igikeltsa sulatamine

Inimasulad, mida ohustab igikeltsa sulamine 2060. aastaks

_{Allikas: Ramage et al., 2021}

Kaardil on näidatud praegused igikeltsa asulad (2017), i) mida ähvardab igikeltsa sulamine ja kus inimesed peavad 2060. aastaks kohanema igikeltsa kadumisega seotud muutustega (pruunid täpid) ja ii) mis jäävad 2060. aastaks igikeltsa asulateks (rohelised täpid). Kõigist Euroopa igikeltsa asulatest asub 2060. aastaks igikeltsal veel ainult kaks asulat Norras ja vähem kui pooled praegu Gröönimaal asuvatest asulatest.

Terviseküsimused

Permafrost on aastaringselt külmunud mulla- ja kivimikiht, mis katab veerandi Maa põhjapoolkerast. See on kaetud aktiivse mullakihiga, mis sulab ja külmub hooajaliselt, toetab taimede kasvu ning on samal ajal insolatsioon, hoides igikeltsa temperatuuri alla 0 °C. Euroopas leidub igikeltsat Svalbardi kõrge arktilise piirkonna polaaraladel ja Põhjamaade põhjapoolsetes osades, samuti Põhjamaade ja Alpide kõrgetel mägedes. Globaalne soojenemine põhjustab igikeltsa sulamist, mis võib kahjustada inimeste tervist mitmel viisil, sealhulgas vee kvaliteet, füüsikalised ohud, taristu kahjustumine, ohtlike jäätmete eraldumine, põllumajandus, toiduga kindlustatus ja toiduohutus ning kokkupuude patogeenidega.

Vee kvaliteet

Permafrosti sulamine vabastab põhjavee külmunud pinnasest, muutes hüdroloogilisi radu, tekitades rohkem äravoolu ja mõjutades põhjavee taastumisprotsesse. Permafrosti sulatamisel vabaneb veeteedesse ka looduslikult talletunud mikroelemente (sealhulgas elavhõbe) ja peamisi ioone (Colombo et al., 2018; Lamontagne-Hallé jt, 2018). See halvendab joogivee kvaliteeti, mis suurtes kogustes tarbimise korral võib põhjustada arengu-, immuun- ja reproduktiivhäireid, neurotoksilisust, vähki ja muid tervisemõjusid (WHO, 2022).

Füüsikalised ohud, taristu kahjustamine ja ohtlike jäätmete keskkonda laskmine

Permafrosti lagunemine ja sulamine võivad põhjustada külmutatud prahi ja maalihete liikumist, kujutades otsest ohtu inimestele. Samuti vähendab see taristu (sealhulgas hoonete, maanteede ja raudteeliinide) stabiilsust, mille tulemuseks võib olla juba kaugete kogukondade piiratud juurdepääs olulistele teenustele. See võib tõsiselt mõjutada kohalike kogukondade elatusvahendeid, põhjustades vaimset (Bell et al., 2010) ja füüsilist tervisemõju, sealhulgas vigastusi ja surmajuhtumeid (IPCC, 2022). Samuti võib igikeltsa sulatamine destabiliseerida tööstusalasid (sealhulgas jäätmete ladustamise ja kõrvaldamise taristut) ning kahjustada prügilaid, puurimiskohti, säilitusmahuteid ja torustikke, ohustades seega inimeste tervist. Lisaks võib keskkonda sattuda ka ohtlikke aineid, sealhulgas keemilisi ja radioaktiivseid jäätmeid, mida varem hoiti igikeltsas (Langer et al., 2023). Kokkupuude nende ohtlike materjalidega võib põhjustada mitmeid terviseriske, sealhulgas kiirgushaigust, vähki ja füsioloogilisi häireid (Miner et al., 2021).

Põllumajandus, toiduga kindlustatus ja toiduohutus

Muutused igikeltsas mõjutavad põllumajandust ja põhjapõdrakasvatust, mis mõjutab otseselt nendest tavadest sõltuvate kohalike kogukondade elatusvahendeid, põhjustades suurt stressi ja kehva vaimset tervist ning kehva füüsilist tervist vee ja toidu piiratud kättesaadavuse tõttu (Jungsberg et al., 2022). Samuti võib igikeltsa sulamine põhjustada kohalikes kogukondades toidu saastumist ja sellega seotud toidu kaudu levivaid haigusi, kuna igikeltsa tõhusus toidu loomulikul külmutamisel on väiksem (Parkinson ja Evengård, 2009).

Elavhõbe, mis vabaneb igikeltsa sulamisel, võib toiduahela kaudu ohustada ka tervist, kuna väga tugev neurotoksiinmetüülelavhõbe akumuleerub kalades ja tehisimetajates, näiteks hüljestes (WHO, 2017). Articis elavatel inimestel on eriti suur elavhõbedamürgistuse ning sellega seotud arengu- ja neuroloogiliste haiguste (nt Minamata haigus) oht, kuna kalad ja artikulaarsed imetajad moodustavad suure osa toidust (Nedkvitne et al., 2021).

Suurenenud kokkupuude patogeenidega

Samuti võib igikeltsa sulamine suurendada kokkupuudet patogeenidega nii otseselt varem igikeltsas külmutatud patogeenide vabanemise kaudu (Miner et al., 2021) kui ka kaudselt haiguste edasikandumise paremate tingimuste kaudu (nt märjad või rabataolised mullad soodustavad sääskede paljunemistingimusi ja vektoritega levivate haiguste levikut; igikeltsa sulamisest tulenev toitainerikkam vesi suurendab patogeenide virulentsust kalades ja toidu kaudu levivate haiguste riski) (Wu et al., 2022; Wedekind jt, 2010). Eriti soojasid aastaid on seostatud varem külmutatud siberi katku bakterite ja siberi katku puhangute vabanemise suurenenud riskiga, mis kujutab endast tõsist ohtu nii inimeste tervisele kui ka Arktika karjakasvatuskogukondade kariloomadele (st nende sissetulekuallikale) (Stella et al., 2020).

Täheldatud mõju

Alates 1980. aastate algusest on igikeltsa temperatuur enamikus piirkondades suurenenud õhutemperatuuri ja lumekatte muutuste tõttu (IPCC, 2022). Eriti Põhja-Jäämere lõunaosas on täheldatud igikeltsa ulatuslikku lagunemist. Siiski puudub süstemaatiline üleeuroopaline hinnang igikeltsa sulamise mõju kohta Euroopa inimestele ning selle asemel on olemas enamasti juhuslikud tõendid. Euroopa kõrg-Arktika piirkonnas mõjutab igikeltsa sulamine peamiselt inimeste tervist kogukonna ja elatusvahendite mõju kaudu, vee kvaliteedi halvenemise füüsilise ja vaimse mõju, patogeenidega kokkupuute, toiduohutusele ja toiduga kindlustatusele avalduvate ohtude ning taristukahjustuste kaudu, kuid nende mõjude kohta on vähe registreeritud tõendeid. Põhjamaade ja Alpide kõrgetel kõrgustel asuvates piirkondades on igikeltsa sulamise täheldatud tervisemõjud peamiselt seotud taristukahjustustega, sealhulgas laviinide kaitsestruktuuridega, ja kaljudega (Fischer et al., 2012; Ravanel et al., 2017), kuna mõjutatud piirkonnad on sageli pigem puhkealad kui kogukonna asulad. 2022. aasta juulis viis kõrge mägede igikeltsa sulamine Marmolada liustiku kokkuvarisemiseni Põhja-Itaalia Alpides, tappes 11 inimest ja vigastades 8 (Bondesan ja Francese, 2023).

Prognoositav mõju

Globaalse soojenemise tõttu mõjutab maapinnalähedane igikeltsa sulamine 2050. aastaks tõenäoliselt ligikaudu 70–75 % praegu igikeltsa piirkonnas elavatest inimestest ja taristust (Hjort et al., 2018). Kvantitatiivsed hinnangud tulevaste igikeltsa sulamise mõjude kohta on haruldased, kuid olemasolevates uuringutes mainitakse selliseid mõjusid nagu muutunud jõevooluteed ja äravool (Rogger et al., 2017), kaljud mägipiirkondades (Mourey ja Ravanel, 2017), vee kvaliteedi halvenemine tööstusliku saastumise tõttu (Langer et al., 2023) ning elavhõbeda suurem eraldumine põhjapoolkera igikeltsast, st maailma suurimast elavhõbedareservuaarist (Schuster et al., 2018). Eeldatakse, et igikeltsa sulamine süvendab ka haiguspuhanguid, mis mõjutavad inimeste ja loomade tervist ning elanikkonna elatusvahendeid ja heaolu Euroopa põhjaosas (Stella et al., 2020).

Policy vastused

Praegused poliitikameetmed ELis käsitlevad peamiselt igikeltsa sulamise nähtust, mitte konkreetselt selle mõju tervisele. Kohustused leevendada igikeltsa sulamist ning selle keskkonna-, kliima- ja sotsiaalset mõju sisalduvad ELi rohelises kokkuleppes ja ELi Arktika-poliitikas. ELi rahastatud projekt NUNATARYUK tegeleb nende kohustustega, uurides, kuidas igikeltsa sulamine maismaal, rannikul ja mere all muudab Arktika elanike ülemaailmset kliimat ja elu. Selleks et kohanemismeetmete abil tõhusalt tegeleda igikeltsa sulamise tervisemõjudega ELi või riiklikul tasandil, oleks kasulik omandada rohkem (kvantitatiivseid) teadmisi ohustatud kogukondade ja nende igikeltsa sulamisega kokkupuutumise viiside kohta.

Viited

• Bell, J. jt, 2010, „Climate Change and Mental Health: Alaska põliselanike ebakindlus ja haavatavus, kliima- ja tervisebülletääni keskus, Alaska põliselanike hõimude tervise konsortsium. Kättesaadav aadressil https://anthc.org/wp-content/uploads/2016/01/CCH-Bulletin-No-3-Mental-Health.pdf

• Bondesan, A. ja Francese, R. G., 2023, „The climate-driven disaster of the Marmolada Glacier (Italy), Geomorphology 431, 108687. https://doi.org/10.1016/j.geomorph.2023.108687

• Colombo, N., et al., 2018, ülevaade: „Igikeltsa degradeerumise mõju mageda pinnavee anorgaanilisele keemiale“, Global and Planetary Change 162, 69–83. https://doi.org/10.1016/j.gloplacha.2017.11.017.

• Fischer, L. jt, 2012, „On the impact of topographic, geological and cryospheric factors on rocklalanches and rockfalls in high-mountain areas“ (Topograafiliste, geoloogiliste ja krüosfääritegurite mõju kivimilaviinidele ja -jugadele mägipiirkondades), Natural Hazards and Earth System Sciences 12(1), 241–254. https://doi.org/10.5194/nhesss-12–241–2012.

• Hjort, J. jt, 2018, „Degrading permafrost puts Arctic infrastructure at risk by mid-century“, Nature Communications 9 lõige 1, 5147. https://doi.org/10.1038/s41467-018-07557-4.

• IPCC, 2022, „The Ocean and Cryosphere in a Changing Climate: Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma eriaruanne,Pörtner, H.-O. et al. (toimetajad), Cambridge University Press, Cambridge, Ühendkuningriik ja New York, USA, 755 lk https://doi.org/10.1017/9781009157964.

• Jungsberg, L., et al., 2022, „Adaptive capacity to manage permafrost degradation in Northwest Greenland“, Polar Geography 45(1), 58–76. https://doi.org/10.1080/1088937X.2021.199506.

• Lamontagne-Hallé, P., et al., 2018, „Changing groundwater discharge dynamics in permafrost regions“, Environmental Research Letters 13(8), 084017. https://doi.org/10.1088/1748-9326/aad404.

• Langer, M., et al., 2023, Thawing permafrost poses environmental threat to tuhandeid sites with legacy industrial pollution (Igikeltsa sulatamine kujutab endast keskkonnaohtu tuhandetele aladele, kus esineb varasemast ajast pärit tööstussaaste), Nature Communications 14(1), 1721. https://doi.org/10.1038/s41467-023-37276-4.

• Miner, K. R., et al., 2021, Emergent biogeochemical risks from Arctic permafrostgrade, Nature Climate Change 11(10), 809–819. https://doi.org/10.1038/s41558-021-01162-y.

• Mourey, J. ja Ravanel, L., 2017, „Evolution of Access Routes to High Mountain Refuges of the Mer de Glace Basin (Mont Blanc Massif, Prantsusmaa), Journal of Alpine Research ⁇ Revue de géographie alpine, 105–4. https://doi.org/10.4000/rga.3790.

• Nedkvitne, N., et al., 2021, Mercury in permafrost landscapes in the Norwegian Subarctic – current status and potential for increased release and methylation by permafrost thaw (Elavhõbe igikeltsa maastikel Norra subarktikas – praegune olukord ning igikeltsa sulamisest tingitud suurema vabanemise ja metüleerimise potentsiaal), EGU üldkogu 2021. aasta konverents (vEGU21), aprill 2021. https://doi.org/10.5194/egusphere-egu21-11126.

• Parkinson, A. J. ja Evengård, B., 2009, „Climate change, its impact on human health in the Arctic and the public health response to threats of emerging infectious diseases“ (Kliimamuutused, nende mõju inimeste tervisele Arktikas ja rahvatervise reageerimine esilekerkivate nakkushaiguste ohtudele), Global Health Action 2.1, 2075. https://doi.org/10.3402/gha.v2i0.2075.

• Ramage, J. jt, 2021, Population living on permafrost in the Arctic“ (Arktikas igikeltsal elavad inimesed), Population and Environment 43(1), 22–38. https://doi.org10.1007/s11111-020-00370-6.

• Ravanel, L. jt, 2017, „Impacts of the 2003 and 2015 summer heatwaves on permafrost-affected rock-walls in the Mont Blanc massif“, Science of The Total Environment 609, 132–143. https://doi.org/10.1016/j.scitotenv.2017.07.055.

• Rogger, M. jt, 2017, „Impact of mountain permafrost on flow path and runoff response in alpine catchment“ (Mägipiirkonna igikeltsa mõju vooluteele ja äravoolureaktsioonile kõrgel alpi valgalal), Water Resources Research 53(2), 1288-1308. https://doi.org/10.1002/2016WR019341.

• Schuster, P. F., et al., 2018, Permafrost Stores a Globally Significant Amount of Mercury, Geophysical Research Letters 45(3), 1463–1471. https://doi.org/10.1002/2017GL075571.

• Stella, E., et al., 2020, „Permafrost dynamics and the risk of anthrax transmission: modelleerimisuuring, teaduslikud aruanded 10(1), 16460. https://doi.org/10.1038/s41598-020-72440-6

• Wedekind, C., et al., 2010, „Elevated resource availability enough to turn oportunistic into virulent fish pathogens“, Ecology 91(5), 1251–1256. https://doi.org/10.1890/09-1067.1.

• WHO, 2017, „Elavhõbe ja tervis“. Kättesaadav aadressil https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/mercury-and-health

• WHO, 2022, Guidelines for drinking-water quality (Suunised joogivee kvaliteedi kohta), neljas väljaanne, WHO, Genf. Kättesaadav aadressil https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/352532/9789240045064-eng.pdf?sequence=1

• Wu, R., et al., 2022, Permafrost as a potential pathogen reservoir“, One Earth 5(4), 351–360. https://doi.org/10.1016/j.oneear.2022.03.010.