Ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus)

Klõpsake pildil, et pääseda ligi Copernicuse atmosfääriseire teenuse neljapäevasele UV-indeksi prognoosile

Terviseküsimused

päikesepõletus (st nahapunetus; või päikese erüteem) ja päevitamine on inimeste tervisele kõige tuntumad mõjud, mis tulenevad ülemäärasest kokkupuutest ultraviolettkiirgusega (DWD, 2015). Krooniline kokkupuude UV-kiirgusega võib põhjustada rakkudes, kiulistes kudedes ja veresoontes degeneratiivseid muutusi, mis elu jooksul võivad põhjustada mittemelanoomset nahavähki. Perioodiline kokkupuude päikesepõletust põhjustava UV-kiirguse suurte annustega, eriti lapsepõlves, on seotud (pahaloomulise) melanoomiga (raskemat tüüpi nahavähk, mis on üks vähist tingitud surmapõhjusi) (DWD, 2015), eriti nende seas, kellel on põletusohtlikud nahatüübid (IARC, n.d.).

Pikaajaline kokkupuude UV-kiirgusega mängib rolli katarakti ja muude silmahaiguste arengus, mis põhjustavad suurt osa nägemiskahjustusest kogu maailmas. Võib esineda ka valgustundlikkusest tingitud ebanormaalseid nahareaktsioone, nagu fotodermatoosid ja fototoksilised reaktsioonid ravimitele (Lucas et al., 2019).

Kuid väikesed UV-kiirguse kogused on olulised D-vitamiini sünteesis, mis on vajalik luude tervise (SERC, n.d.) ja immuunfunktsiooni jaoks, millel on kasu nahahaigustele, nagu psoriaas (Lucas et al., 2019). Seetõttu on mõõdukas kokkupuude päikesevalgusega tervisele kasulik, eriti kõrgematel geograafilistel laiuskraadidel. Maailma Terviseorganisatsioon et al. (2002) „Globalsolar UV Index – A Practical Guide“ („Ülemaailmne päikese UV-indeks – praktiline juhend“)võtab kokku UV-kiirgusega kokkupuute tervisemõjud.

Täheldatud mõju

Pahaloomulise melanoomi esinemissagedus heledanahalistes populatsioonides on viimastel aastakümnetel suurenenud, peamiselt seoses isiklike harjumustega seoses päikese käes viibimisega (DWD, 2015; Lucas jt, 2019). Kogu maailmas võib 76 % uutest melanoomijuhtudest olla tingitud ultraviolettkiirgusest, peamiselt Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Okeaanias (Hiatt ja Beyeler, 2021). Euroopas, Norras, Madalmaades, Taanis, Rootsis ja Saksamaal esines 2018. aastal kõige rohkem uusi melanoomijuhtumeid 100 000 elaniku kohta (WCRF, n.d.). Melanoom nõuab Euroopas igal aastal rohkem kui 20 000 inimelu (Forsea, 2020). Lisaks nahale avalduvale mõjule on pikaajaline kokkupuude UV-kiirgusega seotud suure osa nägemiskahjustusega kogu maailmas (Lucas et al., 2019).

Prognoositav mõju

UV-kiirgust mõjutavad üldiselt muutused stratosfääri osoonis ja globaalsed kliimamuutused. Stratosfääri osoonisisalduse vähenemine võimaldab rohkem UV-B-l (mis on kõrgema sagedusega kui UV-A, seega meile kahjulikum) jõuda Maa pinnale. Seevastu pilvkatte, saaste, tolmu, metsa- ja maastikupõlengutest tuleneva suitsu ning muude kliimamuutustega seotud õhus ja vees levivate osakeste arvu suurenemine vähendab UV-kiirguse läbitungimist (SERC, n.d.).

UV-kiirguse suundumused on viimastel aastakümnetel Euroopas märkimisväärselt varieerunud. Kuigi Lõuna- ja Kesk-Euroopas on alates 1990. aastatest täheldatud UV-kiirguse kasvutrendi, on see kõrgematel laiuskraadidel vähenenud ning neid suundumusi mõjutavad aerosoolid (väikesed tahked või vedelad osakesed õhus) ja pilvede katvus. Kesk-Euroopas leiti, et aastatel 1947–2017 põhjustasid aerosoolide muutused peamiselt Maa pinnale jõudva pinnapäikesekiirguse dekaadmuutusi (Wild et al., 2021). Aastatel 1996–2017 neljas Euroopa jaamas registreeritud andmed näitavad lisaks, et pikaajalised muutused UV-kiirguses ei ole tingitud mitte ainult aerosoolide muutustest, vaid ka hägususe ja pinnaalbeedo muutustest (päikesevalguse osakaal, mida peegeldab maapind), samas kui muutused osooni kogusisalduses mängivad vähem olulist rolli (Fountoulakis et al., 2019). Ida-Euroopas suurenes aastatel 1979–2015 nii osooni kogusisalduse kui ka hägususe vähenemise tõttu ööpäevane UV-kiirgus maapinnal, mis võib mõjutada inimese nahka (erüteemiline ööpäevane annus) kuni 5–8 % kümne aasta jooksul (Chubarova jt, 2020).

Kliimamuutused muudavad kokkupuudet UV-kiirgusega ning mõjutavad seda, kuidas inimesed ja ökosüsteemid UV-kiirgusele reageerivad. Põhjamaade jaoks näivad erakordselt pikad selge taeva perioodid ning registreeritud kuivad ja soojad tingimused olevat 2018. aasta suvel ebatavaliselt kõrgete UVI väärtuste peamine põhjus. Sellised erandlikud tingimused on osa rekordilisest kuumalainest, mis mõjutas suurt osa Kesk- ja Põhja-Euroopast ning mida on viimastel aastakümnetel sagedamini esinenud. Uuritakse selle aluseks olevat seost kliimamuutustega, mis põhjustavad Arktika soojenemist ja suurenevaid kuumalaineid (Bernhard jt, 2020).

Tulevased piirkondlikud UV-kiirguse prognoosid kliimamuutuste kontekstis sõltuvad peamiselt pilvede suundumustest, aerosoolide ja veeaurude suundumustest ning stratosfääri osoonist. Kesk-Euroopa puhul omistatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma hindamisaruandes nr 6 vähe usaldust pinnakiirguse suurenemisele, mis tuleneb eelkõige ülemaailmsete ja piirkondlike mudelite vahelistest lahkarvamustest pilvkatte ja veeauru osas. Piirkondlikud ja ülemaailmsed uuringud näitavad siiski, et Lõuna-Euroopas on keskmine usaldus kiirguse suurenemise ja Põhja-Euroopas kiirguse vähenemise vastu (Ranasinghe et al., 2021).

Lisaks põhjustab kliimamuutustega seotud temperatuuritõus muutusi käitumises, näiteks vabas õhus viibimise aja pikenemine ja kaitseriietuse kadumine, mis põhjustab rohkem kokkupuudet UV-kiirgusega ja nahavähki kui madalamate temperatuuride korral. Siiski, kui temperatuurid on väga kõrged, veedavad inimesed väljas vähem aega kui väikese temperatuuri tõusu korral, vähendades seega kokkupuudet UV-kiirgusega. Kuigi sotsiaalset käitumist on raske prognoosida, on temperatuuri tõusule reageeriva inimkäitumise mõju nahavähi esinemissageduse puhul tõenäoliselt olulisem tegur kui UV-kiirguse suurenemine ise (Hiatt ja Beyeler, 2020).

Policy vastused

UV-kiirguse negatiivsete tervisemõjude ennetamine hõlmab poliitikas kahesuunalist lähenemisviisi, mille eesmärk on ühelt poolt vähendada UV-kiirgust ennast ja teiselt poolt suurendada teadlikkust UV-kiirgusest tulenevatest terviseriskidest. Esiteks on 1987. aasta Montreali protokolli (UNEP 2018) ja 2009. aasta ELi osoonimääruse eesmärk vähendada stratosfääri osoonikihi kahanemist. See poliitika on toonud kaasa osoonikihti kahandavate ainete tarbimise vähenemise kogu maailmas ja ELis, mis on juba täitnud Montreali protokolliga kooskõlas olevad eesmärgid, kuid jätkab aktiivselt nende järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist. Selle tulemusena näib osooniaugu ulatus (st stratosfääri osa Antarktika kohal, kus osoon on kõige rohkem kahanenud) olevat ühtlustumas. Siiski on vaja teha rohkem, et vähendada osoonikihti kahandavate ainete ülemaailmset kasutamist (Euroopa Keskkonnaamet, 2021).

Teiseks korraldatakse rahvusvahelisel tasandil teavituskampaaniaid, mille eesmärk on suurendada teadlikkust ohtudest, mis on seotud ülemäärase kokkupuutega UV-kiirgusega. Näiteks INTERSUNi programmiga (koostöö WHO, ÜRO Keskkonnaprogrammi, Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni, Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri ja Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Komisjoni vahel) edendatakse ja hinnatakse uuringuid UV-kiirguse tervisemõjude kohta ning töötatakse välja asjakohane vastus suuniste, soovituste ja teabe levitamise kaudu (WHO, N.D.). 2006. aastal esitas Euroopa Komisjon soovituse päikesekaitsetoodete märgistamise kohta, et võimaldada tarbijatel teha teadlikke valikuid (2006/647/EÜ).

Riiklikul tasandil pakuvad paljud ELi liikmesriigid UV-indeksi (UVI) prognoose ja nendega seotud tervisenõuandeid. UVI-st teatatakse sageli suvekuudel koos ilmaennustusega ajalehtedes, televisioonis ja raadios. UVI prognoosid riigikeeltes on paljude Euroopa riikide jaoks kättesaadavad nende meteoroloogiateenistuste kaudu (vt näited siin). UVI vaatajad inglise keeles ja kogu Euroopas on kättesaadavad näiteks Saksamaa meteoroloogiateenistusest, Madalmaade troposfääriheite seire internetiteenusest jaSoome meteoroloogiainstituudist.

Fmuu teave

Viited

Bernhard, G. H. ja teised. (2020), „Environmental Effects of Stratospheric Ozone Depletion, UV Radiation and Interactions with Climate Change: UNEPi keskkonnamõju hindamise komisjon, ajakohastatud 2019. Fotokeemilised & fotobioloogilised teadused 19, nr 5: 542–84. https://doi.org/10.1039/D0PP90011G.
Tšubarova, N.E. et al. (2020) Osooni ja pilvede mõju pinna UV-kiirguse ja UV-ressursside ajalisele varieeruvusele Põhja-Euraasias, mis tuleneb mõõtmistest ja modelleerimisest. Atmosfäär 11, nr 1: 59. https://doi.org/10.3390/atmos11010059.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2009 osoonikihti kahandavate ainete kohta.
DWD (2015) Ülemaailmne päikese UV-indeks ja UV-kiirguse tervisemõjud
EÜ (2006) Euroopa Komisjoni 22. septembri 2006. aasta soovitus 2006/647/EÜ päikesekaitsetoodete tõhususe ja sellega seotud väidete kohta.
Euroopa Keskkonnaamet (2021). Osoonikihtikahandavate ainete tarbimine. Näitajate hindamine.
Fountoulakis, I. ja teised (2019), Päikese UV kiirgus muutuvas kliimas: „Trends in Europe and the Significance of Spectral Monitoring in Italy“ (Suundumused Euroopas ja spektraalseire tähtsus Itaalias). Keskkonnad 7 https://doi.org/10.3390/environments7010001.
Forsea, A.-M. (2020) „Melanoma Epidemiology and Early Detection in Europe: Mitmekesisus ja erinevused (2020). Dermatoloogia Praktiline & Kontseptuaalne: e2020033. https://doi.org/10.5826/dpc.1003a33.
Hiatt, R.A. ja Beyeler, N. (2020), Cancer and Climate Change (Vähk ja kliimamuutused). The Lancet Oncology 21, e519–27. https://doi.org/10.1016/S1470–2045(20)30448-4.
Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC). Euroopa vähitõrje reeglistik. 12 viisi, kuidas vähendada oma vähiriske Kas mõned inimesed on päikese käes suuremas ohus? Kas minu nahatüüp, juuste värv või silmavärv on olulised?
Lucas R.M. jt (2019). Inimeste tervis seoses päikese ultraviolettkiirgusega muutuva stratosfääri osooni ja kliima tingimustes. Fotokeemilised ja fotobioloogilised teadused 18(3):641–680. https://doi.org/10.1039/C8PP90060D.
Ranasinghe, R. jt (2021), „Climate Change Information for Regional Impact and for Risk Assessment“ (Kliimamuutusi käsitlev teave piirkondliku mõju ja riskihindamise jaoks). Järgmises keeles: Kliimamuutused 2021: Füüsikaline teaduslik alus. I töörühma panus valitsustevahelise kliimamuutuste rühma kuuendasse hindamisaruandesse. Cambridge'i ülikooli kirjastus. Ajakirjanduses.
SERC (Smithsoniani keskkonnauuringute keskus) (n.d.). Muutused ultraviolettkiirguses.
UNEP (ÜRO Keskkonnaprogramm) (2018). Montreali protokoll. Osoneerimine .
WCRF (Maailma Vähiuuringute Fond) (n.d.). Nahavähi statistika.
Wild, M. jt. (2021) Evidence for Clear-Sky Dimming and Brightening in Central Europe (Tõendid selge taeva hämardamiseks ja heledaks muutmiseks Kesk-Euroopas). Geofüüsikalised uurimiskirjad 48, e2020GL092216, https://doi.org/10.1029/2020GL092216
WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) (n.d.) programm INTERSUN
kes et al. (2002) Ülemaailmne päikese UV-indeks. Praktiline juhend. Maailma Terviseorganisatsiooni, Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni, ÜRO Keskkonnaprogrammi ja rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguseeest kaitsmise komisjoni ühine soovitus.