Üleujutus

Üleujutustega seotud surmajuhtumid (1980–2023)

Allikas: CATDAT poolt RiskLayer GmBH. Andmekogum on koostatud ja kättesaadavaks tehtud Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni vahelise teenustaseme kokkuleppe alusel, mis käsitleb GEOSSi andmete jagamise ja haldamise põhimõtete süvalaiendamist Euroopa keskkonna toetamiseks. Metaandmetega saab tutvuda siin.

Terviseküsimused

Üleujutus võib mõjutada nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Üleujutuste ajal on otsesed füüsilised tervisemõjud uppumine, vigastused, mis on põhjustatud kokkupuutest üleujutusvee objektidega, hüpotermia ja elektrikahjustused. RiskLayer GmMH CATDATi andmete kohaselt hukkus aastatel 1980–2023 seoses üleujutustega EMP-32 riigis 5688 inimest.

Üleujutustest tingitud reovee ülevool suurendab nakkushaiguste ohtu, eriti lastel (EEA, 2020). Üleujutused suurendavad viirusinfektsioonide, nagu noroviirus, A-hepatiit ja rotaviirus, riski; parasiitide Cryptosporidium spp. ja Giardia põhjustatud nakkused (vähemal määral); ning Campylobacter spp.,patogeense E.coli, Salmonella enterica ja vähemal määral Shigella spp. põhjustatud bakteriaalsed nakkused. (ECDC, 2021).

Üleujutuste järel (nt keldrites, aedades, parkides, põllumajanduspõldudel) jääv vesi võib luua sobivad kohad sääskede paljunemiseks, suurendades sääskedega levivate haiguste ohtu. Lisaks võib suureneda südameinfarkti, hingamisteede probleemide ja kehvade rasedustulemuste risk (ECDC, 2021; Paterson jt, 2018).

Üleujutuste kaudne mõju nii üleujutuse ajal kui ka pärast seda hõlmab arstiabi katkemisest tingitud terviseprobleeme; puhastamise ja rekonstrueerimisega seotud füüsiline töökoormus; arstiabi, elektri või ohutu vee puudus; ning toidu, elektri ja kanalisatsiooni tarneahelatega seotud probleemid (Paterson et al., 2018). Üleujutused võivad põhjustada varalist kahju, mis võib põhjustada ümberasustamist ja ülerahvastatust. Üleujutustest mõjutatud elamutes elamine võib põhjustada kopsu- ja süsteemseid seeninfektsioone (nt õhus ja tolmus leviv Aspergillus)ja mükotoksiinidega kokkupuudet.

Üleujutused võivad põhjustada ka töökohtade kaotust, juurdepääsu puudumist lapsehoiu- ja kooliteenustele ning koduvägivalla suurenemist (Mason jt, 2021). Kuni 75% üleujutustest mõjutatud inimestest kannatab vaimse tervise probleemide all: trauma, lühiajaline vaimne stress kuni posttraumaatilise stressihäireni (PTSD), ärevus, unetus, psühhoos ja depressioon (Munro jt, 2017; WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2013).

Üleujutuste kahjuliku mõju suhtes eriti haavatavad elanikkonnarühmad on eakad, lapsed, krooniliste haiguste või füüsilise puudega inimesed ja rasedad (WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2017). Ajutistesse varjupaikadesse majutatud inimestel on suurem kalduvus terviseprobleemidele, kuna nakkushaiguste patogeenidega kokkupuutumise tõenäosus ühiskondlikes majutuskohtades on suurem ja nende regulaarne tervishoiuteenuste osutamine katkeb. Kiirabi- ja kiirabitöötajatel on suurem vee kaudu levivate haiguste oht, kuna nad puutuvad kokku saastunud üleujutusvee, prahi ja mudaga (ECDC, 2021).

Täheldatud mõju

Teadusuuringute Ühiskeskuse andmetel puutub Euroopas (EL 27 + Ühendkuningriik) igal aastal kokku 172 000 inimest jõgede üleujutustega (Dottori et al., 2020) ja 100 000 inimest rannikualade üleujutustega (Vousdoukas et al., 2020). Kümnendik Euroopa linnaelanikkonnast elab praegu piirkondades, kus võib esineda üleujutusoht (EEA, 2020). Rohkem kui kolmandik Euroopa elanikkonnast elab rannikualadel (EEA, 2021c).

Aastatel 1980–2022 põhjustasid üleujutused EMP liikmesriikides 5582 surmajuhtumit. Paprotny jt sõnul. (2018), üleujutuste suundumused aastatel 1870–2016 näitavad igal aastal üleujutatud ala ja mõjutatud inimeste arvu pidevat kasvu. Surmajuhtumite arv on selle aja jooksul siiski vähenenud, mis viitab hädaabi- ja tervishoiusüsteemide suuremale valmisolekule. Sellest hoolimata oli 2021. aasta suvine üleujutus Kesk- ja Lääne-Euroopas, kus registreeriti vähemalt 212 surmajuhtumit, viimase 50 aasta kõige surmavam ilmastikuga seotud üleujutus Euroopas (ECDC, 2021).

Prognoositav mõju

Kliimamuutuste tõttu suureneb üleujutuste oht tõenäoliselt paljudes Euroopa piirkondades. Nii suure kui ka keskmise heite stsenaariumide prognoosid näitavad suurt usaldust äärmuslike sademete suurenemise vastu Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa piirkondades ning Alpi piirkonnas, samas kui Lõuna-Euroopa prognoosid on vastuolulisemad (IPCC, 2021; Euroopa Keskkonnaamet, 2021b).

Muutuva kliima tingimustes prognoositakse, et sajandi lõpus puutub Euroopas iga-aastaste jõgede üleujutustega kokku 252 000 inimest, kui globaalse soojenemise stsenaarium jääb 1,5 °C piiresse; 338 000 2 °C stsenaariumi korral; ja 484 000 – rohkem kui kolm korda rohkem kui praegu – 3 °C stsenaariumi korral. Kohanemismeetmetega võib aga kokkupuudet elanikkonnaga piirata 100 000 inimeseni või alla selle kõigi globaalse soojenemise stsenaariumide korral (Dottori et al., 2020).

Euroopa merede suhteline veetase tõuseb kogu käesoleva sajandi jooksul kõigi heitestsenaariumide korral, põhjustades suuremal osal Euroopa rannikualadest sagenevaid rannikualade üleujutusi (EEA, 2021c). Prognooside kohaselt puutub 2100. aastaks suurte heitkoguste stsenaariumi korral rannikualade üleujutustega kokku kuni 2,2 miljonit inimest ja mõõduka leevendusstsenaariumi korral 1,4 miljonit inimest, kui täiendavaid kohanemismeetmeid ei võeta. Kohanemismeetmetega vähenevad need arvud eeldatavasti vastavalt 0,8 miljonile ja 0,6 miljonile (Vousdoukas et al., 2020).

Euroopa vananev elanikkond, kes põeb kroonilisi haigusi ja on sotsiaalselt isoleeritud, on üleujutustega seotud füüsilise ja vaimse tervise probleemide suhtes üha haavatavam. Suurenev linnastumine, mis hõlmab lammide jätkuvat arendamist ja suuremat pinnase katmist linnades, suurendab tõenäoliselt ka eurooplaste kokkupuudet üleujutustega.

Policy vastused

Meetmed elanikkonna tervise kaitsmiseks üleujutuste eest võib jagada ennetuse, valmisoleku, reageerimise ja taastumisega seotud meetmeteks (WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2017). Pikaajaline ennetamine hõlmab muu hulgas üleujutusriskiga alade kindlakstegemist, üleujutustundlikku linnaplaneerimist, keskendudes linnaruumi haljastamisele ja pindade läbilaskvusele. Muud üleujutuste ennetamise meetmed hõlmavad inimtegevuse ümberpaigutamist lammidest eemale; kanalisatsioonisüsteemide uuendamine; ning üleujutuste eest kaitsva taristu, näiteks tammide või tammide kasutamine (EEA, 2020). Valmisoleku- ja reageerimismeetmed on näiteks vastupidavad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid; üleujutuskindlad hooned; evakuatsioonikeskuste olemasolu; üleujutusteks valmisoleku kava olemasolu. See hõlmab tervishoiuasutuste hädaolukorra lahendamise plaane, mis võimaldavad neil jätkata töökorraldust, patsiendihooldust, tarnehaldust, vett ja kanalisatsiooni (WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2017).

Euroopa tasandil võib üleujutuste mõju vähendada selliste varajase hoiatamise süsteemide tõhus kasutamine nagu Euroopa üleujutuste häiresüsteem (EFAS), mis on Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenuse (CEMS) osa. ELi programm RescEU pakub riikidele katastroofide (nt kriitilised üleujutused) korral koostööd, kaitstes kodanikke ja hallates riske.

Taastusmeetmed hõlmavad vaimse tervise järelravi, haavatavatele inimestele suunatud meetmeid, elektriohtude vältimist taastumise ja puhastamise ajal ning epidemioloogilist/hügieenilist/sanitaarjärelevalvet.

Viited

• Dottori jt (2020) „Adapting to increasing river flood risk in the EU under climate change“ (Kohanemine suureneva jõgede üleujutusriskiga ELis kliimamuutuste tingimustes). Teadusuuringute Ühiskeskuse tehniline aruanne.

• ECDC (2021), „Extreme rainfall and catastrophic floods in Western Europe“ (Äärmuslikud vihmasajud ja katastroofilised üleujutused Lääne-Euroopas), 29. juuli 2021.

• EEA (2016) Üleujutused ja tervis

• Euroopa Keskkonnaamet (2020), Urban adaptation in Europe: kuidas linnad reageerivad kliimamuutustele.

• EEA (2021a) Kliimaga seotud äärmuslikest ilmastikunähtustest tulenev majanduslik kahju Euroopas

• EEA (2021b) Märg ja kuiv – tugevad sademed ja jõgede üleujutused. „Europe’s changing climate hazards – an index-based, interactive EEA report“ (Euroopa muutuvad kliimaohud – indeksipõhine interaktiivne Euroopa Keskkonnaameti aruanne).

• Euroopa Keskkonnaamet (2021c) Coastal. „Europe’s changing climate hazards – an index-based, interactive EEA report“ (Euroopa muutuvad kliimaohud – indeksipõhine interaktiivne Euroopa Keskkonnaameti aruanne).

• Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (2021), „Climate Change 2021: Füüsikaline teaduslik alus. I töörühma panus valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kuuendasse hindamisaruandesse

• Mason, K. jt. (2021), „Social Vulnerability Indicators for Flooding in Aotearoa New Zealand“ (Üleujutuste sotsiaalse haavatavuse näitajad Aotearoas Uus-Meremaal). Rahvusvaheliselt tunnustatud J. Environ. Rahvatervis 18. https://doi.org/10.3390/IJERPH18083952

• Munro, A. jt. Evakueerimise ja sundrände mõju üleujutuste ja vaimse tervise tagajärgede vahelisele seosele: Ühendkuningriigi uuringuandmete läbilõikeanalüüs. Lancet. planeet. Terveks ravitud. 1, e134–e141. https://doi.org/10.1016/S2542-5196(17)30047-5.

• Paprotny, D. jt. (2018) „Trends in flood losses in Europe over the last 150 years“ (Üleujutuskahjude suundumused Euroopas viimase 150 aasta jooksul). Nat. Kommunikatsioon. 2018 91 9, 1–12. https://doi.org/10.1038/s41467-018-04253-1

• Paterson, D.L. jt (2018) Üleujutuskatastroofide terviseriskid. Clin. nakatada. Dis. 67, 1450–1454. https://doi.org/10.1093/CID/CIY227.

• Vousdoukas, M.I. jt. (2020) „Adapting to increasing coastal flood risk in the EU under climate change“ (Kliimamuutustega kohanemine seoses suureneva üleujutusriskiga rannikualadel ELis). Teadusuuringute Ühiskeskuse tehniline aruanne.

• WHO Euroopa piirkondlik büroo (2017), „Flooding: terviseriskide ohjamine WHO Euroopa piirkonnas.

• WHO Euroopa piirkondlik büroo (2013) „Floods in the WHO European Region: tervisemõjud ja nende ennetamine.