eea flag

Maalihete otsene ja kaudne tervisemõju

Terviseküsimused

Maalihked viitavad mitmesugustele ohtudele, millega kaasneb maapinna liikumine, sealhulgas mudavool, kivimite liuglemine või kaljuvarisemine. Need esinevad sageli koos muude ohtudega, nagu üleujutused, ja on kõige levinumad mägipiirkondades. Maalihked võivad põhjustada mitmesuguseid otseseid tervisemõjusid, sealhulgas surmajuhtumeid, vigastusi (nt luumurrud, sisemised vigastused, peatrauma) ja tõsist vaimset stressi, kui täheldatakse hävimist ja surma (nt psühholoogiline stress, ärevus, depressioon, traumajärgne stressihäire (PTSD)) (Kennedy jt, 2015). Mõju raskusaste on vähemalt osaliselt tingitud maalihke kiirusest, mis üllatab inimesi ja jätab vähe aega hoiatamiseks ja hädaolukorra protseduuride aktiveerimiseks (Petrucci, 2022).

Maalihked avaldavad ka kaudset mõju inimeste tervisele. Taristu, tervishoiuasutuste ja transpordivõrkude häired võivad takistada hädaolukordadele reageerimise jõupingutusi, vähendada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja lükata edasi ravi, mis süvendab terviseprobleeme (Kennedy jt, 2015). Lisaks võivad häiritud taristu, sealhulgas kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteemid, ning ökoloogiline mõju vähendada vee kvaliteeti ja põhjustada nakkusi, kui inimesed puutuvad kokku saastunud vee, maa või toiduga. Sotsiaal-majanduslikud tagajärjed, nagu ümberasumine pärast maalihet ning töö, vara ja elatusvahendite kaotus, võivad lisaks põhjustada pikaajalist mõju vaimsele tervisele (Kennedy jt, 2015). Terviseriskidele, sealhulgas haigustele, vigastustele ja surmadele, on eriti vastuvõtlikud maalihetega seotud puhastustöödes osalevad taastamistöötajad ja vabatahtlikud.

Täheldatud mõju

Aastatel 1995–2014 registreeriti Euroopa piirkonna 27 riigis[1] 476 surmaga lõppenud maalihkes 1370 surmajuhtumit ja 784 vigastust (Haque et al., 2016). Kui maalihke põhjus kindlaks tehti, oli see kõige sagedamini tingitud äärmuslikest ilmastikunähtustest, nagu tugevad vihmasajud ja üleujutused. Mõnel muul juhul põhjustasid maalihkeid kaevandamine, tööstustegevus või maavärinad (Haque et al., 2016). Üldiselt mõjutavad maalihked kõige rohkem mägipiirkondades, näiteks Alpides või Türgi mägipiirkondades elavaid inimesi, kuid maalihete tõenäosust mõjutavad ka muud tegurid, nagu mulla omadused, maakate ja veevool. Aastatel 1995–2014 suurenes maalihete arv, mis oli kõige märgatavam aastatel 2008–2014. Mõnes riigis, näiteks Itaalias ja Türgis, kus registreeriti 43 % kõigist surmavatest maalihetest, täheldati perioodi 1995–2014 teisel poolel ja eelkõige viimase viie aasta jooksul palju rohkem maalihkeid, mille põhjustasid peamiselt sellised loodusnähtused nagu tugevad vihmasajud ja üleujutused (Haque et al., 2016). On olemas väga piiratud kvantitatiivne teave maalihete tervisemõju kohta lisaks surmajuhtumitele või vigastustele ning peaaegu puuduvad andmed maalihete psühhosotsiaalse ja vaimse tervise mõju kohta Euroopas (Kennedy jt, 2015).

Prognoositav mõju

Eeldatakse, et kliimamuutuste tõttu suureneb maalihete sagedus ja ulatus jätkuvalt, eelkõige Alpide piirkondades, ning seda peamiselt äärmuslike sademete sagenemise tõttu (Haque et al., 2016; Auflič et al., 2023). Sellegipoolest hägustab paljude erinevate mehhanismide ja keskkonnategurite keerukus ühtset arusaama kliimamuutuste tulevasest mõjust maalihetele ja nende tervisemõjust Euroopas (Olsson et al., 2019). Näiteks põhjustavad sagedased tugevad vihmasajud ja üleujutused tõenäoliselt rohkem maalihkeid. Kõrgetes mäeahelikes võib soojenemine põhjustada ka igikeltsa sulamist ja sellega seotud maalihkeid. Teisest küljest eeldatakse, et madalamatel mäeahelikel, kus soojenemine vähendab külmumis-sulatamistsüklite arvu ja seega kaljusid soodustavaid ilmastikutingimusi, vähenevad kaljudega seotud maalihked (Nissen et al., 2023). Lisaks ei tooks maalihete arvu suurenemine tingimata kaasa tervisemõju proportsionaalset suurenemist. Sellest tulenev tervisemõju sõltub ka maalihke ulatusest ja ohustatud inimeste arvust (Franceschini et al., 2022), mis on tingitud muutustest maakattes, rahvastikutiheduses ja rahvastiku jaotuses (Casagli et al., 2017). ELi rahastatud projekti SAFELAND raames, mis käsitleb maalihete ohtu Euroopas, prognoositi näiteks, et ohustatud elanikkond kasvab 2090. aastaks 2010. aastaga võrreldes 15 % (hoolimata elanikkonna üldisest vähenemisest), samal ajal kui maalihked mõjutavad veel ainult 1,5 % alast (peamiselt muutuvate sademete tõttu) (Jaedicke et al., 2011).

Policy vastused

Seire enne maalihke toimumist, sealhulgas riskitsoonide tuvastamine, seire ja varajase hoiatamise süsteemid, võivad ära hoida inimohvreid, varasid ja elatusvahendeid. Euroopa maalihete tundlikkuse kaardil (ELSUSv2)on kogu Euroopas kindlaks tehtud maalihete ohutsoonid. ELi rahastatud GIMSi projekti raames töötati välja täiustatud ja odav süsteem maalihete ja vajumise jälgimiseks, mis võimaldab tuvastada, millal mäenõlvad on ette nähtud libisemiseks, ning anda varakult märku kiirest ja katastroofilisest liikumisest. Norras ja Itaalias on riiklikud varajase hoiatamise süsteemid maalihete jaoks, samas kui Itaalias haldavad neid ka mitu piirkondlikku valitsust (Guzzetti et al., 2020).

Maalihkejärgsed kohesed meetmed, nagu varajane hoiatamine, otsingu- ja päästeteenuste aktiveerimine ning esmaabi vigastatutele (sageli osa olemasolevatest katastroofikavadest), võivad oluliselt vähendada maalihete mõju tervisele. Valitsuse toetus pärast sundrännet selliste sündmuste tõttu nagu maalihked võib vähendada ka pikaajalist mõju vaimsele tervisele (Baseler ja Hennig, 2023).

ELi tasandil ei reageeri ükski konkreetne poliitika üksnes maalihetele. Siiski mainitakse maalihkeid, mis on sageli osa ohunimekirjast, mõnes seadusandlikus dokumendis, näiteks ühissätete määruses, millega reguleeritakse kaheksat ELi fondi. Eelkõige ei ole maalihkeid mainitud ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias).


[1] Aastatel 1995-2014 teatati maalihetest 37 Euroopa piirkonna riigis, kuid hukkunutest teatati vaid 27 riigis: Türgis, Itaalias, Portugalis, Venemaal, Gruusias, Šveitsis, Bulgaarias, Hispaanias, Austrias, Norras, Rumeenias, Prantsusmaal, Bosnias, Saksamaal, Sloveenias, Armeenias, Aserbaidžaanis, Inglismaal, Kreekas, Serbias, Makedoonias, Islandil, Ukrainas, Andorras, Iirimaal, Poolas, Rootsis, Liechtensteinis, Belgias, Moldovas

Fmuu teave

Viited

  • Auflič, M. J. jt, 2023, „Climate change increases the number of landslides at the concture of the Alpine, Pannonian and Mediterranean regions“ (Kliimamuutused suurendavad maalihete arvu Alpide, Pannoonia ja Vahemere piirkonna ristumiskohas), teaduslikud aruanded 13, 23085. https://doi.org/10.1038/s41598-023-50314-x
  • Baseler, T. ja Hennig, J., 2023, „Disastrous Displacement: The Long-Run Impacts of Landslides, poliitikauuringute töödokumendid, Maailmapank, Washington DC. https://doi.org/10.1596/1813-9450-10535
  • Casagli, N., et al., 2017, Hüdroloogiline risk: maalihked: Poljanšek, K. jt (toim), katastroofiohu mõistmine: Ohuga seotud riskiküsimused – II jagu,Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg, lk 209–218.
  • Guzzetti, F. jt, 2020, „Geographical landslide early warning systems“, Earth-Science Reviews 200, 102973. https://doi.org/10.1016/j.earscirev.2019.102973.
  • Haque, U. jt, 2016, Fatal landslides in Europe, Landslides 13(6), 1545–1554. https://doi.org/10.1007/s10346-016-0689-3.
  • Jaedicke, C., et al., 2011, Oodatavad muutused kliimast tingitud maalihete aktiivsuses (suurus, sagedus) Euroopas järgmise 100 aasta jooksul. Ohutu maa. Maalihkeriskiga elamine Euroopas: Hindamine, globaalsete muutuste mõjud ja riskijuhtimisstrateegiad: projekti raames koostatavad aruanded. Kättesaadav aadressil https://www.ngi.no/globalassets/bilder/prosjekter/safeland/rapporter/d3.7.pdf.
  • Kennedy, I. T. R., et al., 2015, „A Systematic Review of the Health Impacts of Mass Earth Movements (Landslides)“, PLoS Currents Disasters 7:ecurrents. https://doi.org/10.1371/currents.dis.1d49e84c8bbe678b0e70cf7fc35d0b77
  • Nissen, K. M. jt, 2023, A reduction in rockfall probability under climate change conditions in Germany, Natural Hazards and Earth System Sciences 23(8), 2737-2748. https://doi.org/10.5194/nhess-23-2737-2023.
  • Olsson, L., et al., 2019, Mulla degradeerumine, väljaandes: Shukla, P. R. ja teised. (toimetajad), „Climate Change and Land: valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) eriaruanne „Kliimamuutused, kõrbestumine, mulla degradeerumine, maa säästev majandamine, toiduga kindlustatus ja kasvuhoonegaasidevood maismaa ökosüsteemides“, IPCC, Genf
  • Petrucci, O., 2022, „Landslide Fatality Occurrence: A Systematic Review of Research Avaldatud ajavahemikus jaanuar 2010 kuni märts 2022, Sustainability 14(15), 9346. https://doi.org/10.3390/su14159346
  • Van Den Eeckhaut, M. jt, 2013, Landslide Databases in Europe: Koostalitlusvõimet ja ühtlustamist käsitlev analüüs ja soovitused: Margottini, C. jt. (toim), Landslide Science and Practice: köide: Landslide Inventory and Susceptibility and Hazard Zoning,Springer, Berliin, Heidelberg, 35–42 (Maismaalt lähtuvate maalihete inventuur ning vastuvõtlikkus ja ohutsoonid), Springer, Berliin, Heidelberg, 35–42.
  • Language preference detected

    Do you want to see the page translated into ?

    Exclusion of liability
    This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.