European Union flag

lõpus korraldasid ASPHER ja EEA uuringu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste töötajate ja valitud ametnikega. Uuringu eesmärk oli teha kindlaks teadmistevajadused, mis on seotud kliimamuutustega kohanemise eest vastutavate inimeste kliima- ja tervisekaalutluste integreerimisega riigi tasandist madalama tasandi kohanemiskavadesse. Küsitlusele vastas 173 vastajat 20 riigist.

Põhisõnumid

  • Küsitlusele vastas 173 kohalikku omavalitsust ja piirkonda 20 Euroopa riigist, neist umbes pooled Norrast, Šveitsist ja Saksamaalt. Vastajad olid peamiselt kliimamuutustega kohanemise, keskkonna/kestlikkuse ja rahvatervise osakonna ametnikud. Neljandiku vastanutest moodustasid linnapead või muud valitud ametnikud. Valim ei ole Euroopat esindav. 

  • Üle 60 %-l vastanud omavalitsustest/piirkondadest oli olemas kliimamuutuste kava ja spetsiaalne kliimamuutuste osakond. 43 % vastanud kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest oli kohanemiskavades eraldi osa tervishoiul ning 31 % vastanutest käsitles seda minimaalselt. 

  • Üle 77 % vastanutest vastas, et nende jurisdiktsioonis juba mõjutavad kliimamuutused inimeste tervist; 90 % ütles, et kliimamuutused mõjutavad inimeste tervist nende piirkonnas kümne aasta pärast.

  • Väikestest omavalitsustest pärit vastajad (< 50 000 elanikku) vastasid palju väiksema tõenäosusega, et neil on piisavalt teadmisi, et mõista kliimast tulenevaid terviseriske, kui suurtest omavalitsustest pärit vastajad (> 500 000 elanikku). Ainult 33 % väikestest omavalitsustest pärit vastanutest märkis, et neil on täielikud teadmised, mida on vaja kliimamuutustega seotud terviseriskide mõistmiseks, võrreldes 64 %ga suurimatest omavalitsustest.

  • Tehniliste ametnike seas olid valdkonnad, kus oli kõige vähem piisavaid teadmisi, majandusliku hindamise vahendite kasutamine ning järelevalve ja hindamine, eelkõige seoses võrdsete võimalustega.  

  • Kõige rohkem vastajaid soovis soojuse kohta rohkem teada saada (73%). Sellele järgnesid tervisemõjud haavatavatele elanikkonnarühmadele (55 %), üleujutused (44 %) ja õhusaaste (41 %).

Tulemused

1Tervis kohanemiskavades2Teadmisvõimalused3Vastajate kohta

Terviseküsimuste hõlmamine kliimamuutustega kohanemise kavandamisse 

Selleks et paremini mõista kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust kavandada ja rakendada kliimamuutustega kohanemise meetmeid, küsiti vastajatelt kliimamuutustega seotud halduskorralduse kohta nende omavalitsuses. Enamik (61 %) teatas, et neil on spetsiaalne kliimamuutuste osakond. Lisaks oli 60 %-l vastanud omavalitsustest olemas kliimamuutustega kohanemise kava ja 23 % oli seda välja töötamas. Need tulemused näitavad, mil määral on kliimamuutused ja nendega kohanemine kohalike omavalitsuste struktuuridesse institutsionaliseeritud.

Lisaks kliimamuutustega kohanemise kavade olemasolule uuriti uuringus ka seda, mil määral integreeriti tervisekaalutlused kliimamuutustega kohanemise kavandamisse. 52 % kohanemiskavadest sisaldasid spetsiaalset tervisekomponenti (54 teatatud kohanemiskava 104st), kusjuures 17 vastajat kaalusid tervise lisamist tulevastesse kohanemiskavadesse. See on vaid veidi suurem kui ELi kohanemismissiooni aruande kohaselt. 2024. aastal hõlmas 60 % missioonile allakirjutanute teatatud kavadest tervishoidu (Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus, 2025). Terviseühtsuse põhimõte lisati 14 kohanemiskavasse ja osaliselt veel 27 kavasse. 

Teatatud teadmised kliima mõjust tervisele

Vastajad olid üldiselt ühel meelel, et kliimamuutused mõjutavad lähitulevikus inimeste tervist nende piirkonnas (ligi 90 %), ja seda juba tehakse (üle 87 %) (joonis 1). See järeldus on kooskõlas tulemustega, mis saadi kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt, kes osalesid ELi kliimamuutustega kohanemise missioonis, kus tervis osutus kliimariskide ja haavatavuse hindamisel peamiseks murettekitavaks valdkonnaks. Missiooni (ELi kohanemismissioon, 2026) raames teatatud kohanemismeetmete põhitulemusena nimetati ka tervist. 

Joonis 1. Vastajate arusaam kliimamuutuste praegusest ja tulevasest (10 aastat) tervisemõjust oma asutuses (%)

Enamik vastanutest ütles, et neil on vähemalt osalised teadmised kliimamuutustega seotud terviseriskidest (95 %), haavatavate rühmade kindlakstegemisest (91 %) ja asjaomaste sidusrühmadega suhtlemisest (83 %). Väikestest omavalitsustest pärit vastajad vastasid sellele küsimusele „jah, täielikult“ väiksema tõenäosusega (joonis 2). See kajastab sarnaseid andmeid, mis esitati ülemaailmse linnapeade pakti algatusele, milles leiti, et väikesed omavalitsused on suurtest omavalitsustest maha jäänud oma suutlikkuses kavandada ja ette valmistada meetmeid ning hinnata riske. Ainult 29 % väikestest omavalitsustest on riskihindamised lõpule viinud või peaaegu lõpule viinud, samas kui suuremate omavalitsuste puhul on see näitaja 46 % (EEA, 2026).

Joonis 2. Piisavaid teadmisi käsitlevale küsimusele „jah, täielikult“ vastanud vastanute protsent asutuste arvu järgi.

Üksikasjalikumad küsimused teadmiste ja oskuste kohta olid suunatud tehnilistele ametnikele (132 vastajat). Kõige rohkem teadmisi saadi enesehinnangust seoses kliimamuutustega seotud terviseriskide hindamisega, sealhulgas haavatavate rühmade arvessevõtmisega kliimariskide hindamisel, ning kohanemisvõimaluste kindlakstegemise ja hindamisega. Siiski ütles vaid 8 % tehnilistest ametnikest, et nad tunneksid end kindlalt, kasutades selliseid majandusliku hindamise vahendeid nagu kulude-tulude analüüs või mitme kriteeriumi analüüs, ning ainult 9 %-l oleksid piisavad teadmised, et jälgida tervisenäitajaid ja mõju haavatavatele rühmadele. Hindamistulemuste kasutamine, edusammude jälgimiseks sobivate näitajate valimine ja võrdsete võimaluste integreerimine olid ka aspektid, mille kohta teatas väike protsent tehnilistest vastajatest (<20%), et neil on piisavad teadmised (joonis 3).

Kuigi paljudel Euroopa omavalitsustel on oma kohanemiskava osana määratletud seire- ja aruandlussüsteem, on vaid vähestel selged näitajad ja eesmärgid (EEA, 2023). Uuringu tulemused kajastavad ka seda lõhet järelevalve ja hindamise tähtsuse tunnistamise ning nende tegevuste läbiviimiseks vajaliku tehnilise suutlikkuse vahel.

Joonis 3. Tehniliste ametnike enesehinnangul põhinevad teadmised ja oskused kliima ja tervise kohta

Teadmiste arendamise võimalused

Kui küsiti, milliseid kliimaga seotud küsimusi nad sooviksid teada saada, valis suurim protsent vastanutest soojuse (73%) ja tervisemõju haavatavatele elanikkonnarühmadele (55%). Sellele järgnesid üleujutused, õhusaaste, vaimne tervis, siirutajatega levivad haigused ja toiduohutus (kõik üle 30 % vastanutest) (joonis 4).

Joonis 4. Kliimaga seotud terviseohud või tervisemõjud, mille kohta vastajad soovisid rohkem teada saada

Üle poole vastanutest pidas rohelist taristut ja ruumilist/arenguplaneerimist asjakohasteks teemavaldkondadeks, mida tuleks hõlmata suunistega tervise integreerimise kohta kohanemispoliitikasse. Sellele järgnes huvi hädaolukorras tegutsemise kavandamise/reageerimise ning tervishoiutaristu ja teenuste osutamise vastu (joonis 5).

Joonis 5. Suuniste teemavaldkonnad tervise integreerimiseks kohanemispoliitikasse

Kaks kolmandikku vastanutest osutas rahaliste vahendite puudumisele kliima ja tervisega kohanemise kavandamisel kui rakendamisprobleemile, mille puhul on vaja rohkem suuniseid. Üle poole valitud küsimustest on seotud koordineerimisega eri sektorite ja valitsustasandite vahel ning otsustajate vähese teadlikkuse või kaasatusega kliima ja tervise valdkonnas (joonis 6). Samuti leidsid ELi kohanemismissioonile allakirjutanud aruande esitajad, et rahastamine on kohanemise kavandamisel peamine rakendamisprobleem (EEA, 2026).

Joonis 6. Rakendamisega seotud probleemid, mille puhul oleks vaja rohkem suuniseid või vahendeid

Tehnilistelt ametnikelt küsiti, kas on vaja suuniseid tervisega seotud kohanemisvõimaluste kohta. Kõige rohkem vastajaid märkis vajadust saada rohkem teavet kuumusele reageerimise kohta, millele järgnesid üleujutused, põud ja muud äärmuslikud ilmastikunähtused (joonis 6). Kohanemisvõimaluste tõhusaks rakendamiseks oli vaja rohkem tehnilisi teadmisi äärmuslike ilmastikunähtuste ja kuumuse kohta (joonis 7).

Joonis 7. Tehniliste ametnike vastused mitut valikut hõlmavale küsimusele „Millistele tervisega seotud kohanemisvõimalustele sooviksite, et me keskenduksime koostatavates suunistes?“

Joonis 8. Tehniliste ametnike vastused mitme valikuga küsimusele „Milliste kohanemisvõimaluste tulemuslikuks rakendamiseks on vaja rohkem tehnilisi teadmisi või tuge?“

Vastustajad

Uuring oli suunatud kohaliku ja piirkondliku tasandi ametnikele ja otsustajatele, kes tegelevad kliimamuutustega kohanemisega. Küsitlusele vastas 173 vastajat. Kuigi vastajad olid 20 riigist, domineerisid valimis mitmed riigid: Norra (18 %), Šveits (16 %), Saksamaa (15 %), Moldova (12 %) ja Hispaania (9,8 %) (joonis 9). Valim ei ole Euroopat esindav.

Kõige rohkem vastajaid oli väikestest omavalitsustest, kuid valimisse kuulusid kõik asutuste suurused (joonis 10).

Peamised vastajad olid riigiteenistujad, kellest enamik pärines kliimamuutustega kohanemise osakondadest või kestlikkuse/keskkonna osakondadest. Kuid 13% olid rahvatervise osakonnast. Veidi alla veerandi vastanutest olid valitud ametiisikud, sealhulgas linnapead (joonis 11).

Joonis 9. Vastajate geograafiline jaotus riikide kaupa

Joonis 10. Eri suurusega omavalitsustest pärit vastajate arv

Joonis 11. Vastajate arv eri rollides

Järeldused

  • Küsitlusele vastajad on hästi teadlikud kliimamuutuste mõjust ja selle mõjust haavatavatele elanikkonnarühmadele. Hoolimata sellest, et nii riiklikud kui ka piirkondlikud ametiasutused on andnud teada, et neil on põhjalikud teadmised kliimamuutuste mõjust tervisele, ja et nad on väga mures selle mõju pärast, on terviseküsimuste integreerimine kohalikku kohanemiskavadesse endiselt piiratud.
  • Kohanemismeetmete järelevalve ja hindamine on püsiv probleem. See järeldus kajastub nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil muudes uuringutes kohanemise järelevalve ja hindamise seisu kohta.
  • Kohalike omavalitsuste toetamiseks kogu kohanemise kavandamise tsükli jooksul on vaja nii tehnilist oskusteavet kui ka rahalisi vahendeid. Eelkõige väiksematel omavalitsustel on kohanemise kavandamiseks piiratud ressursid ja tehniline suutlikkus.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vajavad praktilist tuge, et:

    • Teha kindlaks võimalused ja määratleda strateegiad kliimamuutustega kohanemise kavandamise rahastamiseks/rahastamiseks.
    • Parandada kliima-, keskkonna-, planeerimis-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, hädaolukordade ohjamise ja taristuosakondade vahelist koordineerimist.
    • Töötada välja strateegiad otsustajate kaasamiseks kliima ja tervisega kohanemise küsimustes.
    • Hinnata ja käsitleda kohalikul tasandil tuvastatud prioriteetseid ohte, nagu kuumus, üleujutused, põud, äärmuslikud ilmastikunähtused ja siirutajatega levivad haigused, ning mõista, kuidas need ohud mõjutavad haavatavaid rühmi.
    • Valida välja ja rakendada selliseid meetmeid nagu varajase hoiatamise süsteemid, kuumavee tegevuskavad, roheline ja sinine taristu, üleujutuste suhtes vastupanuvõimeline planeerimine, hädaolukorraks valmisolek ja riskiteavitus.
    • Jälgida tervisega seotud tulemusi ja kasutada hindamistulemusi kohanemismeetmete täiustamiseks aja jooksul.

Koostamisel on infodokument tervishoiu integreerimise kohta kohalikku kohanemisse. Dokumendi eesmärk on pakkuda praktilist tuge seoses nende teadmiste ja tehniliste lünkadega.

Viited

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.

Vastutuse välistamine
Selle tõlke on loonud Euroopa Komisjoni pakutav masintõlke tööriist eTranslation.