European Union flag

Põhisõnum

Määratleda selgelt järelevalve, hindamise ja õppimise ulatus ja eesmärgid. Ühtlustada minimaalvarustuse loetelu (MEL) eri valitsemistasandite vahel ja kaasata sidusrühmi süstemaatiliselt. Võtta arvesse saadud kogemusi, et parandada kohanemisstrateegiate ja -kavade kvaliteeti ning tagada nende panus vastupanuvõimesse.

Oma lähenemisviisi väljatöötamiseks kirjeldage kontekstipõhist seire- ja hindamismetoodikat, sidusrühmade kaasamist ja andmete süstemaatilist korraldamist. Pidage meeles, et seire, hindamine ja õppimine on pidev ning ideaaljuhul peaks see toimuma kogu kohanemispoliitika tsükli jooksul. Oma lähenemisviisi kujundamisel pidage meeles järgmisi põhitegureid:

  • Määratlege kohaldamisala ja teavitage sellest: Kõigepealt määratlege selgelt oma MEL-lähenemise eesmärk ja eesmärgid. See otsus kujundab mõõdetavate näitajate valikut (etapp6.2)ning määrab kindlaks sidusrühmade kaasamise ja koordineerimise taseme. Peamine eesmärk on jälgida edusamme ja hinnata kohanemispoliitika tõhusust, parandades seeläbi otsuste tegemist (vt näide 6.1). Sõltuvalt teie organisatsiooni kontekstist võite kaaluda ka täiendavaid eesmärke, nagu avaliku sektori vahendite läbipaistvuse ja aruandekohustuse suurendamine, teadlikkuse suurendamine kohanemise tähtsusest ja õiglase vastupanuvõime tagamine.
  • Ühtlustada oma lähenemisviis eri valitsemistasandite olemasolevate tavadega, et luua ühtne raamistik: Sidusus võimaldab järjepidevat seiret, hindamist ja õppimist, suurendades tõhusust ja koostoimet. Piirkondlikud minimaalvarustuse loetelu (MEL) süsteemid tuleks ühtlustada riiklike süsteemidega. Piirkondlikud omavalitsused saavad edendada sidusat minimaalvarustuse loetelu lähenemisviisi, võttes endale koordineeriva rolli, et töötada välja ja toetada kooskõlastatud lähenemisviise oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate kohalike omavalitsustega.
  • Sidusrühmade süstemaatiline kaasamine: Mõned sidusrühmad (nt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad) võivad etendada olulist rolli teabe andmisel kohanemismeetmete edusammude ja rakendamise kohta. Toetusesaajad, keda jälgitavad kohanemismeetmed otseselt mõjutavad, on olulised panustajad, kes saavad anda hindamisprotsessi kohta olulist teavet. Nende teadmised, eelkõige need, mis on saadud varasematest kogemustest ja jagatud õppetundidest, on MELi jaoks keskse tähtsusega. Te määrasite kindlaks, milliseid sidusrühmi kaasata, ning kehtestasite tõhusad ja läbipaistvad meetodid nende kaasamiseks etapis 1.3.
  • Seada õppimine prioriteediks: Varasematest kogemustest õppimine (nii enda kui ka teiste kogemustest) on kohanemispoliitika ja -meetmete jälgimisel ja hindamisel väga oluline. Edusammude, tulemuste ja mõju ülevaade võib olla aluseks kohanemisstrateegiatele ja -kavadele ning neid täiustada.

Näide 6.1

Flandria minimaalvarustuse loetelu (MEL) lähenemisviis

Flandria annab aktiivselt aru oma jõupingutustest kliimamuutustega kohanemisel – nii rakendamise kui ka saadud kogemuste kohta –, et tõhustada tulevasi hindamisi. Eesmärk on parandada piirkonna lähenemisviisi seirele, hindamisele ja õppimisele, tehes enamat kui lihtsalt rakendamise edusammude jälgimine. Varem hinnati piirkondlikku kohanemiskava üksnes selle põhjal, kas kava on lõpule viidud: kas see oli valmis, graafikus või hilines. Ajakohastatud kavas on siiski sätestatud minimaalvarustuse loetelu laiem kohaldamisala ja eesmärgid, hinnates järgmist:

Tulemuslikkus: Hinnata, kas meetmed parandavad Flandria vastupanuvõimet kliimamuutustele, tagades nende nõuetekohase rakendamise.

Soovitavus: Uurida, kas meetmete keskendamine ja elluviimine on kooskõlas olemasolevate ressursside, tehnoloogia ja ühiskondlike prioriteetidega.

See lähenemisviis pakub põhjalikumat analüüsi, keskendudes meetmete tegelikele tulemustele/mõjudele ja nende panusele Flandria vastupanuvõime suurendamisse.

Allikas: Regioonide Komitee, 2022

Ressursid

Kliimamuutustega kohanemise seire ja hindamine riiklikul ja piirkondlikul tasandil, UNCCC (2023)

AdaptME töövahend, UKCIP (2011),2.
jaos on esitatud näited eri liiki hindamiste kohta, uurides nende eesmärke ja ulatust.

Kliimamuutustega kohanemise seire ja hindamine: Vahendite, raamistike ja lähenemisviiside kokkuvõte, UKCIP (2014)
Sisaldab raamistikke kohanemis- ja vastupanuvõimemeetmete hindamiseks.

Kliimamuutustega kohanemine: Tulemuslikkuse mõõtmine, eesmärkide määratlemine ja kestlikkuse tagamine, Euroopa Regioonide Komitee (2022)
annab soovitusi kohanemismeetmete hindamiseks. Aja jooksul tehtud edusammude hindamise praktiline lähenemisviis on esitatud punktis 2.5.

Kliimamuutustega kohanemine Euroopa linnades: „Towards smarter, rapider & more systemic action“ (Arukamate, kiiremate ja süsteemsemate meetmete suunas), ELi linnapeade pakt (2021),
aitab otsustajatel teha jõupingutusi vastupanuvõime suurendamiseks. peatükis käsitletakse hindamiseesmärke ja -eesmärke koos näidetega praegustest kliimakavadest.

Kliimamuutustega kohanemise seire ja hindamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil, ADEME (2013).
Parimate tavade ja metoodikate kogumik, et aidata kohalikel omavalitsustel jälgida ja hinnata kohanemispoliitikat.

„Handbook for Provinces, Regions and Cities on Methods and Tools for Adaptation“ (Provintside, piirkondade ja linnade käsiraamat kohanemismeetodite ja -vahendite kohta), Austria Keskkonnaamet (2014)
tutvustab näitajatel ja uuringutel põhinevaid lähenemisviise rakendamise seisu hindamiseks (vt 2. osa III etapp).

Kliimamuutustega kohanemise baashindamiskriteeriumid (BECCA), BASE (2015),
sisaldab kontrollnimekirja teemadest ja küsimustest, mida tuleb konkreetsete kohanemismeetmete hindamisel arvesse võtta.

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.