Metsa- ja maastikupõlengud

Metsa- ja maastikupõlengutega seotud surmajuhtumid (1980–2023)

^{Allikas: CATDAT poolt RiskLayer GmBH.
Andmekogum on koostatud ja tehtud kättesaadavaks Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni vahelise teenustaseme kokkuleppe „GEOSSi andmete jagamise ja haldamise põhimõtete süvalaiendamine Euroopa keskkonna toetamiseks“ alusel. Vt metaandmed siin.}

Terviseküsimused

Metsa- ja maastikupõlengute mõju tervisele hõlmab nii füüsilist kui ka vaimset mõju. Otsene kokkupuude leekide või kiirgava soojusega võib põhjustada põletusi, vigastusi ja kuumusest tingitud haigusi (nt dehüdratsioon, kuumarabandus), mis võivad põhjustada surma (Finlay et al., 2012). Rasked põletused nõuavad hooldust spetsiaalsetes üksustes ja nendega kaasneb mitme organi tüsistuste oht..

Metsatulekahjusuits sisaldab suurel hulgal tahkeid osakesi (PM), süsinikmonooksiidi ja lämmastikoksiide. Tahked osakesed metsa- ja maastikupõlengute suitsus kipuvad olema väikesed (võrreldes linnaõhu tahkete osakestega) ning neil on suur oksüdatiivsete ja proinflammatoorsete komponentide sisaldus, mis võib põhjustada tugevat toksilist mõju (Dong et al., 2017). Kokkupuude tugeva suitsuga metsa- või maastikupõlengut ümbritsevates piirkondades võib põhjustada silmade ja naha ärritust või ägedate ja krooniliste hingamisteede haiguste teket või ägenemist (Finlay et al., 2012; Kizer, 2021; Xu jt, 2020). Pärast metsa- ja maastikupõlenguid teatati enneaegsete surmade, hingamisteede haiguste ja kopsupõletiku juhtumite arvu suurenemisest (EEA, 2020). Kokkupuude metsa- ja maastikupõlengute suitsuga on seotud ka südame-veresoonkonna haiguste ja suremusega, mis tulenevad kokkupuutest suurenenud osakeste kontsentratsiooniga või psühholoogilisest stressist (Analitis et al., 2012; Liu jt, 2015).

Vaimse tervisega seoses on traumaatilistest kogemustest, näiteks lähedaste kaotusest, vara kahjustamisest või oma piirkonna olulise taristu hävitamisest mõjutatud inimestel suurem traumajärgse stressihäire, depressiooni ja unetuse oht. Need mõjud võivad ilmneda kohe või pikema aja jooksul (Xu et al., 2020).

Põlevkivisuitsu kahjuliku mõju suhtes eriti haavatavad elanikkonnarühmad on eakad, lapsed, südame-veresoonkonna ja/või hingamisteede haigustega inimesed ning rasedad. Suurenenud tööalase kokkupuute tõttu on suur risk ka välitöötajatel ja päästetöötajatel (Xu et al., 2020). Kuna PM metsatulekahju suitsus võib ulatuda tulekahjust kuni tuhandete kilomeetrite kaugusele, on suurte alade elanikkond suitsuga kokkupuute tõttu suuremas ohus.

Täheldatud mõju

Aastatel 1945–2016 hukkus metsa- ja maastikupõlengute tagajärjel neljas Vahemere piirkonnas (Kreeka, Portugal, Hispaania ja Itaalia Sardiinia saar) 865 inimest. Enamik hukkunutest olid tsiviilisikud, kellest 366 hukkus, neile järgnesid tuletõrjujad (266) ja õhusõiduki meeskond (96) (Molina-Terrén et al., 2019). Aastatel 1980–2023 registreeriti 32 EMP liikmesriigis 741 metsa- ja maastikupõlengutega seotud surmajuhtumit (vt kaardivaaturit lehe ülaosas).

2005. aastal kogu Euroopas taimestiku põlengutest põhjustatud PM2,5 õhusaaste põhjustas üle 1400 enneaegse surma; aastal suri enneaegselt üle 1000 inimese (Kollanus et al. 2017). Pärast 2002. aastal Leedus Vilniuse lähedal toimunud metsa- ja maastikupõlenguid suurenes hingamisteede haiguste juhtumite arv 20 korda (Pereira, 2015). Rootsi 2018. aasta metsa- ja maastikupõlengute analüüsis seostati kokkupuudet tahkete peenosakestega (PM_2,5) lühiajalise mõjuga hingamisteede tervisele (Tornevi et al., 2021). Portugali mõnes omavalitsuses tuvastati tugev positiivne korrelatsioon metsa- ja maastikupõlengute esinemise ja kopsupõletiku juhtumite arvu vahel (Santos et al., 2015).

Meteoroloogiliste riskitegurite suurte erinevuste tõttu on metsatulekahjude arv ja põlenud ala aastate lõikes väga erinev. 2018. aastal, mida iseloomustasid rekordilised põuad ja kõrged temperatuurid, kannatas rohkem Euroopa riike suurte tulekahjude all kui kunagi varem Vahemere piirkonnas, aga ka Põhja- ja Kesk-Euroopas (Lancet Countdown ja EEA, 2021). 2021. aasta suvel evakueeriti Kreekas ja Lõuna-Itaalias toimunud tulekahjude tõttu tuhandeid inimesi (Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide veebisait, millega tutvuti 2021. aasta novembris).

Prognoositav mõju

Ilmastikutingimused mõjutavad kütusekoormust, kuna põuad mõjutavad taimestikku; süttimisoht (kõrgete temperatuuride või äikesetormide tõttu); ning metsa- ja maastikupõlengute levik (tugevad tuuled) (San-Miguel-Ayanz et al., 2020).

Tõusvad temperatuurid ja muutunud sademete hulk suurendavad prognooside kohaselt metsa- ja maastikupõlengute sagedust ja intensiivsust ning pikendavad metsa- ja maastikupõlengute riskihooaega (Liu et al., 2010; Pechony ja Shindell, 2010) – peamiselt Vahemere riikides, kuid ka parasvöötme piirkondades on oht üha suurem (Depicker et al., 2018).

Euroopa elanikkonna kokkupuude suureneb eeldatavasti tuleohtlike alade laienemise ja nendesse piirkondadesse valglinnastumise tõttu (EEA, 2020).

Policy vastused

Maakasutuse planeerimine, millega vähendatakse valglinnastumist metsa- ja harjaaladele, on oluline meede, millega piiratakse metsatulekahjude mõju asustatud aladele, nagu ka asulate ümbruses asuva arendamata maa kasutamise reguleerimine, et vältida tegevusi, mis võivad põhjustada tulekahjusid. Väikese tuleohuga maakatte liikide (nt küpsed põlismetsad) edendamine on näide madalate kuludega meetmest. Ekstensiivsed põllumajandustavad, nagu loomade karjatamine murdealadel, agrometsandus, st puittaimestiku ning põllumajanduskultuuride ja/või kariloomade integreerimine, on muud majandamisvahendid, et vähendada metsa- ja maastikupõlengute tekkimise ja leviku tõenäosust (EEA, 2020).

Kuna enamik Euroopa metsa- ja maastikupõlenguid saab alguse inimtegevusest (süü või hooletus), on teadlikkuse suurendamine peamine meede metsa- ja maastikupõlengute ohu vähendamiseks (EEA, 2020).

Euroopa tasandil jälgib ELi Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenuse (CEMS) Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem (EFFIS) metsatulekahjudega seotud tegevust peaaegu reaalajas ning pakub igakuiseid ja hooajalisi prognoose temperatuuri ja sademete kõrvalekallete kohta, mis suurendavad metsa- ja maastikupõlengute ohtu. Riiklikul tasandil on varajaste hoiatuste näiteid: Portugalis töötati välja riiklik hoiatussüsteem, mille kohaselt saadetakse hoiatused tekstisõnumite kaudu mobiiltelefonidele, mis tegutsevad metsa- ja maastikupõlengute või muude äärmuslike sündmuste ohus olevates piirkondades (EEA, 2020).

Alates 2019. aastast on ELi elanikkonnakaitse mehhanismi täiendatud programmiga rescEU, mis pakub riikidele katastroofide korral koostöötoetust, kaitstes kodanikke ja juhtides riske. Euroopa Komisjon kaasrahastab rescEU tuletõrjelaevastiku valmisolekuvalmidust, et kõrvaldada võimalikud riiklikud puudused metsatulekahjudele reageerimisel. Aastatel 2007–2020 esitati 20 % kõigist ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu esitatud abitaotlustest metsatulekahjudele reageerimiseks (Euroopa Komisjon, 2021).

Viited

• Analiit, A. et al. (2012) Metsatulekahjusid seostatakse kõrgendatud suremusega tihedas linnakeskkonnas. Okupatsioon. Environ. Med. 69, 158–162. https://doi.org/10.1136/OEM.2010.064238

• Depicker, A. jt. (2018) „A first wildfire risk assessment for Belgium“ (Esimene metsa- ja maastikupõlengute riskihindamine Belgias). Ei, ei, ei, ei, ei, ei, Ohud Maa Syst. Sci. Arutlege. 1–32. https://doi.org/10.5194/NHESS-2018-252

• Dong, T.T.T. jt. (2017) „In vitro assessment of the toxicity of bushfire emissions: Läbivaatamine. Sci. Täielik Environ. 603–604, 268–278. https://doi.org/10.1016/J.SCITOTENV.2017.06.062

• Euroopa Komisjon (2021), „Forest fires“ (Metsatulekahjud).

• EEA (2020), „Linnadega kohanemine Euroopas: kuidas linnad kliimamuutustele reageerivad.

• Finlay, S.E. jt. (2012) Metsa- ja maastikupõlengute mõju tervisele. PLoS Curr. 4. https://doi.org/10.1371/4F959951CCE2C

• Kizer, K.W. (2021), „Wildfire Smoke Pollution, Climate Change, and Skin Disease“ (Loodustulekahjude suitsureostus, kliimamuutused ja nahahaigused). JAMA dermatoloogia 157, 639–640. https://doi.org/10.1001/JAMADERMATOL.2021.0026

• Kollanus, V. jt. (2017) Taimkattetulekahjudest põhjustatud PM2,5-osakestega kokkupuutest tingitud suremus Euroopas – hinnang 2005. ja 2008. aasta kohta. Environ. tervise seisukohast. 125, 30–37. https://doi.org/10.1289/EHP194

• Lancet Countdown ja EEA (2021), „The Lancet Countdown on Health and Climate Change: Reageerimine kliimamuutustest tulenevatele terviseriskidele Euroopas.

• Liu, J.C. jt. (2015) „A systematic review of the physical health impacts from non-occupational exposure to wildfire smoke“ (Süstemaatiline ülevaade füüsilise tervise mõjust, mis tuleneb mittekutselisest kokkupuutest metsa- ja maastikupõlengusuitsuga). Environ. Res. 136, 120–132. https://doi.org/10.1016/J.ENVRES.2014.10.015

• Liu, Y. ja teised. (2010) „Strends in global wildfire potential in a changing climate“ (Ülemaailmse metsa- ja maastikupõlengute potentsiaali suundumused muutuvas kliimas). poolt- ja vastuhääli. Ecol. Halda. 259, 685–697. https://doi.org/10.1016/J.FORECO.2009.09.002

• Molina-Terrén, D.M. jt (2019) Analüüs Lõuna-Euroopa metsatulekahjudes hukkunute kohta: Hispaania, Portugal, Kreeka ja Sardiinia (Itaalia). Int. J. Wildl. Tuli nr 28, 85–98. https://doi.org/10.1071/WF18004

• Pechony, O. ja Shindell, D.T. (2010) Ülemaailmsete metsa- ja maastikupõlengute tõukejõud viimase aastatuhande ja eelseisva sajandi jooksul. Menetlus Natl. Acad. Sci. Ameerika Ühendriigid, A. 107, 19167–19170. https://doi.org/10.1073/PNAS.1003669107

• Pereira, P. (2015), Wildfires in Lithuania, in: Bento Gonçalves, A. J. ja Vieira, A. A. B. (toim), Wildland Fires: A Worldwide Reality, Nova Science Publishers, Inc., New Yoerk, lk 185–198.

• San-Miguel-Ayanz, J. jt (2020) Metsatulekahjud Euroopas, Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas 2019.

• Santos, M.Y. et al. (2015) Kas metsatulekahjud ja pneumoonia on ruumiliselt ja ajaliselt seotud? Lect. Märkmed Comput. Sci. (kaasa arvatud Subser. Lect. Märkused Artif. Intell. Lect. Märkused bioinformaatika kohta) 9043, 42–53. https://doi.org/10.1007/978-319-16483-0_5

• Tornevi, A. jt. (2021) „Respiratory Health Effects of Wildfire Smoke during Summer of 2018 in the Jämtland Härjedalen Region, Sweden“ (Loodustulekahjude suitsu hingamisteede tervisemõjud 2018. aasta suvel Rootsis Jämtlandi Härjedaleni piirkonnas). Int. J. Environ. Res. avalik ravi. 2021, kd 18, lk 6987 18, 6987. https://doi.org/10.3390/IJERPH18136987

• Xu, R. jt. (2020) metsa- ja maastikupõlengud, ülemaailmsed kliimamuutused ja inimeste tervis. The New England Journal of Medicine 2020 (Uus-Inglismaa meditsiiniajakiri 2020); 383: 2173-2181 https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMsr2028985