Kliima- ja tervishoiualane haridus ja koolitus

Access training, learning resources, and case-studies

Kliimamuutusi ja tervist käsitlev koolitus, õppimine ja juhtumiuuringud

Koolituskursused

ASPHERi kliima ja tervise töörühm ning kliimamuutuste ja tervisehariduse ülemaailmne konsortsium (GCCHE) on välja töötanud tasuta veebikursuse kliimamuutuste ja tervise kohta, mis on praegu^teises väljaandes. Kursuse eesmärk on kaasata rahvatervise töötajaid, laiemat tervishoiutöötajaid ja teisi kliimamuutustest ja tervisest huvitatud spetsialiste, hõlbustades nende osalemist kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamisega seotud poliitikas ja propageerimises, samuti teadusuuringuid, mis toetavad otsuste tegemist kõigis sektorites.

Juurdepääs kursusele:

Õppematerjalid

Koolitusjuhendid ja õppematerjalid klamüüdia muutuste ja tervise kohta on kättesaadavad eri allikatest:

WHO koolitusjuhendid ja õppematerjalid mitmesugustel kliimamuutuste ja inimeste tervisega seotud teemadel.
WMO-WHO ühisportaal climahealth.info sisaldab e-õppe ressursside raamatukogu kliima ja tervise eri aspektide kohta
ASPHER kliima- ja tervisehariduse ning -koolituse teabehoidla, mis käivitati 2025. aasta alguses, on esimene üleeuroopaline teabehoidla, mis on spetsiaalselt pühendatud kliima- ja tervisehariduse programmidele WHO Euroopa piirkonnas. ASPHERi veebisaidil asuv ja avalikult juurdepääsetav andmekogu võimaldab rohkem kui 130 liikmesasutusel esitada ja ajakohastada oma kliima- ja terviseõppekavade üksikasjalikke profiile, sealhulgas kraadiõppeprogramme, lühikursusi ja pideva kutsealase arengu võimalusi. Kataloog on avalikkusele suunatud keskus neile, kes soovivad selles valdkonnas haridust ja koolitust saada; samuti võimaldab see teadlastel ja poliitikakujundajatel jälgida aja jooksul tehtud edusamme ning teha kindlaks kliima- ja tervisehariduse tugevad küljed ja lüngad. Repositoorium on praegu katseetapis.

Juhtumiuuringud

Euroopa tervishoiutöötajate kutsealase koolituse ja kaasamise algatuste vaatluskeskuse kogutud juhtumiuuringud:

Puudujääk kliima- ja tervishoiualases hariduses

Kliimamuutusi ei õpetata Euroopa tervishoiu- ja rahvaterviseüliõpilastele laialdaselt

2020. aastal andis kliimamuutustealast ametlikku haridust 25 % Euroopa meditsiinikoolidest (153 kooli 592st). Lisaks hõlmasid 20 % koolidest (118 kooli 592st) õpilaste juhitud õppetegevused kliimamuutuste ja tervisega seotud teemasid, vastavalt Rahvusvahelise Meditsiiniüliõpilaste Föderatsiooni (International Federation of Medical Students Association) korraldatud uuringu avaldamata tulemustele. Need arvud on suuremad kui üldised leiud (vastavalt 15 % ja 12 %).
Suurem osa – 64 % (29 kooli 45st) – Euroopa rahvatervise koolidest pakkus 2020. aastal kliima- ja terviseharidust( Orhan et al., 2021)

Teadmiste puudumine kliimamuutuste kohta võib mõjutada meditsiinitavasid ja rahvatervisealaseid meetmeid

Meditsiinipraktikal ja eelkõige esmatasandi arstiabil on kliimamuutustega kohanemisel oluline roll (Litke et al., 2024). Lisaks diagnostikale ja ravile kuuluvad arstid ja õed Euroopa kõige usaldusväärsemate spetsialistide hulka (Ipsos,2024). Seetõttu saavad nad oma patsiente tõhusalt hoiatada kliimaga seotud ohtudest, nagu äärmuslikud ilmastikunähtused või esilekerkivad nakkushaigused.
Arstide teadlikkust tuleb veelgi suurendada, et kliimamuutuste tagajärgedega paremini toime tulla (Litke jt, 2024). The Economisti uuringu kohaselt ei olnud 2022. aastal kolmel neljandikul Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi arstidest ja õdedest keskkonnakirjaoskuse alast tuge ning neil puudus aeg, vahendid ja haridus, et harida patsiente kliimamuutuste mõju kohta.
Tõhus kliima- ja terviseharidus annab rahvatervise spetsialistidele teadmised ja oskused, mis on vajalikud kohanemisstrateegiate rakendamiseks, kestliku poliitika propageerimiseks ja vastupidavate tervishoiusüsteemide loomiseks.

kutsub üles andma tervishoiu- ja rahvatervisetöötajatele ning üliõpilastele rohkem kliimamuutuste alast haridust ja koolitust ning pühenduma sellele;

ELi tervishoiupoliitika platvormi temaatilise võrgustiku „Kliimameetmed rahvatervisealase hariduse ja koolituse kaudu“ (2022) ühisavalduses, mida juhib Euroopa piirkonna rahvatervise koolide liit (ASPHER), rõhutatakse, et rahvatervise- ja tervishoiutöötajad vajavad põhikoolitust ja pidevat kutsealast arengut, et parandada oma arusaamist kliima ja tervise vahelistest seostest ning muuta see oma töös prioriteediks. Selles kutsutakse üles ajakohastama bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavasid ning jätkama kutsealast arengut, lisades sellised mõisted nagu „Üks tervis“ ja „Planeetlik tervis“. Ühisavalduse kiitsid heaks peaaegu 100 rahvatervise ja tervishoiu valdkonna kutseorganisatsiooni, kodanikuühiskonna organisatsiooni ja ülikooli.
Riiklike rahvatervise instituutide rahvusvaheline assotsiatsioon (IANPHI) võttis oma 2021. aasta tervise ja kliimamuutuste tegevuskavas kohustuse suurendada suutlikkust, pädevust ja koolitust vastastikuse toetuse ja teadmiste jagamise kaudu instituutide vahel, et toetada nende arengut peamiste kliimavaldkonna osalejatena.
2022. aastal võeti G7 tervishoiuministrite kommünikees ministrite tasandil liikmesriikidele kohustus tegeleda kliimamuutuste tervisemõjuga ning luua kliimamuutustele vastupanuvõimelised, kestlikud ja kliimaneutraalsed tervishoiusüsteemid. See hõlmab eesmärki lisada kliimamuutustega seotud aspektid tervishoiu- ja tervishoiutöötajate haridusse ja koolitusse.
Euroopa Arstide Alaline Komitee (CPME), mis esindab riiklikke meditsiiniühendusi kogu Euroopas, kutsus oma 2023. aasta kliimamuutuste ja tervisepoliitikas ELi, selle liikmesriike ja kohalikke poliitikakujundajaid üles tegutsema, tagades, et meditsiinitudengeid, arste ja muid tervishoiutöötajaid koolitatakse teavitama inimesi kliimamuutuste tervisemõjust ja ravima neist mõjutatud patsiente.
2023. aasta juulis võtsid WHO Euroopa piirkonna liikmesriigid vastu deklaratsiooni, mis võeti vastu 2023. aasta juulis Budapestis WHO Euroopa piirkondliku büroo korraldatud seitsmendal keskkonna- ja terviseteemalisel ministrite konverentsil. Riigid kohustusid muu hulgas tugevdama tervishoiutöötajate kliimakirjaoskust, et anda neile võimalus reageerida kliima tervisemõjudele ja osaleda sisukalt kliimamuutuste poliitika väljatöötamises tervishoiusektoris.
Rahvusvahelisel tasandil kohustab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgu (COP28) Araabia Ühendemiraatide kliima- ja tervisedeklaratsioon (2023) 148 allakirjutanud riiki muude prioriteetide hulgas parandama tervishoiusüsteemide suutlikkust prognoosida ja rakendada kliimamuutustega kohanemise sekkumisi kliimavalmis tervishoiutöötajate poolt.
2017. aastal käivitatud ülemaailmne kliima- ja tervisehariduse konsortsium (GCCHE) on ülemaailmne tervishoiutöötajate koolide ja programmide võrgustik, sealhulgas rahvatervise, meditsiini ja õenduse koolid ja programmid, mille sekretariaat asub Columbia ülikoolis.
2024. aastal loodi Glasgow’ ülikooli juhitav Euroopa kliima- ja tervisehariduse võrgustik (ENCHE) GCCHE piirkondliku võrgustikuna, mille eesmärk on varustada järgmise põlvkonna meedikud teadmiste ja arusaamadega, et pakkuda kestlikke tervishoiutavasid ning toetada üleminekut patsiendikesksetele nullnetotehnoloogial põhinevatele tervishoiusüsteemidele. Võrgustik on avatud uutele liikmetele.

Kliimamuutuste alase hariduse olukord Euroopa riiklikes tervishoiukoolides

Euroopa piirkonna rahvatervise koolide ühendus (ASPHER) ning kliima- ja tervisehariduse ülemaailmne konsortsium (GCCHE) jälgivad kliima- ja tervisekoolituse arengut Euroopa rahvatervise koolides.

Peamised järeldused

Laialdane vastuvõtmine: Euroopas pakkus 2024. aastal kliima- ja terviseharidust üle 80 % küsitletud rahvatervise koolidest, samas kui kogu maailmas pakkus seda 66 % (Sorensen jt, 2024).
Erinevad haridustasemed: Kliimaga seotud teemad on kaasatud kutse-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasandil. Magistriõppes on see teema kõige rohkem lõimitud.
Põhipädevused: Asutused keskenduvad kaheksale põhivaldkonnale, mis on tugevalt hõlmatud põhiteaduste ja tervishoiusüsteemi strateegiatega. Siiski esineb endiselt lünki praktilistes oskustes, näiteks sidusrühmade kaasamises.

Üksikasjalikud tähelepanekud

66 uuritud riiklike tervishoiuasutuste koolist andsid kliima- ja tervisealast haridust 53 asutust (80 %) (Sorensen jt, 2024; vt joonis 1). Seda võib pidada edasiminekuks alates 2020. aastast, mil 64 % Euroopa piirkonna rahvatervise koolidest pakkus kliima- ja terviseharidust( Orhan jt, 2021).
2024. aastal kliima- ja terviseharidust pakkuvast 53 asutusest 60 % lisas need teemad oma kohustuslikku põhiõppekavasse ja 40 % pakkus neid valikmoodulitena (mõned asutused pakuvad mõlemat).
Enamik kliima- ja tervisekursusi pakkuvaid rahvatervise koole asusid Saksamaal, Ühendkuningriigis, Itaalias ja Portugalis.

Magistriõppekavad hõlmavad kõige sagedamini kliimamuutuste alast haridust rahvatervises, millele järgneb doktorikraad (vt joonis 2). Mõned rahvatervise koolid Saksamaal, Madalmaades ja Ühendkuningriigis on loonud jõulised programmid, mis integreerivad kliima- ja tervisehariduse mitmel akadeemilisel tasemel.
Kõigi haridustasemete lõikes on enamik kliima- ja tervisehariduse programme loodud viimase viie aasta jooksul. Vaid vähesed koolid teatasid, et on sellel teemal õpetanud rohkem kui 10 aastat.