Soojus

Täheldatud mõju

Aastatel 1980–2023 Euroopas registreeritud äärmuslike ilmastiku- ja kliimanähtustega seotud surmajuhtumitest 95 % olid seotud kuumalainete tekkega (EEA,2024a). 2022. aastal suri Euroopas soojuse tõttu hinnanguliselt 60 000–70 000 inimest (Ballester jt, 2023; Ballester jt, 2024). 2023. aastal oli kogu Euroopas hinnanguliselt veidi alla 48 000 kuumaga seotud surmajuhtumi (Gallo jt, 2024). Soojuse mõju on lisakoormus ka Euroopa juba niigi pingelistele tervishoiusüsteemidele. Näiteks Portugalis suurenes päevane haiglaravi kuumalainepäevadel aastatel 2000–2018 19 % (Alho et al., 2024). Globaalse soojenemise mõju on juba tunda: pooled kuumaga seotud surmajuhtumitest Euroopas 2022. aasta suvel on tingitud inimtekkelistest kliimamuutustest (Beck et al., 2024). Euroopa kliimariskide hinnangu kohaselt on kogu elanikkonda ohustavad kuumariskid Lõuna-Euroopas juba kriitilisel tasemel (EEA,2024b).

Lisaks mõjutavad hoonestatud keskkonna omadused elanikkonna kokkupuudet soojusega. Peaaegu pooled Euroopa linnade haiglatest ja koolidest asuvad piirkondades, kus linna soojussaare mõju on tugev (> 2 °C), mis tähendab, et nende vähekaitstud kasutajad ja töötajad puutuvad kokku kõrgete temperatuuridega.

Tervise ja heaolu halvenemine kuumalainete ajal võib vähendada tööjõu pakkumist ja tööviljakust ning seda võib seostada ka tööõnnetuste ja vigastustega. See vähendamine toob kõige enam mõjutatud piirkondades kaasa laiema majandusliku ja finantsmõju.

Prognoositav mõju

Kõrged temperatuurid ja kuumalained peaksid tulevikus sagenema, eriti Lõuna-Euroopas. Euroopa kliimariskide hinnangus (EUCRA) kirjeldatakse kuumusest inimeste tervisele tuleneva riski taset sajandi teisel poolel kui katastroofilist, mis nõuab kiireloomulisi meetmeid (EEA,2024b). Isegi kui globaalne soojenemine piirdub 1,5 °C tasemega, kogeb sajandi lõpuks ELis ja Ühendkuningriigis igal aastal eeldatavasti 100 miljonit inimest äärmuslikke kuumalaineid; kümnekordne kasv võrreldes 1981.–2010. aasta lähtetasemega (Naumann jt, 2020).

Prognooside kohaselt suureneb üle 65-aastaste ELi eakate osakaal 21,6 %-lt 2024. aastal 32,5 %-le 2100. aastaks (Eurostat, 2025), mis suurendab kuumusest tingitud kokkupuute ja suremuse ohtu. EUCRA tõendusbaasi kohaselt suureneb ilma kohanemiseta ja eeldatavaid demograafilisi muutusi arvesse võttes äärmuslik kuumaga seotud suremus ELis prognooside kohaselt 10 korda alla 1,5 °C globaalse soojenemise taseme, kuid rohkem kui 30 korda 3 °C globaalse soojenemise taseme juures. See vastab sajandi lõpuks tõenäoliselt sadadele tuhandetele surmajuhtumitele, mis on tingitud kuumusest. Mõju suremusele ja haigestumusele on suurim Lõuna-Euroopas (EEA,2024b).

Poliitilised meetmed

Soojuse ennetamiseks on vaja eri tasandite meetmeid, sealhulgas meteoroloogilised varajase hoiatamise süsteemid, õigeaegne avalik ja meditsiiniline nõustamine, eluasemete ja linnaplaneerimise parandamine (nt linnaruumi haljastamine), tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide valmisoleku tagamine tegutsemiseks ning töötingimuste kohandamine kuuma ilmaga perioodidel. ELi tasandil tugevdatakse tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitleva määrusega (EL) 2022/2371 liikmesriikide ja ELi valmisoleku ja reageerimise kavandamist, sealhulgas selliste kliimaga seotud sündmuste puhul nagu äärmuslik kuumus.

Soojuse mõju inimeste tervisele tunnistatakse suures osas riiklikus kohanemispoliitikas ja riiklikes tervishoiustrateegiates. Euroopa kliimariskide hinnangu kohaselt on aga poliitika valmisolek kütmiseks Euroopas tervikuna keskmine, kuna kuumusest tingitud suremuskoormuse hindamiseks liikmesriikides kasutatakse erinevaid lähenemisviise ja kohanemispoliitikast puuduvad sageli sotsiaalse õigluse aspektid (EEA,2024b).

Soojustervise tegevuskavasid peetakse oluliseks vahendiks surmajuhtumite vähendamisel ja muude tervisemõjude ennetamisel kõrge temperatuuriga perioodidel. HHAPi eesmärk on määrata kindlaks kohustused kuumaga seotud hädaolukorras ning kavandada nii lühiajalisi meetmeid (nt ilmastikupõhiste hoiatuste ja käitumisnõuannete väljastamine) kui ka elamumajanduse ja linnaplaneerimise pikaajalist täiustamist, et vähendada kokkupuudet kuumaga (WHO Europe, 2021). 2024. aastal olid 21 EMP 38 riigist kehtestanud kütte- ja tervisealased tegevuskavad ning veel neli riiki töötasid välja kütte- ja tervisealaseid tegevuskavasid. HHAPde edasiarendamine, hindamine ja läbivaatamine, pöörates erilist tähelepanu haavatavatele elanikkonnarühmadele, on soovitatav, et valmistada riike paremini ette tulevasteks äärmuslikeks kuumaperioodideks (EEA,2024c). Kõik EMP 38 riiki allkirjastasid seitsmenda keskkonna- ja terviseteemalise ministrite konverentsi deklaratsiooni (edaspidi „Budapesti deklaratsioon“), milles nad kohustusid „töötama välja ja ajakohastama soojustervise tegevuskavasid, et tõhusalt ennetada soojusega seotud terviseriske, nendeks valmistuda ja neile reageerida, kohandades samal ajal linnaplaneerimist, et tegeleda linna soojussaarte mõjudega, võttes arvesse eri valitsemistasandite pädevusi“ (WHO Europe, 2023).

Kliimaga seotud terviseriske töökohal, sealhulgas kuumastressi, käsitletakse ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus (2021–2027), milles on sätestatud peamised prioriteedid ja sekkumisvaldkonnad, et tagada ohutud ja tervislikud töötingimused esilekerkivate probleemide, sealhulgas kliimamuutuste ja töösoojusega seotud probleemide korral. Mis puudutab konkreetselt kõrgeid temperatuure, siis avaldas EU-OSHA 2023. aasta mais suunised töösoojuse kohta. Euroopa Komisjon hindab praegu töösoojuse küsimust ELi töökoha direktiivi 89/654/EMÜ käimasoleva läbivaatamise raames. 2024. aasta novembris võttis tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee vastu arvamuse „Kliimamuutused– äärmuslikud ilmastikutingimused“,milles soovitatakse võtta täiendavaid meetmeid seoses soojusega tööl. 2024. aasta detsembris moodustas Euroopa Komisjoni kõrgemate tööinspektorite komitee (SLIC) füüsiliste mõjurite töörühma, et toetada kõrgemate tööinspektorite komiteed, et edendada füüsiliste riskidega kokkupuudet käsitlevate ELi töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide täitmise tagamise järjepidevust ka äärmuslike temperatuuride valdkonnas ning teha kindlaks kliimamuutuste mõju töötajate ohutusele ja tervisele kõigis sektorites.  

Euroopa Komisjoni terviklikus lähenemisviisis vaimsele tervisele (2023) rõhutatakse vajadust võtta vaimse tervise ja heaolu käsitlemisel kõigis elanikkonnarühmades arvesse keskkonna ja kliimaga seotud stressitegureid, nagu äärmuslik kuumus.

Tulevikku vaadates, tuginedes esimesele ELi kliimariskide hindamisele ja Euroopa Komisjoni teatisele „Kliimariskide juhtimine – inimeste ja heaolu kaitsmine“, töötatakse praegu välja tulevast Euroopa kliimamuutustele vastupanu võime ja riskijuhtimise algatust, et kehtestada ambitsioonikam, terviklikum ja sidusam ELi lähenemisviis kliimamuutustele vastupanu võimele ja nendeks valmisolekule, hõlmates liikmesriike ja ELi tasandit. Algatuses, mis on kavas vastu võtta 2026. aasta lõpus, seatakse esikohale inimeste tervise ja heaolu kaitse vastusena suurenevatele kliimamuutustega seotud riskidele, sealhulgas äärmuslikule ja pikaajalisele kuumusele, näiteks tagades korrapärased teaduspõhised riskihindamised ning pakkudes üldsusele ja otsustajatele kättesaadavaid vahendeid.

Väga kõrge temperatuuriga perioodidel võib inimkehal olla raskusi enda reguleerimisega, mille tulemuseks on kuumastress, kuumuse ammendumine, kuumarabandus ja olemasolevate meditsiiniliste seisundite tüsistused, mis mõnel juhul põhjustavad enneaegset surma. Eakad, lapsed, rasedad, füüsiliselt nõudlikel kutsealadel töötavad inimesed, südame-veresoonkonna, hingamisteede või neeruhaiguste, diabeedi või vaimse tervise häirete all kannatavad inimesed ning tõrjutud ja alarahastatud inimesed on äärmusliku kuumuse suhtes kõige haavatavamad (WHO Europe, 2021). Veekogude sagedasem meelelahutuslik kasutamine kuuma ilmaga koos kõrgema veetemperatuuriga suurendab teatavate vee kaudu levivate haiguste, näiteks vibrioosi ohtu. Kõrged temperatuurid ja kasvav mure kliimamuutuste pärast üldiselt võivad samuti põhjustada vaimse tervise halvenemist (EU-OSHA, 2025).