European Union flag

kliimas muutuvad metsa- ja maastikupõlengud üha sagedasemaks, intensiivsemaks ja laialdasemaks; kuumem ja kuivem ilm loob ideaalsed tingimused metsa- ja maastikupõlengute levikuks. Euroopas on hinnanguliselt 95 % metsa- ja maastikupõlengutest otseselt või kaudselt põhjustatud inimtegevusest, mis suurendab üha enam tõenäosust, et metsa- ja maastikupõlengud toimuvad inimeste elukoha lähedal asuvates piirkondades (EEA, 2026).

Selles analüüsis määratakse kindlaks, kui palju inimesi ja millised elanikkonnarühmad elavad metsa- ja maastikupõlengutega kokkupuutuvates piirkondades. Analüüsis on ühendatud Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi (EFFIS) satelliidilt saadud põlenud alade andmed aastatel 2019–2023 Eurostati 2021. aasta loendusandmestikuga, mis võimaldab jagada kokkupuute mitte ainult riikide, vaid ka vanuse, tööalase staatuse ja sünnikoha järgi.

  • Kogu Euroopas elab ligikaudu 270 000 inimest (0,06 % ELi elanikkonnast) aladel, mida põletati aastatel 2019–2023 vähemalt üks kord.
  • Elanikkonna kokkupuude metsa- ja maastikupõlengutega on tugevalt koondunud Lõuna-Euroopasse. Kõige rohkem kiiritusega kokkupuutuvaid inimesi (üle 127 000) on Itaalias, kõige rohkem kiiritusega kokkupuutuvaid inimesi on Portugalis ja Kreekas (vastavalt ~0,40 % ja ~0,39 %).
  • Hispaanias ja Portugalis on üle 65-aastased inimesed põlenud aladel üleesindatud, võrreldes nende osakaaluga riigi elanikkonnas. Hispaanias moodustavad nad põlenud alade elanikkonnast 28,4 %, kuid ainult 19,7 % kogu elanikkonnast. Samamoodi moodustavad Portugalis üle 65-aastased põlenud alade elanikest 30,4 %, kuid ainult 23,4 % riigi elanikkonnast.
  • Bulgaarias puutuvad 14-aastased ja nooremad inimesed põlenud aladega ebaproportsionaalselt palju kokku. Kuigi nad moodustavad ainult 14,6 % riigi elanikkonnast, moodustavad nad 31,4 % põlenud aladega kokkupuutuvatest inimestest. Kõigis teistes riikides on põlenud aladega kokkupuutuvate 14-aastaste ja nooremate inimeste osakaal üldjoontes kooskõlas nende osakaaluga riigi elanikkonnas.
  • Kõigis riikides peale Kreeka on väljaspool ELi sündinud põlenud alal elavate inimeste osakaal ligikaudu võrdne nende osakaaluga riigi elanikkonnas. Kreekas moodustavad väljaspool ELi sündinud inimesed 8,6 % elanikkonnast, kuid 9,5 % põlenud aladega kokkupuutuvast elanikkonnast.
  • Horvaatias, Itaalias, Rumeenias ja Hispaanias moodustavad mittetöötavad inimesed põlenud alade elanikkonnast suurema osa kui nende osakaal riigi elanikkonnast.

Tutvuge andmevaaturiga allpool:

Inimesed, kes elasid aastatel 2019–2023 metsa- ja maastikupõlengutega kokku puutunud aladel (põlenud alad)

Märkus: Demograafilise analüüsi puhul jäeti välja riigid, kus kokku puutus vähem kui 500 inimest, et vältida võimalikku ülehindamist metodoloogiliste piirangute tõttu üleeuroopaliste andmekogumite ühtlustamisel.

Seotud ressursid

Language preference detected

Do you want to see the page translated into ?

Exclusion of liability
This translation is generated by eTranslation, a machine translation tool provided by the European Commission.

Vastutuse välistamine
Selle tõlke on loonud Euroopa Komisjoni pakutav masintõlke tööriist eTranslation.