Alpi konventsioon

Alpi konventsioon on rahvusvaheline leping, mille on allkirjastanud kaheksa Alpi riiki (Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Liechtenstein, Monaco, Sloveenia ja Šveits) ning Euroopa Liit Alpide säästva arengu ja kaitse kohta. See jõustus 1995. aastal. Lepinguosalised võtsid 2006. aastal vastu kliimamuutusi käsitleva deklaratsiooni, mida täiendati 2009. aastal konkreetsete strateegiliste meetmete ja parimate tavade näidetega tegevuskavaga. Kliimamuutustega – nii kliimamuutustega kohanemise kui ka nende leevendamisega – seotud meetmete võtmine on üks Alpi konventsiooni 2017.–2022. aasta mitmeaastase tööprogrammi kuuest prioriteedist. 2017. aastal loodi Alpi kliimanõukogu, et koondada Alpi konventsiooni raames elluviidavad asjakohased kliimamuutustega seotud tegevused. Sellega töötati välja Alpi piirkonna 2050. aasta kliimaeesmärgi süsteem, mille lepinguosalised võtsid vastu 2019. aastal deklaratsiooni „Kliimaneutraalsed ja kliimamuutustele vastupanuvõimelised Alpid 2050“ raames ning millele järgnes 2020. aastal kliimameetmete tegevuskava 2.0.

Konventsioon teeb koostööd oma väljakujunenud vaatlusvõrgustikuga, mis koosneb paljudest valitsus- ja valitsusvälistest katusorganisatsioonidest, kes tegutsevad Alpi konventsiooni tegevusvaldkondades, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise valdkonnas.