„The economics of management heavy rains and stormwater in Copenhagen – The Cloudburst Management Plan“ (Kopenhaageni tugevate vihmasadude ja sademevee majandamise ökonoomika – Cloudbursti juhtimiskava)

Kopenhaagenis on viimase kuue aasta jooksul toimunud neli suurt vihmasadu. Suurim neist tekitas 2011. aastal kahju kokku üle 6 miljardi Taani krooni. See ei hõlma munitsipaaltaristu remondi otseseid kulusid ega kaudseid kulusid, nagu saamata jäänud tulu, äritegevuse katkemine, kindlustusmaksete suurenemine või Kopenhaageni linnast eemalduda otsustanud ettevõtted.

Kopenhaageni kliimamuutustega kohanemise kava kohaselt on Kopenhaageni peamine väljakutse kliimamuutuste valguses tulevikus üha suurem langus. Eeldatakse, et sademete hulk suureneb, samal ajal kui vihmasajud vähenevad, mille tulemuseks on intensiivsemad vihmasajud ja sellele järgnevad üleujutused. Kasutades valitsustevahelise kliimamuutuste rühma prognoose stsenaariumi A2 alusel, prognoosib Taani meteoroloogiainstituut, et 2100. aasta talvekuudel on sademeid 25–55 % rohkem ja suvel väheneb sademete hulk 0–40 %. Samal ajal võib tugevate sademete hulk suureneda 20–50 %. Kohanemiskavas juhitakse tähelepanu sellele, et 10aastase tagasivooluga vihma intensiivsus suureneb 2100. aastaks ligikaudu 30 %, mis oleks olemasolevate kanalisatsiooni- ja äravoolusüsteemide jaoks ülekoormatud.

Kui praeguse äravoolu- ja kanalisatsioonisüsteemi kohandamiseks midagi ette ei võeta, hinnatakse Kopenhaagenile tekitatud kahju majanduslikku maksumust 100 aasta jooksul ligikaudu 16 miljardile Taani kroonile. Kuni 9 miljardit Taani krooni sellest summast on hiljutiste suurte vihmasadude tõttu juba ära kasutatud.

Matemaatilist äravoolumudelit MIKE URBAN kasutati selleks, et analüüsida olemasolevaid tingimusi ja prognoosida kliimamuutuste mõju Kopenhaageni üleujutustele. Hinnati mitut stsenaariumi, kasutades 2010. aasta (lähtestsenaariumina), 2060. ja 2110. aasta ajakavasid ning vaadeldes tulevaste üleujutuste sagedust (10, 20, 100 aastat) ja seda, kas kliimamuutustega kohanemise meetmeid rakendatakse või mitte. Arvutuste tulemused on esitatud haavatavuse kaartidena, mis näitavad veesügavuse varieerumist üleujutatud aladel. 2060. aasta mudelsimulatsioonide tulemused näitavad, et kümne aasta vihmasajud ujutaksid üle suurema ala kui 2010. aastal (58 hektarit võrreldes 48 hektariga), kuid uute meetmete rakendamine minimeeriks 100 aasta vihmasadudest tingitud üleujutusi. 2110. aasta stsenaariumi tulemustes vaadeldi 100 aasta jooksul toimunud vihmasadusid ja erinevusi üleujutustes koos kliimamuutustega kohanemisega või ilma selleta. Ilma kohanduseta oleks 742 hektarit linna üle ujutatud ja kohandumine mõjutaks ainult 235 hektarit.

Cloudbursti juhtimiskava eesmärk on vähendada tugevatest vihmasadudest tingitud pluviaalsete üleujutuste mõju, mille sagedus kliimamuutuste tõttu eeldatavasti suureneb. Kava tugineb üksikasjalikule sotsiaal-majanduslikule hinnangule, et teha kindlaks, kas pilvepurse ja sademevee majandamine võivad ühiskonna kui terviku jaoks end ära tasuda. Varem lubati kanalisatsiooni ärajuhtimist maapinnale üks kord 10 aasta jooksul. Uue majandamiskava kohaselt lubatakse reovee ärajuhtimist maapinnani siiski ainult üks kord kümne aasta jooksul, kuid keskmine veetase võib üksi ületada maapinna taset 10 cm võrra iga 100 aasta järel (välja arvatud üleujutuste ohjamiseks määratud alad).

Kopenhaageni linnal ei ole ei suutlikkust ega majandusressursse, et kõiki meetmeid korraga rakendada. Cloudbursti juhtimiskava toimib vähemalt 20 aasta jooksul, mis nõuab üksikute projektide prioriseerimist kooskõlas Kopenhaageni kliimamuutustega kohanemise kavaga.

Pluviaalsete üleujutuste ohuga tegeletakse adaptiivsete meetmete abil liigse vee hoidmiseks või ärajuhtimiseks maapinna tasandil, näiteks ojade taasavamine, uute kanalite ehitamine või järvede ja rohkemate haljasalade rajamine ning kõrgete äärekividega teede kasutamine, et juhtida pluviaalne üleujutusvesi nendesse. Lisaks saab Kopenhaageni kesklinna kõige tihedamalt asustatud piirkonnas suunata vett suurte torude kaudu sadamasse. Cloudbursti juhtimiskava koosneb eelkõige neljast pinnalahendusest ja torupõhistest lahendustest, sealhulgas:

• sademeveeteed ja -torud, mis transpordivad vett järvede ja sadama suunas;
• Kinnipidamisteed vee hoidmiseks;
• kinnipidamisalad väga suure veekoguse hoidmiseks, nt pargid, mis võivad üleujutuste ajal muutuda järvedeks;
• Rohelised teed vee kinnihoidmiseks ja hoidmiseks väiksematel kõrvaltänavatel.

Kavandatakse 300 projekti ja linn otsustab kord aastas, millised projektid prioriteetide valimise teel ellu viiakse, võttes arvesse järgmist:

• Suure riskiga piirkonnad: Seoses Kopenhaageni kliimamuutustega kohanemise kavaga koostati riskianalüüs. Tulemused esitati riskikaardina, milles määrati kindlaks linnapiirkonnad, kus üleujutusoht on kõige suurem (väljendatuna Taani kroonides) ja kus kohanemismeetmetel oleks seega suurim mõju.
• Valdkonnad, kus meetmeid on lihtne rakendada: Alad, kus suhteliselt lihtsaid meetmeid rakendades saab lubjakivist üleujutusvett ära juhtida kohtadesse, kus see ei mõjuta. Need oleksid sadama lähedal asuvad alad, nagu Ny Kongensgade ja Ved Stranden, kus 2012. aastal viidi läbi pluviaalsete üleujutuste projektid, et kaitsta alasid üleujutuste eest, tehes kais avad, võimaldades seeläbi vihmaveel sadamasse voolata.
• Alad, kus on käimas linnaarendusprojektid: Pluviaalsete üleujutuste projektide kulusid saab sageli märkimisväärselt vähendada, kui neid rakendatakse koos renoveerimisprojektide ja uute linnaarendusprojektidega (nt teede renoveerimine).
• Valdkonnad, kus on võimalik saavutada sünergilist mõju, nt ühendades üleujutusriski algatused teiste linnakavade algatustega, näiteks kohalike omavalitsuste veedirektiividega.

Hinnanguliselt viiakse järgmise 20–30 aasta jooksul ellu umbes 15 projekti aastas. Lisaks projektide tähtsuse järjekorda seadmisele üleujutuste ennetamise seisukohast viidi läbi ka sotsiaal-majanduslik hindamine. Hindamine hõlmab järgmist:

• Üleujutuste ohu hindamine suurema vihmasaju ja paduvihmade korral ning kahjud, mida üleujutus võib põhjustada järgmise 100 aasta jooksul, kui me midagi ette ei võta (nn tavapärane tegevus).
• Ehitus- ja tegevuskulude arvutamine traditsioonilises lahenduses (kanalisatsioonis) ja kombineeritud alternatiivses lahenduses.
• Kahe lahenduse kulude ja linnas kahju vähendamisest saadava kasu võrdlus võrreldes senise olukorra jätkumisega (kulude-tulude analüüs). See arvutus annab vastuse küsimusele, kas lahendused on tegevusetusega võrreldes kasulikud (nn tavapärane tegevus).
• Traditsioonilise lahenduse ja alternatiivse lahenduse võrdlus seoses kindlaksmääratud teenuseeesmärkidega (kulutasuvuse analüüs), mis annab vastuse küsimusele, milline lahendus on kõige soodsam, kui soovitakse täita omavalitsuse teenuseeesmärke.

Hinnangus võeti arvesse 17 % suurust netotasutegurit ja 20 % suurust maksumoonutusest tulenevat kahju hinnanguliste ehituskulude raames. Kuna lahendusi rakendatakse järk-järgult 20 aasta jooksul, lisandub pinnalahenduste tegevuskuludele 1% aastas ja muude lahenduste tegevuskuludele 5% aastas.

Hindamisel leiti, et kuigi nii traditsiooniline kanalisatsioonilahendus kui ka alternatiivne lahendus vastavad omavalitsuse eesmärkidele seoses sademevee ja pilvepursetega, toob alternatiivne lahendus suuremat puhaskasu. Traditsioonilise kanalisatsioonilahenduse maksumus on hinnanguliselt 20 miljardit Taani krooni, samas kui alternatiivse lahenduse maksumus on 13 miljardit Taani krooni. Mõlemad lahendused vähendaksid kahjukulusid 16 miljardi Taani krooni võrra; seega on alternatiivse lahenduse puhaskasum 3 miljardit Taani krooni võrreldes traditsioonilise lahenduse puhaskahjumiga 4 miljardit Taani krooni.

Majandusliku hinnangu ebakindluse näitlikustamiseks tehti alternatiivi kohta täiendav arvutus rahandusministeeriumi 2013. aasta sotsiaal-majanduslikku diskonteerimist käsitlevate suuniste alusel. Arvutus näitab, et kogukahju suureneb 100 aasta jooksul 16 miljardilt Taani kroonilt 18 miljardile Taani kroonile ning puhaskasum suureneb samuti 3 miljardilt Taani kroonilt 5 miljardile Taani kroonile. See tulemus tuleneb eelkõige sellest, et rahandusministeerium omistab kahju edasisele vähenemisele suuremat kaalu.

Kopenhaageni linna välja töötatud Cloudbursti juhtimiskava kooskõlastati Frederiksbergi linna Køben-havns Energi (Kopenhaageni energiaamet) ja Frederiksberg Forsyningiga (Frederiksbergi kommunaalettevõte), sest kogu Frederiksbergis äärmuslike sademete ajal sadav vihmavesi viib kas reoveepuhastisse või Kopenhaageni linna kaudu merre. Lisaks alustati koostööd naabruses asuvate kohalike omavalitsustega, kes juhivad pinnavett ja reovett läbi linna ühistesse reoveepuhastitesse või ühistesse vooluveekogudesse ja järvedesse.

Cloudbursti juhtimiskava projektide rakendamisel on tuvastatud mitmeid probleeme:

• Projektid tuleb ellu viia erateedel. Kavasse on lisatud 132 km eramaanteid (umbes 30 %) ja teeomanikud saavad otsustada, kas projektid viiakse ellu. Võib osutuda vajalikuks osta haldamise seisukohast üliolulisi teid (praegu on kindlaks tehtud 9 km teid).
• Kava võib mõjutada kaitse-eesmärke. Esialgne planeeringu keskkonnamõju analüüs on tehtud ning paaris piirkonnas on võimalik saada kaitsenõukogult erandeid.
• Projektide prioriseerimisel rõhutatakse suuremahulisi projekte, mis nõuavad koostööd omavalitsuste ja ka eramaaomanike vahel.
• Sademevett tuleb töödelda, et tagada vee nõuetekohane kvaliteet; Lahendusi katsetatakse.

Kulud

Ehitusökonoomika arvutamisel lähtutakse sellest, kui palju maksaks pilvepurske ja sademevee haldamise süsteemi loomine Kopenhaagenis, kui see ehitataks homme. Ehituskulude hinnanguline kogusumma erineb seega sotsiaal-majanduslikest kuludest meetmete poolest, mille puhul kulud arvutatakse praeguse väärtuse alusel pikema aja jooksul, millele lisanduvad 37 % ulatuses tasud ja maksumoonutused. Ehitusprognoos sisaldab 20% projekti planeerimiseks ja 20% ettenägematuteks kuludeks. Hinnang ei sisalda amortisatsiooni- ja tegevuskulusid. Kombineeritud lahenduse ehitamine läheb 2015. aasta hindades maksma 11 miljardit Taani krooni:

• Pinnalahendused maksavad hinnanguliselt 4,975 miljardit Taani krooni. Munitsipaal- ja erasektori kaasrahastatavate projektide kulud hüvitatakse veetasude kaudu.
• Cloudbursti torud maksavad hinnanguliselt 2,66 miljardit Taani krooni, mis kaetakse veetasudest (HOFOR).
• Lahtiühendamine ja ühendamine väljaspool kinnisvara piire maksab umbes 1 miljard Taani krooni, mis kaetakse veetasudest (HOFOR).
• Kodude kaitse üleujutusvastaste tagasivooluklappide ja kinnistu piirides ühenduse katkestamisega on hinnanguliselt ligikaudu 2,4 miljardit Taani krooni, mida rahastavad maaomanikud.

Linnaruumi parandamise võimalus läheb maksma ligikaudu 1 miljard Taani krooni ja seda rahastab Kopenhaageni linn.

Hinnang hõlmab Kopenhaageni linna, Capital Area Supply Company (HOFOR) ja eramaaomanike kantud kogukulusid. Kommunaalettevõtted Frederiksberg Forsyning ja Nordvand on osa lahendusest Kopenhaagenis, sest pilvepurske juhtimine nendes omavalitsustes sõltub Kopenhaageni lahendusest ja vastupidi. Kui nende kommunaalteenuste maksumus on 900 miljonit Taani krooni, on kombineeritud lahenduse hinnanguline maksumus 12 miljardit Taani krooni.

Kombineeritud lahenduse osa, mis on seotud üksnes veemajandusega (hüdrauliline funktsioon), saab rahastada veetasudest. Nende kulude katmiseks suurendatakse veetasusid. Hinnanguliselt suureneks aastas 110 kuupmeetrit vett tarbiva majapidamise veekulu keskmiselt 890 Taani krooni võrra aastas.

Kombineeritud lahendus nõuab lisaks eraisikutelt investeeringuid üleujutusvastastesse tagasivooluventiilidesse jne ja sademevee kohalikku äravoolu. Kui pilvelõhkujate ja sademevee majandamine kooskõlastatakse linna teiste ehitusprojektidega, on kogu rakendusperioodi jooksul võimalik säästa kuni 1 miljard Taani krooni.

Eelised

Pilvepurske haldamise kava aitab kaasa kinnisvara väärtuse tõusule ja tööhõive suurenemisele. Hinnanguliselt tõstab meelelahutusliku väärtusega linnaruumi parendamine Kopenhaagenis kinnisvarahindu veidi alla 1,4 miljardi Taani krooni. Linnaalade ajakohastamine võib suurendada ka kinnisvaramaksust saadavat tulu parkidega külgnevate kinnistute väärtuse märkimisväärse suurenemise tõttu. 100 aasta jooksul on selle lisatulu väärtus jooksevhindades 1 miljard Taani krooni. Praegu on tasandussüsteem siiski üles ehitatud nii, et 66% Kopenhaageni kinnisvaramaksust saadavast tulust kuulub tasandamise alla ja läheb seega teistele omavalitsustele.

Ehitusetapis on võimalik luua rohkem kui 13 000 täistööajale taandatud töökohta, millest 1,6 miljardit Taani krooni on maksutulu. Ehitustööstuses lisatööhõive tulemusel tekkiv maksutulu laekub alati omavalitsusele, mille resident töötaja on. Seetõttu ei olnud võimalik arvutada mõju üksnes Kopenhaageni linnas. Kui lisada linnaruumi parendamise rajatiste ehitamine, suureneb uute täistööajale taandatud töötajate arv rohkem kui 15 000ni ja maksutulu ligikaudu 2 miljardi Taani kroonini.

Hindamine näitab, et võrreldes olukorraga, kus linn midagi ette ei võta, võib praegustes oludes oodata Kopenhaageni kombineeritud lahendusest 5 miljardi Taani krooni suurust üldist kasu. Kombineeritud lahenduse valimisest tulenev sotsiaal-majanduslik kasu võrreldes traditsioonilise kanalisatsioonilahendusega on ligikaudu 9 miljardit Taani krooni. Sotsiaal-majanduslikus hinnangus võrreldakse kahe lahenduse kulusid ja linnas kahju vähendamisest saadavat kasu senise olukorra jätkumise lähenemisviisiga ning analüüsitakse sademeveega seotud probleemide lahendamise kulutõhusust.

Praegused keskkonda ja reovett käsitlevad õigusaktid ei taga piisaval määral üha suurenevate pluviaalse üleujutusvee koguste optimaalset käitlemist keskkonna- ja finantsperspektiivist vaadatuna. Kopenhaageni linn on seetõttu esitanud mitu muudatusettepanekut, mida Taani keskkonnaministeerium peab kaaluma. Kopenhaageni linna muudatusettepanekud puudutavad peamiselt muudatusi, mis on seotud reoveega seotud makseeeskirjadega ja Taani planeerimisseadusega. Olemasolevad õigusaktid takistavad selliste meetmete rakendamist, mille puhul olemasolevaid teid kasutatakse üleujutusteedena lubjarikka üleujutusvee jaoks. Seda seetõttu, et kommunaalettevõtjatel on lubatud rahastada ainult otseselt reovee käitlemisega seotud projekte. Üleujutusohuga seotud lahendust, mille puhul kasutatakse näiteks teid lubjarikka üleujutusvee ärajuhtimiseks, ei saa praeguste õigusaktide alusel rahastada tasudest saadavast tulust. Kui Københavns Energi (Kopenhaageni Energia) ja Frederiksberg Forsyning (kommunaalettevõte) kavatsevad neid meetmeid rakendada, on vaja määrata teed osaliselt reoveepuhastiteks. Praeguse maksete seaduse, teeseaduse ja keskkonnakaitseseadusega ei ole see aga teostatav.

Aastatel 2013–2014 oli majandamiskava üksikasjalik, sealhulgas ettepanekud lahenduste kohta kõigis seitsmes valgalas. Väljapakutud lahendused on jagatud 300 projektiks, mida hakatakse rakendama alles nüüd igal aastal.

kanalisatsioonisüsteemi puhul umbes 100 aastat; Loodud parkide jaoks lõputult.

Jan Rasmussen
The City of Copenhagen
Technical and Environmental Administration
PO box 457
DK - 1505 København V
E-mail: jrasmu@tmf.kk.dk

Generic e-mail contact

Kopenhaageni linn