Kliimamuutuste majandusliku mõju prognoos Euroopa Liidu sektorites boTtom-up analüüsi põhjal (PESETA I-II-III-IV)

Teadusuuringute Ühiskeskuse PESETA projektide seeria (PESETA I, PESETA II, PESETA III ja PESETA IV) eesmärk on paremini mõista tulevaste kliimamuutuste võimalikke biofüüsikalisi ja majanduslikke tagajärgi Euroopale. Kliimamõju hindamiste sarja käivitamise peamine eesmärk on olnud paremini mõista, kuidas kliimamuutused võivad Euroopat mõjutada, et saada kasulikke teadmisi kliimamuutustega kohanemiseks.

PESETA I (lõpetatud 2009. aastal) käsitleb kliimamuutuste mõju viies eri valdkonnas ning tulemused esitatakse nii valdkondlikes uuringutes (põllumajandus, rannikusüsteemid, turism, inimeste tervis)kui ka projekti lõpparuandes. Lõpparuandes esitatakse projekti metoodilise raamistiku põhielemendid, sealhulgas analüüsi tegemiseks kasutatud kliimastsenaariumide põhijooned. Aruandes esitatakse ka sektoripõhiste hindamiste peamised järeldused ja tulemused, mis on saadud sektoripõhise majandusliku mõju integreerimisel Euroopa GEM-E3 arvutuslikku üldise tasakaalu mudelisse, et uurida võimalikke kohanemisprioriteete ELis.

PESETA II (lõpetatud 2014. aastal) põhineb suures osas eelmisest PESETA projektist saadud teadmistel ja kogemustel, laiendades analüüsi rohkematele sektoritele ja võttes arvesse ka rohkem kliimajookse. Biofüüsikalise mõju kategooriate tulemuste süntees on kättesaadav põllumajanduse, metsatulekahjude, jõgede üleujutuste, puuliikide elupaikade sobivuse, energianõudluse, turismi, transporditaristu, inimeste tervise, merepinna tõusu (rannikualad), murdepunktide ja põudade kohta. Enamik neist mõjudest on majandusanalüüsi tegemiseks integreeritud arvutatavasse üldise tasakaalu majandusmudelisse GEM-E3. Projekti lõpptulemused on esitatud PESETA II lõpparuandes.

PESETA III (lõpetatud 2018. aastal) põhineb sarnaselt varasemate PESETAdega järjepideval raamistikul, mis ühendab kliima- ja sotsiaal-majanduslikud prognoosid, mõjumudelid ja majandusanalüüsi. Selles kasutatakse uut kliimafutuuride perekonda (Representative Concentration Pathways, RCPs; ja „Ühised sotsiaal-majanduslikud võimalused“ (ühised sotsiaal-majanduslikud strateegiad). Lisaks kasutatakse IPCC varasemate SRES-stsenaariumide asemel EURO-CORDEXi kliimaandmeid, mis on kooskõlas suurima heite stsenaariumiga (RCP8.5 tüüpkond). Projekti tulemusi kajastavad dokumendid on esitatud lõpparuandes , poliitikakaartidel ja valdkondlikes aruannetes rannikualade üleujutuste , jõgede üleujutuste , energeetika, transpordi, põudade, põllumajanduse, Vahemere elupaikade kadumise, metsatulekahjude, veevarude ja tööviljakuse kohta . Teadusuuringute Ühiskeskuse PESETA III projekti tulemused on lisatud Euroopa Komisjoni ELi kohanemisstrateegia hindamise aruandesse.

Kliimamuutuste mõju ELile uuritakse täiendavalt PESETA IV uuringus, milles hinnati kasvuhoonegaaside heite vähendamisest saadavat kasu (kuna välditi negatiivset mõju) ja kohanemismeetmete potentsiaali ELi valdkondlikul tasandil. Uuring hõlmab 11 kliimamõju kategooriat: inimeste suremus kuuma- ja külmalainete , tormide, veevarude, põudade, jõgede üleujutuste , rannikualade üleujutuste , metsatulekahjude, elupaikade kadumise, metsaökosüsteemide, põllumajanduse ja energiavarustuse tõttu . Projekti peamised järeldused koos peamiste teaduslike järelduste ja poliitikamõjudega on esitatud PESETA IV veebisaidi sektoriaruannetes.