Kliima- ja tervisealane haridus ja koolitus

Kliima- ja tervisealase hariduse lõhe

Kliimamuutusi ei õpetata Euroopas laialdaselt tervishoiu ja rahvatervise valdkonna tudengitele

• 2020. aastal andis 25 % (153 kooli 592st) Euroopa meditsiinikoolidest kliimamuutuste alast ametlikku haridust. Lisaks hõlmasid 20 % koolides (118 kooli 592st) üliõpilaste juhitud õppetegevused kliimamuutuste ja tervisega seotud teemasid, selgub Rahvusvahelise Arstide Üliõpilaste Föderatsiooni korraldatud uuringu avaldamata tulemustest. Need arvud on suuremad kui ülemaailmsed tulemused (vastavalt 15% ja 12%).
  
• Suurem osa – 64 % (29 kooli 45st) – Euroopa rahvatervise koolidest andis 2020. aastal kliima- ja terviseharidust( Orhan jt, 2021).

Teadmiste puudumine kliimamuutuste kohta võib mõjutada meditsiinipraktikat ja rahvatervise meetmeid

• Meditsiinipraktikal ja eelkõige esmatasandi arstiabil on kliimamuutustega kohanemisel oluline roll (Litkejt, 2024). Lisaks diagnostikale ja ravile on arstid ja õed ühed kõige usaldusväärsemad spetsialistid Euroopas (Ipsos,2024). Seetõttu saavad nad tõhusalt hoiatada oma patsiente kliimaga seotud ohtudest, nagu äärmuslikud ilmastikunähtused või esilekerkivad nakkushaigused.
  
• Arstide teadlikkust tuleb veelgi suurendada, et kliimamuutuste tagajärgedega paremini toime tulla (Litkejt, 2024). 2022. aastal ei toetanud kolm neljandikku Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi arstidest ja õdedest keskkonnakirjaoskust ning neil puudus aeg, vahendid ja haridus, et harida patsiente kliimamuutuste mõju kohta, vastavalt The Economisti uuringule.
  
• Tõhus kliima- ja terviseharidus annab rahvatervise spetsialistidele teadmised ja oskused, mis on vajalikud kohanemisstrateegiate rakendamiseks, kestliku poliitika toetamiseks ja vastupidavate tervishoiusüsteemide loomiseks.

kutsub üles suurendama kliimamuutuste alast haridust ja koolitust tervishoiutöötajatele ja -üliõpilastele ning pühendub sellele;

• ELi tervishoiupoliitika platvormi temaatilise võrgustiku „Kliimameetmed rahvatervisealase hariduse ja koolituse kaudu“ (2022) ühisavalduses, mida juhib Euroopa piirkonna rahvatervise koolide ühendus (ASPHER), rõhutatakse, et rahvatervis ja tervishoiutöötajad vajavad põhikoolitust ja pidevat kutsealast arengut, et parandada oma arusaamist kliima ja tervise vahelistest seostest ning muuta see oma töös prioriteediks. Selles kutsutakse üles ajakohastama bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavasid ning pidevat kutsealast arengut, lisades selliseid kontseptsioone nagu „Üks tervis“ ja „Planetaarne tervis“. Ühisavalduse kiitsid heaks ligi 100 rahvatervise ja tervishoiu valdkonna kutseorganisatsiooni, kodanikuühiskonna organisatsiooni ja ülikooli.
  
• Riiklike rahvatervise instituutide rahvusvaheline assotsiatsioon (IANPHI) võttis oma 2021. aasta tervise- ja kliimamuutustealases tegevuskavas kohustuse suurendada suutlikkust, pädevust ja koolitust vastastikuse toetuse ja teadmiste jagamise kaudu instituutide vahel, et toetada nende arengut peamiste kliimavaldkonna osalejatena.
  
• 2022. aastal võttis G7 tervishoiuministrite kommünikee ministrite tasandil liikmesriikidele kohustuse tegeleda kliimamuutuste tervisemõjuga ning luua kliimamuutustele vastupanuvõimelised, kestlikud ja kliimaneutraalsed tervishoiusüsteemid. See hõlmab eesmärki kaasata kliimamuutustega seotud aspektid tervishoiu- ja tervishoiutöötajate haridusse ja koolitusse.
  
• Euroopa Arstide Alaline Komitee (CPME), kes esindab riiklikke meditsiiniühendusi kogu Euroopas, kutsus oma 2023. aasta kliimamuutuste ja tervishoiupoliitikas ELi, selle liikmesriike ja kohalikke poliitikakujundajaid üles tegutsema, tagades, et meditsiinitudengid, arstid ja muud tervishoiutöötajad on koolitatud inimesi kliimamuutuste tervisemõjust teavitama ja neist mõjutatud patsiente ravima.
  
• 2023. aasta juulis võtsid WHO Euroopa piirkonna liikmesriigid vastu deklaratsiooni seitsmenda keskkonna- ja terviseteemalise ministrite konverentsi kohta, mille WHO/Euroopa korraldas 2023. aasta juulis Budapestis. Riigid võtsid muu hulgas kohustuse tugevdada tervishoiutöötajate kliimaalast kirjaoskust, et anda neile võimalus reageerida kliimaga seotud tervisemõjudele ja osaleda sisuliselt kliimamuutuste poliitika väljatöötamises tervishoiusektoris.
  
• Rahvusvahelisel tasandil kohustatakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgu (COP28) Araabia Ühendemiraatide kliima- ja tervisedeklaratsioonis (2023) 148 allakirjutanud riiki muude prioriteetide hulgas parandama tervishoiusüsteemide suutlikkust prognoosida ja rakendada kliimamuutustega kohanemise meetmeid kliimavalmis tervishoiutöötajate poolt.
  
• 2017. aastal käivitatud ülemaailmne kliima- ja tervisehariduse konsortsium (GCCHE) on ülemaailmne tervishoiutöötajate koolide ja programmide võrgustik, sealhulgas koolid ja rahvatervise, meditsiini ja õenduse programmid, mille sekretariaat asub Columbia ülikoolis.
  
• 2024. aastal loodi Glasgow’ ülikooli juhitud Euroopa kliima- ja tervisehariduse võrgustik (ENCHE) GCCHE piirkondliku võrgustikuna, mille eesmärk on varustada järgmise põlvkonna meedikud teadmiste ja arusaamadega, et pakkuda kestlikke tervishoiutavasid ning toetada üleminekut patsiendikesksetele nullnetoheite tervishoiusüsteemidele. Võrgustik on avatud uutele liikmetele.

Kliimamuutustega seotud hariduse olukord Euroopa riiklikes tervishoiukoolides

Euroopa piirkonna rahvatervise koolide ühendus (ASPHER) ning ülemaailmne kliima- ja tervisehariduse konsortsium (GCCHE) jälgivad kliima- ja tervisekoolituse arengut Euroopa rahvatervise koolides.

Peamised järeldused

• Laialdane vastuvõtmine: Euroopas pakkus 2024. aastal kliima- ja terviseharidust üle 80 % küsitletud rahvatervise koolidest, võrreldes 66 %ga kogu maailmas (Sorensen et al., 2024).
  
• Erinevad haridustasemed: Kliimaga seotud teemad on kaasatud kutse-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasandil. Magistriprogrammid on selle teemaga kõige rohkem seotud.
  
• Põhipädevused: Institutsioonid keskenduvad kaheksale põhivaldkonnale, mis on tugevalt hõlmatud põhiteaduste ja tervishoiusüsteemi strateegiatega. Siiski esineb endiselt lünki praktilistes oskustes, näiteks sidusrühmade kaasamises.

Üksikasjalikud järeldused

• 66st küsitletud tervishoiuasutuste koolist 53 (80 %) andsid kliima- ja terviseharidust(Sorensen jt, 2024; vt joonis 1). Seda võib pidada edasiminekuks alates 2020. aastast, mil 64 % Euroopa piirkonna rahvatervise koolidest pakkus kliima- ja terviseharidust( Orhan et al., 2021).
  
• 2024. aastal kliima- ja terviseharidust pakkuvast 53 asutusest 60 % lisas need teemad oma kohustuslikku põhiõppekavasse ja 40 % pakkus neid valikmoodulitena (mõned asutused pakuvad mõlemat).
  
• Enamik kliima- ja tervisekursusi pakkuvaid rahvatervise koole asub Saksamaal, Ühendkuningriigis, Itaalias ja Portugalis.

• Magistriprogrammid hõlmavad kõige sagedamini kliimamuutuste alast haridust rahvatervise valdkonnas, millele järgneb doktoriõpe (vt joonis 2). Mõned Saksamaa, Madalmaade ja Ühendkuningriigi rahvatervise koolid on loonud tugevad programmid, mis integreerivad kliima- ja tervisehariduse mitmel akadeemilisel tasandil.
  
• Kõigi haridustasemete lõikes on enamik kliima- ja tervisehariduse programme loodud viimase viie aasta jooksul. Vaid vähesed koolid teatasid, et nad on seda teemat õpetanud rohkem kui 10 aastat.

Joonis 1. Vastused GCCHE 2023/2024 kliima- ja tervisehariduse uuringule WHO Euroopa piirkonnas (Sorensen jt, 2024).

Joonis 2. Kliima- ja terviseharidust pakkuvate rahvatervise koolide arv haridustasemete kaupa (Sorensen jt, 2024).