Samm 2.2 Riskide kindlakstegemine

Põhisõnum

Tehke kindlaks oma piirkonna võimalikud riskid, mis vajavad täiendavat põhjalikku hindamist. Ärge unustage võtta arvesse haavatavust ja piiriüleseid riske.

Koguge andmeid kliimariskide kohta oma piirkonnas

Eesmärk on luua süstemaatiline riskide inventuur oma piirkonnas, tuginedes erinevatele allikatele. See hõlmab teie piirkonna varasemat kliimat (sealhulgas kohalikke äärmuslikke ilmastikunähtusi, nagu üleujutused, kuumalained või metsa- ja maastikupõlengud), andmeid mitme kliimaohu kohta ning teavet kokkupuute ja haavatavuse kohta (tuginedes piirkonna geograafilistele ja sotsiaal-majanduslikele iseärasustele). Riiklikul või mandri tasandil tehtavad hindamised, nagu EUCRA, võivad anda sellesse andmikku väärtuslikku teavet.

etapis hakkasite koguma andmeid usaldusväärsetest allikatest, sealhulgas oma organisatsioonilt, kohalikelt sidusrühmadelt ning riiklikelt ja ELi platvormidelt, nagu missiooniportaali kohanemisnäidik ja Climate-ADAPTi riigiprofiilid. Need allikad võivad teid teavitada kliimariskidest, sealhulgas akuutsetest (nt äärmuslikud ilmastikunähtused) ja kroonilistest (nt aeglased muutused), ning andmetest kliimaga seotud ohtude, mõjude, haavatavuse, kokkupuute ja kohanemispoliitika kohta riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Mõistke ja kaaluge haavatavust

Kliimamuutuste mõju on sektorite/süsteemide (nt füüsilised riskid taristule, sotsiaal-majanduslik ja tervisemõju kogukondadele) ja sotsiaalsete rühmade (nt eakad, lapsed, naised, vaesuse ohus olevad inimesed) lõikes erinev. Teie kohaliku või piirkondliku omavalitsuse teatavad sektorid, piirkonnad ja kogukonnad on kliimamuutuste suhtes haavatavamad kas loomupärase tundlikkuse (nt eakad) või piiratud kohanemisvõime tõttu, mis on sageli seotud juba olemasoleva ebavõrdsusega. Äärmiselt oluline on teha kindlaks need haavatavad piirkonnad ja kaardistada sotsiaalselt kõige haavatavamad rühmad. Need on osa teie piirkonna üldisest riskist ja neid tuleks riskihindamisel sõnaselgelt arvesse võtta (etapp2.3). Paljud organisatsioonid keskenduvad tehnilistele kohanemismeetmetele (nt tammide ehitamine), kuid sama oluline on vähendada inimeste ja sektorite haavatavust.

Haavatav sektor

Haavatavad rühmad

Teatavad sektorid teie piirkonnas on tõenäoliselt tundlikumad või vähem kohanemisvõimelised ja seega haavatavamad. Nende haavatavate sektorite kindlakstegemine on kohanemispüüdluste prioriseerimisel otsustava tähtsusega. Kliimariskide hindamisel tuleks arvesse võtta üldist tundlikkust kliimamõjude suhtes ja varade riskipositsiooni paljudes sektorites. Nende hulka kuuluvad põllumajandus, tööstus, katastroofiohu juhtimine, rahvatervis, sotsiaalne heaolu, linnaplaneerimine, hooned, energia, transport, vesi, keskkonnakaitse, bioloogiline mitmekesisus, haridus ja turism.

Püüdlema sotsiaalselt õiglase kohanemise poole, tunnustades haavatavaid sotsiaalseid rühmi ja tegeledes nende vajadustega. Andmed on haavatavate rühmade kindlakstegemiseks ja kaardistamiseks hädavajalikud. Etapp 1.1 sisaldab juhiseid praeguste sotsiaal-majanduslike tingimuste kohta kättesaadavate andmete eri tasemetes orienteerumiseks. See hõlmab näiteks rahvastikutihedust või vanuselist struktuuri (pöörates erilist tähelepanu eakatele ja lastele), haavatavust ja kokkupuudet ning võib hõlmata kvalitatiivset teavet institutsioonilise suutlikkuse kohta juhtida konkreetseid riske. Tutvuge olemasolevate ohuuuringute või -kaartidega, et teha kindlaks piirkonnad, inimesed ja varad, mida kliimamõju juba ohustab, kuna nad seisavad tulevikus tõenäoliselt silmitsi suurema riskiga. Sotsiaalse haavatavuse kaardistamise vahendid on kasulikud kohanemise kavandamisel ja aitavad hinnata riske.

Kasulik võib olla ka haavatavate rühmade, haavatavate sektorite esindajate ja asjaomaste sidusrühmade kaasamine riskihindamisprotsessidesse. Näiteks tagab sotsiaalhoolekande- ja tervishoiutöötajate kaasamine piirkondlikul või kohalikul tasandil haavatavate rühmade võrdsuse ja kaasamise.

Kohanemine kuumalainete mõjuga muutuvas kliimas Rootsis Botkyrkas

20. sajandil toimusid Rootsis kuumalained iga 20 aasta tagant (viimati 1975. aastal). Kuid alates selle aastatuhande algusest on juba toimunud neli kuumalainet (2003., 2007., 2010. ja 2018. aastal). Botkyrka omavalitsusüksuses on tehtud suuri jõupingutusi, et vähendada kuumalainete terviseriske. Tänu nendele jõupingutustele on eakate hooldus, pensionile jäämine ja põetamine teadlikumad kuumalaine riskidest ja kontrollnimekirjadest, mida nad peaksid kuumalaine hoiatuste korral järgima. Vajaduse korral saab aktiveerida lisatöötajaid, et tagada täiendav toetus ohutule hooldusele. Selle tulemusena oli omavalitsus 2018. aasta kuumalaine ajal varasemast palju paremini ette valmistatud ja varustatud. Botkyrka toetab ka meetmeid, mille eesmärk on parandada siseruumide soojusmugavust ja luua omavalitsuse eri osades jahedaid kohti.

Täielik juhtumiuuring Climate-ADAPTi kohta

Keskkonnaõiguse atlas, Berliin, Saksamaa

Berliini keskkonnaõiguse atlas näitab suurlinnapiirkonna praegust keskkonnaseisundit, kirjeldades üksikasjalikult keskkonnasurvet, põhjuseid, mõju, tundlikkust, ohte, maakasutust ja ehitustihedust. Selle näitajad keskenduvad keskkonnaõiglusele – müra- ja õhusaastele, bioklimaatilisele koormusele, rohealadele ja avatud ruumile ning sotsiaalsele puudusele. Need näitavad, et termiline stress linnapiirkondades mõjutab ebaproportsionaalselt väiksema sissetulekuga rühmi. Neid andmeid kasutatakse rahaliste vahendite eraldamiseks keskkonna parandamisele linnaosades, kus neid kõige rohkem vajatakse.

Allikas: Berliini keskkonnaõiguse atlas

Kaaluda piirkondadevahelist ja astmelist mõju

Teie asutuse jurisdiktsiooni alla kuuluv piirkond on seotud selle ümbrusega ning kliimamuutuste mõju ületab halduspiire, mõjutades piirkondi, mis ei ole teie kontrolli all. Selline vastastikune sõltuvus (eelkõige veemajanduses) tähendab, et vaja on koostööd kohalike või piirkondlike omavalitsuste ja naaberjurisdiktsioonide vahel (vt etapp 1.3). Selline koordineerimine, mida mõnes riigis võidakse hallata riiklikul või piirkondlikul tasandil, on oluline ühiste riskidega tegelemiseks ning eri poliitilistes, õiguslikes ja institutsioonilistes kontekstides orienteerumiseks (vt näited allpool). Mõju kaskaadid tekivad siis, kui kliimaga seotud ja kliimaga mitteseotud ohud levivad eri sektorites, põhjustades hilisemat mõju. Näiteks võib sademete vähenemine ühises vesikonnas põhjustada veenappust allavoolu, mõjutades põllumajandust ja joogivee kättesaadavust, ning piiriüleseid riske, nagu transpordisüsteemide häired. Kliimariskide hindamisel on väga oluline neid mõjusid arvesse võtta ning edendada sektoritevahelist ja piiriülest koostööd, et nende mõju vähendada.

Rannikuala leping: Märgalade integreeritud majandamise juhtimise lähenemisviis, Sardiinia, Itaalia

Itaalias Sardiinias asuv Oristano rannikupiirkond seisab silmitsi mitmesuguste kliimaohtudega, sealhulgas põua, rannikualade ja sisemaa üleujutuste ning kuumalainete tõttu. Selle märgalad aitavad piirkonda kaitsta, toimides CO2 sidujana ja pakkudes vastupanuvõimet äärmuslikele ilmastikunähtustele. Kuid nende märgalade majandamine ja kaitsmine on väljakutse valitsuse killustatud kohustuste tõttu. Selle probleemi lahendamiseks töötas piirkond välja rannikulepingu – juhtimisvahendi, mis hõlbustab valdkonnaülest koostööd kohalikul tasandil ja toetab rannikuäärsete märgalade integreeritud majandamist. Rannikulepingule on alla kirjutanud 14 eri valitsustasandit, sealhulgas kohalikud omavalitsused ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. See näitab, et paljud sidusrühmad on pühendunud mitmetasandilisele ja kaasavale valitsemisele, ning illustreerib edukat mitut sidusrühma hõlmavat lähenemisviisi valgala majandamisele.

Allikas: Missioonilood (2024)

Vesdre valgala valdkondadevaheline strateegiline kava, Valloonia, Belgia

Pärast 2021. aasta juulis toimunud tõsiseid üleujutusi käivitati Belgias Valloonias Vesdre piirkonnas valdkondadevaheline strateegiline kava. Selles esitatakse ühine visioon territooriumist, suunates piirkonna vastupanuvõimelist ja sidusat ülesehitamist, mida toetatakse 1,1 miljardi euroga Valloonia rahastamiseks Euroopa Investeerimispangast. Kavasse on lõimitud piiriülese kliimamuutuste kavandamise põhimõtted, mis hõlmavad 25 omavalitsust erineval maastikul. See algatus näitab, kuidas omavalitsused saavad teha piirkondlikul tasandil koostööd, et suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele.

Rohkem infot Wallonie Territorie SPW kohta

Ressursid

EEA aruanne „Õiglane üleminek kliimamuutustega kohanemise kontekstis“ (2021)
annab ülevaate õiglase vastupanuvõime alastest teadmistest ja tavadest Euroopas, keskendudes kohanemise ja vastupanuvõime sotsiaalsele mõjule.

EEA ülevaade „Õiglase vastupanuvõime suunas“: kedagi ei jäeta kliimamuutustega kohanemisel kõrvale (2021).
Uuritakse, kuidas kliimamuutused mõjutavad haavatavaid rühmi ja kuidas neid mõjusid saab õiglaste kohanemismeetmete abil ennetada või vähendada. Selles tuuakse näiteid võrdsetele võimalustele suunatud poliitikast ja meetmetest kogu Euroopast.

EEA ülevaates „Adressing climate change adaptation in transnational regions in Europe“ (Kliimamuutustega
kohanemise käsitlemine Euroopa riikidevahelistes piirkondades) (2021)kirjeldatakse, kuidas Euroopa riigid teevad koostööd, et kohaneda kliimamuutuste mõjuga ühistes piirkondades, sealhulgas mõnes esmase vastuvõtu keskuses, mida peetakse dramaatiliste muutuste suhtes kõige haavatavamaks.

EEA aruanne „Linnadega kohanemine Euroopas: Mis töötab? (EEA, 2024)
annab ülevaate linnade kohanemisest Euroopas, sealhulgas vastupanuvõime suurendamisega seotud probleemidest ja lähenemisviisidest. peatükis kirjeldatakse kliimariske linnapiirkondades.

UNECE vee ja kliimamuutustega kohanemine piiriülestes vesikondades: Saadud õppetunnid ja head tavad (2015)
„Learnings and good practices for developing climate change adaptation strategies for watershed management in cross-border environments“ (Õppetunnid ja head tavad kliimamuutustega kohanemise strateegiate väljatöötamiseks valgalade majandamiseks piiriüleses keskkonnas).