Laste tervis

Täheldatud mõju

Viimastel aastakümnetel on lapsed ja noorukid kogu Euroopas üha enam kannatanud tervisemõjude all, mis on otseselt seotud kliimamuutustega. Soojuslainete intensiivsuse ja sageduse suurenemine on kaasa aidanud dehüdratsioonile, kuumarabandusele ja hingamishäirete ägenemisele noorema põlvkonna seas; iga teine laps Euroopas puutub kokku vähemalt 4–5 kuumalainega aastas (UNICEF, 2023). Peaaegu pooled kõigist Euroopa linnade koolidest asuvad piirkondades, kus esineb linna soojussaarte mõju, kusjuures temperatuur on vähemalt 2 °C soojem kui piirkonna keskmine (Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus, 2022). Kogu Euroopas suurenes kuumalainete ajal laste erakorralise haiglaravi ning südame-veresoonkonna, hingamisteede ja neeruhaiguste, samuti palaviku ja kuumalainete esinemissagedus (Xu et al., 2014). Võrdluseks võib tuua, et 2018. aastal suri Ühendkuningriigis kuumarabandusse kokku 52 last (Forsyth & Solan, 2022).

Suurenenud üleujutused seavad lapsed suuremasse inimohvrite, vee kaudu levivate haiguste ja vaimse tervisega seotud mõjude ohtu (Euroopa Keskkonnaamet, 2024). Euroopas asub ligikaudu iga kümnes kool võimalikes üleujutusohtlikes piirkondades (Euroopa kliima- ja tervisevaatluskeskus, 2022). Lisaks on kuivades lammides mängivad lapsed põhjustanud nakkusi sellistest parasiitidest nagu Cryptosporidium (Gertler et al., 2015). Lisaks on halb õhukvaliteet, mida osaliselt põhjustavad sagenenud metsa- ja maastikupõlengud ning kuumalained, halvendanud Euroopas laste hingamistingimusi, näiteks astmat. Aastatel 2010–2019 suri Euroopas õhusaastega seotud põhjustel hinnanguliselt 5839 imikut (alla ühe aasta) (UNICEF, 2024) ja ligikaudu kolmandiku Euroopa laste astmajuhtumitest võib seostada õhusaastega (Nieuwenhuijsen et al., 2023). Õietolmu tõus soojemate temperatuuride tõttu on suurendanud ka allergiaga seotud terviseprobleeme, mõjutades veelgi laste tervist ja heaolu (Beck et al., 2013). Kliimamuutused on mõjutanud ka nakkushaiguste levikut Euroopas. Paljudes Euroopa riikides on puukide, sääskede ja muude vektorite laiendatud ja nihkunud elupaigad ning pikk aktiivsushooaeg, mis on suuresti tingitud soojemast kliimast, toonud kaasa Lyme’i tõve (Shafquat et al., 2023), puukentsefaliidi ning sääskede kaudu levivate haiguste, nagu dengue ja Lääne-Niiluse palavik, märgatava tõusu isegi piirkondades, mida varem peeti madala riskiga piirkondadeks (Semenza ja Suk, 2018). Kuna lastel on vähem arenenud immuunsüsteem, on mõnede haiguste puhul ka suurem risk raskemate või isegi surmaga lõppevate haiguste tekkeks.

Sademete hulga muutumine ja äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemine on mõnes Euroopa osas põhjustanud saagikuse vähenemist ja vähendanud põllumajanduse tootlikkust. Kuigi Euroopa-sisene kaubandus hoiab ära terava toidunappuse kohalikul tasandil, toob toidu kättesaadavuse vähenemine kaasa kõrgemad toiduhinnad ning piiratud juurdepääsu tervislikule ja täisväärtuslikule toidule, eelkõige väiksema sissetulekuga perede jaoks (EMP, 2024). See mõjutab laste toitumist ja seega nende kognitiivset arengut, võimet koolis õppida ja esineda ning üldist tervist.

Euroopa noored kannatavad kliimamuutuste tõttu psühholoogilise mõju all, kusjuures on teateid suurenenud ärevusest, depressioonist ja stressiga seotud häiretest, mis on seotud kliimaga seotud katastroofidega. Kolme Euroopa riigi noorte seas tehtud uuringus teatas üle 50 %, et tunneb end kurvana, murelikuna, vihasena, jõuetuna ja süüdi, ning üle 30 % ütles, et need kliimamuutustega seotud tunded mõjutavad negatiivselt nende igapäevaelu ja tegutsemisvõimet (Hickman et al., 2021).

Prognoositav mõju

Kuna kliima muutub jätkuvalt, prognoositakse, et laste ja noorukite terviseriskid suurenevad jätkuvalt. Äärmuslike ilmastikunähtustega, nagu kuumalained, tormid ja üleujutused, seotud vigastused, surmajuhtumid ja vaimse tervise probleemid noorte elanikkonna seas peaksid suurenema koos nende nähtuste prognoositud sagenemise ja sagenemisega (nt Amengual et al., 2014). 2020. aastal Euroopas sündinud lapsed kogevad ligikaudu neli korda rohkem äärmuslikke sündmusi, eelkõige kuumalaineid kui 1960. aastal sündinud lapsed (Thiery et al., 2021). 2050. aastaks puutuvad kõik Euroopa lapsed kokku 4–5 kuumalainete ja nendega seotud terviseriskidega aastas (UNICEF, 2023). Tulevikus süvendavad hingamisteede haigusi pikemad ja intensiivsemad õietolmuhooajad (Rasmussen et al., 2017). Pidevate kliimamuutuste tõttu on oodata, et rohkem lapsi puutub kokku vektoritega levivate haigustega, mis on nende piirkondades varem haruldased, sest sääsed, puugid ja liivakärbsed õitsevad laiemates ja põhjapoolsemates piirkondades (Semenza ja Suk, 2018). Lisaks suurendavad muutunud ilmastikuolud vee ja toidu kaudu levivate haiguste ning alatoitumuse ohtu, mis on tingitud mõjust vee kvaliteedile ja toidu tootmisele (nt Semenza et al., 2017; EEA, 2024). Noortel on suurem oht haigestuda ärevusse, depressiooni ja traumajärgsetesse stressihäiretesse, mis on eeldatavasti ärritunud kliimamuutuste mõju tõttu, nagu ümberasustamine, kogukondade hävitamine, lähedaste kadumine, hariduse katkemine ja sotsiaalne ebastabiilsus (Clayton et al., 2023).

Poliitilised meetmed

Laste kliimaga seotud terviseriskide vähendamine nõuab kiireloomulisi ja lastele suunatud meetmeid tervishoiu- ja tugisüsteemide kohandamiseks, et kaitsta ühiskonna kõige haavatavamaid liikmeid. 2022. aastal võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu soovituse rohepööret ja kestlikku arengut toetava õppe kohta. Mitme ELi rahastatud projektiga on toetatud looduspõhiste lahenduste rakendamist, mille eesmärk on muuta laste külastatavad ruumid, nagu koolid või mänguväljakud, jahedateks saarteks, et võidelda kuumamõjudega (nt OASISe programm või projekt myBUILDINGisGREEN). Muud projektid (nt SINPHONIE)on andnud soovitusi laste heaoluks ja tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks, et vähendada õhusaaste mõju koolides. Katastroofiohu vähendamisel on oluline roll teadlikkuse suurendamisel. Selliste projektide nagu WATERCARE või Hull Children’s Flood eesmärk on suurendada laste ja noorte teadlikkust üleujutustest ja veekvaliteediga seotud riskidest peamiselt haridusmoodulite, praktiliste laborite või veebiplatvormide kaudu. Konkreetsed vahendid laste teadlikkuse suurendamiseks on näiteks Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) töövahend siirutajatega levivate haiguste kohta ning Madalmaade tervishoiuasutuste õppemängpuukide ja Lyme’i tõve kohta. Vaktsineerimine on väga tõhus kaitse puukentsefaliidi vastu. Kuid TBE vaktsiinisoovitused, sealhulgas lastele, on Euroopa riikides väga erinevad. Austria ja Šveits on ainsad riigid, kellel on riiklikud universaalsed vaktsineerimisprogrammid, samas kui teised Euroopa riigid tuginevad oma soovitustes sellistele teguritele nagu riskivaldkonnad või kutsekiiritus (Steffen, 2019; Erber ja Schmitt, 2018).