Samm 6.2 MEL raamistiku määratlemine

Põhisõnum

Valige näitajate või kriteeriumide kombinatsioon, kasutades nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid, et aidata teil tõhusalt hinnata kohanemise väljundeid ja tulemusi.

Pärast miinimumnõude ulatuse ja eesmärkide kindlaksmääramist (etapp6.1)kirjeldage, kuidas teie kohanemiskava meetmeid jälgitakse ja hinnatakse, et hinnata nende tõhusust kliimamuutustele vastupanuvõime saavutamisel. Oluline on valida näitajate või kriteeriumide kombinatsioon, kasutades nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid meetodeid. See võimaldab teil hinnata kohanemismeetmete konkreetseid tulemusi (väljundid) ja vastupanuvõime suunas tehtud edusamme (tulemused). Pidage meeles, et kohanemistulemuste kindlaksmääramine võib mõnel juhul võtta mitu aastat.

Tabel 1. Väljundite ja tulemusnäitajate näited

Kliimamuutuste mõju	Kohandamismeede	Väljund	Tulemus
Põudadest tingitud veepuudus	Märgalade taastamine	Taastatud märgalade pindala hektarites	Põua mõju vähendamine vee kogusele

Joonis 4. Donatti~~jt,~~ 2020

Teie minimaalvarustuse loetelu (MEL) raamistik ja näitajate või kriteeriumide valik peaks olema realistlik ja kõikehõlmav – proportsionaalne olemasolevate andmete ning teie organisatsiooni sisemise suutlikkuse ja ressurssidega(vt näited allpool). Esialgu võib keskenduda kohanemisprotsessile ja kohanemismeetmete väljunditele, mida aja jooksul järk-järgult laiendatakse, et lisada täiendavaid näitajaid pikaajaliste tulemuste mõõtmiseks .

Tulemuste tõhusaks mõõtmiseks peaksite lähenema MEL-ile kui iteratiivsele ja pidevale protsessile, viies 6. sammu järjepidevalt läbi. Pikaajaline järelevalve nõuab aja jooksul järjepidevat lähenemisviisi.

Teie valitud raamistikul peaksid olema asjakohased ja selged näitajad või kriteeriumid. Teie riskihindamise ja kohanemiseesmärgid(2. etapp)ning valitud kohanemismeetmed(5. etapp)peaksid andma usaldusväärse aluse nende näitajate kindlakstegemiseks.

Allpool on esitatud mõned minimaalvarustuse loetelu (MEL) näitajate või kriteeriumide näited.

Edusammud kliimamõju vähendamisel (etapp2.2)

Äärmuslikest ilmastikunähtustest põhjustatud majandusliku kahju protsent (aja jooksul muutunud)
Metsa- ja maastikupõlengutega seotud surmajuhtumite arv (aja jooksul muutunud)
Üleujutustega seotud surmajuhtumite arv (muutus aja jooksul)
Kuumusega seotud surmajuhtumite arv (muutus aja jooksul)

Edusammud riskide ja haavatavuse vähendamisel ning kohanemisvõime suurendamisel

Üleujutusohtlikes piirkondades elavate inimeste protsent (muutus aja jooksul)
Ohualdistes piirkondades kehtestatud ehituspiirangute protsent
Haiglavoodite arv

Edusammud kohanemiseesmärkide saavutamisel (etapp2.4)

Linnade bioloogilise mitmekesisuse protsent
Veekindlate pindade protsent
Linna rohealade osakaal (maakate, %)

Edusammud kohanemist takistavate tegurite kõrvaldamisel

Koordineerimismehhanismides aktiivselt osalevate asutuste, organisatsioonide või võrgustike arv
Kliimamuutustega kohanemiseks välja töötatud (või vastu võetud, rakendatud jne) kohalike või piirkondlike strateegiate arv
Kliimamuutustega kohanemise meetmeid hõlmavate valdkondlike poliitikameetmete, strateegiate ja kavade arv

Õiglase vastupanuvõime suunas tehtud edusammud

Internetiühendusega leibkondade osakaal
Äärmusliku kuumuse suhtes haavatava elanikkonna osakaal
Üleujutuste suhtes haavatava elanikkonna (või üleujutusriskiga piirkondades elavate inimeste) protsent
Puudega kaetuse protsent kõrge töötuse määraga linnaosades

Saage inspiratsiooni kohanemisnäitajate või -kriteeriumide näidetest

Mõõdetavad näitajad on poliitikakujundajatele huvipakkuvad, kuna need annavad mõõdetavaid ja käegakatsutavaid tõendeid piirkonna edusammude ja tulemuste kohta. Kvantitatiivsete andmete valideerimine koos sidusrühmade seisukohtadega võimaldab saada põhjalikuma ülevaate küsimustest „kuidas“ ja „miks“.

Üks näide võimalikust raamistikust on CDP-ICLEI Track aruandlusraamistik, mida kohaldatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suhtes.

MEL-süsteemid Euroopa linna- ja suurlinnapiirkondades

On algatusi, mis aitavad linnadel luua tõhusaid MEL-süsteeme, näiteks Prantsusmaa ADEME metoodika või Euroopa teadusprojektid, näiteks RESIN. Muud minimaalvarustuse loetelu (MEL) süsteemid on näiteks järgmised:

Barcelona kliimakavas aastateks 2018–2030 on esitatud rohkem kui 240 meedet kliimamuutustega tegelemiseks linnas, millest igaüks sisaldab konkreetseid näitajaid edusammude jälgimiseks. Need meetmed on jagatud viide prioriteetsesse valdkonda, mis hõlmavad selliseid aspekte nagu üldsuse heaolu, hoonete energiatõhusus ja kaasava avaliku ruumi loomine. Igal prioriteetsel valdkonnal on mitu tegevussuunda, millel on lühiajalised, keskmise pikkusega ja pikaajalised eesmärgid. Edusammude tõhusaks jälgimiseks kasutatakse kavas põhjalikku näitajate kogumit, mis põhineb sellistel põhiomadustel nagu asjakohasus, andmete kättesaadavus ja tõlgendamise lihtsus. Need näitajad hõlmavad selliseid aspekte nagu mõju, meetmed, ressursid, keskkond, taju ja tulemuslikkus. Näiteks ülemäärase kuumuse ennetamise või haljasalade arendamise meetmete puhul hõlmavad näitajad selliseid parameetreid nagu kuumalaine protokollide aktiveerimine, puukatte suurendamine ja haljasala kättesaadavus.

Sidusrühmad kaasatakse seminaride ja esitluste kaudu, mis võimaldab kava tõhusust kaasavalt hinnata. Kodanike kliimaassamblee on platvorm edusammude jagamiseks ja objektiivse hindamise taotlemiseks, tagades koostööl põhineva lähenemisviisi kliimamuutustega tegelemiseks Barcelonas.

Antwerpeni linnal (Belgia) on üksikasjalik kliimamuutustega kohanemise kava, mis sisaldab suurt hulka kohanemismeetmeid. Iga tegevuse kohta on täidetud ülevaatlik tabel. Selles kirjeldatakse üksikasjalikult rolle ja kohustusi, eesmärke, metoodikat, rakendusperioodi, oodatavaid tulemusi, hinnangulist vajalikku rahastamist ja palju muud. Selline lähenemisviis lihtsustab edusammude korrapärast hindamist ja vajaduse korral jõupingutuste kohandamist.

Näitajad on välja töötatud ka Helsingi suurlinnapiirkonna kliimamuutustega kohanemise strateegia jaoks, et mõista vajadust kohanemise ja meetmete tõhususe järele. Näitajad on liigitatud ohu/ilmastiku, kokkupuute, kohanemisvõime ja liithaavatavuse alusel (järgides Euroopa Keskkonnaameti näitajate klasse). Neid arendatakse edasi ja täiendatakse vastavalt seirevajadustele.

Allikas: Euroopa Keskkonnaameti 2024. aasta aruanne linnade kohanemise kohta

Ressursid

Kliimamuutustele vastupanu võime saavutamisel tehtud edusammude mõõtmine (Climate-ADAPT, 2024)
See tulemustabel aitab jälgida kliimamuutustele vastupanu võimet, konsolideerides olemasolevad kohanemisnäitajad ja -raamistikud. See pakub klassifitseerimissüsteemi ja enam kui 1000 näitajast koosnevat andmebaasi, et toetada kohalikke omavalitsusi kohanemismeetmete väljatöötamisel ja hindamisel.

Kliimamuutustega kohanemine: Tulemuslikkuse mõõtmine, eesmärkide kindlaksmääramine ja kestlikkuse tagamine (Euroopa Regioonide Komitee) (2022).
Esitab soovitused kohanemismeetmete hindamiseks. Aja jooksul tehtud edusammude hindamise praktiline lähenemisviis on esitatud punktis 2.5.

Õiglane vastupanuvõime Euroopas: „Õigluse mõõtmine kliimamuutustega kohanemisel“ (EEA)(2023).
Selles antakse ülevaade asjakohaste kvantitatiivsete või kvalitatiivsete näitajate valimisest, et mõõta õiglase vastupanuvõime saavutamisel tehtud edusamme.

OECD juhitav aruanne kliimariskide juhtimise seire, hindamise ja õppimise kohta (2021).
See pakub raamistikku, mida kasutada kliimariskide juhtimise sekkumiste MEL-raamistike väljatöötamisel. Eriti asjakohane on 5. jagu.

Aruanne „Indikaatorid vastupanuvõimeliste linnade jaoks“ (OECD) (2018), mille
eesmärk on tugevdada linnade vastupanuvõime strateegiaid näitajate kasutamise kaudu. jaos on esitatud suunised selle kohta, kuidas ametiasutused saavad neid kohandada vastavalt poliitilistele prioriteetidele.