ja ehituskuludest. Kütte- ja jahutussüsteemi maksumus on hinnanguliselt 5 miljonit eurot. Võttes arvesse tulevastelt klientidelt saadud toetusi ja ettemakseid, oli soojusenergia tarnija (EAF) netoinvesteering 2,5 miljonit eurot.

Projekti peamine investor oli Roueni linn; kvartalisse Luciline investeeriti 28 miljonit eurot. Lisaks on panustatud mitmetesse Euroopa ja riiklikesse rahastamisprogrammidesse. Kokku sai projekt Euroopa ja riiklikest toetustest ligikaudu 2 miljonit eurot. Kolmas oluline rahastaja oli Euroopa rahutagamisrahastu Normandie (avaliku ruumi arendamise institutsioon). Veemajanduskava rahastati osaliselt „Ville de Demain – EcoCité“ vahenditest; Riik rahastas seda 0,7 miljoni euroga. Luciline projekt osales Future Cities projektis, mis on osa Euroopa programmist INTERREG, mida rahastab Euroopa FEDER. Rouen sai sellest projektist 0,6 miljonit eurot. Euroopa Investeerimispank (EIP) on andnud laenu ligikaudu 25 miljonit eurot.

Ökopiirkonna investeerimiskulud toovad piirkonnale pikaajalist kasu. Projekti peamine eelis on see, et mahajäetud ala muudetakse kodanike ja ettevõtete jaoks atraktiivseks alaks, muutes seeläbi piirkonna ja kogu linna (majanduslikult ja isiklikult) atraktiivsemaks. Lisaks on uued ehitatud korterid ja kontorid tänu madalamatele energiakuludele uute kasutajate jaoks rahaliselt atraktiivsed.

Projekti seisukohast on eriti olulised kaks Prantsusmaa keskkonnaseadust (Loi Grenelle I & II), mis hõlmavad keskkonnameetmeid käsitlevaid riiklikke mitmepoolseid lepinguid. Projekt oli seotud mitme olulise kliimamuutustega kohanemise poliitikaga, milles Roueni linn osaleb:

• Agenda 21 „Minu linn on minu planeet”, mis võeti vastu 27. mail 2011 ja millele anti Agenda 21 kohaliku Prantsusmaa staatus 2012. aasta jaanuaris;
• Territoriaalne energia- ja kliimakava võeti vastu 11. oktoobril 2013;
• Linnapeade pakt „Säästva kohaliku energia nimel”, allkirjastatud 2013. aasta oktoobris;
• Euroopa ÜPP märgis CIT'ERGIE anti neile kohustustele 30. jaanuaril 2014.

Lepingulised sätted kinnisvara müügi kohta on dokumenteeritud nn CPAUPE-s, milles on sätestatud arhitektuuri-, linnaplaneerimis-, haljastus- ja keskkonnanõuded avalikule ruumile ja eraomandile ökonaabruses. Partnerid, kes ehitavad kohapeal, peavad neid tingimusi järgima.

Ümberkujundamisprojekti peamised vahe-eesmärgid on kokku võetud järgmiselt: i) 2006 - kontsessioonileping; ii) 2008-2011 - regulatiivsed uuringud ökopiirkonna loomiseks ja arendamiseks; iii) 2012 - müügikäivituste ja maa omandamise algus; iv) 2012–2016: töö avalikel aladel; v) 2014 – Luciline’i arenduspiirkond on ametlikult märgistatud kui „ökokvartal“, vi) 2020 – 50 % hoonetest on valmis; vii) 2030 – ökopiirkonna arendamine on eeldatavasti lõpule viidud.

Regulaarse hooldusega linna rohelus ja veeelemendid on linnaruumi pikaajalised täiustused. „Ville de Rouen“ ja „Metropole Rouen Normandie“ hooldavad avalikku ruumi ja taristut, nagu teed, kõnniteed, taimestik, väikesed kanalid, kraavid, kanal, hüdraulilised pumbad, vooluveekogud (maa all ja katmata). Geotermilise soojusvõrgu hooldust kontrollib 25 aasta jooksul selle ehitanud ettevõte. Pärast seda säilitab „Metropole Rouen Normandie“ võrgustiku.

Stéphanie Maletras
Rouen Normandie Aménagement
E-mail: stephanie.maletras@rouen-normandie-amenagement.fr 

Rouen Normandie Aménagement ja Euroopa Keskkonnaameti uuring „Examples and case studies of synergies between adaptation and mitigation and between incremental and transition approaches in urban areas“ (Näited ja juhtumiuuringud kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise ning järkjärgulise ja üleminekulise lähenemisviisi vahelise koostoime kohta linnapiirkondades).