Õhusaaste

_{Linnaelanikkond, kes puutub kokku õhusaasteainete kontsentratsiooniga, mis ületab valitud ELi õhukvaliteedi standardeid, EL 27 ja Ühendkuningriik
Allikas: Euroopa Keskkonnaamet, „Excedance of air quality standards in Europe“}(Õhukvaliteedi standardite ületamine Euroopas).

Terviseküsimused

Õhusaaste heitkogused on Euroopas üldiselt vähenenud. Siiski peetakse kokkupuudet õhusaastega Euroopa elanikkonna kõige olulisemaks keskkonnaohuks inimeste tervisele (WHO, 2016). Euroopa kõige tõsisemad saasteained, mis kahjustavad inimeste tervist, on tahked osakesed (PM), lämmastikdioksiid (NO₂) ja troposfääriosoon (O₃).

Kokkupuude õhusaasteainetega põhjustab mitmesuguseid haigusi, sealhulgas insulti, kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust, hingetoru-, bronhi- ja kopsuvähki, raskendatud astmat ja alumiste hingamisteede infektsioone. Samuti on tõendeid õhusaastega kokkupuutumise ning II tüüpi diabeedi, rasvumise, süsteemse põletiku, Alzheimeri tõve ja dementsuse vaheliste seoste kohta. Lisateabe saamiseks vt: Õhusaaste: kuidas see mõjutab meie tervist.

Kuigi õhusaaste mõjutab kogu elanikkonda, on teatud rühmadel suurem tõenäosus sellega kokku puutuda. See hõlmab lapsi, eakaid, rasedaid naisi ja olemasolevate terviseprobleemidega inimesi. Suures osas Euroopast puutuvad väiksema sissetulekuga rühmad tiheda liiklusega teede või tööstuspiirkondade kõrval suurema tõenäosusega kokku õhusaastega (EEA, 2018).

Täheldatud mõju

2019. aastal oli EL 27s ligikaudu 307 000 enneaegset surmajuhtumit tingitud pikaajalisest kokkupuutest tahkete osakestega, mille läbimõõt on 2,5 μm või väiksem (PM_2,5). Lämmastikdioksiidi (NO₂) seostati 40 400 enneaegse surmaga ja troposfääriosooni (O₃) 16 800 enneaegse surmaga (EEA, 2021).

Viimastel aastatel on nende linnaelanike osakaal, kes puutuvad kokku ELi piirtasemeid ületava õhusaasteainete kontsentratsiooniga ja sellest tuleneva tervisemõjuga, PM_2,5 ja NO₂ puhul vähenenud (vt joonis eespool). Euroopas suureneb troposfääriosooni põhjapoolkera taustkontsentratsioon, samal ajal kui ülemaailmsed tippväärtused vähenevad (Andersson jt, 2017; Orru jt, 2019; Paoletti jt, 2014).

Üha rohkem on tõendeid selle kohta, et õhusaaste negatiivne tervisemõju esineb ka allpool ELi välisõhu kvaliteedi direktiivi taset, ning see kajastub WHO uutes ülemaailmsetes õhukvaliteedi suunistes (WHO, 2021). Kuna WHO ajakohastatud suunised on enamiku saasteainete suhtes rangemad, on linnaelanike osakaal, kes puutuvad kokku ebatervislike õhusaasteainete kontsentratsiooniga ja sellega seotud tervisemõjuga, varasematest hinnangutest suurem.

Prognoositav mõju

Kliimamuutustega seotud temperatuuri, sademete, tuule, niiskuse või päikesekiirguse muutused mõjutavad õhukvaliteeti, mis võib seda halvendada (Fu ja Tian, 2019). See toimub looduslikest allikatest (nt metsatulekahjud, mineraaltolm, meresool, biogeensed lenduvad orgaanilised ühendid) pärit muudetud heite kaudu; inimtekkelised heitkogused (nt põllumajandusest pärinev ammoniaak); keemiliste reaktsioonide kiirus atmosfääris; ning õhusaasteainete transport, hajumine ja sadestumine (Fortems-Cheiney et al., 2017; Geels jt, 2015).

Inimeste tervise seisukohast on eriti kahjulik kuumastressi ja õhusaaste koosmõju. Elanikkonna samaaegset kokkupuudet kõrgete temperatuuride ja õhusaastega (PM, NO₂ või O₃₎on seostatud suurenenud suremusega südame-veresoonkonna ja hingamisteede haiguste tõttu (EEA, 2020). Käimasolevad ja prognoositavad demograafilised muutused, nagu vananev elanikkond, mille terviseprobleemide levimus suureneb, aitavad samuti kaasa õhusaastega seotud haiguskoormuse suurenemisele.

Tahked osakesed

Tahkete osakeste kontsentratsioon õhus peaks tulevikus veidi suurenema, kuigi teatava ebakindlusega (Doherty et al., 2017; Park jt, 2020). Seda seetõttu, et kliimamuutused mõjutavad tahkete osakeste lähteainete heidet: looduslike metsa- ja maastikupõlengute arv ja raskusaste ning meresoola heide eeldatavasti suurenevad. Lisaks suurendavad kõrgemad temperatuurid biogeenset ja põllumajanduslikku ammoniaagiheidet (Geels et al., 2015). Samuti võimendavad temperatuuri ja niiskuse muutused teiseste tahkete osakeste teket põhjustavaid keemilisi reaktsioone (Megaritis et al., 2014). Tuule kiiruse vähenemine, näiteks prognoositud Vahemere piirkonna osades (Ranasinghe et al., 2021), ja sademete vähenemine vähendavad tahkete osakeste lahjendust ja sadestumist, mille tulemuseks on suurem õhukontsentratsioon (Doherty et al., 2017).

Troposfääriosoon

Muutuva kliima tingimustes prognoositakse suvel kõrgemat O3 sisaldust maapinnal, kusjuures kõige soojemate stsenaariumide ning Lõuna- ja Kesk-Euroopa puhul prognoositakse suurimat suurenemist (Fortems-Cheiney et al., 2017; Colette et al., 2015). Prognoositakse, et tippkontsentratsioonid suurenevad, mis on oluline tervisemõju seisukohast, sest lühiajaline kokkupuude troposfääriosooni suure tippkontsentratsiooniga on seotud hingamisteede ja südame-veresoonkonna terviseprobleemidega (Doherty et al., 2017). RCP4.5 stsenaariumi kohaselt on mõnes Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigis 2050. aastal oodata troposfääriosooniga seotud suremuse kuni 11 % kasvu (Orru jt, 2019).

Troposfääriosooni moodustavad atmosfääris lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) ja lämmastikoksiidide (NOx) fotokeemilised reaktsioonid päikesevalguse juuresolekul. Kliimamuutuste tõttu BVOC heide kuumade päevade arvu suurenemise tõttu tõenäoliselt suureneb; atmosfääri CO2 sisalduse suurenemine võib mõjutada ka BVOC tootmist (Fu ja Tian, 2019). Suurenenud ülemaailmne metaani kontsentratsioon ja kõrgemad temperatuurid kiirendavad ka O3 tootmist maapinnal. Lisaks prognoositakse, et stratosfääri osooni eeldatav suurem sissevool troposfääri tõstab troposfääriosooni taset kogu Euroopas veelgi (Fortems-Cheiney et al., 2017).

Lämmastikdioksiid

NO₂ kontsentratsioonitasemeid kliimamuutused eeldatavasti ei mõjuta.

Muud õhusaasteained

Hoonete suur niiskus ja üleujutused võivad toetada hallitusseente kasvu ja suurendada hingamisteede haiguste levikut (D’Amato et al., 2020). Lisaks võib õhusaaste linnapiirkondades (eelkõige pikaajaline kõrge NO₂ tase) suurendada õietolmu allergeensust (Gisler, 2021; Plaza et al., 2020), mille kontsentratsiooni ja hooajalisust mõjutab muutuv kliima.

Poliitilised meetmed

WHO läbivaadatud ülemaailmsed õhukvaliteedi suunised moodustavad tugeva teadusliku tõendusmaterjali, mille põhjal saab teha otsuseid puhta õhu poliitika kohta kogu maailmas.  Euroopa rohelise kokkuleppe raames vaatab Euroopa Liit läbi oma välisõhu direktiive, et viia need paremini kooskõlla WHO uute suunistega. Leevendusmeetmed CO2 heite vähendamiseks avaldavad sageli positiivset mõju liiklusest, energiatootmisest, kodumajapidamiste kütmisest jne tulenevale õhusaasteainete heitele, luues olukorra, millest võidavad kõik.

Õhukvaliteeti, sealhulgas tervisemõju, hindavad igal aastal eri ametiasutused. Õhusaaste prognoosimise ja varajase hoiatamise süsteemid koos meditsiinilise nõustamisega võivad vähendada terviseriske. Tervishoiusüsteemid saavad neid kasutada ka suurema arvu patsientide ettevalmistamiseks erakorralise meditsiini osakondades. Prognoosi- ja varajase hoiatamise süsteemid toimivad nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil, näiteks Euroopa Keskkonnaameti Euroopa õhukvaliteedi indeks. Mitmes Euroopa riigis on osooni kontsentratsioonitasemed lisatud soojustervise tegevuskavadesse.

Õhukvaliteeti käsitlevad kodanike teadusprojektid annavad tõenduspõhist teavet ja suurendavad kodanike teadlikkust.

Viited

• Andersson, C. jt. (2017). Maalähedase osooni kontsentratsiooni kordusanalüüs ja omistamine Rootsis aastatel 1990–2013. Atmos. Chem. Füüsikalised isikud. 17, 13869–13890. https://doi.org/10.5194/ACP-17-13869-2017.

• Colette, A. ja teised. (2015) Kas osooniga seotud kliimatrahv on Euroopas jõuline? Environ. Res. Lett. 10, 084015. https://doi.org/10.1088/1748-9326/10/8/084015.

• Doherty, R.M. jt. (2017) „Climate change impacts on human health over Europe through its impact on air quality“ (Kliimamuutuste mõju inimeste tervisele kogu Euroopas õhukvaliteedi kaudu). Environ. Terveks ravitud. 2017 161 16, 33–44 https://doi.org/10.1186/S12940-017-0325-2

• EEA (2018) „Unequal exposure and unequal impacts: Unequal exposure and unequal impacts“ (Ebavõrdne kokkupuude ja ebavõrdne mõju: sotsiaalne haavatavus õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuride suhtes Euroopas.

• Euroopa Keskkonnaamet (2020), Urban adaptation in Europe: kuidas linnad reageerivad kliimamuutustele.

• Euroopa Keskkonnaamet (2021), „Health impacts of air pollution in Europe“ (Õhusaaste tervisemõju Euroopas), 2021.

• Fortems-Cheiney, A. jt (2017) 3 °C ülemaailmne RCP 8.5 heitkoguste trajektoor tühistab Euroopa heitkoguste vähendamise eelised õhukvaliteedile. Nat. Kommunikatsioon. 2017 81 8, 1–6. https://doi.org/10.1038/s41467-017-00075-9

• Fu, T.-M. ja Tian, H. (2019), „Climate Change Penalty to Ozone Air Quality: Ülevaade praegustest arusaamadest ja lünkadest teadmistes. Curr. Saaste. Aruanded 2019 53 5, 159–171. https://doi.org/10.1007/S40726-019-00115-6.

• Geels, C. jt (2015) „Future Premature Mortality Due to O3, Secondary Aorganic Aerosols and Primary PM in Europe – Sensitivity to Changes in Climate, Anthropogenic Emissions, Population and Building Stock“ (O3-st, teisestest anorgaanilistest aerosoolidest ja primaarsetest tahketest osakestest tingitud tulevane enneaegne suremus Euroopas – tundlikkus kliimamuutuste, antropogeensete heitkoguste, elanikkonna ja hoonefondi suhtes). Rahvusvaheliselt tunnustatud J. Environ. Res. avalik ravi. 2015, kd 12, lk 2837-2869 12, 2837–2869. https://doi.org/10.3390/IJERPH120302837

• Gisler, A. (2021) „Allergies in Urban Areas on the Rise: Õhusaaste ja õietolmu koosmõju. J. Rahvatervis 0, 42 https://doi.org/10.3389/IJPH.2021.1604022

• Megariit, A. G. jt (2014) Kliima ja õhukvaliteedi sidumine Euroopas: Meteoroloogia mõju PM2,5-osakeste kontsentratsioonile. Atmos. Chem. Füüsikalised isikud. 14, 10283–10298. https://doi.org/10.5194/ACP-14-10283-2014.

• Orru, H. jt. (2019) „Ozone and heat-related mortality in Europe in 2050 significant affected by changes in climate, population and greenhouse gas emissions“ (Osoon ja soojusega seotud suremus Euroopas 2050. aastal, mida mõjutavad märkimisväärselt muutused kliimas, elanikkonnas ja kasvuhoonegaaside heites). Environ. Res. Lett. 14, 074013. https://doi.org/10.1088/1748-9326/AB1CD9

• Paoletti, E. jt. (2014) Osoonitasemed Euroopa ja USA linnades suurenevad rohkem kui maapiirkondades, samal ajal kui tippväärtused vähenevad. Environ. Saaste. 192, 295–299. https://doi.org/10.1016/J.ENVPOL.2014.04.040.

• Park, S. ja teised. (2020) Tahkete peenosakeste ja enneaegse suremuse tõenäoline suurenemine tulevaste kliimamuutuste tingimustes. Lennuk Qual. Atmos. Terveks ravitud. 2020 132 13, 143–151. https://doi.org/10.1007/S11869-019-00785-7.

• WHO (2016) „Ambient air pollution: üldine hinnang kokkupuutele ja haiguskoormusele.

• WHO (2021), WHO ülemaailmsed õhukvaliteedi suunised. Tahked osakesed (PM2,5 ja PM10), osoon, lämmastikdioksiid, vääveldioksiid ja süsinikmonooksiid.