Kohanemine ülevalt alla: Kliimamuutustele vastupanuvõimeline ehitus Saksamaal Hernes

Peamised õppetunnid

Piirkonnast

Figure 1: City of Herne's location. Image Credit: Wikipedia images.

Kliimaohud

Viimastel aastakümnetel on Herne kui Nordrhein-Westfaleni osa kogenud keskmiste temperatuuride märkimisväärset tõusu, kusjuures kuumade päevade (üle 30 °C) ja troopiliste ööde (üle 20 °C) arv on kasvanud. Prognoosid näitavad, et keskmised temperatuurid võivad suure heitega stsenaariumide korral tõusta 2050. aastaks kuni 2,3 °C võrra (LANUViaruanne 157; Klimaatlas NRW). Herne on kuumalainete suhtes eriti haavatav oma tiheda linnastruktuuri tõttu, mis suurendab linna soojussaare efekti, mille tulemuseks on kõrgemad temperatuurid linnas võrreldes selle ümbrusega. Nagu näha 2021. aastal Nordrhein-Westfaleni liidumaal toimunud laastavatest üleujutustest, mis põhjustasid liidumaal 49 surmajuhtumit, ähvardab linna ka üha suurem üleujutuste ja tugevate vihmasadude oht. Samuti on sagenenud põuad ja põhjavee taseme langus, mis põhjustab ökoloogilist stressi ja veenappust.

Erahoonete kliimakindluse tagamine suurendab vastupanuvõimet

Herne kliimamuutustega kohanemise kava on sisuliselt menetluslik mudel projektide hindamiseks, mille üldine eesmärk on lõimida kliimamuutustega kohanemine varakult kogukonna planeerimistavadesse, selle asemel et käsitleda seda toreda või kõrvalise lähenemisviisina. Herne linn nõuab kohanemise integreerimist linnapiirkonna planeerimisprotsessidesse, muutes kliimamuutustega kohanemise kava õiguslikult siduvaks vahendiks.

Enne konkreetse hoone asukoha heakskiitmist peab linnavolikogu kõigepealt sisemiselt kontrollima, kas sihtpiirkonnas on tuvastatud pingeid kliimamuutustega kohanemise kaarti kasutavate inimeste vahel. Kui see on nii, tuleb protsessi käigus selgitada, mis liiki konfliktipotentsiaaliga on tegemist. Need hõlmavad näiteks kuumastressi, piirkonna ventilatsiooni- või jahutusfunktsiooni vähendamist või üleujutusriski suurendamist. Seejärel määrab nõukogu kindlaks asjakohased kohanemismeetmed, nagu on kirjeldatud kliimamuutustega kohanemise kataloogis (saksa keeles, lk 52).

Kliimamuutuste integreerimine ruumilisse planeerimisse

Kliimamuutustega kohanemise meetmete rakendamine on eriti vajalik linnaplaneerimisel, kuna see annab võimaluse muuta linnapiirkonnad kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks võimalikult varakult. Peamised tegevusvaldkonnad hõlmavad asulate, avatud ruumide ja taristu kohandamist.
Lähiaastate
peamine väljakutse ei ole mitte ainult kliimamuutustega kohanemise kavade kättesaadavus koos igapäevase munitsipaalplaneerimisega, vaid ka nende integreerimine munitsipaalplaneerimisprotsessidesse. Sel viisil ei jää need pelgalt heade kavatsustega soovitusteks meetmete võtmiseks ja kasulikeks suunisteks, vaid need kehtestatakse ja eelkõige on need asjaomastele sidusrühmadele munitsipaalplaneerimise siduvad osad. Joonisel 2 on kujutatud protsessi, millest juhindutakse kliimamuutustega kohanemise integreerimisel Herne linnaplaneerimisse. See asutusesiseselt välja töötatud raamistik on kohustuslik ja on osutunud väärtuslikuks vahendiks otsuste tegemise toetamisel ja järjepidevuse tagamisel.

Figure 2: Integrated Planning Process Herne. Image Credit: The city of Herne.

Kliimaga kohanemise kava Herne kontrollnimekirjadega hindamistabeli kohaldamiseks on neli etappi, mida kohaldatakse kõigi planeerimisprotsesside ja asjaomaste linnaarendusprojektide suhtes:

etapp: Valdkonna hindamine meetmete võtmise vajaduse prioriseerimiseks

• Esiteks tuleb läbi vaadata mõjutatud piirkonna asukoht Herne’is. Võimalikku kokkupuudet kuumuse ja/või üleujutustega äärmuslike sademete korral tuleb kaaluda planeerimisprotsessi järgmistes etappides.
• Selles etapis uuritakse kliimakonfliktide potentsiaali.
• Kontrollnimekirja 1 täitmise vahendite hulka kuuluvad Herne kliimamuutustega kohanemise tegevuskava ja raskete vihmasadude ohukaart. Kasutada võib ka Ruhri piirkondliku liidu tehtud kliimaanalüüsi täiendavaid temaatilisi kaarte.

etapp: Projekti hindamine meetmete võtmise vajaduse prioriseerimiseks

• Selles kontrollnimekirjas uuritakse kavandatud projekti liiki ja selle mõju kliimale kohanemise ja kaudselt leevendamise seisukohast.
• Kontrollnimekirja 2 täitmise vahendite hulka kuuluvad arengukava, ehitusprojektide kirjeldused vms.

etapp: Meetmete rakendamine

• Planeerimisprojekti puhul tuleks kindlaks määrata ja koostada asjakohased kliimamuutustega kohanemise meetmed konkreetsete kliimastresside põhjal. Olemasoleva arengukava ajakohastamisel tuleb see läbi vaadata kõigis osakondades, et tagada asjakohaste kohanemisstrateegiate integreerimine.
• Sõltuvalt planeerimise liigist tuleb täita kontrollnimekirjad linnastruktuuri/-hoonete, arengu planeerimise (kontrollnimekiri 3b) või rohelise ja avatud ruumi planeerimise kohta.

etapp: Projekti kliimamuutustega kohanemise ulatuse hindamine

• Kavandatava projekti kliimamuutustega kohanemise ulatust hinnatakse lõpliku kliimakindluse punktisumma alusel.
• Planeerimisprotsessi tutvustatakse poliitikakujundajatele ja üldsusele ning selles osaleb eri tasanditel üldsus.

Kavandatud projektid, mille punktisumma on alla –6, ei ole kliimamuutustega piisavalt kohandatud. Neid saaks korrigeerida täiendavate kohanemismeetmete rakendamisega. Kui kavandatavast projektist mõjutatud alal on märkimisväärne kliimakonfliktide potentsiaal, ei ole kliimamuutustega kohanemise meetmete kaudu hüvitamine sageli piisav, et saavutada vähemalt neutraalne või hea kliimamuutustega kohanemise punktisumma. Kontrolli tulemus on poliitiliselt siduv. Planeerimisasutus lisab kliimakontrolli käigus tuvastatud meetmed planeerimismenetluse käigus arengukava spetsifikatsioonidesse ja võtab need ametlikult vastu. Kui need meetmed on vastu võetud, muutuvad need kohustusliku resolutsiooni alusel õiguslikult siduvaks. Näiteks tehakse kliimakontrolli käigus kindlaks, et ulatuslikud haljaskatused ja haljasfassaadid on peamised kliimamuutustega kohanemise meetmed, mis on lisatud arengukavasse kohustuslike nõuetena, muutes need seega õiguslikult siduvaks.

Kliimamuutustega kohanemise edendamine koduomanike seas

Linnavolikogu töötas kliimamuutustega kohanemise kava alusel välja majaomanike kliimakontrolli. See on teadlikkuse suurendamise lähenemisviis linna ees seisvatele kliimariskidele ja aktiivsele rollile, mida iga majaomanik saab nende riskidega kohanemisel võtta. Selleks et suurendada linna vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule kohalikul tasandil, eelkõige üleujutustele ja kuumalainetele, otsustas Herne võtta kasutusele kliimakontrolli, mis on kliimakindluse tagamise vorm. Selle eesmärk on motiveerida majaomanikke võtma oma kinnisvara (ümber)ehitamisel kohanemismeetmeid.

Iga ehitustegevuse jaoks on vaja linnavalitsuse väljastatud ehitusluba. Sõltumata sellest, millist tööd koduomanikud kavatsevad teha, peab iga projekt sisaldama kliimamuutustega kohanemise meetmeid, et suurendada vastupanuvõimet ja vähendada pikaajalisi kulusid. Selleks et hinnata, kui hästi projekt neid meetmeid integreerib, sisaldab loa vorm kontrollnimekirja, milles on märgitud, milliseid kohanemismeetmeid majaomanik kavatseb rakendada (tabel 1).

Tabel 1. Ülevaade kliimakindluse hindamisest.

Sõltuvalt ehitustöödest on kliimamuutustega kohanemise kataloogis esitatud meetmed, mida majaomanikud saavad rakendada ka hoone tasandil (lk 103 jj):

• Keskkonnasäästlikumaks muutmise meetmed: Puude istutamine, katuse haljastamine, fassaadi haljastamine (joonis 3)
• Materjalid ja värvid: Eredate materjalide ja heledate värvide valimine madalamatele pinnatemperatuuridele
• Üleujutuste ja tugeva vihmaga toimetulek: vihmavee taaskasutamine, struktuursed üleujutuste ennetamise meetmed tugeva vihma ajal, kui looduspõhised lahendused ei ole võimalikud

Figure 3: Intensive façade greening with wild vine. Image Credit: K.PLAN.

Kohandamismeetmed peaksid kaasnema mis tahes ehitustegevusega, mis suurendab pindade tihendamist – näiteks parkimiskohtade, majade või garaažide loomine või laiendamine. Suletud pinnad neelavad ja salvestavad soojust kiiremini kui haljasalad, erinevus, mis muutub eriti märgatavaks kuumadel suvepäevadel. See toob kaasa kõrgemad kohalikud temperatuurid eramajade ümbruses, vähendades mugavust ja heaolu ning suurendades terviseriske. Pikaajaline kokkupuude kõrgete temperatuuridega võib suurendada südame-veresoonkonna koormust ja kujutab endast tõsist ohtu inimeste tervisele.

(Ümber)ehitamine annab seega olulise võimaluse kohanemismeetmete integreerimiseks varases etapis. Majaomanikud või arhitektid saavad kliimakindluse tagamise vormi täita planeerimisetapis, tagades, et algusest peale võetakse kasutusele sobivad meetmed. Täidetud vorm esitatakse koos ehitusloa taotlusega ja vaadatakse läbi linnavolikogus.

Pinna katmine või maakasutus vähendab üldiselt projekti punktisummat ühe punkti võrra. Iga ehitusprojekt, mis hõlmab maad, peab seetõttu hõlmama kliimamuutustega kohanemise meetmeid. Iga meede lisab ühe punkti, mis tähendab, et üks hästi valitud meede võib täielikult kompenseerida pitseerimise negatiivse mõju. Projekti lõpphinnang põhineb selle kogu punktisummal, nagu on näidatud tabelis 1.

Linnavalitsus ja linnavolikogu on suurendanud teadlikkust kliimamuutustega kohanemisest ja intensiivistanud oma osalemist kliimamuutustega kohanemise meetmeid käsitlevas konstruktiivses dialoogis.

Teadlikkust kliimamuutustega kohanemise vajadusest on rakendatud kliimakontrollide kaudu.

Herne'i linn

Kokkuvõte

Täiendav teave

Võtke ühendust