Soojus

Üle 65-aastaste elanike ülemaailme kuumaga seotud suremus.
_{Allikas: Watts jt, 2020}

Terviseküsimused

Prognoositud keskmise temperatuuri ning kuumalainete sageduse, intensiivsuse ja kestuse tõus avaldab tõenäoliselt tõsist mõju rahvatervisele WHO Euroopa piirkonnas, eelkõige eakate inimeste seas ja linnades linnade soojussaare efekti tõttu. Üle maailma on üle 65-aastaste inimeste kuumaga seotud suremus viimase 20 aasta jooksul peaaegu kahekordistunud ja jõudis 2018. aastal ligikaudu 300 000 surmajuhtumini. Surmade arv WHO Euroopa piirkonnas on samal perioodil suurenenud rohkem kui 30 % (Watts et al., 2020).

Vanus, olemasolevad terviseprobleemid ja sotsiaalne puudus on peamised tegurid, mille tõttu inimesed kogevad tõenäoliselt rohkem kuumuse ja äärmuslike temperatuuridega seotud tervisehäireid (WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2018). Teised suuremas ohus olevad haavatavad rühmad on krooniliste haigustega inimesed (nt kardiorespiratoorsed haigused, endokriinsüsteemi häired, vaimse tervise häired, ainevahetushäired ja neeruhäired), rasedad, väikelapsed, välitöötajad, sotsiaalselt ja majanduslikult ebasoodsas olukorras olevates linnades elavad inimesed, rändajad ja reisijad. Lisaks kliimamuutustele mõjutavad rahvastiku vananemine ja linnastumine tugevalt temperatuuri ja tervise vahelist seost WHO Euroopa piirkonnas (WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2021).

Täheldatud mõju

Äärmusliku kuumusega kokkupuutumise potentsiaal on viimastel aastakümnetel suurenenud (EEA, 2017). Kuumusega kokkupuutel võib olla otsene mõju, nagu kuumastress või dehüdratsioon, või kaudne mõju, nagu südame-veresoonkonna ja hingamisteede haiguste süvenemine, neeruhaigused või elektrolüütide häired. Soojuse otsene mõju ilmneb enamasti samal päeval ja sellele järgneval kolmel päeval (WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2018). Ülemaailmselt puutusid haavatavad elanikkonnarühmad 2019. aastal täiendavalt kokku 475 miljoni kuumalainete juhtumiga, mis omakorda kajastus liigses haigestumuses ja suremuses (Watts jt, 2020). 2018. aastal oli soojusega seotud suremuse rahaline maksumus WHO Euroopa piirkonnas võrdne 11 miljoni eurooplase keskmise sissetulekuga (Watts et al., 2020). Linnaspetsiifilised uuringud näitasid soojusega seotud suremuse vähenemist Vahemere piirkonna linnades, kuid mitte piirkonna põhjaosa linnades (WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2021).

Prognoositav mõju

Prognoosid Euroopa kohta näitavad, et kõrge kuumastressi tasemega päevade arv suureneb kõikjal piirkonnas (EEA, 2017), samas kui soojusega seotud mõju võib kliimamuutuste, linnastumise ja vananemise koosmõju tõttu oluliselt suureneda. Viimase kümne aasta jooksul on mitmes teadusuuringus esitatud prognoosid kuumusest tuleneva tervisemõju kohta WHO Euroopa piirkonnas kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Sellest tulenevalt on kuumalainete tõenäosus 31 Euroopa pealinnas suurenenud, samas kui kõik Euroopa suurlinnapiirkonnad on lähikümnenditel äärmusliku kuumuse suhtes haavatavamad (WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2021). Soojuse mõju ulatus inimeste tervisele sõltub nii tulevastest kasvuhoonegaaside heitkogustest kui ka kogu maailmas kasutusele võetud ennetusmeetmete ulatusest. Sajandi lõpuks võib Euroopa Liit suure soojenemise stsenaariumi korral kogeda rohkem kui 100 000 täiendavat surmajuhtumit aastas. Surmajuhtumite arv oleks palju väiksem, kui ülemaailmne temperatuuritõus piirduks 2 °C-ga. Seega võib soojenemise piiramine alla 2 °C hoida ära soojusega seotud suremuse ja haigestumuse (EASAC, 2019). Ilma kõrge kohanemistasemeta suurendavad kliimamuutused märkimisväärselt kuumusest tingitud haiguskoormust.

Policy vastused

Soojuse ennetamine nõuab eri tasandite meetmete kogumit, sealhulgas meteoroloogilisi varajase hoiatamise süsteeme, õigeaegset avalikku ja meditsiinilist nõustamist, elamumajanduse ja linnaplaneerimise parandamist ning tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide tegutsemisvalmiduse tagamist. Need meetmed saab integreerida süstemaatilisse rahvatervisealasesse reageerimisse – soojuse ja tervise tegevuskavasse (HHAP). Riigid on HHAPide ettevalmistamise, väljatöötamise ja rakendamise eri etappides. WHO Euroopa piirkondlik büroo korraldas 2019. aastal uuringu, milles vaadeldi HHAPide juhtimist ja institutsioonilist korraldust. Uuringus osalenud 35 riigist 16 märkisid riikliku HHAP olemasolu ning veel mitu riiki on kehtestanud HHAPid riigi tasandist madalamal või linna tasandil (WHO Euroopa piirkondlik büroo, 2021).

Vaatluskeskuse lehel riiklike soojustervise tegevuskavade ja hoiatussüsteemide kohta antakse ülevaade riiklikest (ja mõnedest piirkondlikest) soojustervise tegevuskavadest ja hoiatussüsteemidest. Täiendavaid vahendeid elanikkonna kaitsmiseks äärmuslikust kuumusest tulenevate välditavate terviseriskide eest meie muutuvas kliimas pakub ülemaailmne terviseteabe võrgustik, mida koordineerib WHO/WMO kliima ja tervise ühisbüroo.

Fmuu teave

Euroopa Keskkonnaameti ülevaade „The impacts of heat on health: järelevalve ja valmisolek Euroopas
Tehniline taustaruanne Soojussuremuse ja haigestumuse jälgimine Euroopa riikides
WHO Euroopa piirkondlik büroo
Organisatsioon Global Heat Health Information Network
Näitaja „Eakate inimeste kokkupuude kuumalainetega“
Indikaator Nähtav temperatuur Heatwave Days ja Climatological Heatwave Days
Kõrge UTCI päevade näitaja
Soojusega seotud suremuse näitaja Euroopas
Näitaja „Tööjõu pakkumine ja temperatuur Euroopas“
Näitaja: elanikkonna haavatavus äärmusliku kuumuse suhtes Euroopas
Indikaatorid Thermal Comfort - Keskmine kiirgustemperatuur, Universal Thermal Climate Index
Ressursside kataloogi kirjed
Temaatiline lehekülg „Riiklikud kuumatervise hoiatussüsteemid ja tegevuskavad“

Viited

EASAC (Euroopa akadeemiate teadusnõukoda) (2019). Kliimameetmete hädavajalikkus inimeste tervise kaitsmiseks Euroopas. võimalused kliimamuutustega kohanemiseks, et vähendada nende mõju, ja kliimamuutuste leevendamiseks, et kasutada ära CO2-heite vähendamisest saadavat kasu. Halle: Euroopa Akadeemiate Teadusnõukoda (EASAC Policy Report 38).
EEA (Euroopa Keskkonnaamet) (2017). Näitajate hindamine: Äärmuslikud temperatuurid ja tervis [veebisait]. Kopenhaagen: Euroopa Keskkonnaamet.
Watts N, Amann M, Arnell N, Ayeb-Karlsson S, Beagley J, Belesova K et al. (2020). The Lancet Countdowni 2020. aasta aruanne tervise ja kliimamuutuste kohta: reageerimine lähenevatele kriisidele. Lancet. 397(10269): 129–170; doi:10.1016/S0140-6736(20)32290-X.
WHO Euroopa piirkondlik büroo (2018). Rahvatervise ja kliimamuutustega kohanemise poliitika Euroopa Liidus. Kopenhaagen: WHO Euroopa piirkondlik büroo.
WHO Euroopa piirkondlik büroo (2021). Soojus ja tervis WHO Euroopa piirkonnas: ajakohastatud tõendid tõhusa ennetamise kohta. Kopenhaagen: WHO Euroopa piirkondlik büroo.