Kohanemisstrateegiate kulutõhususe analüüs. ECCONETi tulemus D4.2

Üks ECCONETi eesmärke on teha kindlaks mõju siseveetranspordile, nt seoses võimalike lisakuludega, ning teha kindlaks ja soovitada meetmeid mõju vähendamiseks. Käesolev tulemus põhineb kohanemismeetmete varasemal analüüsil (WP.2 ja 3) ning selles esitatakse nende meetmete eeldatavate kulude ja mõju analüüs.

ECCONETis kindlaks määratud meetmed on seotud tehniliste ja tegevuslike muudatustega (kerged konstruktsioonid, lamedad kered jne), taristuga (hooldus ja jõeehitus), veetaseme prognoosimise meetoditega ning ladude pidamise ja tootmisprotsesside ümberpaigutamisega. Vaid mõnda neist analüüsiti üksikasjalikult.

Tehniliste ja operatiivmeetmete analüüsimiseks küsitletakse Reini jõel (Rotterdami–Baseli liinil) tegutsevaid lastisaatjaid; neid meetmeid hinnatakse seoses täiendava kandevõimega, mida need pakuvad lastisaatjatele laevade kasutusea jooksul. Analüüsis järeldatakse, et ükski uuritud tehnilistest ja operatiivsetest kohanemismeetmetest ei suutnud ECCONETi stsenaariumide kohaselt siseveetranspordi kulusid 2050. aastaks märkimisväärselt vähendada. Laevaomanikud ei investeeriks kohanemisse praegusel kulutasemel, välja arvatud kaalulangetamise tehnoloogia kasutamise puhul. Kuigi praegu ei pruugita tehnilisi meetmeid kasutada, on elujõulisuse seisukohast kõige kulutõhusamad lahendused kaalu vähendavate tehnoloogiate kasutamine suuremate laevade puhul ja sissetõmmatavate perroonide paigaldamine. Lamedate laevakerede paigaldamine praamidele võib olla paljulubav, kuid ainult koos teiste lähenemisviisidega ja praeguste investeerimiskulude vähendamisega.

Poliitikakujundajatega tehtud intervjuude kaudu tehtud analüüsi kasutatakse veetaseme prognoosimise meetodite puhul. Hooajaline prognoos võib anda väärtust, kui see võimaldab ettevõtetel vältida transporti kõrgete hindadega perioodidel, selle asemel, et transportida rohkem madalate kuludega perioodidel ja suurendada nende ladustamist. Võimalik kokkuhoid sõltub suuresti sellest, kui palju päevi jääb Rotterdami–Baseli lõigu (Kaub) kõige kriitilisemas punktis allapoole minimaalset veetaset 240 cm. Sõltuvalt stsenaariumist on kulude kokkuhoid 0 (2005) kuni 42 000 000 eurot (kuiv aasta).

Lõpuks uuriti õpimõjude mõju ühe meetme – sissetõmmatavate põllede – detaiedl-analüüsi kaudu. Järeldati, et võimalik kokkuhoid oleks tagasihoidlik, vaid 5 % osamakse esialgsest kogukulust.

Lisateavet ECCONETi uurimisprojekti kohta leiate siit.