WHO Euroopa piirkondliku büroo tegevus kliimamuutuste ja tervise valdkonnas

Visioon ja poliitiline pühendumus

WHO Euroopa piirkondlik büroo (WHO/Europe) on üks kuuest Maailma Terviseorganisatsiooni piirkondlikust büroost, mis teenindab WHO Euroopa piirkonna 53 liikmesriiki. WHO Euroopa piirkondlik büroo töötab selle nimel, et teha kindlaks poliitikavalikud kliimamuutuste tervisemõjude ennetamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks. See toetab liikmesriike kõige asjakohasemate strateegiate, poliitikasuundade ja meetmete valimisel ja rakendamisel. WHO Euroopa piirkondlik büroo teeb koostööd piirkonna erinevate rahvatervise sidusrühmadega, et tagada koordineeritud tegevus tõhusa tervishoiupoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel ning tervishoiusüsteemide tugevdamisel.

WHO seab tervise kliimamuutuste tegevuskava keskmesse

Alates 1990. aastatest on WHO/Euroopa toetanud kliimaga seotud terviseriskidega tegelemist, sealhulgas Euroopa keskkonna- ja terviseprotsessi (EHP) kaudu. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 26. istungjärgul (COP26) edendati esimest korda ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ajaloos spetsiaalsetterviseprogrammi,et toetada kliimamuutustele vastupanuvõimeliste, vähese CO2-heitega ja kestlike tervishoiusüsteemide arendamist. Sellele verstapostile järgnes esimene tervisepäev ja COP28 kliima- ja tervisedeklaratsiooni heakskiitmine ning COP29-l Bakuus COPi eesistujariikide kliima- ja tervisealase järjepidevuse koalitsiooni loomine. Nendele vaatamisväärsustele tuginedes nõutakse maailma terviseassamblee resolutsioonis kliimamuutuste ja tervise kohta tervishoiusektori suuremat kaasamist kliimameetmetesse, tunnistades tungivat vajadust nii kohanemis- kui ka leevendusmeetmete järele. Kliimamuutusi on tunnustatud ka ühena kuuest strateegilisest prioriteedist ülemaailmses tervisealases tegevuskavas, milles WHO liikmesriigid leppisid kokku aastateks 2024–2028 14.^üldise tööprogrammi raames.

Piirkondlikul tasandil: Euroopa tööprogramm 2020–2025: Algatuses „Ühinenud tegevus parema tervise nimel“ on esitatud visioon sellest, kuidas WHO/Euroopa saab toetada riikide tervishoiuasutusi, et vastata kodanike ootustele hea tervisega kogukondades, kus rahvatervisealased meetmed ja asjakohane riiklik poliitika, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitika, tagavad parema elu ja heaolu. 2023. aastal kuulutas WHO Euroopa piirkondlik büroo kliimakriisi ja äärmuslikud ilmastikunähtused esimest korda rahvatervisealaseks hädaolukorraks ning praegu väljatöötamisel olevas teises Euroopa tööprogrammis aastateks 2026–2030 on kliimamuutused ja tervis üks selle peamisi alustalasid. EPW2 edendab vastupanuvõimet ja terviseturvet, edendab tervisele kasulikke kohanemis- ja leevendamismeetmeid ning tugevdab piirkonna tervishoiusüsteemide suutlikkust muutuda kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks, vähese CO2 heitega ja kestlikuks, pakkudes haavatavatele elanikkonnarühmadele kaasavaid lahendusi.

Budapesti deklaratsioon: meetmete kiirendamine tervemate inimeste, jõudsalt edeneva planeedi ja kestliku tuleviku nimel

2023. aasta juulis Budapestis toimunud seitsmes keskkonna- ja tervisealane ministrite konverents oli piirkondliku keskkonna- ja tervisealase tegevuskava koostamise teetähis. WHO Euroopa piirkonna riikide tervise- ja keskkonnaministrid võtsid vastu Budapesti deklaratsiooni, milles sätestatakse poliitilised kohustused ja meetmed, et tegeleda terviseriskidega, mida põhjustavad kliimamuutuste, keskkonnareostuse ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise kolmikkriis, sealhulgas COVID-19 kriisist taastumise kontekstis. Deklaratsioonis seatakse prioriteediks kiireloomulised ja kaugeleulatuvad meetmed selle kolmikkriisiga seotud tervishoiuprobleemide lahendamiseks ning selle eesmärk on kiirendada õiglast üleminekut vastupanuvõimelisele, tervele, õiglasele ja kestlikule ühiskonnale.

Budapesti deklaratsiooni vastuvõtmisega on riigid võtnud kohustuse võidelda saaste ja kliimamuutuste vastu, tagada kõigile juurdepääs puhtale veele, kanalisatsioonile ja hügieenile ning muudele olulistele teenustele, integreerida loodust ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevad kaalutlused poliitikasse ning edendada puhast, ohutut ja tervislikku tehiskeskkonda. Deklaratsiooniga toetatakse mitmeid olulisi jõupingutusi Euroopa Liidu (EL) poliitilises kontekstis, sealhulgas Euroopa rohelist kokkulepet, ELi kohanemisstrateegiat, ELi ülemaailmset tervishoiustrateegiat ja tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitlevat ELi määrust.

Deklaratsioonis sätestatakse tervishoiusüsteemide kohustused ja edendatakse tervishoiusektori osalemist kliimamuutustes, seades tervise kliimapoliitika kujundamise põhiargumendiks. Kohanemispoliitika seisukohast on peamine kohustus töötada välja riiklikud tervisealase kohanemise kavad, neid ajakohastada ja rakendada kas eraldiseisvate dokumentidena või osana laiematest riiklikest kohanemiskavadest. Dokumendi „Null kahetsusväärseks“ teises väljaandes: ministrite konverentsilkäivitatud meetmete laiendamine kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks WHO Euroopa piirkonnas loob tervikliku tausta ning toetab deklaratsioonis sisalduvate kliimamuutuste ja tervisega seotud kohustuste vastuvõtmist ja rakendamist kõrgetasemeliste küsimuste ja konkreetsete rakendusmeetmete kaudu.

„Tervislikumate inimeste, eduka planeedi ja kestliku tuleviku tegevuskava aastateks 2023–2030“ on deklaratsiooni lahutamatu osa ja selles esitatakse rida meetmeid vajalike üleminekute kiirendamiseks. Kohustuste täitmise kiirendamiseks on loodud EHP partnerlused kui uus tegevusele suunatud mehhanism. Nende partnerluste eesmärk on tuua kokku riigid ja partnerid, kellel on ühine huvi konkreetse teemavaldkonna vastu, et teha koostööd ühistegevuses. Tervishoiusektori kliimameetmete partnerlus loob piirkondliku praktikakogukonna, et hõlbustada lähenemisviiside ja kogemuste jagamist riikide vahel ning edendada vastastikust õppimist ja võrgustike loomist, kuna riigid kaardistavad kliimamuutustele vastupanuvõimeliste, vähese CO2-heitega ja keskkonnasäästlike tervishoiusüsteemide arendamise viise ja lahendusi.

Tervise ja kliimamuutuste töörühm

Tervise ja kliimamuutuste töörühm loodi 2012. aastal Euroopa keskkonna ja tervise rakkerühma (EHTF) volitusel WHO Euroopa piirkonna liikmesriikide taotlusel, et juhtida tegevuskava, mis käsitleb tervise kaitsmist kliimamuutuste kahjuliku mõju eest. EHTF on juhtiv rahvusvaheline organ keskkonnatervise programmi rakendamisel ja järelevalves, keskendudes eelkõige ministrite keskkonna- ja tervisedeklaratsioonides esitatud kohustustele.

Terviseteabe töörühm, mis koosneb liikmesriikide ja partnerite määratud esindajatest, hõlbustab dialoogi ja koostööd WHO Euroopa piirkonna riikide ja muude sidusrühmade vahel. See edendab ja toetab tervisekaalutluste integreerimist riiklikku kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitikasse ning toimib katalüsaatorina Budapesti deklaratsioonis võetud kliimamuutuste ja tervisega seotud kohustuste edendamisel, rakendamisel ja jälgimisel rahvusvahelisel, riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Töörühm pakub platvormi kogemuste ja uuenduste jagamiseks, vahendite edendamiseks, tõendite edastamiseks ja heade tavade tutvustamiseks kliimamuutuste ja tervise valdkonnas ning riikide ja sidusrühmade vahelise partnerluse edendamiseks.

Teadmiste ja tõendite arendamine

WHO/Euroopa on oluline teadmiste arendaja kliimamuutuste ja tervise valdkonnas. 2018. aastal avaldas WHO Euroopa piirkondlik büroo aruande „Public health and climate change adaptation policies in the European Union“ (Rahvatervis ja kliimamuutustega kohanemise poliitika Euroopa Liidus), milles analüüsitakse kliimamuutustega kohanemist käsitleva tervishoiupoliitika arengut ELi riikides ja koostatakse valik hea tava juhtumiuuringuid.

Kuna WHO Euroopa piirkond on maailma kõige kiiremini soojenev piirkond, on WHO/Euroopa avaldanud põhidokumendid, et toetada liikmesriike ajakohase teabe ja suunistega soojuse ja tervise kohta, sealhulgas ülevaatega Soojus ja tervis WHO Euroopa piirkonnas: ajakohastatud tõendid tõhusa ennetamise kohta. Euroopa Komisjoni rahalisel toetusel töötab WHO/Euroopa välja ajakohastatud teist väljaannet soojuse ja tervise tegevuskavade kohta. Käesoleva väljaande eesmärk on toetada tervishoiusektori ja muude valdkondade poliitikakujundajaid ja praktikuid koordineeritud ja terviklike HHAPide väljatöötamisel. Kuigi suunised on peamiselt suunatud WHO Euroopa piirkonna liikmesriikidele, on need eeldatavasti rahvusvahelise tähtsusega.

Üleujutused on kõige sagedasem looduskatastroof WHO Euroopa piirkonnas, kus üks kümnendik linnaelanikkonnast elab üleujutusohtlikes piirkondades. Üleujutuste tervisemõjudega tegelemiseks on WHO Euroopa piirkondlik büroo välja töötanud suunised, sealhulgas väljaanded „Flooding: terviseriskide ohjamine WHO Euroopa piirkonnas ning üleujutused ja tervis: teabelehed tervishoiutöötajatele. Spetsiaalne veebileht on WHO üleujutuste alaste ressursside ühtne kontaktpunkt. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa vee ja tervise protokolli alusel tehakse tööd selle nimel, et tugevdada vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastupanuvõimet kliimamuutustele, sealhulgas üleujutustele.

Tervise ja kliimamuutuste riigiprofiilide algatus on aluseks WHO tööle, mille eesmärk on jälgida riikide ja ülemaailmseid edusamme tervise ja kliimamuutuste valdkonnas. Need profiilid on välja töötatud koostöös riiklike tervishoiuasutustega ning need annavad andmepõhise ülevaate kliimaohtudest ja kliimamuutuste eeldatavast tervisemõjust, jälgivad praegusi poliitikameetmeid ning teevad kokkuvõtte riiklike kliima- ja tervisemeetmete peamistest prioriteetidest. Alates algatuse käivitamisest 2015. aastal on selles osalenud üle 80 riigi, sealhulgas mitu WHO Euroopa piirkonna liikmesriiki.