eea flag

Kliimamuutustest tingitud laste ja noorte kokkupuute, haavatavuse ja sellest tulenevate terviseriskide põhiaspektid

Terviseküsimused

Lapsed ja noorukid on kliimamuutuste tervisemõjude suhtes eriti haavatavad, sest nende keha ja immuunsüsteem alles arenevad (Anderko jt, 2020). Näiteks äärmuslik kuumus võib avaldada noortele tõsisemat mõju, sest nende kehad ei reguleeri temperatuuri nii tõhusalt kui täiskasvanute kehad (Vanos et al., 2017). Seetõttu on neil kuumalainete ajal suurem dehüdratsiooni, soojuse ammendumise ja kuumarabanduse oht. Lisaks halvendavad halvasti ventileeritud ja ülerahvastatud klassiruumid tingimusi, milles noored peavad keskenduma ja esinema (Salthammer et al., 2016). Juba raseduse ajal võib stressil olla negatiivne mõju imiku tervisele ja arengule ning see võib põhjustada enneaegset sünnitust, väikest sünnikaalu ning kognitiivse, käitumusliku ja motoorse arengu häireid (King et al., 2012).

Lastel on kiirem hingamissagedus kui täiskasvanutel, mis tähendab, et nad hingavad sisse rohkem saasteaineid võrreldes nende kehakaaluga. Kombineeritud õhusaaste ja kõrged temperatuurid suurendavad olemasolevate hingamisteede haiguste, astma ja atoopilise ekseemi tekkimise või süvenemise ohtu (Pinkerton ja Joad, 2000; Huss-Marp et al., 2006). Lapsed veedavad rohkem aega ka õues, suurendades kokkupuudet keskkonnaohtudega, nagu UV-kiirgus ja saastunud õhk, vesi, pinnas või haigusvektorid. Lisaks suurendavad nende loomulik uudishimu ja käitumine, sealhulgas kohapeal mängimine ja esemete suhu panemine, nende kokkupuudet saasteainetega. Looduskatastroofide, näiteks üleujutuste või metsa- ja maastikupõlengute ajal kannatavad lapsed tõenäolisemalt vigastuste, toitumisalaste puudujääkide, toiduga kindlustamatuse ning toidu ja vee kaudu levivate haiguste all.

Kliimamuutused võivad mõjutada ka laste vaimset tervist, kuna nad võivad kogeda hirmu ja stressi, mis tuleneb äärmuslike sündmuste tunnistajaks olemisest, tuleviku pärast muretsemisest, koolide sulgemisest või ümberasumise ja elatusvahendite muutumisest. Hirm tulevaste katastroofide ees ja looduslike elupaikade nähtav hävitamine aitavad kaasa sellele, mida sageli nimetatakse ökoärevuseks, mõjutades laste vaimset tervist ja akadeemilisi tulemusi (Léger-Goodes et al., 2022). Lisaks tähendab laste sõltuvus täiskasvanutest hoolduse ja otsuste tegemisel seda, et nad on kliimaga seotud sündmuste ajal vähem võimelised end kaitsma (Sanson et al., 2022). Pärast katastroofe kalduvad noored sarnaselt täiskasvanutega rohkem käituma viisil, mis võib nende tervist negatiivselt mõjutada, näiteks akadeemiline ükskõiksus ja düsfunktsioon, ebatervislikud toitumisharjumused ning noorukite puhul ainete kuritarvitamine ja suitsetamine (Manning ja Clayton, 2018; Hoey jt, 2020).

Täheldatud mõju

Viimastel aastakümnetel on lapsed ja noorukid kogu Euroopas üha enam kannatanud kliimamuutustega otseselt seotud tervisemõjude all. Soojuslainete kasvav intensiivsus ja sagedus on noorema põlvkonna seas kaasa aidanud dehüdratsioonile, kuumarabandusele ja hingamishäirete ägenemisele; iga teine laps Euroopas puutub aastas kokku vähemalt 4–5 kuumalainega (UNICEF, 2023). Peaaegu pooled kõigist Euroopa linnade koolidest asuvad piirkondades, mis on altid linnade soojussaarte mõjule, kusjuures temperatuur on vähemalt 2 °C soojem kui piirkondlik keskmine (Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus, 2022). Kogu Euroopas suurenesid kuumalainete ajal erakorralise haiglaravi vajadus ning südame-veresoonkonna, hingamisteede ja neeruhaiguste, samuti palaviku ja kuumarabanduse esinemissagedus lastel (Xu et al., 2014). 2018. aastal suri Ühendkuningriigis kuumarabandusse kokku 52 last (Forsyth & Solan, 2022).

Suurenenud üleujutused seavad lapsed ka suuremasse inimohvrite, vee kaudu levivate haiguste ja vaimsele tervisele avalduva mõju ohtu (EEA, 2024). Euroopas asub ligikaudu iga kümnes kool võimalikes üleujutusohtlikes piirkondades (Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus, 2022). Lisaks on kuivadel lammidel mängivad lapsed põhjustanud selliste parasiitide nagu Cryptosporidium infektsioone (Gertler et al., 2015). Lisaks on halb õhukvaliteet, mis on osaliselt tingitud metsa- ja maastikupõlengute ning kuumalainete sagenemisest, halvendanud Euroopa laste hingamistingimusi, näiteks astmat. Aastatel 2010–2019 suri Euroopas õhusaastega seotud põhjustel hinnanguliselt 5839 imikut (alla ühe aasta) (UNICEF, 2024) ning ligikaudu kolmandik Euroopa laste astmajuhtudest on tingitud õhusaastest (Nieuwenhuijsen et al., 2023). Soojemast temperatuurist tingitud õietolmu kasv on toonud kaasa ka allergiaga seotud terviseprobleemide sagenemise, mis mõjutab veelgi laste tervist ja heaolu (Beck jt, 2013). Kliimamuutused on mõjutanud ka nakkushaiguste levikut Euroopas. Paljudes Euroopa riikides on puukide, sääskede ja muude vektorite laiendatud ja nihkunud elupaigad ning pikenenud aktiivsushooaeg, mis on suuresti tingitud soojemast kliimast, toonud kaasa märkimisväärse tõusu Lyme’i tõve (Shafquat et al., 2023), puukidega leviva entsefaliidi ning sääskedega levivate haiguste, nagu dengue’i ja Lääne-Niiluse palaviku korral isegi piirkondades, mida varem peeti madala riskiga piirkondadeks (Semenza ja Suk, 2018). Kuna lastel on vähem arenenud immuunsüsteem, on mõnede haiguste puhul ka suurem risk raskemate või isegi surmaga lõppevate haiguste tekkeks.

Sademete hulga muutumine ja sagedasemad äärmuslikud ilmastikunähtused on põhjustanud mõnedes Euroopa piirkondades põllukultuuride riknemist ja vähendanud põllumajanduse tootlikkust. Kuigi Euroopa-sisene kaubandus hoiab ära kohalikul tasandil terava toidupuuduse, toob toidu kättesaadavuse vähenemine kaasa kõrgemad toiduhinnad ning väiksema juurdepääsu tervislikule ja täisväärtuslikule toidule, eelkõige väiksema sissetulekuga perede jaoks (EEA, 2024). See mõjutab laste toitumist ja seega ka nende kognitiivset arengut, õppimis- ja sooritusvõimet koolis ning üldist tervist.

Kliimamuutused avaldavad Euroopa noortele psühholoogilist mõju, kuna on teateid kliimaga seotud katastroofidega seotud suurenenud ärevusest, depressioonist ja stressiga seotud häiretest. Kolme Euroopa riigi noorte seas korraldatud uuringus teatas üle 50 % noortest, et nad on kurvad, murelikud, vihased, jõuetud ja süüdi, ning üle 30 % ütles, et need tunded kliimamuutuste suhtes mõjutavad negatiivselt nende igapäevaelu ja tegutsemisvõimet (Hickman et al., 2021).

Prognoositav mõju

Kuna kliima muutub jätkuvalt, prognoositakse, et laste ja noorukite terviseriskid suurenevad jätkuvalt. Noorte elanikkonna vigastused, surmajuhtumid ja vaimse tervise probleemid, mis on seotud äärmuslike ilmastikunähtustega, nagu kuumalained, tormid ja üleujutused, eeldatavasti suurenevad koos nende sündmuste prognoositud intensiivistumise ja sageduse suurenemisega (nt Amengual et al., 2014). 2020. aastal Euroopas sündinud lapsed kogevad umbes neli korda rohkem äärmuslikke sündmusi, eelkõige kuumalaineid, kui 1960. aastal sündinud lapsed (Thiery jt, 2021). Aastaks 2050 puutuvad kõik Euroopa lapsed kokku 4–5 kuumalainega aastas ja sellega seotud terviseriskidega (UNICEF, 2023). Tulevikus süvendavad hingamisteede haigusi pikemad ja intensiivsemad õietolmuhooajad (Rasmussen et al., 2017). Pidevate kliimamuutuste korral eeldatakse, et rohkem lapsi puutub kokku vektoritega levivate haigustega, mis olid nende piirkondades varem haruldased, sest sääsed, puugid ja liivakärbsed õitsevad laiematel ja põhjapoolsematel aladel (Semenza ja Suk, 2018). Lisaks suurendavad muutunud ilmastikuolud vee ja toiduga levivate haiguste ning alatoitumise ohtu, mis on tingitud vee kvaliteedile ja toidutootmisele avalduvast mõjust (nt Semenza jt, 2017; Euroopa Keskkonnaamet, 2024). Noortel on suurem risk ärevuse, depressiooni ja traumajärgsete stressihäirete tekkeks, mis on eeldatavasti meeleheitel kliimamuutuste mõju tõttu, nagu ümberasumine, kogukondade hävitamine, lähedaste kaotus, hariduse katkemine ja sotsiaalne ebastabiilsus (Clayton et al., 2023).

Policy vastused

Laste kliimaga seotud terviseriskide vähendamine nõuab kiireloomulisi ja lastele suunatud meetmeid tervishoiu- ja tugisüsteemide kohandamiseks, et kaitsta ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid. 2022. aastal võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu soovituse rohepööret ja kestlikku arengut toetava õppe kohta. Mitme ELi rahastatud projektiga (nt OASISe programm või projekt myBUILDINGisGREEN) on toetatud selliste looduspõhiste lahenduste rakendamist, mille eesmärk on muuta laste külastatavad ruumid, näiteks koolid või mänguväljakud, jahedateks saarteks, et võidelda kuumamõjudega. Muude projektide (nt SINPHONIE)tulemusena on antud soovitusi laste heaolu kohta ja rakendatud tehnoloogilisi lahendusi õhusaaste mõju vähendamiseks koolides. Teadlikkuse suurendamisel on katastroofiohu vähendamisel keskne roll. Selliste projektide nagu WATERCARE või Hull Children’s Flood eesmärk on suurendada laste ja noorte teadlikkust üleujutustest ja veekvaliteedi riskidest peamiselt õppemoodulite, praktiliste laborite või veebiplatvormide kaudu. Konkreetsed vahendid laste teadlikkuse suurendamiseks on näiteks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) töövahend vektorlevivate haiguste kohta ning Madalmaade tervishoiuasutuste hariv mängpuukide ja Lyme’i tõve kohta. Vaktsineerimine on väga tõhus kaitse puukentsefaliidi (TBE) vastu. TBE-vaktsiini soovitused, sealhulgas lastele, on Euroopa riikides siiski väga erinevad. Austria ja Šveits on ainsad riigid, kus on riiklikud universaalsed vaktsineerimisprogrammid, samas kui teised Euroopa riigid tuginevad oma soovitustes sellistele teguritele nagu riskipiirkonnad või kokkupuude töökeskkonnas (Steffen, 2019; Erber ja Schmitt, 2018).

Fmuu teave

Viited

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.