Budapesti deklaratsioon ja WHO tegevus Euroopas

Budapesti deklaratsioon: meetmete kiirendamine tervemate inimeste, õitsva planeedi ja kestliku tuleviku nimel

WHO Euroopa piirkonna riikide tervishoiu- ja keskkonnaministrite poolt 6. juulil 2023 vastu võetud Budapesti deklaratsioonis sõnastatakse poliitilised kohustused ja meetmed, et tegeleda terviseriskidega, mis tulenevad kliimamuutuste, reostuse ja elurikkuse vähenemise kolmikkriisist, ning COVID-19st taastumisest ja selle kontekstis. Deklaratsioonis seatakse prioriteediks kiireloomulised ja laiaulatuslikud meetmed selle kolmekordse kriisiga seotud terviseprobleemide lahendamiseks ning selle eesmärk on kiirendada õiglast üleminekut vastupanuvõimelisele, tervislikule, õiglasele ja kestlikule ühiskonnale. Budapesti deklaratsiooni vastuvõtmisega on riigid võtnud kohustuse võidelda saaste ja kliimamuutuste vastu, tagada kõigile juurdepääs puhtale veele, kanalisatsioonile ja hügieeniteenustele, integreerida looduse ja bioloogilise mitmekesisusega seotud kaalutlused poliitikasse ning edendada puhast, ohutut ja tervislikku tehiskeskkonda. Täiendavad kohustused olid suunatud tervishoiusüsteemidele.

Deklaratsiooniga edendatakse tervishoiusektori osalemist kliimamuutustes ja rõhutatakse tervise tähtsust kliimapoliitika kujundamisel. Seoses kohanemispoliitikaga on peamine kohustus töötada välja, ajakohastada ja rakendada tervisealaseid riiklikke kohanemiskavasid kas eraldiseisvate dokumentidena või osana laiematest riiklikest kohanemiskavadest. Dokumendi teine väljaanne Zero kahetseb: Budapestis toimunud seitsmendal keskkonna- ja tervishoiuministrite konverentsilkäivitatud kliimamuutuste leevendamise ja tervisega kohanemise meetmete laiendamine WHO Euroopa piirkonnas annab tausta ning toetab deklaratsioonis sisalduvate kliimamuutuste ja tervisega seotud kohustuste vastuvõtmist ja rakendamist kõrgetasemeliste taotluste ja konkreetsete rakendusmeetmete kaudu.

Selleks et toetada riikide rakendamissuutlikkust, on deklaratsiooni eesmärk ka tugevdada juhtimist, investeeringuid inimressurssidesse ning teadmiste ja tegevusvahendite loomist. Samuti rõhutatakse selles noorteorganisatsioonide mõjuvõimu suurendamist, et muuta nende tegevus poliitika kujundamisel ja rakendamisel asjakohasemaks. Tervemate inimeste, eduka planeedi ja kestliku tuleviku tegevuskava 2023–2030 on deklaratsiooni lahutamatu osa ja selles kirjeldatakse meetmeid vajalike üleminekute kiirendamiseks. Kohustuste täitmise kiirendamiseks käivitati uue tegevusele suunatud mehhanismina Euroopa keskkonna- ja terviseprotsessi partnerlused. Selle eesmärk on tuua kokku riigid ja partnerid, kellel on ühine huvi konkreetse teemavaldkonna vastu, et teha koostööd ühisprojektide ja -tegevuste valdkonnas. Käivitati neli EHP partnerlust, mis keskenduvad tervishoiusektori kliimameetmetele, noorte koostööle, inimeste bioseirele ja tervislikule liikuvusele. Tervishoiusektori kliimameetmete partnerluse eesmärk on luua piirkondlik praktikakogukond, et jagada lähenemisviise, kogemusi ja teadusuuringuid, kui riigid kaardistavad kliimamuutustele vastupanuvõimeliste, vähese CO2 heitega ja keskkonnasäästlike tervishoiusüsteemide arendamise viise ja lahendusi.
Euroopa poliitilises
kontekstis toetatakse deklaratsiooniga muu hulgas Euroopa rohelist kokkulepet, ELi ülemaailmset tervishoiustrateegiat, ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramme (programm „Euroopa horisont“ ja selle eelkäijad) ning ELi määrust tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta.

Kliimamuutustega seotud terviseküsimuste töörühm: WHO Euroopa

WHO Euroopa piirkonna liikmesriikide taotlusel loodi 2012. aastal Euroopa keskkonna ja tervishoiu rakkerühma (EHTF) volitusel WHO kliimamuutustega seotud tervise töörühm (HIC),et kaitsta tervist kliimamuutuste kahjuliku mõju eest. EHTF on juhtiv rahvusvaheline organ Euroopa keskkonna- ja tervishoiuprotsessi, eelkõige Ostrava keskkonna- ja tervishoiudeklaratsioonis sätestatud kohustuste rakendamiseks ja järelevalveks.

Kõrgetasemelise innovatsiooninõukogu töörühm koosneb liikmesriikide ja partnerite nimetatud esindajatest. See hõlbustab dialoogi ja koostööd WHO Euroopa piirkonna liikmesriikide ja muude sidusrühmade vahel, samuti teabevahetust ja kohustuste täitmist, et kaitsta tervist kliimamuutuste kahjuliku mõju eest. Eelkõige edendab ja toetab töörühm tervisekaalutluste integreerimist riiklikesse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise poliitikatesse ning toimib katalüsaatorina Ostrava deklaratsioonis sisalduvate kliimamuutuste ja tervisega seotud kohustuste edendamisel, rakendamisel ja jälgimisel rahvusvahelisel, riiklikul ja piirkondlikul tasandil. HIC pakub platvormi kogemuste ja uuenduste vahetamiseks, vahendite edendamiseks, tõendite edastamiseks ning kliimamuutuste ja tervisega seotud heade tavade tutvustamiseks ning julgustab riikide ja sidusrühmade vahelist partnerlust.

WHO Euroopa töö kliimamuutuste ja tervise valdkonnas

2018. aastal avaldas WHO Euroopa büroo aruande „Public health and climate change adaptation policies in the European Union“ (Rahvatervis ja kliimamuutustega kohanemise poliitika Euroopa Liidus), milles analüüsitakse kliimamuutustega kohanemisega seotud tervishoiupoliitika arengut ELi riikides ja koostatakse valik hea tava juhtumiuuringuid.

Kuna WHO Euroopa piirkond on maailma kõige kiiremini soojenev piirkond, on WHO/Euroopa avaldanud põhidokumendid, et toetada liikmesriike ajakohastatud teabe ja suunistega soojuse ja tervise kohta, sealhulgas ülevaatega: Soojus ja tervis WHO Euroopa piirkonnas: ajakohastatud tõendid tõhusa ennetamise kohta. Euroopa Komisjoni rahalisel toetusel töötab WHO/Euroopa välja ajakohastatud teist väljaannet soojuse ja tervise tegevuskavade kohta. Selle väljaande eesmärk on toetada tervishoiusektori ja muude valdkondade otsustajaid ja praktikuid koordineeritud ja terviklike tervishoiualaste tegevuskavade väljatöötamisel. Kuigi suunised on suunatud peamiselt WHO Euroopa piirkonna liikmesriikidele, on need eeldatavasti rahvusvaheliselt olulised.

Üleujutused on kõige sagedasem looduskatastroof WHO Euroopa piirkonnas, kus kümnendik linnaelanikkonnast elab üleujutusohtlikes piirkondades. Üleujutuste tervisemõjudega tegelemiseks on WHO/Euroopa välja töötanud suunised, sealhulgas väljaanded „Flooding: terviseriskide juhtimine WHO Euroopa piirkonnas ning üleujutused ja tervis: teabelehed tervishoiutöötajatele. Üleujutustega seotud WHO ressursid on koondatud spetsiaalsele veebilehele. UNECE-WHO/Euroopa vee ja tervise protokolli alusel tehakse tööd, et tugevdada vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastupanuvõimet kliimamuutustele, sealhulgas üleujutustele.

Tervise ja kliimamuutuste riigiprofiilide algatus on WHO töö alus, mille eesmärk on jälgida riiklikke ja ülemaailmseid edusamme tervise ja kliimamuutuste valdkonnas. Need profiilid, mis on välja töötatud koostöös riiklike tervishoiuasutustega, annavad andmepõhise ülevaate kliimaohtudest ja kliimamuutuste eeldatavast tervisemõjust, jälgivad praeguseid poliitikameetmeid ning võtavad kokku riiklike kliima- ja tervishoiumeetmete peamised prioriteedid. Alates algatuse käivitamisest 2015. aastal on selles osalenud üle 80 riigi kogu maailmas, sealhulgas mitu liikmesriiki WHO Euroopa piirkonnast.